Töövarjupäev Töövari- nimi kelle juures käisid · Lõetanud Saku Gümnaasiumi · Läbinud juhi ning dekoraatori koolituse · Ametiks koduosakonna müügijuht, dekoraator Töövarjupäev Päev algas 9.40, kui me hakkasime Kairega koos tööle sõitma. Tööle jõudes logis Kairi ennast arvutisse sisse ning edasi läksime ringkäigule. Tegime tiiru ümber nii kodu- ja kontoriosakonnale kui ka laole. Seejärel saabusid esimesed kliendid ning ma sain jälgida kuidas klientidele tooteid tutvustatakse. Töövarjupäev Pärast mõningast jälgimist sain ka mina koos Kaire abiga ühele kliendile tooteid tutvustada. Kell üks läksime lõunale. Tagasi tulles kliente eriti ei olnud ning me asusime Kaire teise
saega. Vahepeal tegin aeroci plokiliimi mis tuli veega ära segada. Paigaldasin tellinguid ja tegin lihtsamaid töid. Näiteks andsin ehitajatele loodi, haamrit, nööri millega looditi müüri ja mõõdulinti. Vahepeal andsin neile armatuuri . Siis kui hoone oli juba üpris kõrge töi veauto sillused ja paigaldasime need vastavalt projektile. Töö lihtsustamiseks märkisime uste ja akende kohad ära . Siis panin plokiliimi alla ja liigutasin sillused paika. Kui sillused paigas hakkasime plokke edasi laduma. Hoone kerkis nädalatega üpris kõrgeks. Ja ma olin juba rõõmsam kuna plokid olid üpris rasked kuna osadel alustel oli kile katki ja plokid olid märga saanud.Ja märga plokki oli raske saagida . Kui põrand sai looditud siis ülemus tõi soojustuseks 100mm 100f eps vahtplasti. Siis ma paigaldasin üksi need ära ja osad saagisin parajaks. Ülemus oli tööga rahul. Ja järgmisena paigaldasime kile penoplasti peale . Siis hakkasime armatuuri paigaldama
Esimese asjana läksime pagasit ootama. Tõime ära rendiauto võtmed ja läksime seda parklasse otsima. Meie autoks oli Citroen. Vaatasime auto põhjalikult üle, et ei oleks mõlke ja kriime, mida kirjas polnud, et neid meile hiljem kaela ei määritaks. Pakkisime asjad ja sõitsime lennujaamast välja. Peatusime ja panime GPSi sihtpunkti peale, milleks oli Valencia ja mis kõige tähtsam- oli mõnusalt soe ja päike paistis. Hakkasime sõitma Valencia poole, sõitsime kuni ööni. See teekond oli 351 km. Olime sõitnud ühe õhtuga alla saja kilomeetri. Otsisime maantee ääres kuhugi mäe peale kohta ööbimiseks telgiga. Nägime head kohta ja panime telgi üles. Esimene öö oli hästi harjumatu nii kõva pinna peal magada. Paar käbi oli ka külje alla sattunud. Kõik magasid nagu notid, kuna väsitav lennusõit oli selja taga. Öö oli soe võrreldes Eestiga, seega ainult magamiskotist piisas. Foto 3
otsustasime osta mõned joogid, et meeled rõõmsamaks juua. Läksime siis leti juurde ja tellisime 5 õlut, maksime juba ära, kui leti juures tekkis kaklus kahe baari külastaja vahel. Klienditeenindaja läks tellimuse täitmise ajal tüli lahendama. Kui tüli oli vaibunud, hakkas klienditeenindaja tegelema muude asjadega. Jättes meid imestunult leti taha seisma. Küsisime, et kas me saaksime oma õlled ka. Ütles vabandust ning hakkas õllesid serveerima. Õlled kätte saanult hakkasime endale kohta otsima. Sellepeale klienditeenindaja hakkas karjuma, et te ei ole ju veel maksnud. Pöördusime ümber ja hakkasime asja seletama. Aga kuna ta ei andnud meile tšekki siis me seda tõestada ei saanud. Baari enda tšeki oli ta pannud kassa kõrvale. Näitasime talle siis seda tšekki, kus oli näidatud, mis summaga makstud oli. Klienditeenindaja vabandas siiralt ning lasi meil minna. Olin lahendusega rahul, sest arusaadavalt oli ta olnud
oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline üllatus tõmbas meil mõlemal mastid maha ja vajasime midagi tõeliselt cooli, et end jälle käima tõmmata. Põrutasime lähimasse jõukasse oma lihamägesid treenima, aga ka see oli vale otsus. Koheselt tulid mingid kapid plõksima, et jõusaal pole tatikatele ja käskisid meil uttu tõmmata. Algul hakkasime vastu ja küsisime: ,,Kamoon, mis teil viga on!?",aga sellepeale ähvardasid vennad meile nuuti anda. Pakkisime kodinad uuesti kokku ja tegime varvast. Mis edasi
Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma. Me panime päästevestid selga ja hakkasime Orissaare poole aerutama
Ma usaldan teda täielikult, ma saan rääkida temale kõigest. Ta kuulab mind alati ära ja kui vaja, annab ta mulle alati nõu. Me oleme suhelnud umbes kuus kuud. Selle aja jooksul oleme me üksteist väga hästi tundma õppinud, me teame teineteist väga väga hästi. Ta on inimene kellele ma saan helistada ka kell kolm öösel, ka siis kuulaks ta mu ära ja annaks mulle nõu, kui mul seda vaja on. Ta on lihtsalt parim! Me hoolime üksteisest vägaväga palju! Kui me alguses suhtlema hakkasime, ei arvanud me kumbki, et meist nii head sõbrad saavad. Me oleme mõlemad nii õnnelikud, et me oleme väga head sõbrad. Elu on täis üllatusi, väga häid üllatusi! Suhtlemist alustasin temaga mina, ma kirjutasin talle esimest korda facebooki. Nii siis me kirjutasime päris pikalt ja nii see algaski, me hakkasime suhtlema igapäev. Ta ei ela minu kodust väga kaugel. Päris tihti me saame kokku ja veedame palju aega koos. Mina olen väga õnnelik, et mul on nii hea sõber nagu tema
Helena otsustas, et helistab Marinale ja kutsub ta kohale. Marina oli kutsest üllatunud, aga lubas, et on kümne minutiga kohal. Me panime endale sünnipäeva mütsid pähe ja jäime Marinat ootama. Üsna pea kõlaski uksekell. Marina astus sisse ja me hüüdsime talle valjusti: “Üllatus!“. Karlos pani muusika käima ja me laulsime talle sünnipäevalaulu. Marina oli nii üllatunud, et puhkes suurest rõõmust lausa nutma. Me andsime talle kingitused üle ja hakkasime sööma. Mina, Helena ja Susanna olime küpsetanud suure tordi. Tort maitses kõigile ja me hakkasime lõbusaid mänge mängima. Keskööl, kui me kõik tantsisime, oli järsku kuulda valju karjatust, Marina kukkus nii, et tal läks jalg tagurpidi. Me kõik kahtlustasime luumurdu ja ma otsustasin kiirabisse helistada. Kiirabist jagati meile juhised, mida Marinaga teha ja nad lubasid veerand tunniga kohal olla. Minutid venisid nagu tunnid, aga lõpuks kiirabi siiski jõudis
vabastas vangid. Mina jooksin veekogu poole ja heitsin kaks tükki vette. Nende raske rüü tõttu nad uppusid ära kolmas oli jäänud maa peale minuga võitlema, ma suutsin teda alistada ning raijusin pea maha. Me viskasime rüütlid vette, võtsime nende varustuse, ning jätkasime teed lootes et keegi ei saa teada. Niisiis me suundusime pärnusse. Me rändasime taas 2. Päeva kuni jõutsime Pärnusse. Me ööbisime vanas lagunenud majas. Hommikul hakkasime teele kuni me kohtasime teisi Riia rüütleid. Need Rüütlid olid otsimas kaht Eesti talupoega kes tapsid kolm Rüütlit. Sellel hetkel ma sain hohe aru et rüütlid olid meid otsimas. Neid oli liiga palju et vastu hakata. Niisis me üritasime põgeneda aga neid oli liiga palju, nad tuntsid meid ära rüütlitelt varastatud mõõkade tõttu. Nad võtsid meid vangi, ning viisid meid Riia Piiskopi ette. Me olime peaaegu Lemsalu
lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum. Ma kartsin kohutavalt. Seejärel hakkasime me liikuma. Pärast pikka sõitu võeti mind kastist välja ja viidi mingisse suurde-suurde hoonesse. Seal hakkasin ma elama. Alguses kui ma veel väike olin oli mul seal väga lõbus. Minuga mängiti ja me käisime palju väljas jooksmas. Nemad olid minu uus pere. Mina kasvasin ja ei olnud enam väike. Mul ei olnud enam nii lõbus kui enne. Teistel oli palju tegemist ja mina jäin üksi. Kui perre sündis uus laps ehitati mulle välja kuut ja selle ümber aed. Nad ei lubanud
köögist tulevat pannkoogi lõhna. Äratasin venna üles, kuna plaanisime täna perege minna uisu- Tama.Kööki jõudes nägin isuäratavat suurt taldrikutäit pannkooke ja vaarika moosi.Ema kattis laua,sõime ja jõime kõhud täis. Peale seda panime ennast soojalt riidesse ja suundusime uisutama jäähalli. Sinna jõudes laenutasime uisud ja sõit võis alata. Ema kes polnud mitu aastat uisutanud , kukkus palju kordi. Olime seal juba 2 tundi , ning hakkasime kodu poole minema.Koju tulles jõime sooja teed ja mängisime Monopoly. Olit tore pühapäev perega ja head pannkoogid.
