poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed Vees vabalt hõljuvad taimed: lemled vetikad Täname kuulamas t!
Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele
Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised. Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid. Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, sest kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest. Hiina kapsas on üheaastane salatitaim. Moodustab sarnaselt lehtsalatile hõreda lehekodariku. Väga sarnane pekingi kapsale. Hiina kapsast kasutatakse erinevates salatites, hapendatakse. KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile
Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade
Ümarad 420 cm läbimõõduga lühikesevarrelised lehed paiknevad varre alusel ligistikku. Servast lehed peenetäkilised, pealt läikivad. Ratasjas rippuv õis üksikult varre otsas, läbimõõt 1228 cm. Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis.Kust leida? PEREKOND UIBULEHT- PRYOLA ROHEKAS UIBULEHT Pyrola chlorantha Lehed on läiketud, tumerohelised. Õied kollakasrohelised ja lõhnatud. Tupplehed on 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Vars ja leherootsud sageli on punakad. Kus? Rohkel kõdul ja vanemates männikutes. Eestis kasvab paiguti, tavalisem Lääne- ja Põhja- Eestis. Ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Ümaralehise uibulehe lehed on katsudes nahkjad ja tugevad. Niisugused peavad lehed seepärast olema, et talve üle elada. Uibuleht on igihaljas taim. Gröönimaal tehtud katsetes on tema lehed elanud isegi nelja aasta vanuseks. ümaralehise uibulehe õie emakal on pikk kael ja see on allapoole kõverdunud. See on
1. Õunapuu - silmastamine Silmastamist teostatakse ajal mil koor on lahti meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu järgmisel aastal, silmastamiseks ei sobi õiepungad. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, samaaasta võrselt, oksalt eemaldatakse kõik lehed ja õied, jäätakse vaid leherootsud varrekülge . 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt kõik oksad kuni 25 cm kõrguseni pookekohast. Pookoks T – kujuline silmastamine e. tavaline silmastamine. Tööoperatsioonid on järgmised. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; koorehõlmade lahtilükkamine; silma asetamine koorehõlmade alla; T – lõikest üleulatuva silmakilbi äralõikamine
Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29
murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised.
Värvuselt enamasti valge, vahel ka rohekaskollane ja violetne. nuikapsas ehk koolrabi- söödavaks osaks tugevasti jämenenud vars. Sisaldab palju C-vit. rauda ja fosforhapet. lehti saab kasutada nagu spinatit Hiina kapsas ühe nimetuse all kaks liiki : pekingi ja hiina kapsas. lühikese kasvuajaga, toiduks mahlakat leherosetti. - pekingi kapsas meenutab aedsalatit, kuid sellest kõrgem. Nimet, ka salatikapsaks. Värvuselt hele või kollakasrohelised, silmatorkavad leherootsud on laiad ja mahlakad - hiina kapsas lehed siledad, värvuselt hallikas- ja sinakasrohelised, lihakad. leherootsud kumerdunud ja silmapaistvamad kui eelmisel. VILIKÖÖGIVILJAD jagunevad kahte rühma: - tomatköögiviljad - kõrvitsköögiviljad Tomatköögiviljade hulka kuuluvad tomat, paprika, baklazaan, füüsal( tegelikult puuviljariiulis) tomat kuulub väärtuslike köögiviljade hulka, sisaldades suhkruid, min.aineid, C-vit., kuid ka AB-vit. ja
saamist ning tihti vahetades (Lääts 1939). Rabarber Rabarber on aedades kasvatatav köögitaim ning kasvad kuni 2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini. Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav
Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused põletage. Fungitsiid (Topas). Karusmarja- ja sõstrarooste – Puccinia ribesi-caricis Peremeestaimedeks on ka tarnad. Parasiitseen talvitub talieostena tarnadel, kevadel arenevad kandeosed, mis nakatavad marjapõõsaid Kahjustuvad lehed, viljad, leherootsud, viljavarred ja noored varred, millele kevadel tekivad oranžikad padjandid hiljem muutuvad pruunikashallideks. Soodustab kevadeti vihmade vaheldumine soojade kuivade ilmadega. Tõrje: Esimeste haigustunnuste ilmnemisel pritsige põõsaid fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva enne õiepungade avanemist ja kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige.
Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist. Leherootsud on tugevad, harilikult paljad 2- 3,5 cm pikad. Lehed püsivad haljaina hilissügiseni. PUNGAD Pungad asetsevad lehekaenlais ühekaupa ja on vastakud. Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD
Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja- Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. . KIRJELDUS Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt. Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju. Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl,
*Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. *Leheväänel- nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend. Talitleb ronimis-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda terve leht või isa sellest: osa liitlehe lehekesi , kogu lehelaba, abilehed, leherootsud. *Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ... *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks.
Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond! Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki
Kinnitasin selle lobri abil küünlajala külge ning silusin ära otsakohad. 13 Seejärel võtsin järelejäänud savitükist ühe kolmandiku ning rullisin sellest ühtlase umbes 4-5 millimeetri paksuse kihi, millest lõikasin välja neli lehte. Viimistlesin lehti näppude vahel ning kinnitasin need siis lobri abil küünlajala külge. Kasutades peenikest naasklit, joonistasin lehekestele ka leherootsud. Viimase osa savist jagasin seejärel viieks võrdseks osaks ning veeretasin neist kõigist tihedad pallikesed. Saanud kõik pallikesed valmis, voolisin neist väikseid kausikesed välja voolima. Kõik kausikesed valmis, pigistasin ma nende külgi kokku pigistama nii, et tekkisid väikesed nurgad ning kausikesed saavutasid kellukate kuju. Kui kõik viis kellukat valmis, asusin neid lobri abil küünlajala külge sättima, kinnitades
valgepöögile. Peale esisäsikiirte leidub puittaimede teispuidus teissäsikiiri, mis ei alga mitte säsist, vaid mõne aastarõnga seest. Ka need osalevad orgaanilise aine säilitamises ja transpordil. 3.1.3. Puittaimede lehed Taimedele on leht olulise tähtsusega, moodustades assimilatsiooniaparaadi ja täites transpiratsioonifunktsiooni. Lehtede erineva nurga all kinnitumised võrsele ja mõnel liigil erineva pikkusega leherootsud annavad võimaluse maksimaalselt ära kasutada taimele langevat päikeseenergiat, et kõik lehed saaksid osa võtta fotosünteesist. Lehed varisevad külmade talvedega kliimavöötmete heitlehistelt puudelt ja põõsastelt igal sügisel enne lume tulekut. See on taimele eluliselt vajalik, sest: Lehtedeta olekus suudab taim niiskusekadusid minimeerida, et elada üle aeg, mil külmunud mullast pole võimalik vett saada;
Taime ei tohiks liiga suurde potti istutada , kuna ta kasvab paremini hästi juurdunud potis , kus taimi hulganisti koos . Plajundatakse jagamise teel , eostega paljundamine on väga raske . Taim vajab kõrge õhuniiskusega ruumi ning seetõttu on teda pikka aega raske kasvatada . Istutada umber igal kevadel . Kahjuriteks ja haigusteks on hahkhallitus , lehetäid , kilptäid ja villtäid . Pärit on see taim Kesk-Ameerikast ja troopiline Lõuna-Ameerikast . Sellel taimel on mustad leherootsud ja õrnad helerohelised lehed . Kahjuks on nad nii tundlikud , et närtsivad kohe , kui neid soojas ruumis vähe kasta . Nad näivad end kõige paremini tundvat vannitoas . Kahjustunud lehed tuleb ära lõigata . [1][2][5] Allamanda ( Allamanda ) Allamanda on troopiline kaunitar . Ta võib rahuga olla päikesepaistelisel aknalaual , vaid kesksuvise kõige kuumema leitsaku ajal vajab ta kerget varjutamist . Allamanda vajab kasvuks aasta ringi vähemalt 18 soojakraadist temperatuuri
sama aasta võrsetele on arenenud uued pungad. Meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Siiski võib ka sellel perioodil esineda olukordi, kus koor on kinni - see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastamiseks lõigatakse vegetatiivpung, mis alustab kasvu järgmisel aastal; õiepungad silmastamiseks ei sobi. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, sama aasta võrselt. Varutud okstelt eemaldatakse kõik lehed ja õied; varre külge jäetakse vaid leherootsud. 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt silmastuskoha lähedusest kõik oksad. T – kujuline silmastamine : Tööoperatsioonid on järgmised a. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; 9 b. T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; c. koorehõlmade lahtilükkamine; d
USAs Kentuky Loiusville´is igal aastal toimuval ratsavõistlusel juuakse seda kindlasti traditsioon. Põhiskeem 1 dash suhkru/ puuviljasiirupit värskeid/ noori mündilehti 1 mõõt (4 cl) kanget alkoholi (Bourbon viski) Serveeritakse suurest kruusist, jääkildudel. Mint Julep 6 cl burbooniviskit 6 mündilehte 1 spl suhkrusiirupit Old fashioned, kaunistuseks mündioksake Mündilehed otse klaasi, suhkrusiirup peale, puunuiakesega purustada, et eralduks mõrkjas mahl. Leherootsud tuleb ära visata. Lasta natuke seista, essentsil eralduda. Lisada alkoholi, täita klaas purustatud jääga, segada baarilusikaga. Soovi korral võib pikendada soodaveega. Segamise protsess on tähtis! Joogi juures tähtsal kohal lõht. Kasutada lühikes kõrsi. Smash julepi väiksem variant. 3-4 cl viskit. Old fashioned või on the rocks klaasi, jääkildudega täidetud. Aluseks võib olla ka muu alcohol. 2
