Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas . Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi teistele töötlejatele (Belglased külmutavad ja saadavad suurtes konteinerites mujale, kus nad hiljem...
Mida punasem vili, seda enam on temas C vitamiini! CVITAMIINI RIKKAD ON : · värsked kibuvitsamarjad, · punane paprika, 12 · mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas , · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega,...
suurendada · Kiudainete rohkus (3x enam tavatoidust) tekitab täiskõhutunde · Üleminekul taimetoidule võivad tekkida seedehäired · Vajalike ainete vaegus organismis (raud) · Võivad tekkida hormonaalsed häired, eeskätt naistel Aedvili sisaldab vähe energiat · Banaanid kooreta 90 kcal/100g · Keedetud kartul 77 · Apelsinid, kooreta 51 · Pirnid 48 · Maasikad 46 · Õunad 44 · Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem 2200 kcal ------------------- 7400 kcal Toitumishäired spordis · Toitumishäireid esineb sportlastel enam kui mittesportlastel, kuid põhjused on...
Peet, keedetud 46,5 194,6 88 1,6 0,2 0,04 0,04 Marineeritud peet 38,7 161,9 87 0,8 0,1 0,01 0,01 Redis 19,2 80,3 93 1 0,1 0,03 0,02 Mustjuur 81,9 342,74 78,6 1,4 0,43 - - Valge peakapsas 28,2 118,1 92 1,1 0,2 0,04 0,04 Kapsas, hautatud, rasvata 28,2 118,1 92 1,1 0,2 0,04 0,04 Lillkapsas 30,4 127,4 92 2,5 0,4 0,08 0,07 Lillkapsas, keedetud 25 104,5 94 1,6 0,2 0,03 0,03...
Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas , - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või kapsa toorsalatist, 250 g tikritest või punastest sõstardest. Vitamiin, Päevane vajadus Milleks seda on vaja? Kus seda leidub?...
Redis 19 1 0,1 0,03 0 3,5 0 1,6 1,6 0 0 0,02 0,04 0,43 0,06 0 0,18 33 1,1 35 490 41 19 36 2 0,77 Mustjuur 82 1,4 0,43 - 0 17,8 0 7,3 0,5 0 0,8 0,15 0,05 0,6 0,07 0 - 4 1,1 5 320 53 23 75,7 - 3,3 Valge peakapsas 28 1,1 0,2 0,08 0 5,4 0 2 11 0 0,04 0,05 0,04 0,53 0,11 0 0,21 44 0,78 5 320 42 14 41 0,1 0,38 Kapsas, hautatud, rasvata 28 1,1 0,2 0,08 0 5,4 0 2 11 0 0,04 0,02 0,02 0,37 0,07 0 0,13 11 0,78 5 320 42 14 41 0,1 0,38...
Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem. Valge peakapsas ja punane sõstar jäävad sidrunist C-vitamiini sisalduse poolest vaid neljandiku võrra maha, aga must sõstar ületab sidruni C-vitamiini-sisaldust seitsmekordselt. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja...
Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas , rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad: porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk...
Kõige tundlikumad happelisuse suhtes on noored taimed. 8 Selle järgi kuidas taimed reageerivad mulla happelisusele on nad jaotatud 4-ks: 1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas , mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad,...
Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost sobib kõigile. N-vajadus kultuuriti väga erinev. Suure vajadusega peakapsas , lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. Rapsi ja rüpsi väetamine Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. 41...
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...
Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr 5 värske kurk kg 0,026 0,025 0,053 0,050 21,00 kr 0,55 kr 20 peakapsas kg 0,019 0,015 0,038 0,030 4,50 kr 0,08 kr 2 hapukoor kg 0,031 0,030 0,061 0,060 24,00 kr 0,73 kr 0 sool kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 maitseroheline kg 0,000 0,000 0,000 15,00 kr 0,00 kr...
MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...
1964 aastast kuni 2004 aastani kasvas kesmine saagikus 144,91 t/km² kuni 211 t/km² . Samas kahanes koristatud maaala 1670 km² 1964 aastal kuni 978 km²-ni 2008 aastal. Teised kasvavad kultuurid: mais, olivid, päevalill, soja, puuvill, tubakas, kartul, suhkrupeet, aedsalat, baklazaan, kurgid, paprika, lillkapsas, porgand, tomatid, sibul, peakapsas , spargel, kapsas, värskepuuvili, citrus, apelsinid, sidrunid, viinamarjad. (10) Kreeka põllumajdanduse sektor kannatab mitme loodusliku ressursi puudumise käes. Umbes 70% maast ei saa harida halva pinnase tõttu või on see maa-ala kaetud metsaga. Põllutööstus on koondunud Thessaly, macedonia ja Thrace tasandikule kus kasvatatakse maisi, nisu otra suhkrupeeti, puuvilla ja tubakat. Põllumajanduse arengut pidurdab vähene sademete hulk ja suur väljaränne maakohtadest suurlinnadesse...
Segu peab tulema paksu pannkoogitaina paksune. Edasi kuumutada vesi keemiseni, valada hulka piim. Kui vedelik taas keema hakkab, vähendada pliidikuumust ning tõsta teelusikaga klimbid sisse. Keeta niikaua, kuni klimbid tõusevad pinnale, ja siis veel 2-3 minutit. Viimistleda maitse soola ja suhkruga. 9 ). Klassikaline Eesti ühepajatoit Valmistusained 6 porsjonile : 600 g Kondiga veiseliha 300 g Suitsuliha (näiteks ribi) 1 tk Sibul 1 tk Väiksem valge peakapsas 2 l Vesi 6 tk Porgand 1 tk Kaalikas 6 tk Kartul Sool Või hakitud maitserohelist Valmistamine : Valmistusaeg: Ettevalmistusaeg 35 minutit + 1 tund ja 10 minutit hautamiseks Pruunista veiseliha potipõhjas võis. Tõsta potti suitsuliha, kooritud sibul ja sektoriteks lõigatud kapsas. Vala peale vesi ja hauta nõrgal kuumusel 2530 minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud porgandid ja kaalikas ning hauta veel 10 minutit. Lisa kooritud kartulid ja hauta veel 20 minutit...
Etüleeni tootvad: aprikoos, avokaado, melon, ploom, mango, nektariin, õun, papaia, passion, virsik, pirn, tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas , kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal...
2.2 Kapsasköögiviljad Kapsaste "perekond" on väga suur ja huvitav. Nende hulgas on nii suuri kui väikeseid, nii valgeid, rohelisi kui punaseid. Kõik kapsad on ristõielised, enamik neist annab seemneid teisel aastal. Mõned liigid sisaldavad palju sinepiõlisid, mis võivad ärritada magu, seepärast ei saa osad inimesed toorest kapsast süüa. Kuumtöötlemisel need ained lagunevad ja lenduvad. Valge peakapsas On Eestis kõige enam kasutatav köögivili, aastaringselt kättesaadav ja odav. Pool Eestis söödavast köögiviljast (kartulit arvestamata) on valge peakapsas. Kapsaid kasvatati maailmas juba 4000 a tagasi. Kasutamisvõimalused väga laiad, saadaval tänu laiale sortide valikule aastaringselt. Hapukapsata oleks eesti kööki raske ette kujutada. Sisaldab 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid, 1,2% mineraalaaineid, 100 g on 30 mg C vitamiini. Punane peakapsas...