PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002
Kaablipaigaldusvahendid Valter Õunapuu TPT SA-14 16.05.16 Mõõdulint, mõõtmiseks Töölaud tööriistade hoidmiseks Terastraadist lint Drell aukude puurimiseks Saag lõikamiseks Pliiats märgete tegemiseks Kaablikronšteinid Kaabliotsija kaabli otsimiseks Ehitusplaan Tõmbamisnöör tõmbamiseks Isoleerlint palja kaabli isoleerimiseks. Markerid ja kleebised kaabli markeerimiseks Kaablimääre Kaabli toetusrull et kaabel ei liiguks ise Õhukompressor puhastamiseks Kaablitõmmits Kaabliotsija Pistikupesa raam Paigaldustoru kaablite korrektseks paigalduseks Redel ronimiseks Kaablipuhastaja võrgukaablitele ja muudele
spordihoone, multifunktsionaalne väljak ja kooli vana parkla. Baasides toimub tegevus järgmiste kehalise kasvatuse õpetajate eestvedamisel ja kolleegide kaasabil, kellega lepitakse eelnevalt kokku, kes kus kohas abiks on. 1-3 klass õp. Reet Elmik-staadion 4-5 klass õp. Piret Karus-spordihoone 6-7 klass õp. Piret Püü ja Tiina Helliste-spordihoone 8-9 klass õp. Mark Kristjan Pitk-multifunksionaalne väljak 10-12 klass õp. Indrek Drell-kooli vana parkla NB! Söömine toimub spordipäeva lõpus. NB! Kell 13.00 lahkuvad koolibussid
koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus Eestis üsna pikka aega. Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega (kangas)teljed. 19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid setu naised, kes lihtsatel maatelgedel on osanud valmistada 2--8-niielisi nn kotsanitse kangaid. Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile. 2
tuletatud ja liitkangad, kiri-ja zakaarkangad. Kudumine ja trükkimine Vana Egiptus. Kirjamine Mesopotaamia. Kudumine, kirjamine ja trükkimine koos Kreeka. Kangaid jaotatakse: materjali, ornamendi, kudumistehnika, koloriidi ja töötluse järgi. Funktsiooni järgi jaotatakse kangaid: riietus-ja dekoratiiv-e sisustuskangad. LIHTKANGAD ALGKANGAD LABANE TOIMNE LIHTKANGAD ALGKANGAD ATLASS LIHTKANGAD TULETATUD KANGAD NURKTOIMNE KOERIPS LIHTKANGAD LIITKANGAD DRELL DAMAST KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE PÕIMKANGAD NAASTPÕIME PINDPÕIME PÕIMKANGAD GOBELÄÄNKANGAS fragment ZAKAARKANGAD ZAKAAR ZAKAARKANGAD BROKAAT Kangad VAIBA LIIGID: 2. VAIBAD 1. SÕLMVAIP VAIBA kodumaaks on Lähis-Ida. SÕLMVAIBAD pärinevad Pärsiast 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP Kesk-Aasia 4. VILTVAIP rändrahvastelt. 5. PINDPÕIME VAIP KOOTUD ja TIKITUD VAIBAD Egiptusest,
koordineerima kompetentne konstateerima arreteerima demonstreerima popurrii perroon terrass fassaad kissell missioon rassolnik emissioon klavessiin assamblee boks poks näituseboks drell trell trellpuur diskussioon blokk plokk reklaamiplokk duur tuur kommunikatsioon dokk tokk kommenteerima sümmeetria grammatika grammofon arranzeerima karikatuur arreteerima karikeerima korrigeerima korrelatsioon korrektne korrektuur korruptsioon korrespndent irratsionaalne
mõtetes, kõnes, mälus. Seljaaju transpordib niiöelda sõnumeid edasi ja tagasi peaaju ning närviosakeste vahel. Piirdenärvisüsteem jaguneb veel omakorda somaatiliseks närvisüsteemiks, mis juhib tahtele alluvaid tegevusi ja vegetatiivseks, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte tööd). Närvisüsteemi väikseim osa on neuron ehk närvirakk. (Grünthal-Drell, 2016) 2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese närvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.
esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Eesti Haigekassa. • Grünthal-Drell, M. (2013). Esmaabi. Tallinna Pedagoogiline Seminar. • Porval, H. Männik, R. 2015. Traumahaige käsitlus haiglaeelsel etapil. Regionaalhaigla Kiirabi koolituskeskus • Pildid- google
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI?