Käisin Saaremaa rallil,mis on toimunud juba mitu aastat.See aasta oli 40. juubel Saaremaa rallil.Läksime sinna koos pere ja sõpradega.Sinna sõitsime praamiga ja loomulikult autoga.Järjekord oli pikk.Praamid käisid harva kuna oli torm ja tugev tuul.Ootasime järjekorras vähemlt 8 tundi.Praami peale saime alles kell neli hommikul kui tahtsime jõuda kuuese praami peale eelmine õhtul.Kui praami peale saime ja Saaremaale jõutsime läksime maale korra magama.Varsti hakkasime juba rallile minema.Ralli oli vägev eriti see kui üks auto üle katuse käis (tegin ka ise sellest pilti).Siis läksime järmisele katsele.Vaatasime kuidas seal ka autod raja läbivad.Pärast seda läksime maale.Järmine päev läksime koju.
Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist, kuulsin palju väga head muusikat ja sain oma vaegnägijale väga suuresti abiks olla. Praegugi panin Zorbased mängima ja jään oma vahvat folki meenutama!
tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti
aramatuuri maapinnast õhku tõstavad, kuna armatuur ongi see mis betooni seob. Ning sellega see valmis saigi, tuli oodata vaid betooniautot mis oli tellitud järgmiseks päevaks. Kuna tööpäev veel lõpule polnud jõudnud saatis juhendaja mind teisele kaastöölisele appi ehitama trepi saalungit. Seda tööd olin natuke varem ka kodus teinud, kuid mitte nii, et iseseisvalt hakkama oleksin saanud. Niimoodi me siis kahekesi selle saalungi valmis tegime. 16.30 hakkasime otsi kokku tõmbama. Kui tööriistad ilusti kokku pandud oligi tööpäev läbi ning hakkasime objektilt lahkuma. 1.3 Hinnang praktika kohta Positiivne oli see, et sain sooritada praktikat väljaspool kooli. Õppisin paremini kasutama tööaega, sain juurde erialaseid teoreetilisi teadmisi ja oskusi neid siduda praktilise tööga. Praktika juhendaja ja kaastöötajad olid alati abivalmis ja andsid häid nõuandeid. Samuti sain ja õppisin suhtlema klientidega.Õppisin väga palju uusi
Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Mis tähendab, et seebimulli pind ei ole ühe paksune vaid laikudena on
Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse. Tänasime sealseid töötajaid abistava suhtumise eest ning läksime bussipeatusesse. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Esiteks P180 (75-78 µm on läbimõõt) Proovile jäävad suhteliselt tugevad kraapejäljed, mis torkavad kohe silma. Teiseks lihvime P400 (36 µm) tekkinud on uued kraapejäljed, mis on õrnemad kui eelmised.
tugev nagu ikka meestele kohane. Mehe sisenemisega kaasnes kirikus sosistamine ja teadmatus. Kes see toreda välimusega meesterahvas küll olla võib? Aga mina ei pööranud sellele erilist tähelepanu, ehk jälle mingi võõras, kes sattus siiakanti lihtsalt uudistama. Kuid ka järgmine pühapäev kohtasime teda kirikus. Külarahvas ei jätnud seda nii ja hakkasid asja uurima. Tuli välja, et ta oli üks kirjanik, kes ise ennast küll kirjanikuks enam nimetada ei tahtnud, kuid meie hakkasime teda küll niiviisi nimetama. Tema nimi oli William Cordon. Ta teatas veel , et reisib juba tükk aega Euroopas ringi, kuid miski ütles talle , et siia kanti peab kauemaks jääma ,kuna ta tundis, et see koht inspireerib teda. Ühel päeval kui oma küünlakese kirikus kustutasin ja olin just koduteele asumas, kui märkasin pingil üht märkmikku. Alguses mõtlesin seda mitte puudutada, aga miski ütles mu sees, et ma pean seda vaatama
Muidugi käib muuseumis ka töö dokumentidega, et uurida Eesti ajalugu ja see talletada. Trükimuuseumis näeb viite kõrgtrükipressi ja rohkem kui 40 komplektist koosnevat kollektsiooni metallist ja puust laokirjadega. Seal näidatakse ka kuidas erinevad masinad töötavad. Oma käega saab katsuda paberile valmis trükitut, pilte ja tekste. Trükimuuseumisse jõudes, peale pikka otsimist oli esimene asi, mida märkasime suur kiri APARAAT. Hakkasime mõtlema, et kas see koht on kuidagi seotud lahedate pidudega,mis tartus toimuvad. Kuna pidude nimeks on Apareiv. Kinnitust me sellele ei saaud ja uurida ka ei viitsinud. Järgmine asi, mis kohe silma hakkas oli kohvik, mis polnud trükimuuseumiga väga seotud aga nad eksisteerisid üksteise kõrval sõbralikult. Meie giid Maarja oli äärmiselt innukas ja oli aru saada, et ta teeb oma tööd hingega. Saime teada, et ta on Tartu
VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime ha...
