• Tänavakivide paigaldus Liikluskorraldus: • Liiklusmärkide ja viitade tootmine • Liiklusmärkide ja viitade paigaldus • Tänavanimede ja majanumbrite siltide tootmine • Teekatte märgistustööd • Kattehelkurite paigaldus • Tähispostide paigaldus • Raamide ja konsoolide paigaldus • Ohutus- ja torupiirde paigaldus • Ajutine liikluskorraldus • Liikluskorralduse projektide koostamine Pigi Pada OÜ Pigipada on loodud aastal 2010 kui erakapitalil põhinev tootmisettevõte. Ettevõte asub Paide vallas, Sillaotsa külas endise Sillaotsa asfaltbetoonitehase territooriumil ja tegeleb bituumenemulsioonide tootmisega. 2010. aastal alustati koostöös Taani ettevõttega ENH Engineering A/S bituumenemulsiooni tehase rajamist. 13. septembril 2010 alustati pindamisemulsiooni tootmisega ning aasta lõpuks oli toodangu kogumaht 400 tonni. Aastal 2011 oli toodangu kogumaht ca 8000 tonni.
vahukoorega moosiga 2 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine kana köögivili makaronid sealiha muna kala Roa vorm supp ahjuroog pada snitsel puder praad Pearoa nimetus kana-klimbi Täidetud tomat makaroni-juustu Snitsel Munapuder Praetud kala supp pada Lisandid leib ahjukartul,valge ketsup, leib keedukartul, hapukoor, riis, praekaste,
Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulevi ja Aleviga) koju võidusõnumit viima. Laande jõudes nägid neli meest suitsu ja tuld ning nad läksid suitsu järgi juhtides sinna paika. Seal nägid nad vanamoori, kes tegi paja alla tuld ja keetis selles lahjat leemekest. Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga. Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi
13. Nelinurkse püstprisma põhi on romb, mille diagonaalid on 6 cm ja 8 cm. Prisma kõrgus on 7 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 14. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16 cm ning püramiidi kõrgus on 15 cm. Arvuta põhja pindala, apoteem, külgpindala, täispindala ja ruumala. 15. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 18 cm ja apoteem 15 cm. Arvuta põhja pindala, kõrgus, külgpindala, täispindala ja ruumala. 16. Pada on poolkera kujuline. Paja läbimõõt on 62 cm. Mitu liitrit vett mahutab see pada?
Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma. Juhtumised põrgukatla juures Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist
Pr: Midagi mürgist? C: Jah Pr: Nimelt mida? C: Ee... kihvtitatud kotletti kahe saia vahel. Pr: Punane plöga on ju otsakorral. Või hoopis kuuma koera või kuuma kassi, kahe saia vahel? C: Millega me ta kuumaks ajame? Pr: Või annaks talle midagi pikaajalist? Mitte nii äkilist. C: Pakuks talle äkki midagi lugeda. Pr: Just! C: Midagi sõltumatut Pr: Just, midagi sõltumatut! Midagi sõltumatute ürikute valdkonnast. Annaks talle lugeda näiteks... mina pooldan Padaaega või see... Pada Ekspress C: Ma arvan, et Potimaa Kroonika on parem. Pr: Mul on tunne, et sõltumatud ürikud selle pärast sõltumatud ongi, et neist ei sõltu tegelikult mitte midagi. C: õii... Kui äkki saadaks ta teatrisse? Pr: Teatrisse! Igavuse kätte surema. C: Just. Pr: See ei ole üldse halb mõte. Aga millisesse? Nii... see, ei see ei kõlba. See ei see on projekt, see ka ei kõlba. Assa... seda teha on praegu väga raske. Teatrid punnitavad kõigest väest, et publikut naerma ajada
