........................... 6. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7. Kasutatud allikad.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi osteoporoosist tingitud luumurru. Tänapäeval haigestub iga kolmas naine ja iga viies mees, kel vanust üle 50 eluaasta. Luu on elav kude, millel on väga tähtis ülesanne anda tugi kogu inimese organismile, kaitsta siseorganeid väliste mõjude eest ja vajadusel varustada organismi mineraalaine kaltsiumiga. Osteoporoos ehk luuhõresus on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Osteoporootilisi luumurde on võimalik ennetada ja seda
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega
Osteoporoosi tekkepõhjused ja ennetamise võimalused ! Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi Kroonilised haigused Alkoholi tarbimine
Sage kukkumine Kuidas ravida? Ravi on individuaalne. Koosneb nii elustiili muutmisest kui ka ravimistest. Ravim mõjub alles 6-12 kuu pärast. Ravivõimalused Kaltsiumile ja vitamiin D lisamine toiduga Hormoonasendusravi Selektiivsed östrogeeniretseptorite modulaatorid ravimitena Bifosfonaadid, hormoonid jt ravimid Ravi valik sõltub haiguse tõsidusest Ravimid on efektiivsed aga haigekassa ei kompenseeri Kuidas hoiduda osteoporoosist? Väldi alatoitumist, alkoholi tarbimist ja suitsetamist; tegele füüsilise treeninguga; konsulteeri arstidega. Jälgi toitumist (toit tasakaalustatud; vajalike toiduainete sisaldamine, toiduvalik sõltugu muudest tervideaspektidest lähtudes) Millistel juhtudel tuleks luutihedust mõõta? Kui vanus on üle 50 aasta ja on olnud luumurd või esineb vähemalt kolm riskifaktorit. Kui loomulik või kirurgiline menopaus tekkis enne 45. eluaastat.
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks
raskekujuline osteoporoos, luu on tumenenud ja kaotanud Kuigi meil on kümneid tuhandeid haiglaslikult läbipaistvuse). hõredate luudega inimesi ja tuhanded murravad just luuhõrenemise tagajärjel luid, said osteoporoosi ravi bifosfonaadiga 2003.aastal ainult 780 inimest. Probleem on ühelt poolt osteoporoosi vähene diagnoosimine, mille põhjus on inimeste vähene teadlikkus osteoporoosist kui haigusest. Sama hästi kui inimesed teavad oma kolesterooli taset veres, võiksid naised teada oma luutiheduse väärtust. Just teadlikkus ja huvi oma luude olukorra vastu parandaks osteoporoosi varast diagnoosimist. REIELUUKAELA MURD Üks rängimaid osteoporoosi tagajärgi on isegi väikese trauma tõttu tekkinud reieluukaela murd. Risk saada elu jooksul reieluukaela murd on ühel valgest rassist naisel kuuest, mis
transporteri proteiini jt. ainete sünteesi. • Tulemuseks adipotsüütide differentseerumine, lipogeneesi ning rasvhapete ja glükoosi haarde suurenemine. • Suurendab ka Na+ reabsorptsiooni neeru kogumistorukestes. Kõrvaltoimed: • Hepatotoksilisus, aneemia. • Kaalu tõus • Tursed ( vastunäidustatud südamepuudulikkusega patsientidel). • Peavalu, väsimus, seedetrakti häired. • Kroonilisel manustamisel suurendavad osteoporoosist tingitud luumurdude ohtu. • Vastunäidustatud raseduse ja rinnaga toitmise korral. - Inkretiinhormoonide (GLP-1) analoogid (eksenatiid) Inkretiinhormoonid GLP-1 (glucagon-likepeptide-1) ja GIP (glucos-dependent insulinotrophic peptide) tekivad seedekulgla limaskesta endokriinrakkudes. • Tekivad vastusena seedetrakti saabunud toidule. • Indutseerivad insuliini sekretsiooni ja langetavad veresuhkru taset. • Lammutuvad kiiresti DPP-4 (dipeptüülpeptidaas-4) toimel.
tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne, ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muutustest. Elustiili muutuste hulka kuuluvad sobilik kehaline treening, adekvaatne toitumine, vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine. Kui patsiendil on esinenud osteoporootiline luumurd ja/või densitomeetrial leitud väike luutihedus, tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimid: · Bifosfonaadid aeglustavad luukoe kadu, suurendavad luude tihedust, vähendavad osteoporoosist tingitud luumurdude riski nii selgroo lühikeha kui ka reieluukaelamurru riski. · Kaltsitoniin aeglustab luude lammutusprotsessi ja vähendab lühikehamurruriski. · Selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid, raloksifeen · Strontsium ranelaat parandavad luu tekke protsessi. · Teriparatiid e. paratüreoidhormoon · Hormoonasendusravi Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse üle otsustab arst.
