Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata Kasvukuju Koonusjas Taimede kasutusalad Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim Lehestik Roheline Mullastik Viljakas Parasniiske Õitsemise aeg Juuli Kasvukoht Poolvarjus Päikseline Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m Lehed: Rohelised, sügisvärvus kollane Kasvukoht: Päike, poolvari, parasniisket, huumusrikast mulda Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane mee...
hiljem vaid üksindus. Kõigepealt lahkus tema juurest sõja tõttu mees,kes hiljem metsavendade poolt maha lasti. Kuigi Berta teda ootas, andis ta lõpuks siiski alla. Naise kurvemale saatusele aitas kaasa ka laste käitumine. Tütred kasvasid suureks, käisid väljas ning leidsid endale mehed. Väimehed Bertat aga ei austanud ning ka tütred ei käinud enam ema külastamas. Poeg oli aga vaid kahe klassi haridusega ning huligaanitses. Tema käitumine ei mõjunud Bertale hästi. Suur niinepuu maja kohal sümboliseeribki Berta T. kurba saatust. Mida rohkem puu kasvas, seda enam mutus maja külmemaks ja pimedamaks. Aastast- aastasse tegi sellise muutuse ka Berta hing. 3. Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. Lühijutu algul toimub tegevus Teise maailmasõja lõpul ehk ilmselt 1945- ndal aastal. Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha."
hiljem vaid üksindus. Kõigepealt lahkus tema juurest sõja tõttu mees,kes hiljem metsavendade poolt maha lasti. Kuigi Berta teda ootas, andis ta lõpuks siiski alla. Naise kurvemale saatusele aitas kaasa ka laste käitumine. Tütred kasvasid suureks, käisid väljas ning leidsid endale mehed. Väimehed Bertat aga ei austanud ning ka tütred ei käinud enam ema külastamas. Poeg oli aga vaid kahe klassi haridusega ning huligaanitses. Tema käitumine ei mõjunud Bertale hästi. Suur niinepuu maja kohal sümboliseeribki Berta T. kurba saatust. Mida rohkem puu kasvas, seda enam mutus maja külmemaks ja pimedamaks. Aastast- aastasse tegi sellise muutuse ka Berta hing. 3. Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. Lühijutu algul toimub tegevus Teise maailmasõja lõpul ehk ilmselt 1945- ndal aastal. Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest. ,,Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha."
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Wayamba the Turtle man Brigitha Tammets, Carmen Niinepuu Origin • From Australia • Aboriginal Dreamtime story • Origin story of turtles Story • Wayamba the Turtle man • Wayamba took Oola and her children with him • The tribe were going to punish him • Wayamab had two big shields that protected him • Wayamba disappeared in to the creek • The tribe saw a creature resembeling Wayamba • They tought it was Wayamba wile it actually was a turtle.
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut töökeskkonna ja ohutuse õppetool Reeno Niinepuu matrikli nr. 100703 TÖÖÕNNETUSE ANALÜÜS Riski- ja ohutusõpetus Õppejõud: lektor Hilja Taal Tallinn 2010 Kuna analüüsitav tööõnnetusjuhtum on toimunud ajal, mil valitsev riigikord oli teine, ja ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on aset leidnud parandused, siis vaatlen juhtumi uurimise seadusandlusest lähtuvust praegu kehtiva õigusnormi kohaselt. 1. Leida teile antud tööõnnetuse/kutsehaiguste sündmuste käik.
