Kurki toodetakse kõige rohkem Hollandis ja Hispaanias. Lõunapoolsete riikide tomatist suur osa töödeldakse (Itaalias, Kreekas 60%, Prantsusmaal 35%). 90.-ndatel on jõutud olukorrani, et tomati ületootmine on aastaringne (mitte ainult tomat, rohkem on ka puuvilju) EU-s istandike hävitamise eest tasu. Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel). Järgnevad peasalat, lillkapsas, arbuus, valge peakapsas. Kõige suurem kasvatuspindala on lillkapsal (142 000 ha). Suurim konservide valmistaja on Prantsusmaa (1/3 kogu toodangust). Enimnõutud on herne- köögivilja segud, seenekonservid, oakonservid, spargel. Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi teistele töötlejatele (Belglased külmutavad ja saadavad suurtes konteinerites mujale, kus nad hiljem
Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus
Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist
Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150 --200 g toorkapsast päevas
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30
LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS
2.6. Must juur; piimajuur · Sisaldavad Na, B- ja C-vitamiine, Mg, P ja inuliini (SV mida diabeedikud võivad tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid
lõhnata. 54.Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58
Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC). Kasvuks optimaalne temperatuur on 20..
Vanilli 2. Sega vein, sidrunimahl, Sidrunimahla vanilliin ja suhkur (või mesi) ning piserda üle meloniviilude. 3. Hoia jahedas u 2 tundi, et maitseained melonisse imbuksid. Bigos Ühepajatoit (läbikasvanud sealiha, veiseliha, suitsuvorst, valge peakapsas, hapukapsas, seened, mustad ploomid, punane vein). Toorained 200 g läbikasvanud sealiha 2 sibulat 300 g lahjat veise- või sealiha100 g suitsuvorsti 300 g valget peakapsast500 g hapukapsast 100 g seeni soola, köömneid, majoraani 8 musta ploomi pipart 100 g punast veini Bigos Valmistamine 1. Sealiha lõigata väikesteks kuubikuteks ja praadida, lisada hakitud sibul ning hautada kuldkollaseks. 2
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7
· Lammas · Heeringas · Paprika · Melon viljaleib (värske) · Punane · Nisuhelbed · Looma- · Papaia liha · Hiidlest peakapsas · Sepikujahu · Rabarber · Homaar Shiitake- · Täistera- · Maks · · Jõevähk seened nisujahu · Metskits
Etüleeni tootvad: aprikoos, avokaado, melon, ploom, mango, nektariin, õun, papaia, passion, virsik, pirn, tomat, üleküpsenud ja vigastatud viljad VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal
· Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine · vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7. Millised köögiviljakultuurid on kõrge niiskusenõudlikkusega? Redis, rõigas, rabarber, peakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas. 8. Millised köögiviljad on kõige vastupidavamad niiskuse rohkusele? Arbuus, melon, kõrvits, aeduba, mais. 9. Millisel perioodil on köögiviljad kõige tundlikumad niiskuse defitsiidi suhtes? Kõige tundlikumad on köögiviljad seemnete idanemise ajal. 10. Millised köögiviljad arenevad kõige aeglasemalt idanemisperioodil? Idanemisperioodil arenevad kõige aeglasemalt sarikalised. 11
lehekesega. garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Valge peakapsas Kapsa spetsiifiline Sisaldab Kapsast võib süüa Hapendamine teeb kibekas maitse on märkimisväärset toorelt (salatina) kapsa kergemini tingitud sinepiõlidest. kogust C- või seeditavaks, Tihedalt üksteise vastu vitamiini, sisaldab kuumtöödeldult. muudab tekstuuri ja
C-vitamiin Cvitamiini peamiseks ülesandeks on organismi üldise kaitsevõime tõstmine. Ta vähendab organismis allergiat tekitavaid aineid ning aitab säilitada veresoonte elastsust ja kollageeni, mis on vajalik ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes. Cvitamiini oluline roll on haavade ja põletuste parandamisel. Ta on abiks aminohapete ainevahetuses ja muudab foolhappe mitteaktiivse vormi aktiivseks foolhappeks. Cvitamiini on vaja adrenaliini tootmisel, raua omastamisel ja kaltsiumi ainevahetuses. Dr. Lines Paulingi uurimuste põhjal vähendab Cvitamiin teatud vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosust 75 %. C-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: stress, töövõime langus, söögiisu kadumine, lihaseline nõrkus, vastupanuvõime vähenemine infektsioonhaigustele, põletikele, veritsevad igemed, paistes või valulised liige...
Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin)
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai
Millised rasvained sobivad praadimiseks. Miks? Taimsed rasvad- rapsiõli, oliiviõli NEED ON KASULIKUMAD Loomsed rasvad- searasv Taimsed+loomsed=segu ehk margariin 80% rasva 20. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel ''parim enne'' ja ''kõlblik kuni'' ? Parim enne soovituslik, ohutu Kõlblik kuni- kiiresti riknev kaup, ei tohi seda toitu pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada 21. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine, Lillkapsas, peakapsas, punane peakapsas, valge peakapsas, hiinakapsas 22. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine. Oregaano, basiilik, petersell, till, murulauk, piparmünt, meliss 23. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Luuviljalised ploom, avokaado, mango, virsik, nektariin, dattel ( pooleks ja keeran) Tsitruselised sidrun, laim, greip, apelsin, mandariin, kumkvaat 24. Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine.
