Köögiviljad 1 Saame teada: Miks meie toidulaual on köögiviljadel tähtis koht Et toit on inimese tervise alus toiduga saab vältida haigusi Mis on antioksüdandid Vabadest radikaalidest 2 Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Pete...
Rasvas lahustuvad vitamiinid A-vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirte toimel laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esineb A-vitamiin karotiinina, nn A-provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide kristallidena, mis hõljuvad värvuseta raku mahlas. Rohelistes köögiviljades kuulub karotiin koos klorofülliga kloroplastide koostisse. A-vitamiin ja karotiin on looduslikes allikates palju püsivamad kui puhtal kujul. Kuumtöötlemisel
Päevalill 2016 Pilt 1 Iseloomustus (Helianthus) korvõieliste sugukonnast Päevalille perekonnas 52 liiki, looduslik levila Põhja-Ameerika Perekonnas üheaastased, mitmea astased rohttaimed Enamasti 1 kuni 2 m kõrgused Lehed suured, südajad Õied alates 10 cm kuni 40 cm-ni, värvivalik säravkollasest kuni Pilt 2 tumepruunini Venemaa, USA, Argentiina Kasvukoha valik Eelistab sooja ja päikesepaistelist kohta Mullaviljakuse suhtes pole päevalill nõudlik Kasvab nii liival kui ka savil Niiskuse suhtes tundlik Kurnab mulda (4-5 a vahet) Külvisügavus 2-3 cm Õitseb sügisel esimeste öökülmadeni Pilt Tuntumad esindajad: harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuu...
Tilli seemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid. Lehed ja vars on rikkad C-vitamiini poolest, karotiinist, flavonoididest ja eeterlikest õlidest. Farmaatsiatööstus toodab õlidest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte. Ravi eesmärgil korjatakse peamiselt seemneid, aga ka lehti ja varsti, mida kogutakse õitsemise ajal. Lehtedes on eeterlikke õlisid vähem 2-3 korda, kuid nende väärtust tõstab suur C-vitamiini sisaldus ja karotiin ning flavonoidide olemasolu. Till ravimtaimena Till on üks vanimatest ravimtaimedest. Vanasti koguti seemneid rohuks gaaside ja seedehäirete puhuks. Imetajatel emadel soovitati piimakoguse suurendamiseks. Muistsed egiptlased pidasid tilli peavalu rohuks. Tänapäeval tuntakse tilli raviomadusi enam ja kasutatakse kõige enam soolestiku käärimisprotsessidel või isu tõstmiseks. Till parandab mao limaskesta ja seetõttu kasutatakse mao- ja peensoole hädade korral
E-ained Mis on e-ained? E-ained ehk lisaained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised . Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500)....
koostises), moodustades koos ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem kui b-klorofülli. Need klorofüllid erinevad ka värvilt: a-klorofüll on sinaka, b-klorofüll aga kollaka tooniga. Joonis 1. Klorofülli molekul (http://www.nyu.edu/pages/mathmol/library/, 29.10.08) Karotinoidid Vees lahustumuatud, orgaanilistes lahustes hästi lahustuvad. Tuntumaks karotinoidide esindajaks on karotiin (C40H56) (alfa-karotiin ja beeta-karotiin ühesuguse üldvalemiga, kuid erinevad natuke struktuurvalemilt), ja ksantofüll (C40H56O2). (Meier) Joonis 2. Karotenoidi molekul (http://www.nyu.edu/pages/mathmol/library/, 29.10.08) 8 2. 4 Fotosünteesi etapid Fotosünteesi maksimaalne efektiivsus on spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas. Joonis 3
taastootmiseks • naha ja juuste tervise tagamiseks • limaskestade kaitseks infektsioonide eest • kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu • nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul • luudele ja hammastele • vereloomele • suguorganite arenguks • kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks • maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks TÖÖTLEMINE • A-vitamiin ja karotiin säilivad kuumtöötlemisel hästi • Püsivus ja omastatavus suureneb koos rasvaga kuumutamisel.
selle all asub derma ehk pärisnahk. Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine? 2135 päevaga. Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse. HingamisfunktsioonLapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis Eritusfunktsioonnaha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest Ainevahetuslik funktsioonalusnaha rasvakude on energiadepooks ja karotiin Dvitamiini eellane. TermoregulatsioonHoiab keha temperatuuri, laseb rohkem soojust välja või vähem. Mis on naha tekised? Nimetage. Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik Nahas leidub suurel hulgal higi ja rasunäärmeid.