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu.................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad teraapiavõimalused inimese aitamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval kannatavad järjest enam inimesi kõikvõimalike vaevuste all. Tihtipeale otsitakse nende leevendamiseks abi erinevatest keemilistest ravimitest. Selle peale, et nendele on ka alternatiivid näiteks teraapiate näol, ei mõelda. Teraapiaid on väga erinevaid ning ka nende mõjud on varieeruvad. Oma töö käigus proovingi välja tuua erinevad teraapiavõimalused ning nende kasutamise otstarbe. Kinesioloogia
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun.....................................................................................................................................
tee 15 - 234 620 4443 Tamara Enno Akad.tee 15 - 311 620 4428 Tanel Mullari II 128 620 3001 Tatjana Tanvel Akad.tee 15-036 620 4450 Teele Karafin Akad.tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833 Terje Robal Akad.tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid........
kineetilise energia arvel hakkavad võnkuma ka pinnaseosakesed rulli mõjupiirkonnas. Kuivõrd osakeste massid on .erinevad, siis tekivad ka erinevad inertsjõud. Kui üksikute pinnaseosakeste inertsjõudude erinevus on suurem nendevahelisest hõõrdejõust, siis nende seos katkeb ja osakesed hakkavad üksteise suhtes liikuma ning täidavad ruumi kompaktsemalt. Seega pinnas tiheneb 32) Mille poolest erineb löökdrell drell-perforaatorist (nende tunnussuurused). Lööktrell Kohtades, kus on vaja puurida palju puitu ja metalli ning aeg-ajalt teha ka betoonitöid võib kasutada lööktrelli. Tema löögisagedus on kuni 30...40 tuhat lööki minutis, so vaid nõrk vibratsioon, mis betooni puurimisel kõvasulamotsikuga varustatud puuriga annab edu võrreldes hariliku puuriga. Näitena Boschi lööktrell on varustatud kaheastmelise käigukasti, pööreteregulaatori ja reeversiga
korraldustegevuses mõnikord arvestamata jätavad ja/või mis ise on sellises segaduses pooldatava alusteooria suhtes, et see juba praktilisi probleeme tekitab. Tähendusi ei normita Eesti üldkeelekorralduses valitseb põhimõte, et tähendusi normida ei ole võimalik, mida siiski läbivalt ei järgita: sõnavara korraldus põhineb küll kohati seisukohal, et tähendus on sõna juures oluline omadus. Näiteks ei üritata anda ühest vastust küsimusele, kumb on õige, kas drell või trell, mis on täiesti mõistlik. Seda vastust ei saagi anda. Oleme harjunud, et trell tähistab tööriista ja drell riidesorti, 222 Keelekorraldus st algustähe valiku sobivus oleneb sellest, kumba kirjutaja mõtles. Oskuskeelekorralduses tegeldakse tähendustega lausa teadlikult ja koguni esimeses järjekorras. Terminitöö lähtub mõistest, st kõigepealt lepitaksegi kokku mõisted ehk tähendused, ja alles seejärel otsitakse
tee 15 - 234 620 4443 Tamara Enno Akad.tee 15 - 311 620 4428 Tanel Mullari II 128 620 3001 Tatjana Tanvel Akad.tee 15-036 620 4450 Teele Karafin Akad.tee 15 620 4444 Teet Velling Akad.tee 15 Terje Menert Akad.tee 15-260 620 2833 Terje Robal Akad.tee 15-314 620 2806 Tiina Ailt II 257 620 2829 Tiina Drell Akad.tee 15A-406 620 4428 Tiina Kumm Akad.tee 15-230 620 4412 Tiina Randla Akad.tee 15-259 620 2805 Tiina Varatalu Akad.tee 15-117 620 4403 Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445
annaabi.ee 
