alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran: §1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes» (1) Tööandja kohustused 1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. 2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brozüürid jm näitlikud materjalid). 3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................
sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/haavad.html http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/esmaabi2.htm Tänan kuulamast!
Jakob Westholmi Gümnaasium Esmaabi Referaat Hendry Sadrak 6.b Tallinn 2010 Esmaabi Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata)
kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale.
8. Niiske ja märg riietus on külm riietus. KÜLMUMINE I ASTE valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks võimalik turse tekkimine paranemine 710 päeva II ASTE lisanduvad villid paranemine 23 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE turse liikuvus piiratud verivillid paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4. Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu! evakueerimisel soojendamine nn. "sooja nahaga" VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS, MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei...
ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik! Päästeahel Vaatan õnnetuspaiga üle – mis on juhtunud ? • Tagan enda ohutuse – kui on olemas oht ise viga saada, hoian eemale. • Päästmine otsesest ohust – kui on oht, et midagi plahvatab, hakkab põlema või kannatanu on
käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED .............................................................................................................
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine
otsaesisele ning see järel kallutada kannatanu pea ette. Hoida 10 kuni 15 minutit. Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, aga siduda tuleb mõlemad silmad ja see järel vii kannatanu silmaarsti juurde. 4.Randmevigastus
Rakvere 2009 1. Tee kindlaks kannatanute arv 2. Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja · Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene. 3. Kannatanu seisundi hindamine · Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4. Kutsu abi, helista 112 · Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud
Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid Palavik Valu Esmaabi märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Koostajad J Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
................................. 9 2 Sissejuhatus Me ei tea kunagi, millal mõni tuttav või ka võõras tänaval satub eluohtlikku olukorda. Võib juhtuda, et oled ainus inimene kes on õnnetusest teadlik. Omaltpoolt tuleks teha kõik, et hädasolejat aidata. Igasugune abi on oluline, teise inimese elu sõltub nüüd sinu oskusdest. Kiirabi ei jõua igalepoole nii kiiresti, tuleb alustada ise esmast abi- esmaabi. Iga abisaaja on abistajale tänulik. On tähtis osata osutada esmaabi. 3 Esmaabi Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli ja teadmised esmaabist on hädavajalikud. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada
sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/haavad.html http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/esmaabi2.htm Tänan kuulamast!
Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed.
1. Nimeta pääsetahela lülid · Ühe kehapoole nõrkus, halvatus · Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga
Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koerahammustused Esmaabi iseseisev töö Tartu 2014 Sissejuhatus Koduloomade hammustused on väga levinud vigastused. Näiteks USA’s saab hammustada 12,9 inimest 10 000’st ning on täheldatud, et pea pooled lastest on saanud mingil ajahetkel koera käest hammustada.USA’s juhtub umbes 20 surmaga lõppevad koerarünnakut aastas. Kuna enamus ohvreid on lapsed, siis on peamiselt vigastatud kehaosad pea, kael ja nägu. Ettevaatlikuks teeb asjaolu, et 58% rünnakutest toimub kodus. (Harold B
Esmaabi korraldus Koolis ei ole arstikabinetti ja ei saa kohe anda esmaabi kui siis ainult köögitundides kuna seal on esmaabi kapid ,aga upal koolis on vist see arstikabinet . KODUAPTEEK Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup, tablett). Kraadiklaas Köha korral: rögalahtistid broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
Mida sa selgitad esimesene, kui sattudõnnetuspaika? • Millist põletuse aset kirjeldab järgnev valulik punetav villid! • Mesilase/herilase nõelmise krral tuleb koheselt! • Minetuse puhul!
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................
ALKOHOL - kasutatakse seltskonnajoogina - kergendab taluda sokiseisundit ( selle tulek samuti viibib tänu A-le) - kõrge kaloriline väärtus - pits viina = umbes 10 suhkrutükiga !!! Hea toitumise korral põhjustab liigrasvumist !!! - ...on radioprotektor s.t. laseb taluda 2,4 korda rohkem kiiritust kui tavaliselt in.talub. Kiirgus avaldab mõju organismi veestruktuurile ( Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvid-l anti meestele 50 gr viina päevas ) - A imendumine algab juba maost (toit alles peensoolest ) ja on seda kiirem, mida rohkem sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime org...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE PÕLETUSED JA NENDE ESMAABI Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 PÕLETUSTE LIIGID...............................................................
· Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15 30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat · Villide avamine on kohustuslik!!! · Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! Kiirguspõletus · Kiirguspõletus on põhjustatud päikese, solaariumi või kvartslampide pideval tarbimisel Esmaabi kiirguspõletuse puhul · Esmaabi ei ole vaja anda, kui viibid päikese, solaariumi ja kvartslampide juures mõõdukalt · Kui aga peaks juhtuma, et on vaja esmaabi, siis tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk
ESMAABI ISESEISEV TÖÖ 1. Mis on Euroopa Ravikindlustuskaart? Euroopa Liidu maades reisides on vaja et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. . Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. 2. Kes võivad taotleda ravikindlustuskaarti? Kas ka Sinul on selleks õigus? Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Lapsele saab kaarti taotleda kuni 19. eluaastani ka lapsevanem või esindaja. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja vajadusel saab taotleda lapsele kohe Euroopa ravikindlustuskaarti. Jah ka minul on selleks õigus. 3. Kust ja kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti? Euroopa ravikindlustuskaarti ja sell...
Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada! Töötervishoid ja tööohutus www.riigiteataja.ee/akt/81146 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82 Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Ükskõik, kui heal tasemel on kiirabi, võime kannatanu tegeliku saatuse otsustajaks olla ükskõik kes meist! See, mida teeb mõni pereliige, kolleeg või sõber esimestel minutitel pärast õnnetust võib otsustada kannatanu saatuse
kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Alati tuleb meeles pidada: · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.
hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha
käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga.
13. Kuidas abistada kinnise sääreluumurruga haiget? Jäset mitte liigutada, panna külma peale, kutsuda kiirabi. 14. Kuidas abistada haiget värske liigese nikastuse korral? 3K: külm, kompress (rõhkside), kõrgemale. 15. Kuidas abistada haiget põletuse korral? Jahutada näiteks jaheda veega, katta puhta riidega, kutsuda kiirabi. 16. Millised valud rinnus viitavad tõsisele südamehaigusele? Igasugused valud torkivad, pigistavad, kiirgavad. 17. Kuidas anda esmaabi krampide korral? Liigutusi ei tohi takistada, eemaldada ümbritsevad esemed, panna pea alla midagi pehmet, jälgida kella, kutsuda kiirabi, kui hoog kestab üle 10 minuti või on mitu hoogu üksteise järel ilma vahepealse teadvusele tulemiseta. 18. Millised on kõriturse/ larüngiidi tunnused? Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südam...
Ulatuslike põletushaavade korral vältida saastumist, kannatanu mähkida puhtasse linasse. Kemikaalide tekitatud põletuste korral niisutada haavu külma veega. Teha kõik, et vältida kannatanu sokki sattumist. Mürgitus Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.
Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem Tõsta kannatanu jalad( terve jalg) kehast kõrgemale Vaagna, reie või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles Kata kannatanu soojalt, rahusta Helista 112
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS.......................................................................................................
Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Havade tõsidust hindan vere voolu, haava asukoha, suuruse ja sügavuse järgi. Tuleks teada ka millega on haav tekitatud. Pindmine haav tekib tavaliselt naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt sellised haavad ei veritse, kuid need võivad valutada. Määrdunud marrastust puhastatakse külma voolava veega ning hiljem tupsutatakse desinfitseeriva lahusega. Väike haav on pindmine haav, mis on umbes 1- 1-5 cm pikkune. Sellised haavad
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus
ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust. 3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest jms.).
Kodune töö Tööohutusnõuded lihtsaega lõikamises ja esmaabi kapi sisu Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Es...
PALAVIK Palavik on organismi KAITSEREAKTSIOON mingile ärritajale: - viirused, bakterid, nakkused - psüühiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse süsteemi häired ( näit.kilpnäärme probl. ) - immuunsüsteemi häired, (lastel ka pärast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajärjel ( ülitugev pingutus, esimene tugev päevitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C Mõõdukas - kuni 39 C Kõrge - üle 39 C · Temperatuuri tõusmise korral toimib organism nii nagu külma ilma korral, ehk nahk muutub vereringe vähenemise tõttu kahvatuks, patsient hakkab külmetama ja värisema ning siis tuleks ta katta soojalt. · Palaviku alanemise faasis on tarvis soojuskadu suurendada ja patsiendil on palav ning ta higistab. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast !!! · ületab 40 ilmnevad ajutegevuse häired, mi...
UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiks...