Tavalise ja mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki. Niatsiini sünteetiline vorm niatsiinamiid võib mõnedel inimestel tekitada depressiooni. Samuti on teada, et tarbides seda üle 2 grammi päevas, võivad tekkida maksakahjustused. Seega toidulisandina võib seda tarbida ainult arsti järelevalve all. Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
Kuidas on võimalik seeni kasutada? · Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse söögiks. · Seeni kasutatakse leiva tegemisel kergitava ainena. · Veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. · Osad pintselhalliku liigid annavad roquerforti ja camemberti juustutele omase lõhna ja maitse. · Ühte pintselhalliku liiki kasutatakse ka salaami vorsti tootmisel. · Pintselhallikute perekonna esindaja abil toodeti esmakordselt penitsilliini, mis on antibiootikum, mis päris bakterite rakukesta sünteesi. · Seeni kasutatakse antibiootikumide tootmiseks. · Hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. · Tungaltera abil toodetakse teatud alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve ravis. · Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurtite vastu. · Kukeseened ja kuuseriisikad sisaldavad...
ateroskleroosi farmakoteraapia on näidustatud hüperlipideemiate raviks riskifaktoritega patsientidel, kellel dieet ei suuda hüprelipideemita kõrvaldada. Ateroskleroosi teket võib aeglustada vere kolesteroolisisaldust langetavate ravimitega, millest kõige tähtsamad on satiinid. Kolesterooli langetavad ravimid 1. HMG CoA reduktaasi inhibiitorid e statiinid 2. Sapphapete sekvestrandid 3. Fibraadid- Fenofibraat, Tsiprofibraat 4. Nikotiinhape 5. Teised kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust langetavad ravimid - esetimiib - oomega -3-rasvhappe etüülestrid 1. HMG CoA reduktaasi inhibiitorid e statiinid Simvastatiin Pravastatiin Fluvastatiin Rosuvastatiin Atorvastatiin Toime: oluliselt vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Statiinid pidurdavad kolesterooli biosünteesi maksas ja suurendavad LDL retseptorite sidumisvõimet.
täiendavalt sapisoolasid, tänu millele kolesteroolitase veres langeb. Kolesterooli imendumist pärssivad ravimid ehk inhibiitorid Inhibiitorite toime põhineb sellel, et nad piiravad kolesterooli imendumist soolest. Fibraadid Fibraadid langetavad mõnevõrra LDL-kolesterooli, peamiselt kasutatakse neid aga vere kõrge triglütseriiditaseme langetamiseks ja madala HDL taseme tõstmiseks. Nikotiinhape B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks veres. SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE RISK Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. 2003. aastal oli 55-60% juhtudest surm tingitud südame-veresoonkonna haigustest. Seega suri 10 000 20 000 inimest südame-veresoonkonna haiguse või selle tüsistuse tagajärjel.
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (...
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
Kolesterool Allan Margus Mis on kolesterool? · Kolesterool on looduslik rasvataoline aine, mis on tervisele väga oluline. · Kolesterool on peamiselt pärit kahest allikast. · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mi...
E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid" Gerald F. Gombs, Jr "The Vitamins" (Third Edition) Jacob, RA. "Three eras of vitamin C discovery". Rosenfeld, L. "Vitamine--vitamin. The early years of discovery". Vitamins and minerals names and facts History of vitamins Vitamin
piim, jogurt, põhjustab keele ja suu B2 munad, maks, limaskesta põletikku soodustab oksüdatiivse riboflaviin kala, õllepärm, ning suunurkade stressi teket kaunviljad, spinat lõhenemist B5, PP niatsiin, õllepärm, maks, põhjustab põhjustab südamerütmi nikotiinhape, piim, munad, nahapõletikku, nõrkust, häireid, kusihappe- ja Vitamiinid kaunvili, kanaliha, nõdrameelsust liigsuhkurveresust, nikotiinamiid jäme nisujahu, kiilaspäisust röstitud kohvioad kalamari,
Lambaliha · Lambaliha hinnatakse tema valkude, asendamatute aminohapete, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest. · Lambaliha on õrn, peenekiuline ja kergesti söödav. · Lambaliha tarvitamine ka väikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas...
leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat
pähklid maks, pärm, mandlid, muna, juust, brokoli, B2 riboflaviin kaunviljad, kliid, seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana,
Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele
Heaolutunnet, millele järgneb depressioon tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal Unetus kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite Viha ja agressiivsus vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks Bioloogiliselt aktiivsete amiinide hulka kuuluvad ka inimorganismile vajalikud ained, näiteks A- vitamiini koostisesse kuuluv nikotiinhape. 6 Kasutatud kirjandus: 1. A. Tuulmets. ORGAANILONE KEEMIA Õpik gümnaasiumile. Avita. 2002. Tallinn (lk 94-98) 2. M. Karelson. A. Tõldsepp. Orgaaniline keemia gümnaasiumile. Koolibri. 2007. Tallinn (lk 170- 176) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid (29.04.2009) 4. http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/Amiinid_failid/frame.htm (30.04.09) 5
Funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide FAD sõltuva glutatiooni reduktaasi aktiivsuse kaudu!!! Allikad: · Piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat Kasutamine: · Tiamiin, niatsiin, püridoksiin, vit C, foolhape · Alkoholism, pellagra, kasvupeetus, Alzheimer, parkinsonism, diabeet, katarakt, kanapimedus, artriit, nefriit, akne, dermatiit, juuste väljalangemine POT: 100 mg Vitamiin B3 (niatsiin) antipellagra vitamiin Nimetused: nikotiinhape, nikotiinamiid Metabolism: · Toidus koensüüm NAD/NADP-na esinev niatsiin hüdrolüüsitakse seedekulglas hüdrolaaside ja pürofosfataaside poolt · Nikotiinhape/nikotiinamiid/niatsiin imenduvad maos ja peenooles lihtdifusiooni teel (pärsivad alkohol, koh, suhkur, mitmed antibiootikumid) · Viiakse verega kudedesse (salvestub teatud määral maksas) kasutuvad NAD ja NADP sünteesis · Liig eraldub uriiniga Biofunktsioonid: 1
Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 Oroothape Loomsed produktid
atseetaldehüüd -> etanool Aeroobne glükolüüs • Aeroobne glükolüüs lähtub tsütoplasmas toimuva glükolüüsi osa metaboliidist püruvaadist • Püruvaadist tekib atsetüül-CoA (mis on ka teiste metabolismiradade produkt) • Protsessiks on vaja ensüüm-vitamiinkompleksi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks –PyrDH (koosneb 3 ensüümist ja 5 vitamiinist) Vajaminevad vitamiinid • Tiamiin (B1) • Riboflaviin (B2) • Pantoteenhape (B5) • Nikotiinhape (B3, PP) • Lipoehape (N) • Juba ühe vitamiini puudus põhjustab siin tõsiseid häireid Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-CoA viiakse edasi kesksesse metaboolsesse tsüklisse – Tsitraaditsüklisse (ka trikarboksüülhapete tsükkel – TKT, TCA või Krebsi tsükkel) Selle tsükli ja hingamisahela koostöö lõpptulemusena tekib CO2 ja H2O • Glükoosi lõplik lõhustumine aeroobses glükolüüsis toimub mitokondrites
Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni
KORDAMINE AINEVAHETUST MÕJUTAVAD RAVIAINED 1. Kuidas seletada patsiendile, mis on düslipideemia? Lipiidide ehk rasvade ainevahetuse häire. (Nt kõrge kollesterool või triglütseriidide tase). 2. Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada? Põhjustab ateroskleroosi arengut→ müokardiinfarkt; insult; perifeersete arterite haigused 3. Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on? Kolesterooli (K) on vaja bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks, kudede ülesehitamiseks, sapphapete tootmiseks. Triglütseriidid (TG) on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega. 4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL? Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa. LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool“ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL-retseptorid. Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem...
( PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Trikarboksüülne tsükkel (TKT) (AcCoA + 3NAD+ + FAD + GDP + Pi + 2H2O => 3NADH + FADH2 + GTP + CoA + 2CO2 + 2H+ + HSCoA) Süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolism TKT tähtsus Energia kasutamine: (1 ATP, 3 NADH, 1 FADH2)= 12 ATP TKT talitluse ja häirete meditsiinilised aspektid TKT funktsioneerimishäired organismile ohtlikud ja kriitilised väga intensiivse aeroobse metabolismi kudedes. TKT vajadus Tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses ATP/ADP/AMP, GTP/GDP/GMP, NADPH/NADH/NAD, sukstinüül-CoA, Ca2+, atsüül-CoA, hormoonid TKT kontrollpunktid Tsitraadi süntaas- ATP, NADH, sukstinüül-CoA ja atsüül-CoA allosteeriline inhibeerimine Isotsitraadi DH- ATP ja NADH allosteeriline inhibeerimine. (Mg ja Ca defitsiit-> ensüümi töö) AKGDH-(3 ensüümi+ 5 vitamiini)- ATP, NADH, GTP ja sukstinüül-CoA allosteeriline inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll
TKT-sse lõplikuks lõhustumiseks. Iga B-OX ring toodab FADH2, NADH, mida reoksüdeeritakse mitokondriaalses hingamisahelas kuni 15 ATP-ks. B-OX funktsiooniks on atsetüül- CoA tootmine (eriti ketokehade tootmiseks) , ATP tootmine ( eriti glükoneogeneesi jaoks), metaboolse vee tootmine (0,3...0,4 liitrit päevas). B-OX intensiivistub paastumise, nälgimise ja diabetes mellitus puhul. B-OX vajab karnitiini, pantoteenhape, riboflaviini, nikotiinhape. B-OX-ga seotud haigused: atsüül-CoA DH defitsiit, keskmiseahelaga atsüül-CoA DH defitsiit (ohtlik hüpoketootiline hüpoglükeemia, letargia, oksendamine, hepatomegaalia, mõnikord närvisüsteemi häired, mis võivad lõpeda koomaga), väikelaste äkksurma sündroom, Reye sündroom. Peroksüsomaalne B-OX Funktsioonid: 1) Pikkade ahelatega rasvhapete lõhustamine lühemateks 2) Rasvhapete liigsuse likvideerimine ja samaaegne ATP tootmine
· Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool · Vitamiinid on mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks · Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise (sisalduvad ensüümide koostises), kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide,
põletikud, silmade valguspelgus, dermatiit(põletik) nina ja silmade ümbruses. Vajalik kolmetasandiline lähenemine: absoluutne tagatav miinimum 1,4...1,7mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 5mg terapeutiline tase alates 25mg. Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, vitamiin B6, vitamiin C ja foolhappega. Leidub piim, jogurt, maks, kala, spinat. B3 vitamiin e vitamiin P ehk vitamin PP(niatsiin), nikotiinhape, nikotiinamiid Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral. Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin
1) vitamiin A – retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β-karoteen, retinool; 2) vitamiin D – vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool); 3) vitamiin B1 – tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat, tiamiinmonofosfaatkloriid, tiamiinpürofosfaatkloriid; 4) vitamiin B2 – riboflaviin, naatriumriboflaviin-5'-fosfaat; 5) niatsiin ehk nikotiinhap – nikotiinhape, nikotiinamiid, inositoolheksanikotinaat e (inositoolheksaniatsinaat); 6) vitamiin B6 – püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5'-fosfaat, püridoksaal-5'- fosfaat; 7) folaat – pteroüülmonoglutamiinhape, kaltsium-L-metüülfolaat; 8) pantoteenhape – D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool, pantetiin;
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb, molekulidevaheline tõukeefekt väheneb; k-kaseiin Ca2+ toimel ei sadene - Kui k-kaseiini on 10x rohkem kui s-kaseiini, siis stabiliseerib ...
