klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD Töötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks kontrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. Tavakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, kuid nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika lähedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid (mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). Need ioniseeriva kiirguse doosid,
B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta mö...
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadu...
a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue k...
1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest lisandus tuumaenergeetika Kiirgus: Vaatamata kiirguse kasutamisele paljudel elualadel, on paljud mures kiirguse poolt tekitatavate efektide osas
aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja molekulide ergastumine ning vabade radikaalide teke Kiirgus, nt rö-kiirgus, siseneb bioloogilisse süsteemi. Esmane interaktsioon on elektroniga – see on phtalt füüsikaline protsess. Füüsikud räägivad fotoelektrilisest efektist ja Comptoni hajumisest, kuna
Kiirguse poolt organismile tekitatud kahjustusi võib üldjoontes jagada kaheks: somaatilised (kehasse puutuvad: kr k sôma keha) ja geneetilised. Somaatiliste kahjustuste puhul on tagajärjeks vähktõbi või kiiritushaigus, mille sümptomid on iiveldus, väsimus, juuste väljalangemine jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega reprodutseerivates rakkudes, mille mõju avaldub kahjustuse saanud isiku järglastes. Kiirguskaitse aluseks on võimaliku kiiritusriski vähendamine nii minimaalseks kui võimalik. Igasugust liigset kiiritamist peaks võimalikult vähendama. Näiteks tuleks paljude elamute siseõhus vähendada radooni sisaldust. Kuid põhjendamatute piiride seadmine, näiteks mõne toiduaine söömise vältimine ei ole mõistlik väga väikese riski tõttu. Samuti tuleks meditsiiniprotseduurides kasutatava kiirguse puhul võrrelda saavutatavat kasu võimaliku kahjuga: röntgenipilte ei tohiks teha
kiiritustõve nähud, 5 Sv suuruse doosi korral järgneb surm umbes 50% juhtudel 1-2 kuu jooksul, 10 Sv suurem lühiajaline doos on inimesele surmav. Väiksemate dooside korral võib inimene mitmeaastase peiteaja järel haigestuda vähktõppe, samuti võivad kiiritusega kaasneda pärilikkushaigused, mutatsioonid järglastel. Kiirguskaitse Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Laias laastus võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks
nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon
suurt ekraanipinda nõudvate rakenduste tarvis. Tüüpilised ekraanidiagonaalid on 17", 20",21" ja suuremad. Alla 15" monitori kasutamine sellisteks töödeks on aga tänaste arusaamade järgi juba väga tülikas. Vastavalt suurusele võib monitore veel jagada: · portrait - kõrgus suurem, kui laius (spetsiaalkuvar nt. kirjastuse tarbeks) · landscape - laius suurem, kui kõrgus (kõige enim levinud kuvaritüüp) Kiirguskaitse Palju on räägitud monitoride kiirgusest ja erinevatest standarditest, mis seda piiravad. Tavalise monitori puhul mõjutab kasutajat kõige enam staatilisest väljast tulenev kiirgus. Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC, TCO) millest kõige levinum on Rootsis 1990.a. kehtestatud MRP II standard. Selle kohaselt ei tohi monitori poolt kiiratav magnetvälja tugevus
kujuneb pikka aega kestnud nõrga kiirguse toime. Kiirguse mõju organismidele hinnatakse biodoosi järgi, sest erinevat liiki kiirguse mõju organismile on erinev. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine.....................................................................................................11 Kiirguskaitse..............................................................................................................................11 Kiirgusdoos...............................................................................................................................12 Tekstis olevate sõnade tähendused............................................................................................13 Kasutatud infoallikad:..............................................................................
uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim. haiguslikke nhte, mida phjustavad teatud piiri letavad kiirgusmrad kiiritushaiguse esmased nhud- erutus,peapritus,peavalu,iiveldus,oksendamine,palavik,hingamise ja sdametegevuse kiirenemine kiirguskaitse meetmed - kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlike piirkondades jlgitakse kogu aeg kiirguse tugevust
Ekvivalentdoos saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimese aastane kiirgusdoos D? 19. looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? 20. Lubatud on 0,5 rad aastas. Mida tähendab kiirguskaitse koefitsent C24 ? 21. C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava kiirgusdoosi erinevus võrreldes sellega, kui viibitakse pidevalt ruumis sees (mitu korda rohkem kiirgust saadakse). On elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisreziimil. Nimeta 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised neist omavad ohtu Eesti elanikkonnale? 22
Radioaktiivsete jäätmete ladustamine ja hoidmine 11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14. Milles seisneb kiirguskaitse? Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kiirguse tugevust. 15. Millega mõõdetakse kiirgust? Dosimeetritega.
-kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks Õnnetused · Õnnetus ei juhtu, kui midagi läheb valesti, õnnetus juhtub siis, kui mitu asja läheb valesti
keemilise ainega kaasnev risk. mis ei oma erilist riski inimese S-fraas märgistab nimetatud tervisele keemilise aine puhul vajalikud Risk on vastuvõetav kui inimese ohutusnõuded. kogu kehamass saab aastas kuni 16. Milliste ÜRO ohtlike D=1 aineklasside transportimisel 22. Mida tähendab nõutakse riski vähendamiseks kiirguskoefitsent c24 saate.. C24 – elanikkonna kiirguskaitse …lõhke ja radioaktiivse ainete koefitsient tavalise transpordil käitumussüsteemi korral. 17. NH3- LPK õhus ja inimese 23. Nimeta 4 AEJ eesti tajumisläve kontsentratsiooni lähipiirkonnas millised suurus? omavad ohtu eesti tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 elanikkonnale mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 1) Sosnovõi Bor (Venemaa); 2)
gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria. Inimene kiirgusväljas: esimesed haiguse ÜLD: on Albert Einsteini loodud füüsikateooria, tunnused ilmnevad biotoosi väärtusel 0,5-1,0 Sv mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi
NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4) Lähimad AEJ: Lovisa(Soome), Ignalina(Leedu), Sosnovõi Bor(Leningradi oblast), Ringhals(Rootsi)
jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente 20. Tuumaenergeetika ja tema elukeskkond tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. tuumaenergeetika tekitab uusi probleeme looduskaitses ja ohutustehnikas
hoida paraja kiiruse juures või seisata. http://y.delfi.ee/norm/80041/5422919_DmvvbS.jpeg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/images/7-7-21-2- Tuumareaktori ehitus Torustikus tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutust leiab. · Reaktorit ümbritseb paksukihiline kiirguskaitse (nt: 2m betooni) http://www.cameco.com/common/images/content/u101/reactor2.jpg Levik http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nuclear_power_station.svg TUUMAREAKTORI TÖÖPÕHIMÕTE 3.Teema: TUUMAENERGIA EELISED · Võimalik toota suur kogus energiat väikeste kuludega. · Tootmine ei sõltu ilmastikutingimustest. · Ohutusnõuded on hästi läbi mõeldud. · Ei reosta keskkonda heitgaasidega (nt: SO2, NOx, CO2, CO jt.) ·
kiiritustõveks. Kiiritustõbi võib väljakujuneda lühema või pikema aja jooksul, olenevalt kiirguse iseloomust ja kiirguse hulgast. Esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Edasi järgneb näiline enesetunde paranemine, seejärel aga ilmnevad tõsisemad, mürgitusele sarnanevad nöhud. Vältimiseks või leevendamiseks on välja töötatud kiirguskaitse meetmed. Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kogu aeg kiirguse tugevust, selles piirkonnas viibivate inimeste jaoks aga mõõdetakse spetsiaalsete seadmete, dosimeetriga, saadud kiirgusdoosi.
energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 C24 – elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumussüsteemi korral. 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale 1) Sosnovõi Bor (Venemaa); 2) Loviisa (Soome); 3)Ignalina (Leedu); 4)Forsmark (Rootsi)
· Ei pruugi saastuda õhk. · Tekib vähe tahkeid jäätmeid. · Saadakse väga palju energiat ja kulub väga vähe selle saamiseks. · Tootmiskulud on energial väiksed Tuumaenergeetika miinused: · Suur energia kandumine/saastumine. · Suur radioaktiivsus. · Saastuda võivad väga suured alad. · Ohtlikud. · Õnnetuste lekke oht. Kiirguste ohtliku toime vältimiseks või leevendamiseks on välja töötatud kiirguskaitse meetmed: · Kasutatakse eririietus · Kasutatakse eriseadmeid kaugjuhtimisega manipulaatoreid, roboteid · Erinevad doosimeetmed
pea; toetada küünarnukk lauale, suruda otsmik tugevasti vastu peopesa, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega. 6 Eelnevate harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada. Meeles peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik. Lihtsaim moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgida.
tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. Jaanus Tamkivi keskkonnaminister Valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Laine Jänes kultuuriminister
Peamiselt mitmesugused õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, töö- riistad jm, mille käitlemine eraldi kiirgus -varjestust ei vaja. Keskaktiivsed jäätmed ILW (Intermediate-Level Waste) mahult umbes 7% ja nende aktiivsus 4% kõikidest radioaktiivsetest jäätmetest Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi mitmesugused vaigud, keemilised setted, reaktori vahetatavad komponendid ja materjalid, mille käitlemine nõuab mingisuguse kiirguskaitse kasutamist nende suurema radioaktiivsuse tõttu. selle kategooria jäätmetest sorteeritakse radioisotoopide poolestusaja järgi ja jäätmed ladustatakse paigutatuna betooni. ◦ Lühiealised ILW-jäätmepakendid ladustatakse maapinna-lähedasse hoidlasse ◦ pikaealised – analoogiliselt kõrgaktiivsete jäätmetega - sügavale maa alla ehitatud lõppladustuspaika. Kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus koosneb kolmest
*tuumareaktorites rakendatakse tuumade lõhustumisel tekkivat ahelreaktsiooni *kütuseks kasutatakse uraani U-235(looduses U-238, tuleb rikastada) *aeglustajaks-grafiit,deuteerium *reaktsiooni kiiruse reguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadmiumi. Kaadmiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada ja hoida paraja võimsuse juures,seisata *torustik-vesi kannab soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab *paksuseinaline kiirguskaitse- nt 2m betooni 10.tuumapomm.aatompomm.kriitiline mass. * Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lõhustuv aine paikneb kahes osas,mis mõlemad on nii väiksesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata. Suuremas ainekoguses läheb vähem neutroneid kaotsi. *kriitiline mass-kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue
1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad · Neutronite aeglusti vardad(grafiidivardad) võtab neutronite kiiruse maha;(osades kasutatakse deuteeriumi) · Reguleerimis- ehk juhtvardad(Boor,Cd) 2) Neutronite peegeldi(Be) peegeldab neutronid tagasi aktiivtsooni. 3) Soojusvahetaja vedelik tavaline vesi/raske vesi/vedel Na kannab reaktoris tekkinud energia soojusvahetisse. 4) Kiirguskaitse 2m paksune betoon. 10.Miks on termotuumareaktsiooni tekkimiseks vaja ülikõrget temperatuuri? Termotuumareaktsiooni tekkimiseks on vaja ülikerget temperatuuri selleks ,et kergemad aatomituumad saaksid ühineda. 11. Heeliumi tekkimine Päikesel etappide kaupa.Võrrandid. 1) Prooton põrkab elektroniga ning põrkel tekib neutron ja eraldub neutriino. ( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12
Käesolev projekt (DANCEE ref nr 129-0134) keskendus keskkonnaasjades õigusemõistmisele juurdepääsu tagamisele./.../ Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. Oktoobril." [3] Eesti Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud keskkonnakaitse ja looduskasutusele ja selle tasakaalustatud arengu tagamisele ehk ministeerium tagab loodusvarade kasutamise, taastootmise ja arvestamise, korraldamise, kiirguskaitse, keskkonnajärelvalve, looduse- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamise. Ministeerium tegutseb põhimääruse alusel ja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. Arengukava juhindub Eesti säästva arengu riiklukust strateegiast.[4] Århusi konventsioon näitas ja andis kõigile õiguse, et me kõik üheskoos vastutame puhta, terve ja tasakaalustatud elukeskkonna eest. Me peame olema nõudlikud keskkonna kaitsmisel
(Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine PVC stabilisaatorid kütuses Kiirguskaitse Sigaretid Klaasi ja emailitööstus Liha (maks, neerud) Haavlid, kuulid NiCd batareid Kaablikatted 20% Väetised Akud 45% Elektroonikas Keemiatööstus Tuumareaktorite reguleervardad Vanad torustikud Organismi jõudmine Raskmetallid ladestuvad veekogudes Atmosfääri kütuste ning jäätmete põlemisel,
28. Ioniseeriva kiirguse bioloogilisest toimest. Iseloomusta.. Ioniseeriv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Organismi moodustuvad võõrad molekulid, tekivad vähirakud, hukkuvad vajalikud rakud. Mõjutab ka pärilikust, toimuvad mutatsioonid. 29. Mis tekitab loodusliku kiirgusfooni ? 1) Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest 2) Kosmilisest kiirgusest 3) Toiduga saadavast sisekiirgusest 30. Kiirguskaitse · Tuleb jälgida radioaktiivse kiirguse ohumärke · Tuleb kasutada radioaktiivset kiirgust neelavates materjalidest tõkkeid · Tuleb hoiduda radioaktiivse kiirguse allikast võimalikult kaugel