Mina kui klienditeenindaja Iga päev me kohtame klienditeenindajaid nii positiivseid, kui ka negatiivseid inimesi. Iga klienditeendinaja peab olema poistiivse suhtumisega, naeratus näol jne. Mul on olemas kogemus klienditeenindusest. Ühel praktikapäeval me pidime hakkama kliente teenindama ehk meie kliendid olid õpetajad, ning lauda katma. Aga meie pole üldse õppinud kuidas peab lauda katma. Meile seletati ära kuidas ja mida tegema peab, ning hakkasime tööle. Laudade katmisega saime enam vähem hakkama, aga siis kui me pidime hakkama kliente teenindama, see oli katastroof. Esiteks: Hästi palju kliente tulid sööma, me olime kolmekesti, me pidime jooksma ühest nurgast teisse, viima taldrikuid ära jne. Teiseks: Kui sai või leib said otsa, pidi keegi meist minema ja lõikama uued viilud. Kolmandaks: Kui klient/kliendid olid juba ära söönud, pidime korjama mustad nõud ära, ning uuesti katma lauda nii nagu oli
Mõni inimene võib käituda küll hästi, aga sisimas võib ta soovida teisele ainult halba. Samuti tehakse ennetlikke järeldusi kuulujuttude põhjal. Sellest hoidumiseks tasuks ennem inimesega suhelda, et teada saada, milline ta tegelikult on. Enda kogemustest võin öelda, et kui kunagi klassi uus tüdruk tuli, siis levisid kuulujutud, et ta on hästi nõme. Neid jutte kuuldes, kadus mul soov temaga lähedamalt tutvuda. Hiljem, kui me suhtlema hakkasime avastasin, et tegelikult on ta hästi tore tüdruk. Seetõttu ei tohiks inimesi arvustada kuulujuttude järgi, sest need osutuvad tihti valedeks. Igal inimesel on palju sõpru, aga erinevates olukordades tuleb välja, kes on tõelised sõbrad ning kes mitte. Tõelised sõbrad jäävad su kõrvale igas olukorras. Nad aitavad sind hädas, mõeldes välja erinevaid lahendusi. Need sõbrad, kes pole tõelised, kaovad su kõrvalt ning jätavad su probleemiga üksi.
Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev protsess, üha rohkem hakkasin mõistma autori mõtteid ja seda, miks ta selle kirjutanud oli. Kuid nagu pole halba ilma heata, pole ka head ilma halvata pidin ka veidikene pettuma. Ei olnud loo lahendus sugugi selline nagu ma olin arvanud, minu arvamus oleks justkui vale olnud. Minu silmis hakkas luuletuse võlu kaduma, sest ma ei saanud seda enam enese soovidest lähtuvalt mõtestada.
õpetajale seda. Ma läksin koju, pakkisin asjad ja siis olimegi teel. Kui me kohale jõudsime, võtsime hotelli. Hotell ei olnud kuigi ilus, aga mind see ei häirinud. Läks pimedaks ja me läksime magama. Öösel aga kukkus mu telefon maha ja ma ehmatasin ning ärkasin koheselt, järsku ma vaatan tuba ja mu vend oli kadunud, hakkasin karjuma ja siis ärkasid ka mu vanemad, Mu isa ütles mulle bety mis sa lõugad ja mina näitasin siis kohe, et mu venna voodi on tühi. Me hakkasime mu venda otsima kõigepealt toast, aga kuna toast me teda ei leidnud, läksime toast välja ning me saime aru, et see pole tavaline hotell vaid siin kummitab. Me nägime vereplekke maas ning ehmatasime. Järsku nägin enda venda oma silme ees ning tahtsin teda kallistada, kuid kohe kui hakkasin tema poole liikuma kadus ta. Me läksime uuesti magama ning hommikul otsisime veel, ma vaatasin ühte nurka, kus lebaski mu vend ning ta oli väga uimane. Me läksime kohe sealt hotellist ära
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid.