- kaaliumi, - samuti naatriumi, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda, - mangaani, - vaske jm (metsamesi) · Mees leidub ühtekokku: - 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi · Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud nektarist valmib hele mesi 13 · Päevalillemesi on kuldkollane · Kanarbik värvib mee tumepruuniks 14 · Tatralt korjatud nektarist valmib tumepunane mesi
Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 % Keemiline koostis: eeterlikud õlid l-mentool, l-mentoon jt. Parkained, karotiin,flavonoidid jm. Kasutamine: teena ja tinktuurina. Kasutatakse valude korral soolestikus, südames ja maksa piirkonnas. Vähendab soolegaase, soodustab seedimist ja omab diureetilist toimet. Piparmündist saadud õlisid kasutatakse mitmete ravimite koostises nagu valokordiin, korvalool, validool. Laialdaselt kasutuses kondiitritööstuses, parfümeerias ja likööritööstuses maitse- ja lõhnaainena. Kokkuvõte Münt on väga värske ja puhta maitsega
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon tugikoerakud 2) Kaitse katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan
ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon – tugikoerakud 2) Kaitse – katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport – juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid – rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid – kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates Kloroplasti ehitus – ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan
Rooma. Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) roositeadus ja rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000. Roosi viljade sisaldus Jrk nr Sisaldus 1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Vitamiin A Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 18 Jaanuar 2010 Sisukord Avastuslugu............................................................................................................................. 6 Saamine ja depood................................................................................................................. 7 Defitsiit.................................................................................................................................... 9 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 11 Kasutatud pildimaterjal...................
sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes rakkudes on vähem kloroplaste. Kobekoe ülesanne transpiratsioon ja gaasivahetus. 4. FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Kloroplastid asuvad pigmendid: Klorofüll (a-klorofüll ja b-klorofüll), karotinoidid (alfa- karotiin, beeta-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrofibiin ja fükotsüanobiliin). Klorofüllid ei lahustu veel, koostises on a ja b-klorofüll, moodustades ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem, kui teist. A on sinaka, b kollaka tooniga. Karotinoidid vees lahustumatus, org lahustites hästi lahustuvad. Tuntuim esindaja karotiin, Fükobriliinid punavetikate ja rohevetikate pigment. Esinevad reeglina koos klorofülliga, kui sisaldus palju väiksem.
Näitkes valkained koos vabade aminohapetega moodustavad teest 16% - 25%. Eriti valgurikas on roheline tee. Aminohappeid on tees avastatud 17. 3 Teetõmmis on võimeline võtma erinevaid värvitoone tänu sellistele pigmentainetele nagu klorofüll, mida leidub peamiselt rohelises tees, aga ka ksantofüll ja karotiin. Viimased uuringud on näidanud, et tõmmise värv on seotud peamiselt kahe värvainete grupiga: rubigiinid ja flaviinid. Rubigiinid annavad punakaspruune ja flaviinid kuldkollaseid toone. Tees sisalduvate mineraalainete hulgast on tähtsaim fluor, mis kaitseb hambaid kaariase eest. Teejoomise tervislikud kasutegurid Üks tee tuntumaid omadusi ja hinnatavamaid omadusi on tema toniseeriv ja ergutav toime.
täiendavaid vitamiinipreparaate. Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini. Klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides. Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1.1 Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A - antikseroftalmiline vitamiin Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini - nägemispurpuri komponent); · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus; · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks; antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi
Mõni vitamiin koosneb mitmest sarnase keemilise ehituse ja bioloogilise toimega ühendist e. vitameerist. Sellisteks vitamiinideks on A, D,. E, K, Be ja Bis. Rasvas lahustuvad vitamiinid võivad organismis (pea-miselt maksas) ladestuda, vees lahustuvad vitamiinid aga mitte. Seepärast tekivad hüpovitaminoosid sagedamini vees lahustuvate vitamiinide vähesuse korral. Mõned vitamiinid sünteesitakse organismis toiduga vastuvõetud eel- e. provitamiinidest. Karotiin, mida leidub rikkalikult porgandis, on retinooli provitamiin, kusjuures arvestatakse, et 3 osa karotiini vastab ühele osale aktiivsele A-vitamiinile. Ultraviolettkiirte toimel tekib nahas 7,7- dehüdrokolesteroolist Ds-vitamiin ja taimedes leiduvast ergosteriinist Ds-vitamiin, mis on bioloogiliselt sama aktiivsed kui toiduga vastu võetud D-vitamiin. Normaalseks vitamiiniainevahetuseks on tarvilik, et vitamiinid
Glükoos väljub kloroplastidest või moodustub neist tärklis. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi pigmendid 1. Klorofüllid a, b, c1, c2, c3 Ainult Chl-a on võimeline kasutama elektrone, et produtseerida keemilist energiat fotosünteesis. Chl-b and Chl-c absorbeerivad valgust ja saadavad elektroni Chl-a lisapigmendid. 2. Karotenoidid Lisapigmendid. Tuntumad on karotiin (- ja ß-) ja ksantofüll. Kaitsevad rakku kahjuliku (liiga tugeva) valguse eest. 3. Fükobiliinid Vetikate eriomased pigmendid. Esinevad reeglina koos klorofülliga. Sinivetikatel: fükotsüaniin Pruunvetikatel: fükoksantiin Punavetikatel: fükoerütriin Fofosünteesi efektiivsus Suhe produtsentidele kättesaadava ja fotosünteesi tulemusena seotud valgusenergia vahel. · Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02% · Eutroofsetes mageveekogudes 0,3%
C olema Hõbedaselt ja B vitamiinid õhurikkas. Õige läikiva valge kollasest oluliselt Kasutatakse karotiin. säilitamine Hõbesibul koorega mahedama ja enamasti värsketes Ca, Fe, Mg, pikendab toidu väiksemat sorti magusama maitsega salatites P, K, Na
Klorofülli koostises 2 lähedast ainet a-klorofüll ja b-klorofüll (väike erinevus keemilises koostises), moodustades koos ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem kui b-klorofülli. Need klorofüllid erinevad ka värvilt: a-klorofüll on sinaka, b-klorofüll aga kollaka tooniga. Karotinoidid Vees lahustumuatud, orgaanilistes lahustes hästi lahustuvad. Tuntumaks karotinoidide esindajaks on karotiin (C40H56) (alfa-karotiin ja beeta-karotiin ühesuguse üldvalemiga, kuid erinevad natuke struktuurvalemilt), ja ksantofüll (C40H56O2). Fükobiliinid Siia kuuluvad punavetikate pigment (fükoerütriin) ja rohevetikate pigment (fükotsüaan). Nad esinevad reeglina koos klorfülliga, kuid nende sisaldus on viimasest tunduvalt väiksem. Nad on lahustumatud orgaanilistes lahustes, kuid pärast purustamist ja autolüüsi lahustuvad vees. Nad ei
Must tee Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub musta tee puhul nelja kuni viie minuti vahel. Peenema puru korral piisab ka lühemast tõmbeajast, pikem tõmbeaeg aga annab kangema maitsega tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võib sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid...
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
keedetud porgandeid sisaldab veidi rohkem kaloreid kui sama kogus tooreid porgandeid. Porgand dieettoidu ja ravimina Porgand kuulub dieettoitude hulka. Porgand on lausa A-vitamiini eelvitamiini karotiini kontsentraat ning seetõttu kasulik nii lastele kui ka vanuritele. Porgand sisaldab vitamiine B1, B2, pantoteen- ja foolhapet, karotiini, suhkrut (8--15 %), magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani, fosforit. Porgandis sisalduv karotiin muudetakse organismis A-vitamiiniks. Veel on porgandis C-vitamiini ja ta on E-vitamiini allikas. Kõiki kasulikke aineid on rohkem toores porgandis. Järelikult on eriti kasulik närida porgandit toorelt või juua porgandimahla. Toore porgandi karotiinist omastab inimese organism umbes 10 %, kuid rasva lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 85--90 protsendini. Koduses toiduvalmistamises on porgand Eestis koos kurgiga valge peakapsa järel teisel-
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud...
Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. Maksas esinevad suured vitamiinide varudvit.B12antianeemiline faktor, rasvlahustuvad vit. A, D, E, K, vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape, sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohelistes lehtedes) K vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo.