35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint Vallavanem Tauno Võhmar Abivallavanemad Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler Sotsiaalteenused · Lapsehoiuteenus · Hooldajatoetus · Toimetulekutoetus · Puudega lapse hooldajatoetus Õigusaktid (sotsiaal) · Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused
Domenico Veneziano. (ca 1410-1461) Eneli Niinepuu Kunsti- ja arhitektuuriteoste lugemine TTÜ STI -2007- Domenico Veneziano. Täispika nimega Domenico di Bartolomeo da Venezia, oli Itaalia vararenessansi kunstnik, üks 15 sajandi Firenze koolkonna rajajaid. Oma esmase kunstihariduse Veneetsias, kus ta arvatavasti nägi ka Põhja-Euroopa kunstnike töid. Ta asus elama Firenzesse umbes 1439. aastal, ning elas seal praktiliselt kogu oma elu. Temalt on säilinud vaid kas allkirjastatud tööd
5 reede 6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin Küsimused 1. Millisesse klaasi on kõige parem vett kallata? 2. Mis aastal astus Eesti NATO-sse? 3. Kes oskab maailma kõiki keeli? 4. Milline leiutis võimaldab näha läbi seina? 5. Mis puu on niinepuu? 6. Mis taim on pampel? 7. Mitu tähte on aabitsas? Vastus Hinnang Punkte kokku: 0
Põiehaiguse korral joodi pungateed, sammaspoole peale pandi tohtu, kasvajate raviks kasutati kasekäsna. Tuulepesaga (parasiitseente või kahjurite poolt põhjustatud ebanormaalse kasvu tulemusena tekkinud oksapõimikut) tarvitati ,,tuulehaiguste" -tuulerõugete, lööbe jm. raviks. Saunas viheldi peamiselt kasevihaga, kasemahla joomisest saadi abi podagra ja hingamisteede põletike vastu. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid.
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb
See võib olla suurepärane kaitse väljajuurimise või ärasöömise vastu. Mõned kirjutajad on maininud ka ruuni sarnasust väljasirutatud käega, peopesa üles või allapoole, mis näitab jälle, et kuri suunatakse mujale või hävitatakse. See on üks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jõuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju interpreteerimisvõimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- või niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnõiad täiskuu ajal tavaliselt kogunesid. Ruuni hääldus on r ja z vahepealne. SOWULO See ruun esitab Päikest. Taevalik keha kõige elava kohal, mis on ka üks iidsemaid kummardusobjekte. Caesar nägi, et germaanid austasid nii Päikest kui Kuud, mõlemad heledused mängisid olulist osa igapäevaelus reguleerides omavaheliste suhetega aastaeegu, tõuse ja mõõnasid.
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal
..........................................29 3 Teekummel........................................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid..................................................................................................33 Vitamiinid............................................................................................................................. 33 Vitamiin A ........................................................................................................................33
kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine
mõningate naistehaiguste, välispidiselt nahahaiguste ravimiseks. Rikkalikult õitsev väga hea meetaim. Ilusa muruja kasvuvormi, rohkete õite ning pika õitseaja tõttu sobib hästi iluaedadesse. Nõmm-liivateest on aretatud mitmeid dekoratiivsorte. Taime on kasutatud parfümeeriatööstuses. Sisaldab arvestataval määral parkaineid. 25 Harilik pärn niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas Pärnapuu on kõigile hästi tuntud, ehkki harilik pärn ei olegi võib-olla linnahaljastuses kõige harilikum. Tema asemel võib sagedamini kohata suurelehist pärna. Nii nagu nimigi ütleb on viimasel lehed mõnevõrra suuremad, samuti on lehed ning eriti leheroots palju karvasemad. Kuid õisi kannavad nad mõlemad väga kauneid ja väärtuslikke ning puit ja koor on ka ühesuguste omadustega. Siiski on vahest huvitav teada, et ka õitsemise aja järgi saab neil
Tökat oli tõrvast vedelam ja seda loeti ka tõrvast hinnalisemaks. Kasetohust isegi paremaks, kuid haruldasemaks punumismaterjaliks oli pärna koor ehk niin. Teatavasti nimetatakse niineks koore alumist, kõige paindlikumat kihti. Ka teiste puude koortel on olemas niinekiht. Kuid pärnal on niinekiud kõige pikemad. Seepärast on pärnaniin kõigist puude niintest olnud läbi aegade hinnatuim materjal ja pärnapuugi kannab ainsana Eesti puude seas paiguti nime niinepuu. Arheoloogilised leiud on osutanud, et juba kiviajal oli pärna niin tähtsaimaks materjaliks mõrdade, köite ja mitmesuguste muude punutud esemete valmistamiseks. Väga olulisel kohal punumismaterjali saamisel oli pärnaniin kuni 19. sajandini välja. Veel möödunud sajandil oli paikades, kus pärnasid veel suuremal hulgal leidus, niinelkäimine talurahvale tähtsaks toiminguks. Niint kiskumas, nagu seda toimingut nimetati, käidi tavaliselt kevadel või kevadsuvel, enne jaanipäeva
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