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul
Kui olime piisavalt ligidal ma vilstasin ja siis viskasime kõik odad põdra poole. Saime kaks tükki pihta, loom üritas küll põgeneda , aga komberdas juurikate taha. Lõpetasin looma piinad ja haarasin koos seltsilistega sellest vägevast põdrast kinni, oli päris raske teine. Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi peredele lõkke kohal süüa valmistama. Varsti jõudsid teised ka metsast valmis ja me sõime koos liha. Pärast söömist oli juba lõuna ja ma hakkasin püütud põdra sarvedest nooleotsi valmistama. Selle jaoks kasutasin tulekivist kõõvitsaid. Ühe nooleotsa valmitamiseks läheb üsna palju aega ja sellepärast tuleb ka küttides lastud nooled üles leida. Jõudsin õhtuks valmis kaks nooleotsa ja sõin veel metsa äärest marju ja juurikaid.
on. Vastuseks sain midagi, mida ma kindlasti ei ootanud, need olid minu esivanemate hinged. Kohe tekkis mul nii palju küsimusi, kuid samal hetkel, hinged tõstsid enda šampusega täidetud bokaalid ja osutasid käega minu bokaalile. Kõik selle loo tõttu mul läks isegi meelest ära, et mõne hetke pärast pidi uus aasta saabuma. Otsustasin viisakusest küsimused hiljemaks jätta. Kuulsin kuidas kellad lööma hakkasid. Hakkasime šampust jooma. Äkki pilt silme ees kadus, ärkasin üles juba enda kodus. Kas kõik see oli uni? Ma vaatasin ümberringi, lootes leida mingi tõestuse sellele, et see kõik oli päriselt minuga juhtunud. Äkki tuli meelde, kuidas ma pükstele praekapsast proovida andsin. Vaatasin enda pükse ja ma märkasin neid samu plekke, mis praekapsas jättis. Tundsin enda üle uhkust, ma kohtasin uut aastat enda esivanematega.
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima.
Keidi õudne lugu Oli kord nii, et otsustasime Liina ja Leraga õhtu koos veeta ning vaime välja kutsuda. Kuigi me seda ei osanud, tahtsime siiski proovida. Istusime siis kõik rätsepaistes, ringis maas. Keskel oli küünal ja ümmargune peegel. Muidugi ma ei saa öelda, et me ei kartnud, kuid uudishimu oli nii suur, et hirmule vastu seista. Võtsimegi siis üksteise kätest ja panime silmad kinni. Me olime päeval mõelnud lause, mida vaimu kutsumiseks öelda. Lera lausus sõnad : ,,Valge vaim, näita end meile.. Valge vaim, näita, et sa oled siin..". Ta kordas seda lauset kolm korda järjest. Ootasime veidi ja avasime silmad. Küünlaleek oli kustunud, kuid peeglis küünal veel põles, küünla peegelpildis polnud leek kustunud. Me ei suutnud seda uskuda, sest nii pole võimalik. Liina tõusis püsti ja tahtis tuld põlema panna, aga küünal, mis ennist püsti seisis kukkus ümber ja hakkas tüdruku poole kiir...
kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Selliseid stereotüüpseid nalju ja märkusi teevad kõik rahvad üksteisele. Muistsel ajal olnud eesti merendus kõrgel tasemel. Erinevalt Lääne- Euroopast ei suutnud siin viikingid kanda kinnitada. Pärast sakslaste tulekut ei hiilganud küll eesti rahvas aastasadu millegiga, kuid kui meie hakkasime haridust saama, ilmnes kohe, et eestlased on üsna arukas ja õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja. Vaatamata pikkadele orjusaastatele ja -sajanditele, on eestlased säilitanud oma rahvuse ja vaimu. Meie rahvaluulet on üüratult palju ja seda kirja hakati seda alles mõned sajandid tagasi. Kui palju vaeva on näinud eesti rahvas selle säilitamisega
Vahepeal oli arusaamatus sellega et telliti kaupa mida meil laos polnud. Siis pidime laojuhatajalt uurima kuna kaup tuleb. Kokkuvõtteks võib öelda et probleeme polnud. Laotöö toimingud ja operatsioonid (võrdlusanalüüs) I Teema: Igapäevane laotöö. Minu igapäevane töö algas hommikul kell 8.00, kui sain teiste töölistega laos kokku. Kui me olime laos kokku saanud, siis läksime laojuhataja kabinetti, et saada tellimused. Saades tellimused kätte ja hakkasime neid täitma. Lattu jõudnud, võtsime euroaluse ja hakkasime poe tellimust kokku panema. Algul panime raskemad ja suuremad asjad alla ja lahtised ja nõrgemad ülespoole. Seejärel võtsin käsikahveltõstuki ja vedasin selle kauba lifti ette. Lifti eest võtsid poetöölised kauba enda hoolde. Kui poetellimus oli kokku pandud, siis võtsime teised tellimused, mis olid saadud pubist, showbaarist 6 ja 7, klubist ja kruiisijuhilt. Olles tellimused kokku pandud, siis viisime need ise ära
Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4
11.45 Mesikäpa halli juurest, kus kõik rõõmsameelselt bussi istusid ja olid meeleldi valmis veidi Põlvamaa Metsaomanike Seltsi aitama. Meie tee viis meid Lõivu kinnistule, mis asub Himmastest mõned kilomeetrid Mooste poole. Bussist välja astudes vilksatas minul peast läbi mõte, et kus see noor mets siis on mida meie hooldama peame ? Mina märkasin ühelt poolt metsatukka, mis on kordades vanem kui mina ja teisalt mingit võsa. See võsa oligi nimelt lang, kus me tegutsema hakkasime. Lähemal uurimisel selguski, et vaarika ja maltsa all on peidus pisikesed, armsad, eelmisel kevadel istutatud kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees. Pealtnäha paistis töö päris lihtne. Iga abiline sai endale vao kus tatsata. Alguses polnud häda midagi, kuid peale mõningat rügamist oli higimull otsa ees ja mina tänasin jumalat, et ma kõike seda tööd üksipäini ära tegema ei pea!
Kellel on natukenegi eluaastaid turjal teab, et kõike elus ei saa. Üks selline nähtus on unistus. Igal inimesel on oma unistused. Unistuste poole tuleb püüelda. Ikka tahetakse, et unistused täituksid kuid võib tekkida ka tagasilööke. Kõige rohkem võidab inimene siis, kui ta oskab oma kaotustest ja tegudest järeldusi teha ja õppida nendest. On tuntud ka ütlus: Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. Lapsena olles, kui kaotasime olime väga kurvad võis juhtuda, et me hakkasime isegi nutma. Me ei osanud kaotada. Samas, kui me midagi võitsime siis elasime selle välja hüpates ja karates ning vahel parastasime teisi. Me ei olnud õppinud veel võitma. Inimesed kaotavad igapäevaliselt. Mõni kaotab oma lähedase või hoopis enda rahakoti ära. Teine jällegi kaotab spordivõistlustel. Inimesed reageerivad kaotustele erinevalt. Spordivõistlustel kaotades tuleks mõelda ,mis sa tegid valesti, kuidas sa ennast parandada saad vaid nii oskame kaotada
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud,
Tänu karastamisele ja vanandamisele toimuvad materjalis erinevad struktuurimuutused. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus väheneb. Töö käik Kõige pealt tuli määrata duralumiiniumi mark, milleks oli AlCu4Mg1. Pärast kindlaks tegemist määrati materjali kõvadus. Siis toimus duralumiiniumi karastamine, mille eesmärgiks oli määrata materjali kõvadus ja aru saada kõvaduse muutumise protsessidest. Pärast karastamist tegime materjali kuueks tükiks ning hakkasime neid kunstlikult vanandama erinevatel aegadel. Lõpuks pärast vanandamist mõõtsime uuesti katsekehade kõvadused Katsetulemuste tabel Termotöötlemise viis Vanadamise kestus Kõvadus HRB min 1. 2. 3. keskmine Enne karastamist - 63,8 Pärast karastamist - 14,3