USAs Kentuky Loiusville´is igal aastal toimuval ratsavõistlusel juuakse seda kindlasti traditsioon. Põhiskeem 1 dash suhkru/ puuviljasiirupit värskeid/ noori mündilehti 1 mõõt (4 cl) kanget alkoholi (Bourbon viski) Serveeritakse suurest kruusist, jääkildudel. Mint Julep 6 cl burbooniviskit 6 mündilehte 1 spl suhkrusiirupit Old fashioned, kaunistuseks mündioksake Mündilehed otse klaasi, suhkrusiirup peale, puunuiakesega purustada, et eralduks mõrkjas mahl. Leherootsud tuleb ära visata. Lasta natuke seista, essentsil eralduda. Lisada alkoholi, täita klaas purustatud jääga, segada baarilusikaga. Soovi korral võib pikendada soodaveega. Segamise protsess on tähtis! Joogi juures tähtsal kohal lõht. Kasutada lühikes kõrsi. Smash julepi väiksem variant. 3-4 cl viskit. Old fashioned või on the rocks klaasi, jääkildudega täidetud. Aluseks võib olla ka muu alcohol. 2
omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Vesi, mille temperatuur on 25 kraadi, on kaks korda väiksema viskoossusega kui 0 kraadiga vesi. Soolsuse suurenedes suureneb nii viskoossus kui ka tihedus. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad veeorganismide kehakuju. Suurema tiheduse korral on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul. Seepärast on vooluvetes kasvavatel taimedel ümarad lehesabad asendunud lineaarsetega, leherootsud väga painduvad ja vastupidavad. Liikumatu vesi ei purusta, seetõttu saavad sellises vees taimed ilma tugikudedeta elada. Elusa tsütoplasma tihedus on lähedane vee omale. Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja. Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel: a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha
ensüümid, mis käivitavad biokeemilise reaktsiooni. 90%-lise niiskuse ja 2228 °C juures toimub 13 tunni jooksul oksüdatsioon ja käärimine. Kuivatamine lõpetab fermentatsiooni. Teelehed kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatuskappides 7990 °C juures nii, et neis oleks niiskust alla 12%. Naturaalse tee märgistus · B (broken) teelehed on töötlemise alguses rebitud ja leherootsud sõelumisel eemaldatud. · TGFBOP Tippy Golden Flowery broken Orange Pekoe. · FBOP (Flowery Broken Orange Pekoe) parimad ja aromaatseimad teed. · BOP (Broken Orange Pekoe) hästi töödeldud lehed, vähem tipulehti, maitse on tugevam kui ülaltoodutel. · BP (Broken Pekoe) eriti kange lauatee. · BPS (Broken Pekoe Souchong) ümmarguseks rullitud teelehtedest tee. Kotiteede puhul räägitakse Fannings-sortidest, mis omakorda jagunevad:
24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised) Ilmusid devoni ja karboni ajastul, umbes 340 miljonit aastat tagasi, varsti peale esimeste soontaimede teket. Kunagi olid olemas ka puukujulised pärisraikad, praegu ainult rohttaimed. Karbonis väga arvukad, praeguse kivisöe moodustajad. Praegu umbes 1200 liiki Rohttaimed, kelle lehed (tegelikult lamendunud leherootsud fülloodid) asuvad varrel spiraalselt. Varred harunevad pidevalt kaheks, aga üks haru jääb lühikeseks. Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Levinud kogu maailmas, üle 200 liigi Eestis neli perekonda: kold 2 liiki vareskold 2 liiki ungrukold 1 liik sookold 1 liik Madalakasvulised igihaljad rohttaimed
paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast maha roobitsedes
eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine :
mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n). Sammal ja sõnajalgtaimedel toimub elutsüklites sporofüüdi ja gametofüüdi staadiumi vahetumine (sporofüüt (2n), gametofüüt (n)). Eostega paljunemise bioloogiline eripära. Enamikel juhtudel, mida koolibioloogias õpetatakse. Enamikel juhtudel eelneb eoste moodustumisele suguline protsess ja eosed tekivad hoopiski meioosi tulemusel
62 VARSAKABI Caltha palustris; Caltha kollase lille nimetus Vergiliusel ja Pliniusel, palustris soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb taime lehe kujust. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: sood, niisked niidud, veekogude kaldad, lodud, kraavid. Varsakabi on kodarikpüsik, millel on veetaimedele omased õhukoe-rikkad varred ja leherootsud. Risoom on lühike, arvukate juurtega. Vars harunenud, õõnes, tõusev või lamav, sõlmedekohalt juurduv, 15-40 cm pikk. Juurmised lehed pikarootsulised, neerjad, tumerohelised, läikivad. Varrelehed lühirootsulised kuni rootsutud. Õied viietised, 2- 4 cm läbimõõdus, kuldkollaselt läikivad nagu tulikatel, keskosas kiirgavad ultravioletselt. Nektar emakate alusel, seda tarbivad mardikad jt. putukad. Õitseb aprillis ja mais
annaabi.ee 
