TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õppekava REFERAAT Teekummel Juhendaja: Marianne Olbrei Koostas: Signe Vois Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TEEKUMMEL............................................................................................................ 4 KASVATAMINE......................................................................................................... 5 KUMMELI RAVI OMADUSED..................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? Peamiselt õisikuid Kogumine ja säilitamine Õisikuid tuleb käsitsi korjata Pärast korjamist laotatakse suurele pinna...
antiseptiline toime. Värsked ja kuivatatud marjad aitavad hästi kõhulahtisuse korral. Neid tarvitatakse ka reumatismist, nakkushaigustest ja mittespetsiifilise päritoluga artriidi raviks haiguse algstaadiumis. Lehepreparaate võetakse sisse laste öise kusepidamatuse, püeliidi, tsüstiidi, kusepõiekivide, põiepõletiku, alahappesusega gastriidi, reumaatilise artriidi, podagra, liigesereumatismi ja osteokondroosi korral. Ettevaatlik tuleb olla oksalaatkusekivitõve põdejail. Teekummel Matricaria recutita, Chamomilla recutita Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10-15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg- lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis.
kasutatakse ka seedetegevuse parandamiseks ja ka iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt 2.2 Kummel Teekummel (Chamomilla recutita) on üheaastane kahekojaline tohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast. Teekummel kasvab 15-40cm kõrguseks. Pikad ja kitsad lehed on kaheli-või kolmelisulgjad. Õied on koondunud pööristesse. Õõnes õiepõhi on paisunud ja soomusteta. Õie ääres paiknevad õielehed on valged, seest on kollane. Ta kasvab harilikult inimasustusega aladel kõikjal Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Ta on laialt sisse talutud Põhja-Ameerika ja Austraalja parasvöötmesse
külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toiduks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti, ravimteena aga ürti. Usutakse ,et meliss pikendab noorust. Kummel Teekummel on maailma tuntumaid ravimitaimi. Teda on lihtne kasvatada ja tal on mitmekesine ravitoime. Enamus ravimitaimed on liigsel tarvitamine üsna ohtlik, aga kummel seda ei ole. Teekummel kasvab igasugusel pinnasel. Kummelit tuleb käsitsi korjata. Kummelist leidub palju kasulikke ained nt. C-vitamiin. Kummelitee on põletikuvastane ja ülitundlikusse leevendava toimega. Kummeliteest saab abi ka hambavalu ja igemepõletiku puhul. Olgu vaid öeldud ,et ühekordseks teeks võiks võtta
vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks olla lõpetatud 2 nädalat enne plaanilist protseduuri. 6. Ravimtaimede teeleht, islandi samblik, sookail, liivatee, paiseleht, altee, punane päevakübar, küüslauk, saialill, raudrohi, teekummel, astelpaju, teepuu rahvanimetused (nt põdrasammal) ja peamised kasutusvaldkonnad rahvameditsiinis. Teeleht – lõikehaavade verejooksu sulgemiseks. Teelehe lehtedest valmistatud tee – rögalahtistav toime. Seemnetest valmistatud keedis – seedetrakti vaevuste vastu. Islandi samblik (põdrasammal, islandi käokõrv) – rögalahtistav toime. Põletiku- ja mikroobidevastane toime, suurendab söögiisu ja parandab seedimist. Samblikutõmmisega võib teha mähiseid haavade parandamiseks.
kuid eriti antibiootikumid. Sõltuvus Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elamusi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimtaimed Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja piparmünt. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb toimainest aine, mille pärast ravimit kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus).
Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB! Kui vastad selle küsimuse õigesti liigud trepist alla otse kümnendale ruudule ja vastad sellele küsimusele. 5
aedviljad; maitsetaimed; ravimid; tekstiil - vähemalt üks näide igast kategooriast). Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega. Süsivesikud - ,Valgud ja rasvallikad –hernes, uba, sojauba, Puuviljad – õunad, pirnid, apelsinid, Aedviljad – tomat, kurk, kõrvits, Maitsetaim – piparde viljad ja seemned, vanill, nelgipuu ja kappari õienupud, Ravimid – arooniamarjad vererõhu alandamiseks, teekummel, saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud 14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed, ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed). Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja
Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks. ravimite turustamine:
higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on meie enda pere lemmiktee külmetuse korral Ravimteed kurguvalule Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad limaskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsamarjadest teha siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest. Ravimteed kurguvalule Teekummel on üks tuntumaid ravimtaimi maailmas. Taime on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja kasutamine on suhteliselt ohutu. Kummelitee on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega. Seespidiselt sobib kasutamiseks köha, seedekulgla probleemide, hingamisteede põletiku, kõhugaaside ja maohaavandite puhul. Teeks võtke teelusikatäis kuivatatud õisi poole klaasi keeva vee kohta. Enne joomist peaks tee seisma umbes viis minutit.
Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisandina, Jämedad juured kõlbavad praetult kohvi aseaineks, keelõisi tubaka lisandina. Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Taime kasutatakse ravimitööstuses ravimpillide valmistamisel, ravimina kasutatakse ka värsket piimmahla. Tüütu kiiresti paljunev ja leviv umbrohi. 7 Teekummel Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja vitamiini C, on tugeva põletikuvastase toimega. Paljuneb seemnetest kergesti, võib muutuda umbrohuks. Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel. Paiseleht Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. On ravimtaim
kahjulikest ainevahetusjääkidest ja võibolla just oma tasakaalustava toime tõttu aitabki ta organismil vähkkasvajate vastu võidelda. 15 Ravimtaimed Kummel Kummel on taim, mida vajame sünnist surmani. Kui alles äsja ilmavalgust näinud inimlast vaevavad kõhugaasid, otsib ema abi kummelist. Vanaema aga teeb kummelitõmmist valutavate igemete loputamiseks. On olemas kahte liiki kummelit: lõhnav- ja teekummel. Lõhnav kummel ehk ubinhein pole siiski vaid tüütu ja kasutu umbrohi. Tal on kuulus kultuurne sugulane - klassikaline apteegirohi - teekummel. Ravimtaimena on tal asendamatu koht pea-, hamba- ja kõhuvalu puhul, kompressiks tarvitatuna ravib põletikke ja paistetusi. Kummelileotis annab juustele meeldiva sära, võtab suust halva lõhna ja kehalt higihõngu. Kummelileotise valmistamisel peab aga alati meeles pidama üht: neid ei tohi lasta
· Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini
Igaüks leiab loodusest just need taimed, mis tema aias peenral või koduümbruses kasvavad. Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik, harilik palderjan, veiste- südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel, kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee, verev viirpuu, kibuvitsamarjad jt. Valmistamise õpetus: Tee 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel. Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal
14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või
Rukililleõitel on uriini-, sapi ja higieritust soodustav, põletikuvastane, antimikroobne, haavuparandav, palavikku alandav ja seedetegevust parandav toime. Tuntud kasutusviis on rukkililletõmmisega kompresside tegemine põletikulistele või väsinud silmadele.[6., lk. 159] 3.4. Kesalill Kesalill on tavaline põlluumbrohi, põldudel märksa levinum kui temaga sarnased valge karikakar,härjasilm ja teekummel. Erinevalt viimastest võib aga kesalill ka mererannikul kasvada. Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Kõige sagedasemaks hariliku kesalille kasvukohaks on aga kesapõllud, nagu ka tema nimest arvata võib. Karikakar, härjasilm ja teekummel on aga need taimed, kelleks kesalille väga sageli ristida püütakse. Nende nelja eristamine on juba sajandeid raskusi tekitanud, sellest annavad
hallikaskollane värvus). Noortest võrsetest ja lehtedest on toodetud fotograafias ilmuti koostisainena tarvitatavat hüdrokinooni. Korjamisel ei tohi kahjustada juurestikku, sest taim paljuneb aeglaselt. Leesikat võib kasutada haljastuses liivaste nõlvade kinnistamiseks ja kaunistamiseks. Lehti on kasutatud ka tubaka aseainena. 29 Teekummel kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein, valge ätse Teekummel on maailma tuntumaid ravimtaimi. Teda on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja taime kasutamine on suhteliselt ohutu. Paljud ravimtaimed on liigsel tarvitamisel meie organismile küllaltki ohtlikud, teekummelit võib aga üpris julgesti kasutada. Teekummel kasvab peaaegu igasugusel pinnasel ning ei vaja mingit väetamist. Ta on nii tugeva kasvuga taim, et võib muutuda isegi umbrohuks
tee; · Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele; · Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab
Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna korral. Ta sisaldab meeldivaid suud jahutavaid eeterlikke õlisid, neid lisatakse seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. (Piparmünt) 2.4.2 Kummel Teekummel on maailma tuntumaid ravimtaimi. Teda on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja taime kasutamine on suhteliselt ohutu. Teekummeli võite juba kaugelt ära tunda tugeva meeldiva kummelilõhna järgi. See on tingitud peamiselt selles taimes leiduvast eeterlikust õlist, kuid temas leidub veel palju teisigi kasulikke aineid, näiteks vitamiini C. Kokku saame kummelitee, mis on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega
14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline
põhjustatud unehäirete vastu. Teeks: 50 g lavendliõisi kuuma veega üle valada ja tõmmata lasta. 5 Meliss - mõjub rahustavalt ja soodustab magamist. Kui õhtuti magama jääda ei saa, tuleb juua tass melissiteed. Kannatustelill - on rahustava toimega, lihaseid lõdvestav ja õigeks vahendiks närvilisuse korral. Tinktuurina või ravimteena. Teekummel - mõjub lihaseid lõdvestavana. Ideaalne kõigile neile, keda piinavad hirmud ja mured ja nad sellepärast magada ei saa. 3 VITAMIINID Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka
kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Loputada pead juuste väljalangemise ja varajase kiilaspäisuse korral. Astelpajuõliga hõõruda peanahka juuste tugevdamiseks. Kuivadest lehtedest keedetud teed juua 3 klaasitäit päevas juuksekasvu soodustamiseks. Kaerahelbeid leotada väheses vees ja hõõruda leotisega peanahka juuste tugevdamiseks. Harilik koeranaeris. Juurte toormahlast tehtud salviga määrida seborröa puhul peanahka. Teekummel. Õietõmmis: 20g kuivi õisi 1 klaasi keeva vee kohta, jätta 15 20 minutiks tõmbama, kurnata. Loputada pead juuste tugevdamiseks ja nende kasvu soodustamiseks. Harilik raudrohu mahlaga hõõruda peanahka 1 2 korda päevas 2 nädala jooksul juuste rohke väljalangemise korral. Põldosi. Ürditõmmis: 4 5 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 2 klaasi vee kohta, keeta 15 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Juuste väljalangemise korral loputada üle päeva pead. Humal
Haigusele on iseloomulik naha sügelemine ( vt joonis 4 ). Allergiat võib põhjustada ligi 2000 ainet. Kõige sagedamini tekitavad lööbe antibiootikumid, valuvaigistid. Samuti võib tekitada haigust alkohol, hallitusjuust, eksootilised mereannid. Viimastel aastatel on nõgestõve põhjuseks ka viirused, stress, füüsiline koormus. Joonis 4. Urtikaaria kaelal 3.1 Löövete ravi Allergilisi nahahaigusi saab ravida teekummeliga, vääris-vaipkakariga, kibuvitsaga, kõrvenõgesega, Teekummel ( MatricariaChamomilla ) Ravimtaimega ravitakse nahaärritusi, nõgestõbe, lööbeid, ekseemi. Ravimina kasutatakse õisi. Teekummelit on koduaias lihtne seemnetest kasvatada. Taim lõhnab tugevalt ja mõrkjalt, sest sisaldab rohkesti aromaatseid ühendeid, kaasa arvatud eeter- likku õli. Destilleerimise saaduseks on tumesinine aroomiõli, mis sisaldab rikkalikult sinise värvusega põletikuvastast ühendit asuleeni. Kummelit kasutatakse taimeteede
tõkestamiseks, vereköhimise, köha, jämesoolepõletiku (koliidi), seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul. Naistepuna ürdist valmistatakse kuivainena pisikutevastast ravimit imaniini, mida tarvitatakse II ja III astme põletuste, haavandite, paisete, rinnanibude lõhenemise, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel erimenetluse järgi valmistatult loputise või salvina. 2.4.6. Teekummel (Matricaria recutita) Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikades jne. Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50 cm kõrge. Keelõied on valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, pikemad kui üldkate. Vili seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist septembrini. Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud flores Chamomillae mitte üle 2 cm pika varrega
• Vars kandiline, paljas ja õõnes. • Lehed sulgjagused, leheosad lõhestumata. • Õied valged, õitseb maist augustini. Kasvatamine • Paljudes Euroopa maades ja USA-s väga hinnatud vitamiinirikas varajane köögivili. • Kasvukohana eelistab niisket pinnast ja poolvarju. • Pärast külvi saab saaki juba 2 nädala pärast. • Võib kasvatada avamaal, kasvuhoones või lavades. • Paljundatakse peamiselt seemnetega. 22. TEEKUMMEL • Lad. Chamomilla recutita Botaaniline iseloomustus • Korvõieliste sugukond, üheaastane rohttaim. • Tugeva, iseloomuliku lõhnaga 10...40 cm. • Õisikute läbimõõt 1,5...2,5 cm. • Õisikud üksikult pikkadel peenikestel õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest õõnes. • Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. • Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust.