tulek kaardi juhuslikul tõmbamisel. 3. Tõenäosuste liitmine Kahe sündmuse summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud samade sündmuste korrutise tõenäosus. p(A + B) = p(A) + p(B) p(AB) Näide 1. Pakist, milles on 52 kaarti, võetakse juhuslikult üks kaart. Kui tõenäone on, et see kaart on pada või äss? Olgu A = "saadakse pada"; B = "saadakse äss". Sündmus AB tähendab "saadakse padaäss". Sündmus A + B = "saadakse pada või äss". 13 4 1 16 4 p(A + B) = p(A) + p(B) p(AB) = + = = . 52 52 52 52 13 Välistavate sündmuste summa tõenäosus võrdub liidetavate sündmuste tõenäosuste summaga. p(A + B) = p(A) + p(B), kui AB = V. Näide 2
Sööjate arvud on jaotatud nii, et osad söövad kolme käigulist lõunat, osad 2 käigulist ja osad söövad 1 käigulist lõunat. 1.supp – 50 inimest, 2.supp – 50 inimest 1. praad – 50 inimest, 2. Praad – 50 inimest, 3. Praad – 20 inimest 1. lisand – 70 inimest, 2. lisand 30 inimest Magustoit – 100 inimest Toorsalatit 120 inimest Menüü: Supid: seljanka ja frikadellisupp Praed: Kodune kotlet, paneeritud kanafilee, aedvilja pada. Lisandid: keedukartul ja riis Toorsalat: kapsa-porgandi salat 3 Magustoit: kohupiim kisselliga Vajalikud kogused Seljanka: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette
poole kõndima ning võidusõnumeid viima, ise hakanud sõpradega mööda maad edasi minema. Mehed jõudnud lõpuks kohtadesse, kus polnud radu kõndimiseks. Kalevipoeg hakanud sinna teid rajama. Kaugemale kõndides, nägid mehed taamalt suitsu taevasse tõusmas. Kanged mehed kiirustasid suitsu juhil sammuda kuni jõudsid kuristiku koopani, kus vanamoor pajal sööki valmistas. Mehed oli pikast rännakust väsinud ning palusid eidel lisada patta ka nende osa, lubanud ise pada valvama jääda. Eit nõustunud, kuid hoiatanud neid veel võõra varga eest. Kanged mehed lubanud, et leemuga ei juhtu midagi, et nad korda mööda katelt valvavad ning valvsa pilguga vahivad. Eit läinud seepeale põõsastikku magama. Ka Sulevipoeg, Olevipoeg ning Kalevite kallis poeg heitnud magama, jättes Alevipoja pada valvama. Mõne aja pärast ilmunud muru seest välja härjapõlvlane, kes salalikul sammul pajale lähemale astus.
KARL MARTIN WIDMARK Karl Martin Widmark on sündinud 19. märtsil 1961. Ta on Rootsi laste ja noorte täiskasvanute kirjandusteoste autor. Martin Widmark sündis Stureforsis, Rootsis. Ta kasvas üles Linköpingus, kuid elab alates 1980. aastast Stockholmis. Karl Martin Widmark on olnud 10 aastat algklasside õpetaja. Ta kirjutab lasteraamatuid ja õppematerjale. TEMA RAAMATUD Rachel Series Briti Stern Hall LasseMaia detektiiv Nelly Rapp - tondiagent Series of David ja Larissa Aasta üheteistkümnendal tunnil Tycho Flores seiklus Halfdan Viking Series Emma ja Larry pada L
NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma. Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba taevalt tumemeelse, hingedeaja eelse, VALGUSSE, VABADUSSE, VAIKUSSE Salme Ekbaum 14 OI SINA VANA PADA, mis mõtteid mõtled sa üksi aia taga noores jäljetus liigutavalt lootusrikkas detsembrikuulumes. Jaan Kaplinski 15 Sisukord JAANUAR........................................................................... ..............lk 3 Priidu Beier VEEBRUAR........................................................................... ...........lk 4 Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894.................................................
(Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu) Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi) Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme) Targa sõna murrab vägeva väe (Tarvastu) Tunne enne esiennast, perän tõisi (Helme) Uhkus om nällä vundament (Helme)
3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S
Seal ei sorteeritud pürgi, ainult et, paberid läksid ühte prügikasti. Päeva lõppedes viiakse küll prügi välja, kuid prügikast oli poole peal ei viidud seda välja, kasutati järgmine päev seda sama. Jah, järgiti tervisekaitse nõudeid. Igal külmkapil oli kõraval paber ja sinna kirjutati temperatuure. Pesti käsi jne. Milliseid seadmeid kasutati köögis? Seadmeid oli köögis väga palju. Tükeldusmasin, suur ahi, supi keetmis pada, hakklihamasin jne. Seadmed olid alati töökorras ja oli võimalik neid kasutada. Kui lähebki midagi sedamedest katki, kutsutakse spetsialist, kes teeb korda, sest nad ise ei hakka korda tegema, muidu äkki läheb hullemaks. Millised olid sinu tööülesanded? Minu peamised tööülesanded olid: koka abistamine, tükkeldamine, supi tegemine jne. Eeltöötlemine oli ka hakkimine, porgandite ja sibula praadimine. Võisaiade
Ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean S�h s�� see soe sea saba siin samas selle sooja soustiga Pai papa pane paadile purjed peale P�ua���udus Kakaooad Paksu sakslase pukspuust luksuks l�ks lupsti tuksi. Habemeajaja ajas majarajaja ja asjaajaja habet Haua���udused Tihti t�hti taevas n�hti, tihti n�hti taevat�hti Musta lehma saba valge lehma taga,valge lehma saba musta lehma taga Pole oluline mitme l�liline lillalilleline lohe Sada pada pudi keedab, seda pudi t�di kiidab Tulekahjusignalisatsioonis�steem August august h�ppas kaugust teine august vaatas august kuidas august h�ppas kaugust Kummaline kummikutega kummitus kummitas kummalises kummist kummutis Kirju kukk kires kuuse k�rval kuurikatusel August �tles Augustile August mine august alla August l�ks august alla. August �tles Augustile August tule august v�lja. August tuli august v�lja Esimehe esimene esinemine
ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armastust, prostitutsioon. 3) Pada sõimab katelt. 4) Naeruvääristatakse laristamist. Kolmas päev. 1. novell 1) Vaene ja kaval aednik. 2) Armastatakse ihasid. 3) Kaks võltsi sobivad kokku. 4) Naeruvääristatakse võltsi vagadust Kümnes päev, 1. novell 1) Tark kuningas, õilis rüütel. 2) - 3) Ei ole vaja niivõrd kingitusi/annetusi kuivõrd tunnustust. 4) Väärtustatakse julgust, otsekohesust, ausust, väärikust. Üheksas päev, 7. novell 1) Kangekaelne, tujukas, isemeelne ja ilus tütarlaps, auväärt mees.
Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Valmib esimene õhukindlalt suletud toode "Mulgi kapsad" 1956. aastal paigaldatakse esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Nüüd ei pea enam käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966
- Aniisimaitseline tsitrusesalat 45.- Prosciutto-sparglid dipikastmega 35.- Ahjutomatid 35.- Angerja lõhesupp munaga 45.- Pearoog: Broileri - hallitusjuustu pada 35.- Kartuli hakklihavorm 40.- Kaheksajalad riisinuudlitega 45.- Forell kodujuustuga 50.- Dessert: Apelsini Pasha 35.- Arbuusisalat 35.- Bubert 40.- 1.salatikahvel 2.praekahve 3.tiblomaditaldrik 4.salvrätt 5.praenuga 6.salatinuga 7.leivataldrik 8.dessertlusikas 9.veeklaas 10. punaseveiniklaas 11.valgeveini klaas 12
Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Tegelased: Mõistatus Vanasõna Kõnekäänd Lapsed Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi? Vanasõna: Õpetaja. Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida s...
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõist...
(alumiinium on hea peegeldusvõimega), vanasti kasutati ka alumiiniumist kööginõusid, aga need on tervisele kahjulikud, alumiinium kuulub ka savi koosseisu. Savist saab valmistada telliseid, värve, skulptuure, potte jne. ). Alumiiniumitoodang ( mln t ) Hiina 4.300, Venemaa 3.347, Kanada 2.709, USA 2.707, Austraalia 1.836, Brasiilia 1.318, Norra 1.096, LAV 0.707, India 0.671, Saksamaa 0.653. Värvimata alumiinium: Värvitud alumiinium: Alumiinium pada: Alumiinium on hästi sepistatav: Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus "Valgus". Lk 49. Väike Entsüklopeedia. Rein Aro. Lk 44. Õpilase Entsüklopeedia. Jennifer Justice. Lk 110. Õpilase Teadus- Entsüklopeedia. The Concise Science Encyclopedia Kingfisher. Lk 110 115. Illustreeritud Laste- Entsüklopeedia. Dorling Kindersley. Lk 366.
