oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
Tähtsus: neelab päikselt lähtuvat lühilainelist ultravioletkiirgust, osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku uv-b kiirguse jõudmise maapinnale. Hõrenemise põhjused: atmosfääri paisatud saastained freoonid,lämmastikuühendid, klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad põuad laineb kõrbestumine,
õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põhjustada nahavähki. Montreali protokoll 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama
Osooni neelav mõju ultraviolettkiirgusele kasvab kiiresti kiirguse lainepikkustel alla 320 nm ja lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust kaitset poleks, tapaksid ultraviolettkiired kiiresti kõik elusolendid.Kui atmosfääriosoon kahaneb, siis ultraviolettkiirguse tugevnemise tõttu võiksid teadlaste arvates kaasneda järgmised nähtused:suuremat hulka inimesi hakkavad ohustama nahavähk ja silmakae;tekivad organismide kahjustused planktonis, mis omakorda häirib toitumisahelat ookeanis;soodustub happelise sudu tekkimine;väheneb toiduteraviljade, näiteks riisi, saak;immuunsüsteemide kahjustamise tõttu võivad hakata levima mõned nakkushaigused.Kui paks on osoonikiht 5 Eestis?. Osoonikihi paksus muutub aasta jooksul umbes samal viisil, nagu paljud teised aastaaegadega seotud suurused. Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel-
kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.
Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV- kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad. Vaatlustest on selgunud, et Antarktika ümbruses on drastiliselt vähenenud planktoni hulk. See võib viia tõsiste häireteni toidu- ahelates. Silmakae Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV- kiirguse käes viibimine võib põh- justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav. Võimalikud lahenduses Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada
hävimiseks kulub varieeruvalt mõnest aastas kuni aastakümneteni. Esiteks kahjustab osoonikihi hõrenemine fütoplanktonit, mis on kõigi maailmamere toiduahelate aluseks. (Ponting 2009) Väheneb toiduteraviljade, näiteks riisi, saak. Lisaks on sellel kõigel oluline roll inimese tervisele, nagu igal teisel inimese poolt tekitatud keskkonnakahjustusel, sest osooni kahanemise igale protsendile vastab sama suur protsent pahaloomuliste kasvajate ja silmakae esinemissagedust. Immuunsüsteemide kahjustamise tõttu võivad hakata levima nakkushaigused. Freooonid Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni enamasti kloori ja vesinikku. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas kasutatakse neid
Kõige ulatuslikum ja väiksema osoonikihiga auk tekib igakevadiselt Antarktika kohale. Väiksem ja mitte nii tihti kujuneb põhjapoolusele Arktika kohale sarnaselt tekkiv osooniauk. Kuid mitte ainult polaaralad ei ole ohustatud õhukesest osoonikihist. 2006. aastal täheldati polaaraladest kaugel mägisel alal Tiibetis osooni suuremat õhenemist. Osooniaukude tulemusena jõuab maapinnani intensiivsem UV-kiirgus, mistõttu võivad inimestel tekkida nahakahjustused, seal hulgas nahavähk, ning silmakae. Taimede suhtes on täheldatud vastuolulisi nähtusi, nii kasvu pärssivaid kui stimuleerivaid efekte. Samuti võib siduda ilmastikuga kohanenud epideemiat põhjustavate viiruste tekke osooniaukudele maapinnani pääseva UV-kiirgusega. KASUTATUD KIRJANDUS Eerme, K. 2005. Kuidas tekib osooniauk, in: Veismann, U. and Veskimäe, R. (eds.) Universum valguses ja vihmas. OÜ REVES GRUPP, Tallinn, pp. 63-68. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2012. Montreali protokolli nõuded ja nende täitmine.