Hooldamine Umbrohtude tõrjeks tuleb mulda nii enne kui pärast külvi äestada, vajadusel korduvalt Rapsi koristamine ja säilitamine · Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud · Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks · Koristatud seeme vajab kuivatamist. Kuivatamistemperatuur tuleb hoida madal · Seemnete lõppniiskus on 7...9%, mida ei või alandada alla 6% 35. Eeterõlikultuurid -Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis. -Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Liigid Liblikõieliste heintaimede tähtsus · On proteiiniallikas loomade söödaratsioonis · On mullastruktuuri parandajad · Rikastavad mulda lämmastikuga · On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele
.................................................................. 24 Ravimtaimed......................................................................................................................... 27 Harilik saialill ...................................................................................................................29 3 Teekummel........................................................................................................................30 Piparmünt..........................................................................................................................30 Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu..............................................................................31 Keemilised taastumisvahendid.......................................................................................
kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel.Välispidi mädapaisete puhul. Mahlaga pestud ka pead, et kõõmast lahti saada. Mustaks kuivanud lehed ravimiseks ei kõlba. Paiselehest saab siirupit ,panna lehed ja suhkur purki, kinni panna 7 nädalaks, jahedas ja pimedas. Kummel Sisse toodud kultuurtai,nüüd hajusalt kuskil. Meil on teekummel ja lõhnav kummel. Ledub igapool. Ametlikultantibakteriaalne,gaaside vastu põletiku ja kõhupuhituse vastu. Kasutatakse vestõmmise,tinktuuri võivannina. Nohu vastu tõmmati pulbrit ninna. Odraiva vastu, kui viinaga võtta siis potentsi probleemide vastu. Kera lõvikõrv Mihkelrospuu Kasvab aafrikas, ausrtaasi usas ja vahemeremaades. Armastab kuiva, eestis seemned ei valmi, vaid mädanevad ära. (Kasvab kuni 3 pikkuseks) Tolmeb tänu lindudele. Ainetes alkaloidid, ja katonid
Põld-litterhein Valge karikakar Põldkannike Põld-piimohakas Tähkjas Harilik nälghein Rukkilill Valge karikakar Põldohakas rebasesaba Põld-lõosilm Linnukapsas Harilik punand Põldsinep Kärnoblikas H. kassitapp H. rukkihein Kesalill H. nälghein H. punand (ka Pärsia mailane Teekummel Hapuoblikas sügisel) Valge hanemalts Kukemagun Raudnõges (ka suvel) Karvane (eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H. hiirekõrv Rukkilill Tuulekaer Paljas võõrkakar H. ristirohi Põldrõigas H. piimohakas H
ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. Bioinvasioonina tuleb käsitleda ka kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomist areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest massiliselt tirazeeritud isendeid, geneetiliselt modifitseeritud organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill,
3. Ülekuumutatud terad (Canadian standard by FOSTA) maksimaalselt kuni 5,0 % 4. Õlisisaldus, baasiline sisaldus 40,0% 5. Klorofüll maksimaalselt kuni 30 mg/kg (kokkuleppel kuni 50 mg/kg) 6. Glükosinolaadid, maksimaalselt kuni 25 mmol/kg 7. Eruukhapped, maksimaalselt kuni 2,0% 8. Vabade rasvhapete sisaldus FFA maksimaalselt kuni 2,0 % 35. Eeterõlikultuurid Eeterõlikultuurid · Kasvatatakse üle 20 erineva liigi · Tähtsamad on teekummel, piparmünt, köömen ja koriander ja aniis · Vähesel määral sisaldavad taimed eeterlikke õlisid, mis koosnevad terpeenidest ja nende derivaatidest ning on tugeva lõhnaga · Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) · Õli toodetakse taime osadest ekstraheerimise või pressimise teel Koriander · Üheaastane , 50 cm kõrge · Vars sirge, nõrgalt põlvjas, hargnev · Lehed mitmesugused
o Laserid- 87. Leegitamise mõju umbrohtudele, keskkonnale (mulla mikrofloora ja fauna). Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum. Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke. Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel. 89
toiduõli, vartest valm tselluloosi), valge karikakar, härjasilm, aster, daalia. Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud.
annaabi.ee 