Samuti usun, et selline teos on meeldejääv ja muljet avaldav esimene kord kui seda näed, loomulikult võib teose mitme kordne nägemine panna sind aina rohkem uusi ideid välja mõtlema ja uusi vaatenurki leida. Arvasin alguses, et see kunstiteos näitab ära huumoriga, et mida korraldas Ameerika president. Pildil olev tekst tähendab eesti keeles `'sõda on terror''. Ja nii see tõesti ongi. Pole ju mõtet alustada sõda terrori vastu, millest tekib selline situatsioon, kus pada sõimab katelt See teos on minu arvates narratiivne, kuna kui ma seda teost nägin ja isegi seda arvustust kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev. Selles teoses on killuke iga sõjas oleva inimese lugu. Kui jutt läheb sõjaks, siis see ei käi ainult paari inimese kohta, see käib miljonite kannatanude kohta. Üks mees otsustab sõja kuulutada ja kannatavad selle läbi ju paljud. Sellepärast arvangi, et sellel
Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a. Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
o Pastaroad: Spagetid juustukastmega, koorekastmega, tomati-juustukastmega, paki sisule lisada kuum vesi, lasta mõni minut kaane all haududa (Knorr) o Tortelliinid: lihaga, juustuga, vajavad veidi keetmist o Kiirkeedunuudlid : veiseliha-, sealiha-, kana-, seene-, aedvilja-; tomati-peekoni-, vajavad kuuma vett, paisuvad kaane all 3 min. o Purgiroad klaaspurgis: risotto, pilaff, paella, pada, ... (Salvest) 3. Putrude kontsentraadid: o Kartulipüree kuum vesi peale, kaane all haudub, lisada võid või piima o Kartulipudruhelbed o Kartulipannkoogipulber o Kiirpudrud: (Nordic) o Tatrapuder o Odrapuder o Kaerapuder ( õuna-ploomi-, õuna-marjade-, vaarika-, õuna-kaneeli-), segada kuuma veega o Helbed - ( Nordic, Veski-Mati) keeta 3 min.:
Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Aurusaun Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40-45°C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Iiri saun Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on, et
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga).
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Aida sisevaade SUVEKODA kui elati rehetoas, siis valmistati suviti toitu õues asetsevas suvekojas ehk suveköögis ehitati jõe, järve või tiigi ligidale, kus vesi käepärast ehitati peamiselt kuusest põranda jaoks trambiti muld kõvaks, mitte ei kasutatud puud üldiselt lage ei olnud suits pääses välja ukse kaudu, kui need olid ehitatud maa sisse seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot
rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Niisiis kuidas tunnetan mina demokraatiat igapäevaelus ? Kui verist sõda, kui nuiaga peksmist vastu juba tulist tagumikku, sest kuna demokraatia on valitsuse vorm, on sellest praeguse majandusliku olukorra juures üsna raske osa saada nii, et ise peksa ei saaks. Kärbitakse ju kõikjalt kus võimalik, pada sõimab katelt aga ühed mustad on mõlemad. Minu jaoks on demokraatia minu ümber väheke teistsugune kui teiste minu klassikaaslaste jaoks. See on sellepärast, et olen kuulunud Kuressaare Linna Noortevolikogusse, käinud kaasas ja kirjutanud ning esitanud väga palju projekte Tegusate Eesti Noorte Ühinguga, olen pikki aastaid osa võtnud kooli õpilasmaleva juhatuse tööst jne jne. Nüüd on kätte jõdnud see eluetapp, kus oleme otsustanud algust teha oma perega.