Tema arvas, et tema pere lasti maha. Ma mäletan, kuidas ta meie põllu peale jooksis, vahepeal kukkus ja siis jälle jooksis. Kõrges rukkis on raske joosta. Ta karjus meile: “Põgenege, kel elu armas. Meie pere on juba maha lastud.“ Siis algas hirmus põgenemine. Terve Ehavere veski ümbrus põgenes. Mina tahtsin kohe ära minna, aga ema ütles, et me peame veel midagi kaasa võtma. Siis pandi hobune ette, vankrile suur piimanõu, natuke toitu ja riideid ja siis hakkasime hirmsa kolinaga mööda teed Luua poole kihutama. Minnes lendasid üle meie peade mingisugused kuulid, mis vasakult jõe poolt metsast tulid. Isa ütles, et nüüd tuleb tagasi keerata ja minna mäe varjust, et meid ei saaks tulistada. Siis me läksime paremalt poolt rukkipõllust. Sinna olid inimesed oma asju peitnud. Seal oli riideid, viljakotte, isegi üks õmblusmasin. Need olid seal, kuna taganevad näljas väed võisid röövida kõik talud tühjaks
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme
negatiivses mõttes Üheks positiivseks näiteks või tuua olukorra, mis juhtus minuga umbes aasta tagasi. Ma olin arvanud ühest tüdrukust üsna halvasti. Ma ei olnud temaga veel kohtunud, aga mul oli tema kohta väga halb eelarvamus. Tema igapäevane riietus nägi välja, nagu ta oleks just mõnest klubist tulnud või sinna minemas. Igaljuhul tundus ta mulle ka väga ülbe. Niisiis, ma hakkasin läbi saama seltskonnaga kus ka tema mõnikord aega veetis. Ajapikku hakkasime me ka omavahel suhtlema ja ma tõesti üllatusin meeletult. Ta oli täiesti vastupidine inimene sellele, mida mina temast alguses arvasin. Ma avastasin, et meil oli koos väga lõbus, ta iseloom oli minu omale sarnane, ja meil oli palju teemasid millest rääkida. Tema puhul kehtib ütlus : " Õpi enne inimest tundma, kui teda vihkama hakkad." Ei saa ka mainimata jätta, et olen pidanud ka inimestes pettuma. On olnud olukordi, kus
me väga palju ei jõudnud teha seal midagi sellepärast, et me olime seal ainult kolm päeva. Muidu seal oli lahe ja oleks võinud olla veel paar päeva aga pidime siis edasi sõidma Pärnusse jälle ja seal me ka ei olnud kaua , kui ainult kaks päeva ja esimesel päeval sain ma Bryttaga kokku ja käisime portarturis söömas ja seal kohe kinno kõik koos. Järgmisel päeval me käaisime niisama sõidmasa Pärnu linnas ja siis saabusgi õhtu ja järgmisel hommikul hakkasime sõidma Saaremaale ehks siis Kuressaaresse ja seal oli meil ka ü tuttav. Saaremaal oli ka mõnus ha ilmad olid päikselised, kuid üks päev oli vihmane ja tol vihmasel päeval me käisime Kuressaaeres Piiskopilinnas ja seal mulle meeldis väga ja seal oli muuseom kus oli nii lihte ära eksida. päevad lendasid nii kiiresti, et suvigi tundus nii lühikene. Saaremaalt me siis sõidsime Tallinnasse ja olime vanaema juures üks
Oli teisipäeva õhtu ja nagu igal teispäeval ei olnud mul enne kontserdit midagi muud teha kui õppida .Seetõttu olin vägagi õnnelik, teha ennast korda ja seada sammud Nokia Kontserdimaja poole.Kohale jõudes leidsin kiiresti oma klassi ning hakkasime põnevusega oma kohtasi otsima.Kuna see oli mu esimene kord Nokia Kontserdimajas, olin meeldivalt üllatunud.Mõne aja pärast kustutati tuled ja algas kontserdi esimene osa. Kontsert, mida olime klassiga kuulama tulnud oli "Wang Li / Paabel + Meestevägi" . Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi
ANALÜÜS ,,Kadunud aegade aarded" Käisin kolmapäev koos klassivendadega Kadrioru juures asuval Mikkeli muuseumis,mis oli minu jaoks esimene muuseum mida külastansin.Algus oli raske üles leida ,kuid lõpuks leidsime koha üles ning hakkasime uurima. Näitus ,,Kadunud aegade aarded" toob vaatajateni Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvad Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised ja esemeid.Näitusel tuuakse vaatajate silmini kus välja pandud vanimatel esemetel on iga rohkem kui 5000 aasta."Kadunud aegade aarded" on retk aega, mil Egiptuses valitsesid vaaraod ja Mesopotaamias lõi õitsele sumerite kultuur. Ning aega, mida meile meenutavad eelkõige kreeklaste kaunilt maalitud vaasid