vitamiini sisaldust inimeste veres eraldi suvel ja talvel. 300 inimest hõlmanud uuringu tulemusel selgus, et D-vitamiini puudust esineb aastaringselt. Olukord on tõsisem talvel, mil tervelt 73%-il uuritavatest esines D-vitamiini madal tase. Lisaks osteoporoosile ehk luuhõrenemisele põhjustab D-vitamiini puudus lastel rahhiidi ja täiskasvanutel osteomalaatsia teket. Osteoporoos on tõsine haigus, mille kõige raskemaks tüsistuseks on reieluukaelamurd. Osteoporoosist tingitud reieluukaelamurru saamise risk on naistel elu jooksul suurem kui rinnavähki haigestumise risk: 1:6 versus 1:9. "Meie kliimavöötmes saab elanikkond olulise osa kaltsiumi imendumiseks hädavajalikust D- vitamiinist päikesevalgusest. Seepärast oli meile suureks üllatuseks, et ka suvel, mil päikesest saadav D-vitamiini tase võiks olla kõrgem, esines olulisel määral vitamiinipuudust," selgitas tulemusi TÜ dotsent Riina Kallikorm
(Diabeet...) II tüübi puhul on insuliinil nõrk toime, kuigi seda eritub piisavalt. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. (Diabeet... ) Osteoporoosi võivad põhjustada mitmed tingimused, kuid haigus on tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega, seda soodustab ka liigne kehakaal. Oht tekib, kui toiduga saadud kaltsiumi hulk on ebapiisav või selle imendumine on raskendatud. Kõige sagedamased osteoporoosist põhjustatud murrud on lülikehamurrud ja kõige ohtlikumad reiekaelamurrud. (Osteoporoos... ) "Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks. Primaarne osteoporoos on tingitud menopausist ja vananemisest, sekundaarne aga mitmetest haigustest (nt anoreksia, tsöliaakia, alkoholism, kasvajad) või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta tavaliselt vaevusi, see on hiiliv haigus, mis avaldub tihti luumurdudena, aga ka seljavaludena ja selja deformatsioonina (küüruna)." (Osteoporoos...)
Tavaliselt tekib kallus pärast luumurdu keskmiselt 3-10 nädala jooksul. Stabilisatsiooni teke võtab aega kaks korda rohkem kalluse tekkimise ajast. Laste puhul on luu paranemise faasid oluliselt kiiremad ning luu kallus tekib juba esimese postfraktuuri järgse nädala jooksul. Sellest tulenevalt peab rehabilitatsiooni kohandama luumurru paranemise faaside kohaselt. Vanemaealistel võib nii kalluse tekke kui stabilisatsiooni etapp pikeneda, kui on tõendeid näiteks osteoporoosist (see võib olla siiski individuaalne). Luumurd ja ümbritsevate kudede vigastus põhjustab kaebusi, näiteks: • valu • võimetus liigutada liigeseid üleval või allpool murru piirkonda • lihaste nõrkus • muutused proprioretseptsioonis • verevarustuse aeglustumine • muutused tundlikkuses. Luumurru tagajärjel tekkiv kudede verejooks ning põletikuliste ainete formatsioon viib ümbritsevate kudede ummistumise ning kokkukleepumiseni
meningiit, endokardiit, tuberkuloos, neurosüüfilis jne.). 4. Kardiovaskulaarsed haigused (südamepuudulikkus, südameinfarkt). 5. Kopsuhaigused (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, maligniteet). 6. Seedetrakti haigused (vähk, hepatiit, maohaavandid, divertiikulid jne.). 7. Kuseteede haigused (inkontinentsus). 8. Tugi- ja liikumisaparaadi haigused (degeneratiivsed liigesehaigused, osteoporoosist põhjustatud luumurrud, reumaatiline polümüalgia, Padet' tõbi). 9. Neuroloogilised häired (ajuvereringe haigused, dementsus, ajukasvajad, Parkinsoni tõbi). 10. Muud haigused (aneemia, vitamiinide vaegus, pahaloomulise kuluga haigused). Objektiivne leid Vanuri käitumise jälgimine aitab diagnoosimisel. Tüüpiline kurvameelne vanur käib ja räägib aeglaselt. Näoilme on pidevalt kurb, võib juhtuda nutuhoogusid.
Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks. Tekib osteoporoos Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini. Mg
annaabi.ee 
