perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel ei loodeta kasumile ja see ei ole oluline. Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne) võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas, siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb uurida ja mõista igapäeva elu vaatepunktis Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise,
kvaliteet soltub vastastikusest toimest. Mudeli jargi eksisteerivad väline ja sisemine biofüüsiline ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist. Vastastikused seosed on dunaamilised ja komplekssed. Keskkonna ja uksikisiku muutusi ja mojusid vahendab ja kujundab uksikisiku kaitumine ja bioloogia, mis justkui fi ltreerib vastastikuseid toimeid ja mojusid, neid voimendades, mahendades ja vormides. Tervise holistlikud kontseptsioonid Green ja Kreuter (1999) defi neerivad tervist kui holistlikku (holism kreeka keeles koiksus, terviklikkus) kontseptsiooni, mis sisaldab endas nii sotsiaalset, vaimset kui hingelist elukvaliteeti. Tervise holistlikke ehk terviklikke kasitlusi on mitmeid. Alljargnevalt tutvustame neist kolme. Ameerika Uhendriikidest alguse saanud tervise holistlik liikumine kannab endas sellist arusaamist tervisest, mis on üsna lahedane WHO tervise definitsioonile, mille jargi tervis
poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); · Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused · Holistlikud (rõhutavad terviku esmasust selle osade ees); · Võrdlevad; · Etnograafia-kesksed. Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile; · Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima?
meelekindluse, ettevaatlikkuse ja reflektiivsete omaduste organid on kõik suured, kusjuures animaalsete tunnete omad neile allutatud, pea on külgedelt lamenenud, eriti salalikkuse ja ahnuse piirkondades. Uuriv empiiriline teadus. Ignoreeriti asju, mida ei teatud/tuntud. See, mis ei sobi, visatakse välja. Empiirika on vajalik, aga mitte piisav. Lokalisatsionistlike vaadete kõrval kujunesid ka vastupidised, holistlikud vaated. Marie Jean Pierre Flourens (1794-1867): „Holistlik“ vaade – eemaldas peaaju poolkerasid kihtide kaupa ja leidis, et kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline
Mõningaid lääne majandusprintsiipe õnnestus rakendada ka teistes ühiskondades. Substantivistid relativistlik suhtumine majanduse seaduspärasustesse. Osades ühiskondades ei püüta kasu saada ja rikastuda. Erinevates ühiskondades on erinevad motivaatorid. Tuvastasid kaupade vahetamise süsteemis palju uut. Kriitika: vaatavad asja romantiliselt, õilsad metslased, kes vastanduvad lääne kasuahnetele inimestele. Holistlikud suundumused iga nähtust tuleb vaadata kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust ei saa lahutada poliitikast, religioonist jne. Võrdlevad suundumused ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused nähtusi tuleb mõista igapäevaelu kontekstist. Indiviidi seisukohalt, miks ta mida teeb. Mikrotasandi igapäevased valikud. Majandusetnograafia uurib
Subsid tahavad näha neid sellistena ja kirjeldavad neid ka sellistena. Subsid süüdistasid forme selles, et kuidas väljendus põlisrahvastes kasumiprintsiip. Formid tunnistasid et materiaalset kasu taga ei aeta. Subisid küsisid milles see siis avaldub? Formid rääkisid sotsiaalsest harmooniast, mugavusheaolust. Formalistide lähenemine oli hajuv, nt et eesmärk on õnn. Kas igakord kui oleme õnnelikud, on see majanduse tulemus? Uued majandusetnoloogilised suundumused: *Holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis, ka majandust ei vaadata ühiskonnas eraldi, teda ei püüta piiritleda selgelt, majandust uuritakse kogu selle kultuurikontekstis. Üldine antropoloogiline lähenemisviis. Püüda igat kultuurinähtust näha teiste kultuurinähtuste kontekstis, majandust ei tõsteta eraldi selgelt välja. *Võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemi mingis üksikus ühiskonnas, siis seda võrreldakse ka teiste ühiskondadega.