usukombeid, millele lisandusid ka mõningad esialgu võrdlemisi mõõdukad maksud. Ebameeldivam oli kohustus osaleda uute isandate poolt korraldatud sõjakäikudel ning kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning
väikesele Otepää ekskursioonile sõidetakse ringi ja nauditakse loodust ja vaatamisväärsusi. Pärast pisikest avastamist viib buss inimesed Otepää seiklusparki ja pärast seda tagasi Müllerbecki juurde. TOITLUSTUS Õhtusöök 05.06.15 kl. 20.00 11 / in 13 inimest 143 Toitlustus kokku:143 Õhtusöök: Grupimenüü 2 alusel Pearoog Külmlaud Jook- Kohv, tee Magustoit - Müllerbeck´i pada -Kartulisalat Õunakook (sealiha, kanaliha, Liha marinaadis loomaliha, kartul) (marineeritud sea seljakarbonaad), Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected]
Estonian dialects Kui k'äzi k'äüles? Kuiss käbäre käivä? Kuidas käsi käib? Traditionally, the Estonian dialects are categorized to three as follows: 1) Northestonian dialects : Insular, Western, Central and Eastern dialect 2) Southern Estonian dialect Group : Mulgi, Tartu and Võru dialect 3) Northeastern coastal dialect S-Saartemurre/insular dialect L-Läänemurre/western dialect K-Keskmurre/central dialect M-Mulgimurre/Mulgi dialect T-Tartumurre/Tartu dialect V-Võrumurre/Võru dialect I-Idamurre/eastern dialect R-(Kirde)rannikumurre/ northeastern coastal dialect Dialect Speakers % 1. Northen Estonian dialect 26 986 3,0 · Eastern dialect 1 270 0,1 · Central dialect 210 0,0 · Western dialect 777 0,1 · insular dialect 24 520 2,8 2. Southern Estonian dialect 101 851 11,5 Group · Mulgi dialec...
odrezak), šnitsel (schnitzel), sink sealihast (meso z tiblice), röstitud lammas (janjetina), küpsetatud siga (odojak). Mõned Horvaatia mereannid ja mereanniroad: Kalmaar (lignje), kaheksajalasalat (salata od hobotnice), tuunikala, krevetid (skampi), karbid, tursk, grillitud sardiinid, säga, karpkala, ahven. Mõned Horvaatia pajaroad: Guljašš (gulaš), kalapada (riblja corba), rohelise herne pada (varivoo d mahuna), Dalmaatsia singi pada kuivatatud viigimarjade ja kuivatatud ploomidega (pašticada). Pasta: Gnocchi (tihti serveeritud nt guljaššiga), traditsiooniline pasta, mis on maitsestatud kaneelimaitselise lihakastmega, pasta hautatud kapsaga, polenta. Supid: Tillisupp, seenesupp, vasikasupp suitsulihaga, selged puljongid. Lisandid: Duvec (sarnane ratatouillega, suvised juurviljad), tomatisalsa, keedetud ja küpsetatud kartul
Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plek...
Õhtul ülesande neli Meistrite siseneda sokkelosta ja Harry leiab oma tee suhteliselt juhitavaks. Varsti nii Fleur ja Krum on välja töötab, ja Harry ja Cedric, ainsad võistlejad, jõuavad trofee samal ajal, ning nad mõlemad nõus seda puudutada koos. Trofee osutub portkey ja see võtab nii poistele väga kaugele surnuaiale, kus mees kapuuts koheselt tapab Cedric ja seob Harry. Mees, Wormtail, tilga kimbu ta veab (Voldemort on praegusel kujul) sätted pada, samuti tuhk Voldemort isa, vere Harry käe ja Wormtail enda paremal käel. Voldemort uuesti oma keha ja tõuseb pada. Voldemort pressid tätoveerida Dark Mark Wormtail käe, ja äkki Death Eaters täheldada ringis nende ümber. Voldemort selgitab Harry ja tema surma Eaters tema kukkumist ja tõuseb tagasi võimule, ja siis ta vaidlustab Harry duelli. Harry valmistab surma, kuid tal õnnestub kasutada relvitustamisel loitsu Voldemort nagu Voldemort hüüab "Avada Kedavra
Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud
kes on vaim ja kellega koos ta kahjuks olla ei saa. Faust saab endale maa, hakkab seda kujundama ja viljakamaks tegema. Laseb sinna inmesi viia. Rahvaga koos tehti td. Faust sai maailmale head teha. Vaba rahvas vabal maal. Maalma muutes nnelkuks. Fausti teeb nnelikuks maa harimine. Faust tleb, et on nnelik. Samal ajal saadab Jumalaema kelleg Mefistot segama, laulma, kummitama. Faust saab lbi vikese pettuse siiski taevasse. Niakgi olustik Ahvid olid teenrid, keset ruumi oli suur pada, kus sees keedeti niajooki, seda segas ks ahv, Faustiga ktutakse nagu katsealusega, Mephistosse suhtutakse austusega, Niad on nagu laborirotid. llekeldri olustik Lrmavad lipilased, tegid nalja ka Mephisto le, lrm, kisa, kaklused Teemad: poliitka, hiskond
