Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektro...
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organism...
toodetakse 17 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne- Euroopas. Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Uued reaktoritüübid, millest mõned on tänapäeval juba kättesaadavad, omavad uusimaid turvaomadusi, mis on loodud vastavalt kogemustele. Antud reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse alal kui enamus praeguseid dominantseid reaktoritüüpe. Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke
Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Organismides võib rakumolekulide ioniseerimine vallandada mitmesuguseid protsesse. Tuumakiirguse mõjul tekivad keemiliselt aktiivsed radikaalid (ioonid), mis muudavad raku normaalset talitlust. Kui selle käigus hävineb mõni üksik valgu molekul, siis pole see veel ohtlik, kuna organism on võimeline ,,tootma" selle molekuli uusi koopiaid. Suuremad kiirgusdoosid võivad aga kahjustada nii suurt hulka molekule, et nende kiire taastootmine osutub võimatuks ja rakk sureb. DNA molekuli kahjustamine on tõsisem, sest rakus võib olla ainult üks selline molekul. Igasugune muutus DNA-s aga mõjutab geneetilist koodi. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus valgu või muu rakkude ehitusmaterjali taastootmine katkeb ning rakku tabab surm. Ühe raku surm ei ole veel organismile eriliseks probleemiks, sest teiste samasuguste rakkude paljunemisel see
Seemneviljastel tuleb vältida seemnete purustamist, sest peenestatud seemnetest tekib mahlale mõrkjas maitse. Marjameski töötlus- Töötlemise eesmärgiks on rakkude tsütoplasmaatiliste membraanide läbilaskvuse suurendamine. Kuumtöötlus: vee või auruga, temperatuuril 65-80 °C, külmutamine- aeglasel külmutamisel tekkivad jääkristallid, mis lõhkuvad taimede rakud, mahl eraldub sulatamisel kergesti, töötlemine iooniseeriva kiirgusega- kõige effektiivsemad kiirgusdoosid on 400 kuni 600 rad., ensüümidega või elektrivooluga- külm fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t), kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C), kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Võib põhjustada toote mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus. Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani
· Tuumaelektri hind on suhteliselt odav, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. · Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks. · Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. · Uued reaktoritüübid, millest mõned on tänapäeval juba kättesaadavad, omavad uusimaid turvaomadusi, mis on loodud vastavalt kogemustele. Antud reaktoreid peetakse parimaiks oma töökindluse ja turvalisuse alal kui enamus praeguseid dominantseid reaktoritüüpe. · Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma
muundab ja mida saab liikuva kujutisena monitoriekraanil jälgida. Läbivalgustuse ajal saab radioloog teha uuritavast piirkonnast sihtülesvõtteid või salvestada kogu uuringu videolindile. Läbivalgustusi kasutatakse sageli seedetrakti uurimiseks. Peale suure röntgenkontrastsusega baariumsulfaadi suspensiooni joomist muutuvad söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksool “nähtavaks”, nende kuju, asetsust, liikumist ja sisepinna reljeefi on hõlbus jälgida. Läbivalgustustega saadavad kiirgusdoosid on mitmeid kordi suuremad röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest
Tuumaõnnetuse põhjuseks võib aga olla ka selle maa-ala geoloogiline stabiilsus, kuhu tuumajaam on konstrueeritud. Daya Bays ei ole 1000 aasta jooksul olnud üle 7 pallist maavärinat Richteri skaala järgi. Seega kavandati ja konstrueeriti Daya Bay tuumajaam nii, et see peab vastu kuni 8 pallisele maavärinale Richteri skaala järgi. Kokkuvõte Areneva tuumaohutuskultuuri mõju võib näha täiustatud tootmistehnoloogias tuumajaamades üle maailma, mille tulemusena on saavutatud madalaimad kiirgusdoosid jaamapersonalile. Tõsiste avariide risk on ekstreemselt madal. Nii ka Daya Bay tuumajaamas, mille kavandamisel ja konstrueerimisel on palju õpitud ja võetud arvesse mineviku eksimusi, nt Tsernobõl. Rahvusvaheline Tuumaintsidentide Skaala ( The International Nuclear Event Scale), mis on nüüdseks rakendatud kõikjal, võimaldab paremini meediat ja avalikkust teavitada, et peamised õnnetused, nagu enamus maavärinaid, on väga tühised
850-st. ICRP soovitab doosi piirmäärana keskmiselt 20 millisiivertit aastas 5 aasta jooksul (so 100 millisiivertit 5 aasta jooksul). Kogu tööea kohta on kiirgustöötajate surmaga lõppeva vähi oht sellise taseme puhul üks 25 st. ICRP soovitab kasutada lisategurit surmaga mittelõppeva vähi ja pärilike mõjude riskide arvutamiseks, mis annab riskiks eluea jooksul üks 20-st. ALARA printsiibina tuntud optimeerimise põhimõtte rakendamisel hoitakse kiirgustöötajate kiirgusdoosid väikestena. 4. tunnis näidatakse, et järelevalve all olevate kiirgustöötajate keskmine tegelik doos on 1,1 millisiivertit aastas. Iga aasta sellist keskmist doosi saavate töötajate keskmine aastane sunnaga lõppeva vähi risk on üks 26 OOO-st. ICRP on arvamusel, et elanikke ohustavate riskide vastu tuleb võidelda, kui nad ületavad taseme üks 10 OOO-st aastas. Kiirgustöötajate tööiga loetakse 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, kuid elanikud on igas eas ja seetõttu on neil
Praktikas kasutatakse UV-kiirgust näiteks külmkambrite, ravi- ja tööstusruumide õhu ning joogivee desinfitseerimisel. 4) Radiaktiivne kiirgus: Radioaktiivsete elementide aatomituumade lõhustumisega kaasneb -, - ja -kiirgus, mille kvantide energia on väga kõrge ning keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Väikesed kiirgusdoosid aktiviseerivad mikroorganismide elutegevust, dooside suurenedes tekib pärilikke muutusi ja edasi juba pataloogilisi muutusi, mis viivad raku hävimiseni. Kiiritust kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. 5) Raadiolained: Raadiolained on elektromagneetilised lained ja suhteliselt suure lainepikkusega (alates mõnest millimeetrist kuni kilomeetriteni) ja sagedusega (30 tuhat kuni 300 miljardit Hz).
värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, ·...
mineraalainete kontsentratsioon (niiskuse välja külmutamise tõttu), väheneb polüfenoolide kontsentratsion o töötlemine iooniseeriva kiirgusega, Ioniseeriv kiirgus suurendab rakkude läbilaskvust ning mahla väljaminekut. Iooniseeriva kirguse mõjul toimub pektiinide ja protopektiinide lagunemine. Tulemusena tekkib suur kogus lahustuva pektiini, mis põhjustab kudede pehmendumist. Kõige effektiivsemad kiirgusdoosid on 400 kuni 600 rad. Suuremad doosid põhjustavad kudede olulist pehmendumist, vitamiinide ja värvainete hävitamist. o ensüümidega või külm fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t) kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C) Kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %
Kui on eemaldatud osa rinnast, kiiritatakse tavaliselt allesjäänud rinnakude. (Kiiritusravi. 2011) Kiiritusravi on täpselt annustatud koguse gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine ravis. Kiiritusravi võib kasutada väliselt (ioniseeriv kiirgus suunatakse kasvajani aparaadist, mis on kehapinnast eemal, kasutatakse sagedamini) ja sisemiselt (kiirgusallikas viiakse kasvajaga vahetusse kontakti kas kehaõõnes või koesiseselt). (CWH 2000:91) Suured kiirgusdoosid võivad rakke hävitada või neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. Vähirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest nad kasvavad ja paljunevad kiiremini kui neid ümbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja täielikumalt kui vähirakud. Kiiritusravi plaan on koostatud selliselt, et kasvajat ümbritsevaid normaalseid kudesid võimalikult vähe kahjustada. (KL 2011)
saadav kasu peab ületama võimaliku riski. Õigustamise printsiipi käsitlesime peatükis 6. Enamik inimesi on oma elu jooksul kokku puutunud röntgenuuringuga, mis aitab arstil diagnoosida haigust või tuvastada trauma iseloomu. Palju harvem kasutatakse diagnostikas radionukliidide manustamist patsiendile, et väljaspool keha asuvate andurite abil teha kindlaks, kuidas elundid töötavad. Kui muul viisil pole võimalik diagnoosi määrata kasutavad arstid mõlemat tüüpi protseduure. Kiirgusdoosid on tavaliselt väikesed, ehkki teatud protseduurides võivad need olla üsna suured. Palju suuremaid doose on vaja kasutada eluohtlike haiguste või elundite talitushäirete raviks, vahel kombineeritakse kiiritamist teiste ravivõtetega. Haiget kehaosa võib mõjutada radioaktiivse kiirega või patsiendile manustada üsna kõrge aktiivsusega radionukliide. Röntgenkiirte kasutamist patsientide uurimiseks
üleujutused, orkaanid, teatud liigi arvukuse kasv). Mida perioodilisema toimega faktor on, seda paremini organsimirühmad sellega kohastuvad ja isendid kohanevad. Miinimumi reegel- organismidele keskkonnas toimib palju erinevaid ökoloogilisi faktoreid, kuid kõige enam mõjutab organisme see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Näide: kiirgus. 1. Radioaktiivne kiirgus, kõige energiarikkam kiirguslik, kudesid läbistava toimega (võimsaim gammakiirgus), bioloogilised mõjud: suured kiirgusdoosid mõjuvad nii ainu- kui hulkrakseltele hukutavalt, organismis kiiritushaiguse tekitamine. Kiiritushaiguse puhul liituvad kaks mõju 1.) kiirguse otsene hukutav toime, kusjuures inimkeha rakud kiirgutundlikuselt kolm rühma (kõige tundlikumad on vereloomerakud, seedekulgla epiteel, naha pinna rakud; keskmise tundlikkusega: maksa, kopsu ja neerude rakud ja suht vastupidavad: lihasrakud, luurakud, närvirakud), 2.) radioaktiivne kiirgus põhjustab organismis vabade radikaalide teket, mis
ajal tekkiv tugev elektronide voog, inimestele kui ka seal teenivatele ra- mis omakorda tekitab tugeva elektri- huvalvejõududele. Võib juhtuda, et välja. Elektromagnetimpulss viib ri- niisugune allikas satub prügimäele, vist välja elektri-, side- ja mitmesugu- kust see rändab kas metallikokkuostu sed elektroonikaseadmed (antennid, või elanike kätte. Tagajärg on inimes- juhtmed, pooljuhtseadmed), mistõt- te saadud suured kiirgusdoosid. Kui tu sõjaväevarustusele on kehtestatud keegi leiab ilma valveta radiatsioo- eraldi elektromagnetimpulsile vastu- niohumärgiga seadme (joonis 10.1), pidavuse nõuded, sestap on seadmete peab sellest kiiresti eemalduma ning hind kõrge. helistama hädaabinumbril. Samal ajal tuleb ohutult kauguselt (vähemalt Et tänapäeval ei ole tuumarelva ra-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