1. Vesilahustuvad – nende allikad, põhifunktsioonid. a. B1 – Tiamiin - Aitab omastada süsivesikuid, stimuleerib söögiisu, kaitseb närvisüsteemi – maks, pärm, teraviljad, piimatooted, munakollane b. B2 – Riboflaviin - Osaleb valkude ja lipiidide ainevahetuses, stimuleerib kasvamist, tagab naha hea tervise, soodustab nägemist - Pärm, idud, aju, maks, süda, neerud c. B3, PP – Niatsiin, nikotiinhape - Aitab omastada süsivesikuid, valke ja lipiide, on seotud vereringega, kaitseb nahahaiguste ning seede- ja närvisüsteemi häirete eest - Valgurikkad toidud (pärm, piimatooted, valge liha, kala) d. B4 – Koliin – osaleb kolesterooli metabolismis -maasikad e. B5 – pantoteenhape -Osaleb süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses ning rasvhapete tootmises, väga oluline kasvamise juures - Pärm, idud, maks, munakollane, avokaado
Väsimus, jõuetus, Andmed puuduvad kehalise koormuse Toksilisuse ülempiir 200 mg päevas taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed.
Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
koguses vitamiine. Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt. 7 Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni
F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm
esindaja), salitsüülamiid Fenüüläädikhappe derivaadid diklofenak Fenüülpropioonhappe derivaadid naprokseen, ketoprofeen, ibuprofeen Altranüülhappe derivaadid mefenaamhappe, flufenaamhappe, tolfenaamhappe Pürasoloonid fenüülbutasoon e. butadioon, metamisoon e. analgiin Indooli derivaadid indometatsiin, atsemetatsiin Paraaminofenoolid paratsetamool Nikotiinhape derivaadid fluniksiin-meglumiin · COX2 inhibiitorid: firokoksiib (hobusel ja koeral), robenakoksiib (kassil ja koeral) · Farmakokineetika - Nõrgad happed. - PO manustatuna imenduvad hästi. Imendumist mõjutab seedetrakti täituvus. - Süstelahus on valdavalt aluselise reaktsiooniga, süst on valulik, süstekohal võib tekkida nekroos. - Rasvlahustuvad, seonduvad seerumi albumiinidega,
Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat)
A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid
paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. 11.Mille järgi ja kuidas vitamiine klassifitseeritakse? Nimeta Vitamiine klassifitseeritakse vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. a) rühmade tüüpilisi esindajaid Askorbiinhape (C), riboflaviin (B2), nikotiinhape (B3), pantoteenhape (B4) vesilahustuvad. Retinoidid (A), kaltsideroolid (D), tokoferoolid (E) rasvlahustuvad. b) mille poolest erineb neisse rühmadesse kuuluvate vitamiinide füsioloogiline toime Rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased:
B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust B₅ pantoteenhape maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha B₆ püridoksiin maks, pähklid, linnuliha, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad
metabolsimis. Seda viib läbi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks(PyrDH). Kompleksi 3 ensüümi ja 5 koenüüsmi kontakteeruvad vaid füüsiliselt ja seetõttu vahepeal vaheühendeid ei vabane. PyrDH ekspresseerub väga suurel kõrges hulgas südamelihastes, neerudes ja maksas. Biokeemiline sisu: Häireteta funktsioneerimine peab alati olema tagatud Vajab vitamiinide(tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape) pidevat piisavat taset rakkudes PyrDH aktiveerib fosfataas ja inaktiveerib kinaas Insuliin aktiveerib PyrDH-si Shoki puhul tekkiv hapniku defitsiit pärsib PyrDH Trikarboksüülhappe tsükkel e TKT e tsitraaditsükkel e Krebsi tsükkel on inimkeha keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi. Kataboolses mõttes on TKT põhiroll süsivesikute, lipiidide valkude eelneva
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks, pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, B11 foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
