· kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha tunnus (mis värvi maja, mitmes trepikoda vms); · kuidas ligi pääseda; · kas on turvauks; · kas keegi saab vastu tulla, teed näidata; · mitmes korrus. Kas on kannatanuid: · kui palju neid on; · kas neile pääseb ligi; · kas nad pole kinni jäänud. ESMAABI VAHENDID TÖÖKOHAL Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 82 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran: §1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes»
2. Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve- võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine- võib tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 2-4 päeva pärast lõhkevad 7. Mürgiste viljade allaneelamisel- põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, -lahtisus. * ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI: rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud piirkonda riided pesta - pese käsi hoolikalt kannatanu evakueerida vajadusel.
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..........................................................................
sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/haavad.html http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/esmaabi2.htm Tänan kuulamast!
Jakob Westholmi Gümnaasium Esmaabi Referaat Hendry Sadrak 6.b Tallinn 2010 Esmaabi Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata)
kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale.
2. Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine võib tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 24 päeva pärast lõhkevad 7. Mürgiste viljade allaneelamisel põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, lahtisus. * ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI: - rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu evakueerida vajadusel. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID lihaskrambid (võib ka maos) märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS tugev higistamine kahvatu, külm, niiske nahk peavalu nõrkus värisemine kuumakrambid
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei...
................................................................................ 14 Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17 0 ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt
käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist
• Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. • Tee seda 5 korda järjest. Kannatanu lamab • Pane kannatanu lamama näoga ülespoole. • Istu kaksiratsi üle kannatanu. • Aseta oma käed vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. • Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. • Tee seda 5 korda järjest. 17 Kasutatud kirjandus: http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Referaadid/1186-Esmaabi#Ajukolju-trauma http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1440&bih=653&tbm=isch&sa=1&q=v%C3%B5%C3 %B5rkeha+hingamis&aq=f&aqi=&aql=&oq= http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1440&bih=653&tbm=isch&sa=1&q=sanke+bite&aq =f&aqi=&aql=&oq= http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1440&bih=653&tbm=isch&sa=1&q=poison&aq=f& aqi=&aql=&oq=
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine
otsaesisele ning see järel kallutada kannatanu pea ette. Hoida 10 kuni 15 minutit. Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas Aseta vigastatud kohale külma, näiteks rätik mis on vee all külmaks tehtud või mõni side. Silmatrauma korral seo kinnitav side ümber pea, aga siduda tuleb mõlemad silmad ja see järel vii kannatanu silmaarsti juurde. 4.Randmevigastus
Rakvere 2009 1. Tee kindlaks kannatanute arv 2. Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja · Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene. 3. Kannatanu seisundi hindamine · Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4. Kutsu abi, helista 112 · Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud
abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid Palavik Valu Esmaabi märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Koostajad J Muutke teksti laade
Sauga Põhikool Esmaabi Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Esmaabi............................................................................................................................................... 4 Elustamine........................................................................................................................................... 5 112....................................................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...................................
sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/haavad.html http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/1hada/esmaabi2.htm Tänan kuulamast!
Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed.
1. Nimeta pääsetahela lülid · Ühe kehapoole nõrkus, halvatus · Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koerahammustused Esmaabi iseseisev töö Tartu 2014 Sissejuhatus Koduloomade hammustused on väga levinud vigastused. Näiteks USA’s saab hammustada 12,9 inimest 10 000’st ning on täheldatud, et pea pooled lastest on saanud mingil ajahetkel koera käest hammustada.USA’s juhtub umbes 20 surmaga lõppevad koerarünnakut aastas. Kuna enamus ohvreid on lapsed, siis on peamiselt vigastatud kehaosad pea, kael ja nägu. Ettevaatlikuks teeb asjaolu, et 58% rünnakutest toimub kodus. (Harold B
Esmaabi korraldus Koolis ei ole arstikabinetti ja ei saa kohe anda esmaabi kui siis ainult köögitundides kuna seal on esmaabi kapid ,aga upal koolis on vist see arstikabinet . KODUAPTEEK Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup, tablett). Kraadiklaas Köha korral: rögalahtistid broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK:
Mida sa selgitad esimesene, kui sattudõnnetuspaika? • Millist põletuse aset kirjeldab järgnev valulik punetav villid! • Mesilase/herilase nõelmise krral tuleb koheselt! • Minetuse puhul!
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?......................................
ALKOHOL - kasutatakse seltskonnajoogina - kergendab taluda sokiseisundit ( selle tulek samuti viibib tänu A-le) - kõrge kaloriline väärtus - pits viina = umbes 10 suhkrutükiga !!! Hea toitumise korral põhjustab liigrasvumist !!! - ...on radioprotektor s.t. laseb taluda 2,4 korda rohkem kiiritust kui tavaliselt in.talub. Kiirgus avaldab mõju organismi veestruktuurile ( Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvid-l anti meestele 50 gr viina päevas ) - A imendumine algab juba maost (toit alles peensoolest ) ja on seda kiirem, mida rohkem sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime org...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE PÕLETUSED JA NENDE ESMAABI Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 PÕLETUSTE LIIGID..............................................................