S22 – mitte hingata sisse tolmu S62 – aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) 16.Kiirgusriskist: bekrell, grei ja ekvivalentdoos. Valem. Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 17.Rahvusvaheline lubatud kiirgusdoos inimesele aastas. (üks kindel arv, mitte vahemik!) 0,05 greid aastas 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . 19.Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1.looduslik kiirgusfoon 2.meditsiiniline kiigus 3.inimtegevusega kaasnev kiirgus 4.tehis ehk kunstlik
(üks kindel arv, mitte vahemik!) Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel – kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 18.Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? . C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava kiirgusdoosi erinevus võrreldes sellega, kui viibitakse pidevalt ruumis sees (mitu korda rohkem kiirgust saadakse). On elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisrežiimil. 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon, 2. Meditsiiniline kiirgus, 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus, 4.Tehis ehk kunstlik
19. Bekrell on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Grei on neeldumisdoosi mõõtühik. Ekvivalentdoosi valem saadakse kiirgusfaktori ja neeldumisdoosi korrutisena, ühikuks suvent. 20. Inimele formeerub kiirgusallikatest saadav aastane kiirgusdoos D järgmistest kiirgustest: looduslik kiirgusfoon , meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus. 21. O,5 rad/a. 22. Kiirguskoefitsent C24 näitab elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisreziimi korral. Maal on 1,5...2,5 ja linnas on 2,5...4,5. 23. Eestile asuvad kõige lähemal Forsmarki, Loviisa, Sosnovõi Bori ja Ignalina AEJ.
kiirusega. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Areneb ahelreaktsioon. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab isotoop 235U. Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti. Sünteesimine on ühest ainest teise tegemine. Energia saab vabaneda mitte ainult suurte tuumade lõhustumisel keskmisteks vaid ka kergete tuumade ühinemisel keskmisteks. Deuteerium on raske vesinik 12H, mille tuum koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist
· Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid geenide mutatsioon · Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga
137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C 24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust vqrles sellega kui ollakse koguaeg valjas . 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale? 4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St. Peterburi lähedal).
Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed- Selle toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakeste energia piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks,koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt enerigat, et rebida välja vähemalt üks elektron elektronkattest. Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika Vaatlusastronoomia- käsitleb taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut Vaatlusvahendid ja nende areng- teleskoop leiuati 17.sajand, 19.saj leiutati spektromeeter ja arenes fotograafia, lisandus tähevalguse analüüs Tähtkujud- tähed liiguvad tähtkujude sees, nende nimetamine on väga vana, arvatavasti algas kõige heledamatele tähtedele nime panemisest
kiirelt laienev ahelreaktsioon. 20.Millised osad on olulised tuumareaktoris? Kirjelda nende ülesannet. Tuumareaktori üheks osaks on aeglusti, mis suurendab ahelreaktsiooni tarbeks kasulike neutronite hulka. Juhtvarraste nihutamisega ja uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida parajal võimsusel või seisatada. Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Reaktorit ümbritseb paksuseinaline kiirguskaitse, nt paks betoonist ümbris. 21.Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22.Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus?
rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone; 6. kiirguskaitse monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid; 7. punktisamm üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 0,28 mm; 8. energiasääste energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering); Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD Liguid Crystal Display)
..0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 21) Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos uinimesele aastas mis ei oma erilisti riski inimese tervisele Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=0,5 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 22) Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24 elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas 23)Nimetada 4 aej Eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu Eesti elanikkonnale 4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St. Peterburi lähedal).
KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15 4.Tehis ehk kunstlik 20. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas, mis ei oma riski inimese tervisele? Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 Päästetöödel kuni 25 rad/a ja 1 kord eluaja jooksul. 21. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsient C24? elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise kaitumisreziimil. naitab mitu korda saavad vahem kiiretust võrreldles sellega kui ollakse koguaeg valjas . Vastus ei ole piisav. 22. Nimetada 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised omavad ohtu (riski) Eesti elanikkonnale? 4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St. Peterburi lähedal).
neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust, tuleb võtta arvesse neeldumisdoos konkreetse kiirguse kohta aines. efektiivne doos (1Sv) = neeldumisdoos (1Gy) · SBE kus puutub inimene kokku radioaktiivsete kiirgustega – tuumakatastroofide piirkonnas, kosmoses, töödates radioaktiivsete ainetega, lennukis, iga päeva elus natukene, söögiga, suitsetamisega, meditsiiniliste protseduuridega. milliseid kiirguskaitse meetmeid kasutatakse kiirgusohu vähendamiseks – jäätmete hoidmiseks nt pliist valmistatud anum, mis ei lase kiirgust läbi; täpsete ohutusnõuete jälgimine tuumaelektrijaamades; suitsetamisest loobumine; dosimeetri kasutamine kiirguse hulga kindlaks tegemisel; kaitseriiete jms kasutamine kiirgusohtlikes piirkondades Oskan: kirjeldada aatomituuma mudelit – prootonid ja neutronid
Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. 4. Aatomijäälõhkujad, allveelaevad 5. Sõjaline eesmärk Tuumapommid, -lõhkepead Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). 6. Uute radioaktiivsete elementide saamine Plutooniumi tootmine Kiirguskaitse Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites. Nende tulemustel muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiks, kusjuures reaktsioonil tekkinud osakesed vallandavad uusi samalaadseid reaktsioone. Seega pärsib rakkude normaalset elutegevust ning põhjustab suures ulatuses esinedes organismi hukkumise. Tuleb vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga.
säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnapoliitikat korraldab ja koordineerib Eesti Vabariigis Keskkonnaministeerium. Ministeeriumi ja erinevate allasutuste ülesandeks on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri ja veekatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium
Keskkonnaministeeriumi peamine ülesanne on luua sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meile ja tulevastele põlvedele liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna ning kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on: · Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, · maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, · loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, · kiirguskaitse tagamine, · keskkonnajärelevalve, · ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, · keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone.
Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult aktiivtsooni viidud. Vardad neelavad suurema osa neutronitest ega lase ahelreaktsioonil tekkida. Reaktori käivitamiseks viiaks ejuhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja ja jäetakse sellisesse asendisse, et energia eraldumine toimuks ettenähtud kiirusega. Et vähendada neutronite kadu aktiivtsoonist, ümbritsetakse see neutronipeegeldiga, mis suunab aktiivtsoonist väljunud neutronid sinna tagasi. Aktiivtsooni ja peegeldit ümbritseb kiirguskaitse, mis sisuliselt on jahutussüsteem ja milles tsirkuleerib vesi või mingi teine jahutusvedelik. Eraldunud energia muudab vee aurugeneraatoris auruks, mis käivitab turbiini ja see omakorda generaatori. Oma töö ära teinud aur kondenseerub kondensaatoris ja suundub uuesti aurugeneraatorisse. Esimese juhitava ahelreaktsiooni pani käima USA teadlaste kollektiiv Fermi juhtimisel RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Radioaktiivsus häirib elusorganismide rakkude tegevust, st vigastab rakke
päikesekiirguse toimega. 1) Hoidu pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes eriti tugev on päikesekiirgus päeval kella 10-16 vahel. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust, päevituse teke on alati märgiks, et UV-kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta. 2) Ära käi solaariumis. Melanoomi tekkerisk suureneb pideva solaariumi kasutamise korral enne 35.eluaastat 75% võrra. 3) Kasuta UV-kiirguse vastu päevituskreemi, mille kiirguskaitse faktor on vähemalt 15 (SPF 15) ning mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga kreemi tuleb kasutada hoidumaks nahapõletusest. 4) Kanna riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest tihedakoelised ja tumedamad riided pakuvad paremat kaitset. 5) Kaitse oma lapsi, kuna lapse nahk on eriti tundlik päikesepõletusele ja enne 15.eluaastat saadud päikesepõletused on kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus.
annaabi.ee 