Suuremad ettevõtted tellivad materjali 4-5 korda aastas, kuid seejuures on need mitu korda mahukamad tellimused. Nende täitmine võib võtta kuni paar kuud. Väikese osa klientuurist moodustavad ka eraisikud, kes ostavad materjale oma isiklikuks tarbeks. Nende tellimused on väikesed ning sellega tuleb firmal tegeleda paaril korral aastas. 5.3 Konkurendid Firma põhilisteks konkurentideks on Rakvere firma OÜ Pandivere puit, Näpi Saeveski AS ja OÜ Pada saeveski. Tabel 2 Konkurentide kirjeldus Firma nimi Põhitegevus Asukoht Eelised AS Näpi · saematerjali tootmine ja Rakvere · asukoht- Eestit saeveski müük ja Venemaad · okaspuu peenpalgi ühendava varumine raudtee lähedal
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
tekste tele ja teatrilavastustele. Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna.Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast. Valge raamat Paber valge, rida must Ridu tegin mitusada, nõnda näeme raamatust. ometi ei pane pada. Mõistlik mees nüüd küll ei julge Oma raamatukest viimast öelda, et on raamat valge. tegin soojast lehmapiimast, Ega äkki luuletaja päiksetõusust, päevatöödest, meile kärbseid pähe aja?! lumetuisust talveöödest. Sees on mitu joonistust, mitte üks neist pole must. Pildid kõik, mis leida siit, valmis tegi kunstnik Priit
t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t 0 ~ t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab:
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
vaenlane, kui mitte hobusega õnnetust poleks juhtunud. Sala-soose sattunud hobu hukkus. Kalevipoeg kutsus sõbrad veretööst puhkama, saatis siis väe koju ja manitses alati kui üks mees vaenlasele vastu seisma ning maad ühtsena hoidma. Ise läks koos sõpradega laane ligi uitama. Leidsid eide hundikoopa eest leent keetmast. Tahtsid mehed, et ka neile sööki jätkuks ja lubasid ise leent valvata. Eit oli nõus, aga hoiatas, et kui miskit viltu läheb, on nad ise süüdi. Valvaku pada hoolega. Eit puges sängi. Mehed pidid kordamööda pada valvama. Esimesena jäi valvuriks Alevipoeg. Ilmus Härjapõlvlane, palus pajast rooga maitsta. Kui paja ligi sai, hakkas kasvama, kasvas kuuse kõrguseks. Ja kadus siis metsa. Pada oli tühi. Alevipoeg pani keema uue leemw ja ajas üles Olevipoja. See oli nüüd valvur. Jälle ilmus Härjapõlvlane. Varsti kordus sama, mis Alevipojaga. Järgmine valvur oli Sulevipoeg. Jälle kordus kõik nagu ennegi. Pada oli tühi. Sulevipoeg täitis
Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja!
Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus - et küll siis tulen jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla vajunud ilmaarvamata sügavuseni. Kuigi nad põhjani ei jõudnud, tõmmati köis koos pajaga välja. Aga kivi asemel olnud pajas verine härja pää. Ja siis ütles hääl vee peal "Kui te veel kord sisse lasete pada, siis tõmbame teid endid kõigetäiega alla". Seepeale jätsid ehmunud naised allika sügavuse mõõtmise. Ka kinnitavad vanad inimesed, et on näinud, kuidas härjad ja lehmad olla jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka kevadeti on nähtud , kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud
Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine.
Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid. Siin pole enam võimalik kahjustuste ennetamine, vaid ainult nende parandamine.
Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta tahtis Keisri kirstunael edasi olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