Põletused ja nende ravi Jaanika Priimägi PK12PE Mis on põletus? · Põletus on seisund, mis tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust Põletuse liigid · Termiline põletus · Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused
ESMAABI ISESEISEV TÖÖ 1. Mis on Euroopa Ravikindlustuskaart? Euroopa Liidu maades reisides on vaja et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. . Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. 2. Kes võivad taotleda ravikindlustuskaarti? Kas ka Sinul on selleks õigus? Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Lapsele saab kaarti taotleda kuni 19. eluaastani ka lapsevanem või esindaja. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja vajadusel saab taotleda lapsele kohe Euroopa ravikindlustuskaarti. Jah ka minul on selleks õigus. 3. Kust ja kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti? Euroopa ravikindlustuskaarti ja sell...
Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada! Töötervishoid ja tööohutus www.riigiteataja.ee/akt/81146 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82 Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Ükskõik, kui heal tasemel on kiirabi,
kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Alati tuleb meeles pidada: · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.
hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha
käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga.
13. Kuidas abistada kinnise sääreluumurruga haiget? Jäset mitte liigutada, panna külma peale, kutsuda kiirabi. 14. Kuidas abistada haiget värske liigese nikastuse korral? 3K: külm, kompress (rõhkside), kõrgemale. 15. Kuidas abistada haiget põletuse korral? Jahutada näiteks jaheda veega, katta puhta riidega, kutsuda kiirabi. 16. Millised valud rinnus viitavad tõsisele südamehaigusele? Igasugused valud torkivad, pigistavad, kiirgavad. 17. Kuidas anda esmaabi krampide korral? Liigutusi ei tohi takistada, eemaldada ümbritsevad esemed, panna pea alla midagi pehmet, jälgida kella, kutsuda kiirabi, kui hoog kestab üle 10 minuti või on mitu hoogu üksteise järel ilma vahepealse teadvusele tulemiseta. 18. Millised on kõriturse/ larüngiidi tunnused? Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südam...
Ulatuslike põletushaavade korral vältida saastumist, kannatanu mähkida puhtasse linasse. Kemikaalide tekitatud põletuste korral niisutada haavu külma veega. Teha kõik, et vältida kannatanu sokki sattumist. Mürgitus Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.
Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS......................................................................................................
Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Havade tõsidust hindan vere voolu, haava asukoha, suuruse ja sügavuse järgi. Tuleks teada ka millega on haav tekitatud. Pindmine haav tekib tavaliselt naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt sellised haavad ei veritse, kuid need võivad valutada. Määrdunud marrastust puhastatakse külma voolava veega ning hiljem tupsutatakse desinfitseeriva lahusega. Väike haav on pindmine haav, mis on umbes 1- 1-5 cm pikkune
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus
ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks. Lapsel, kelle ühel vanemal on epileptilised hood, on oht epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Samas on olemas ka harvaesinevaid pärilikke haigusi, mille üheks sümptomiks (paljude seast) on epileptilised hood. EPILEPTILISE HOO ESMAABI Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust). Mida teha 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust. 3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest jms.)
Kodune töö Tööohutusnõuded lihtsaega lõikamises ja esmaabi kapi sisu Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1
Vigastuse puhul esineb liigese piirkonna deformatsioon (õlanukialune on tühi), valu tekib õlavarre passiivsel eemaldamisel ja välisroteerimisel. Diagnoosi kinnitab röntgenuuring. Nihestus paigaldatakse narkoosis, sellele järgneb patsiendi vanusest sõltuvalt 14 nädala pikkune õlavarre immobiliseerimine kaelasidemega. Samal ajal alustatakse ravikehakultuuriga, mis ei koorma otseselt õlaliigest. Vältimiseks vale õlaliigese teket on immobiliseerimine väga vajalik. Esmaabi Kui ägeda vigastuse käigus ei ole verejooksu või luumurdu, tuleks kohe alustada meetmetega,mille ingliskeelseks lühendiks on PRICE (P protection, R rest, I ice, C compression, E elevation). P protection (est. kaitse). See on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist.Näiteks vigastatud piirkond lahasesse teha, kinni teipida. R rest(est. puhkus). Spordist väike puhkus on oluline, et vähendada turset ning
· Aseta otsmikule külm mähis. Ära pane haiget ülearu soojalt riidesse, nii ei saa keha liigset sooja ära anda: Palavik lastel: Palaviku põhjuseks on enamasti viirus või bakteriaalne nakkus. Temperatuuri tõusul üle 38,5on aga alandamine vajalik, Krambid tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Samas on lastel rohkem kõrgemat palavikku, sest termoregulatsioonikeskused on veel välja arenemata! Esmaabi: 1 Säilita rahu, lapselt võtta ülearused riided ja katta teki asemel linaga., et ta saaks soojust ära anda. 2 Alanda tuulutamisega toa temperatuuri 3 Anna lapsele rohkelt toasooja jooki 4 Aseta lapse otsmikule jahe mähis 5 Hõõru keha toasooja veega. Ülehõõrumist jätkata niikaua kui palavik hakkab langema. Kui palaviku ajal on lase käed ja jalad jahedad, siis soojenda neid.
UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiks...
annaabi.ee 