oleks peatunud. Sealt tagasi tulles oligi aeg õhtusöögi jaoks. Õhtul käisime ka tähti vaatamas mis oli väga huvitav ja me kõik saime tähtkujudest väga palju rohkem teada ja see aspekt muutsus palju selgemaks, miks inimesed enda horoskoope vaatavad. Kuid juba järgmisel hommikul läksimegi lasteaeda lammutama. Kõik pidime jagunema 5 liigmelisteks gruppideks ja igale grupile anti oma osa mida keegi tegema pidi. Minu grupiga hakkasime vanu kappe maha võtma ja osade kappida uksi, ei oleks uskunud, et see nii raske töö võiks olla. Seda me tegime kuskil tund aega enne kui võhm väljas oli ja läksime maja peale vaatama mida teised teevad. Üks grupp lammutas ahju, nad nägid välja nagu tõelised eestlased. Nende riided määrdunud ja higised. Teised grupid tõstis majast välja vana mööblit, mis jagati metalliks ja puuks, mis hiljem traktoriga ära viidi. Hiljem me jätkasime enda tööga, kuid seekord pandi
tellimused kokku pandud, siis viisime need ise ära. Kui kaup oli viidud ja laev veel sadamas polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võtsime kauba vastu ja viisime enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised. Õhtuks sai meil kaup komplekteeritud. Kui kaup sai komplekteeritud, oli minu igapäevaseks ülesandeks käia terminalis. Terminali viisin laevast minevad pakid ja kirjad ja terminalist võtsin laeva tulevad pakid ja kirjad. Peale seda täitsime lisatellimused, mis päeva jooksul olid tulnud. Viimane töö enne tööpäeva lõppu oli
See oli neist väga ebaviisakas ja näitas lugupidamatust inimeste vastu, kes olid selle teinud ning ka linnaelanike suhtes. Austust teiste vastu on tänapäeval vähem kui oli vanasti. Harva kuuleb teietamist vanemate inimeste suhtes isegi koolis osa õpilasi sinatab õpetajaid. See peaks olema elementaarne viisakus, et vanemaid inimesi austatakse ja teietatakse. Teretamine on ka problemaatiline. Seda on meile õpetatud põhimõtteliselt alates sellest ajast kui me rääkima hakkasime. Teismeeas tundub aga, et vanad harjumused ja õpetused hakkavad ununema. Noored käivad pea maas ringi ning ammugi ei teretata. Koolis rõhutatakse seda endiselt, kuigi me oleme juba peaaegu täiskasvanud. Viisakus ei tohiks ununeda aastate jooksul, vaid peaks muutuma järjest olulisemaks. Kui vaadata üsna suure hulga tänapäeva noorte käitumise, siis võib öelda, et viisakus on vanamoodne. See ei ole nende seas populaarne, pigem vastupidi. Nende arvates on lahe seadused, norme rikkuda
Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" Epitaafid. Ravic (Ludwig Fresenburg) Elasin oma tavapärast elu, tegin keerukaid operatsioone ning teenisin raha, et ära elada. ühel ööl kohtasin tänaval muserdatud naist, Joan Madoud, mul hakkas temast kahju ning ma otsustasin teda aidata, kuna arvasin ,et ei näe teda enam kunagi. Kuid läks teisiti, endalegi aruandmata, armusin temasse, ning me hakkasime väljas käima ning lõbutsema, see tõi minu ellu natuke vaheldust ja õnne. Kuna elasin paguluses, oli alati oht, et mind võitakse maalt välja saata ning kahjuks see juhtuski. Olin paarkuud eemal ning kui naasesin leidsin eest küll Joani, kuid ta polnud enam üksi, vaid ta oli leidnud endale mehe, keda ta väärib. Ta üritas minu juurde küll tagasi tulla, kuid ma tõrjusin ta endast eemale, kuna teadsin ,et ta väärib paremat kui mina, sest tal oli vaja meest, kes tal alati
indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes
Minu hobi Jalgpall Sellel talvel olen ma enda jaoks avastanud uue hobi. Selleks hobiks on jalgpall. Ma olin seda ka varem harrastanud, kuid nüüd huvitab jalgpall mind rohkem, kui miski muu. Tegelikult sai mu huvi jalgpalli vastu alguse juba suve lõpul, kui me sõpradega hakkasime jalgpalli mängima. Praegu igatsen väga suve, et saaksin taas välitingimustes jalgpalli harrastada. Ka talvel on muidugi võimalus tegeleda jalgpalliga, kuid kuna minu elukohas on väike spordisaal ja vähe mängijaid, siis selle tõttu pole see nii hea kui suvel. Suurem huvi tekkiski võib - olla tänu sellele, et suvel korraldati Lõuna - Aafrika Vabariigis jalgpalli MM. Seekordse MM-i võitis oodatult Hispaania. Finaalis kohtus Hispaania Hollandiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