Nahk, termoregulatsioon Naha funktsioonid- Katte- ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid sõltuvad temperatuurist. Endokriinsüsteemi füsioloogia
puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad väga väikestes kogustes, erandiks pähklid 50-70% Vitamiinid värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin sibul, petersell, mädarõigas, mustad
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
vask mg 5 6 6 7 9 11 13 koobalt mg 0,10 0,11 0,12 0,26 0,36 0,44 0,52 jood mg 0,48 0,55 0,60 0,65 0,90 1,10 1,30 seleen mg 0,14 0,17 0,18 0,20 0,27 0,33 0,39 Vitamiinid: A-vitamiin RÜ 2850 3300 3600 3900 5400 6600 7800 või karotiin mg 7,1 8,3 9,0 9,8 13,5 16,5 19,5 D-vitamiin RÜ 285 330 360 390 540 660 780 E-vitamiin mg 29 33 36 39 54 66 78 Näitlikud ratsioonid Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. Kitsed on head rohusöötade tarbijad ja nad on võimelised sööma sööda kuivainet rohkem 1 kg kehamassi kohta kui veised
TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende meetodite puuduseks on asjaolu, et peale puhta, neutraalse rasva (triglütseriidide) lahustuvad eespoolnimetatud solventides ka rasvataolised ained vaigud, vahad, ka taimsed värvained (klorofüll, karotiin, ksantofüll jt.), A-, D-, E-, K-vitamiin jt. Sellepärast nimetataksegi seda ainete rühma toorrasvaks või sageli ka eetris lahustuvateks aineteks (kuna lahustina kasutatakse keemilisel analüüsil kõige sagedamini etüüleetrit). Toorkiud - tinglik aineterühm, mis koosneb tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist, pektiinainetest jt. polüsahhariididest. Keemilisel analüüsil satub osa nimetatud ainetest
kaasa toitainete vahekordade muutumise. Intensiivne põllumajandus tekitab ka inimestel toitainete puudust, vaatamata sellele, et GMO-de toetajad leiavad, et geenitehnoloogia võimaldab toitu paremaks muuta ja tõsta selle toiteväärtust. Peamiselt on siiani propageeritud nn. ,,kuldset riisi", mida reklaamitakse kui kogu Aasia päästjat. Talle on lisatud geen, mille abil riisitaim toodab karotiini (A-vitamiini provitamiin, mille puudumine põhjustab pimedaks jäämist). Samas on karotiin üks tavalisemaid ühendeid looduses. Inimesed, kes traditsiooniliselt kasvatavad erinevaid taimi, ei kannata karotiinipuuduse all kuna vanasti ei olnud ju põllumajandus kaugeltki nii monokultuurne kui tänapäeval. Kaasaegne korporatiivne põllumajandus monokultuurne riis või mais, mida kasvatatakse ekspordiks loomatoiduna on esmane pimedaksjäämise põhjus. Intensiivpõllumajndus on ehk hea riigi SKP-le, aga inimese tervise kohta seda kindlasti öelda ei saa.
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Ter...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
temperatuuri tõustes üle 180C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril nin mitte kasutada sama rasva mitu korda. Vitamiinide muutumine toiduainete töötlemisel A-vitamiin ja karotiin säiluvad kuumtöötlemisel hästi. A-vit ja karotiini püsivus ja omastatavus suurenevad koos rasvaga kuumutamisel. Nt rasvas kuumutatud porgandist omastab organism 100% karotiini, toorelt riivitud porgandist vaid 10-15%. B1-vit on püsiv kuumtöötlemisele hapus keskkonnas, kuid laguneb aluselises ja neutraalses keskkonnas (nt küpsetuspulbriga küpsetatud toodetes). B-rühma vitamiinid säiluvad kuumtöötlemisel 70-80%, kuid lahustuvad vees st lähevad veega keetmisel keeduvette.
Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte. Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas. Porgand sisaldab keskmiselt 6,5% suhkruid, seda on köögivilja kohta päris palju. Kasutatakse kulinaarias praktiliselt igal pool, nii toorelt, keedetult ja hautatult, samuti praetult. Võib kasutada ka kookides, keeksides ja pirukataignates nende toiteväärtuse tõstmiseks. Kaalikas Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. 4. Maksas esinevad suured vitamiinide varud -vit.B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe- listes lehtedes) K vitamiini. 5. Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin). 6. Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. 7. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid. 8. Veredepoo ja veedepoo
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C- vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini.) Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi-,kaltsiumi- jt.ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Kõikide tema väärt omadustega võite lähemalt tutvuda
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
praadimisrasvana kasutamiseks lisatakse tahkele osale juurde kuni 25% taimeõli. 10.5. Margariin Margariin kujutab endast jahutatud ja mehhaaniliselt töödeldud vee ja rasva emulsiooni. Margariin sisaldab 20...80% rasva (rafineeritud ja desodoreeritud taimeõlid, tahked taimsed rasvad, mõnedel liikidel ka või ja loomsed rasvad) ning vastavalt 78...18% vett. Lisatakse emulgaatoreid, soola (maksimaalselt 1,5%), aroomi- ja värvaineid, A- ja D-vitamiine (E-vitamiin ja karotiin satuvad margariini tooraine kaudu), sidrunhapet (happesuse regulaator), mõnedel liikidel konserveerimisaineid jt. Kolesteroolivabad on margariinid, mis ei sisalda loomseid rasvu, nende hulgas võid. Laktoosivabad margariinid ei sisalda piimasaadusi. Liigid. Margariine võib liigitada rasvasisalduse alusel 80%-lise rasvasisaldusega (täismargariinid), 70%-lised, 60%-lised (vähendatud rasvasisaldusega), 50%-lised (lahjad), 40%-lised (poolmargariinid, minariinid või halvariinid), 20..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