Mutageensus: laborikatseis leitud, et glüfosaadid kahjustasid hiirte maksas ja neerudes DNA-d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis. Kahjustusi on leitud ka inimese ning veiste vererakkudes aga ka sidekoes. Geneetilised kahjustused. Kasvajate teke: On leitud otsene seos glüfosaatide kasutamises ja verevähki ning munandivähki haigestumise sagenemises, kilpnäärme kasvajate tekkes, mitte-Hodgkinsi lümfoomi (lümfisüsteemi kasvaja) sagenemises, pankrease ja maksavähi tekkes, silmakae tekkes ning läätse kahjustustes ja rinnavähi rakkude kiirenenud jagunemises. On leitud, et kiirendavad kasvajarakkude jagunemist. Toime hormoonidele: 1. Roundup võib vähendada meessuguhormoonide produktsiooni kuni 94% . 2. Häired hormoonsüsteemis põhjustavad loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 3.Kalifornias on avastatud naissportlastel menstruatsioonitsüklite häireid, kes võistlesid Roundupiga töödeldud väljakutel.
kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.5 IV
Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15 Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.
viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrre-põldude põletamine, tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Tagajärjed: Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele. Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad Silmakae Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põh-justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav HAPPESADEMED happelise reaktsooniga sademed mis on tekkinud gaasiliste väävli ja lämmastik ühenditest. Tekke põhjused: Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine Transport Tööstus Olme Miks on kahjulikud
enam tervete meeste seas. See lubab järeldada, et E-vitamiinil on kaitsev toime eesnäärme 18 vähi vastu, mida on varem leidnud ka teised autorid. Üldiselt on E-vitamiin tuntud kui sugulist arengut ja sugufunktsioone ning sigimist soodustav vitamiin. Kuid uurimustes on leitud, et E-vitamiin aitab vältida ka ajurabandust, kaitsta Alzheimeri tõve eest ning ära hoida katarakti ehk silmakae teket. E-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab südameatakkide ohtu. E-vitamiini suurte annuste kasutamisest tuleks hoiduda neil juhtudel, kui tarvitatakse samaaegselt aspiriini, küüslauku, gingko'd ning teisi trombivastaseid ja verdvedeldavaid ravimeid, et vältida nende koosmõju liigtugevat efekti ning verejooksu riski. E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm
kestab 2-3 tundi. Suu kaudu manustatud THC imendub aeglaselt ja mittetäielikult, sest osa lammutub maos ja osa seedekulglast südame poole liikuva vere esmasel maksaläbimisel. Seetõttu on THC manustamisel suu kaudu eufooria väiksem ning areneb aeglasemalt välja jõudes maksimumini pooleteise-kahe tunniga. Marinool ja dronabinool sünteetiline THC, kasutatakse valuvaigistina, iiveldusvastase vahendina vähi või AIDSi puhuse ravimravi ajal, silmakae ravis, söögiisu ergutajana väga kurnatud haigetel, spastilisuse vähendamiseks sclerosis multiplexiga patsientidel. Efedriin taimset päritolu, mõju kirjeldasid hiinlased juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Leidub nohuravimis. Vaimu doping. Tugevatoimeliste psühhostimulaatorite ema. Raviti hingamisteete haigusi. Nimetatakse taimseks ecstasyks. Närviergutid tugevaimad amfetamiin ja kokaiin. Amfetamiini üks, sellele sarnaseid ühendeid aga on veel. Amfetamiini derivaadid e
38 taastusravi probleemidele ning sellele, kuidas organism suudaks end paremini kaitsta meie saastunud keskkonna kahjustava mõju eest. Üldiselt on E-vitamiin tuntud kui sugulist arengut ja sugufunktsioone ning sigimist soodustav vitamiin. Kuid uurimustes on leitud, et E-vitamiin aitab vältida ka ajurabandust, kaitsta Alzheimeri tõve eest ning ära hoida katarakti ehk silmakae teket. E-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab südameatakkide ohtu. E-vitamiini suurte annuste kasutamisest tuleks hoiduda neil juhtudel, kui tarvitatakse samaaegselt aspiriini, küüslauku, gingko'd ning teisi trombivastaseid ja verdvedeldavaid ravimeid, et vältida nende koosmõju liigtugevat efekti ning verejooksu riski. E-vitamiini on rohkesti taimsetes õlides, rukki- ja nisujahus, linnaseleivas, porgandis, tomatis, kapsas, vähemal määral ka maksas ja munarebus jm
annaabi.ee 