Kas õnne saavutamine on majandustegevuse tulemus? Üsna udune, mis on siis majandus? Hiljem selline terav vastandus kadus. Formalistidel õnnestus näidata, et paljudes ühiskondades toimib see kasumiprintsiip. Samas substantivistid saavutasid palju erinevate vahetusvormide uurimisel kuidas korraldatakse toodetud väärtuste ümberjaotamist. Uuemad majandusetnoloogilised suundumused (uurimine on muutunud tasakaalustatumaks): Holistlikud iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust uuritakse kogu kultuuri ja ühiskonna kontekstis. Nt majandus seoses poliitikaga, religiooniga jne. Mõistetakse kõigi teiste kultuurinähtuste kontekstis, kõik nähtused mõjutavad teineteist. Võrdlevad kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust, siis seda võrreldakse ka teiste ühiskondadega ja siis leitakse ülesse sarnasused ja erinevused ja nii saab ka teada, mis on
nii lastele kui ka vanematele inimestele. Eriti efektiivne meetod taastusraviks. Kuna meetodil on tugev ajupoolkerade koostööd toetav mõju, on shindost palu abi eriravi vajavate laste taastusravis. Vanematel inimestel aitab shindo parandada liigeste liikuvust ja vähendada lihasvalusid. Jooga-massaaz Jooga pärineb 5000 aasta tagusest Indiast, olles tohutu vaimsete tõdede, füüsiliste oskuste ja filosoofiliste põhimõtete kogu. Jooga põhimõtted on universaalsed ja holistlikud, sobides kõigile ning aidates inimest jõuda tasakaalu ja harmooniani, mis on aluseks heale tervisele. India jooga on laienenud inspiratsiooniallikana paljudele traditsioonidele Tiibetis, Jaapanis, Hiinas ja Tais. Nendes maades väljakujunenud füüsilised harjutused ja massaazitehnikad ei ole identsed, kuid neid iseloomustab filosoofiline lähedus ja eesmärkide sarnasus. Jooga massaaziist on välja kujunenud teised, praegu tuntumad massaaziliigid nagu Tai
- Järjestikune süsteem - Kuigi sisenditeks üksikud jooned, holistiline muster, siis praktiliselt ei ole häid kirjeldusi selle kohta et oskaks öelda ainult inimese nime aga mitte midagi muud. Inimese identiteet ehitatakse üles tema tajulisele sisendile - Võõraste iimeste puhul jääb ainult sisendi tajulisuse juurde NB! Kui miski on mällu kodeeritud ühel viisil nt holistlikult siis ei tähenda see, et kõik töötlussammud selle juures on samuti holistlikud Näo töötluspiirkond ajus 3 erinevat piirkonda: - Oksipitaalne – sisendi loogika, lihtsam joonte töötlus - Fusiformne – näo mustri analüüs - Tms, temporaalsagaras – inimese sidumine identiteediga Vananemine – karioidne pinge – nägude taju iseloomustab tundlikkus vananemisele mis toimub teatud reegli alusel (peakuju muutus on südamekujulise transformatsiooni alusel) Inimesed ei ole väga head nägude äratundmises – kogenud tolliametnikud v passikontrollijad
eeldada, et enamus primitiivseid ja religioonil põhinevaid haiguskäsitlusi on nii ontoloogilised kui spirituaalsed ning et klassikaline hipokraatlik-galeeniline humoraalpatoloogia ja kaasaegne solidaarpatoloogia (näeb haigust organismis lokaalsena) esindavad antropoloogilis(holistlik)-materialistlikku haiguskäsitlust. (Ilmselt saaks siinkohal siiski ka vaielda nt varasemate kultuuride haiguskujutelmad, millised haaravad kaasa konkreetse isiku erinevaid elutahke, võivad samuti olla holistlikud. Küsimus on selles, kust tõmmata piir haiguse j ainimese defineerimisel...) MEDITSIINI AJALUGU on valdkondadevaheline interdistsiplinaarne fenomen. Interdistsiplinaarset lähenemist ühelt poolt ihaletakse, teisest küljest nt konkreetselt meditsiiniloo juures võib kuulda arvamusi, et ajalugu saavat vaid ajaloolased ning meditsiinilugu vaid meedikud arendada. Ajalookirjutamisesüstematiseerimine: marksistlik, postmodernistlik, sotsiaal-, mentaliteedi- jne ajalugu
annaabi.ee 