Murulauk võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka KAPSAD Sisaldavad rohkelt kiudaineid ... mineraalaineid ( oluline K,Ca) ... vitamiine On kergesti omastatavad, seega sobib vegetaarlastele Annavad vähe kaloreid Liigitatakse peaga ja peata Säilitatakse jahedas Tundlikud etüleeni suhtes ( ei tohi hoida õunte, pirnide, ploomide ja tomatite lähedal. Etüleen- värvitu, lõhnatu gaas, mis aitab köögiviljadel valmida/rikneda Valge peakapsas Kasvatatakse kõige enam Eestis Sobib hästi on saagikas Varajased, keskmised, hilised Kasutatakse värskelt või töödeldult Punane peakapsas Pea väikse, tihedam ja kõvem Suurim erinevus valgepeakapsaga on värv Maitse magusam Kasvatatakse toorelt või töödeldult Käharpeakapsas ehk Savoia kapsas Koheva peaga, lehed seest heledamad ja väljast tumedamad Pähkli maitsega Kasutatakse toorelt või töödeldult, aga ei sobi hapendamiseks! Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas
Õhtusöök väljas Maksumus, kr Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (2) TOIDUKAUBAD Periood: Kogus Hind Summa Piim Rõõsk koor Hapukoor Keefir, pett, hapupiim Kohupiim Juust Sealihe Linnuliha Keeduvorst Suitsuluhatooted Viinerid, sardellid Värske kala Suitsukala Soolakala Või Margariik Taimeõli Munad Kartul Peakapsas jm kapsad Porgand Punapeet Kaalikas Sibul Õun Nisujahu Tangained Makaronid Leib Sai Suhkur Kohv Viin Vein Õlu Sigaretid Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT PÜHADE JA KINGITUSTEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed
tervist ning kontrollib seda pidevalt. Kõige rohkem magneesiumi (rohkem kui 100 mg 100 g kohta) sisaldavad erinevad täisteratooted ja aiasaadused: leib, kliid, kaerahelbed, kaerajahu, pruun riis, köögiviljad (eriti rohelist värvi), seesami-, päevalilleseemned, pähklid, oad ja herned. Toiduained, mis ka üsna palju magneesiumi (20-100 mg 100 g kohta) annavad, on järgmised: liha, kala, piim ja piimatooted, juurviljad (v.a. banaanid), spargelkapsas, mädarõigas, peakapsas, till ja tavaline kooritud riis. Ka mõnesse mineraalveesse on lisatud magneesiumi. Osade firmade tooted sisaldavad üle 80 mg magneesiumi ühe liitri kohta. Muidugi ei tohiks ka teise äärmusesse kalduda ja üleliia magneesiumi tarbida. See põhjustaks jälle teisi kaebusi. Pigem jälgige pidevalt oma keha ja murede korral pöördu arsti poole.
Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö
10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju. Söögipeet, kaalikas, varajane porgand, suuremad tippsibulad, peakapsas, suhkrumais. 14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest?
Spinat Sisaldab rikkalikult C-vitamiini Sisaldab mitmesuguseid karotenoide, foolhappeid (vähki pidurdavaid ühendeid) 7 Brokkoli ja vesikress Sisaldab ensüümi, mis aitab maksal jääkaineid eemaldada on tugev antioksüdant Palju C-vitamiini ja beeta-karotiini tugevdab immuunsussüsteemi Langetab kolesterooli taset ja sisaldab vähki pärssivaid aineid 8 Kapsas (savoia, valge peakapsas jt sordid) Sisaldavad vitamiini C Sisaldavad kiudaineid ja mitmesuguseid vähki pärssivaid aineid Kompressina aitab põletikke leevendada 9 Lillkapsas Kõrge C-vitamiini sisaldus toetab rakkude üles ehitust ( foolhapped) soodustab juuste kasvu (pantoteenhape ) 10 Tomat Sisaldab vitamiini C Sisaldab karotenoide , lükopeeni jt vabade
8) külmast kahjustamata; 9) ilma kasvudeta; 10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata 50. Köögiviljade töötlemisviisid. Köögiviljade töötlemise põhilised viisid: - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 51. Erinevad kapsateisendid. Peakapsad (valge, punane, kähar peakapsas), lill-, spargel-, roos- ja nui-, pekingi kapsas, paksoi ja dekoratiivkapsad 52. Maailma suurimad kapsakasvatajad. Tänapäeval maailma suurimad kapsakasvatajad: - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. Euroopa suurimad kasvatajad Poola, Rumeenia, Inglismaa, Saksamaa, Itaalia. 53. Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas.
Serveerimisvahendid Lõunaserviis Puljongitassid Kohvi ja teetassid Magustoidupokaalid Joogiklaasid (veinide, vee) Söögiriistad Söögilauad Abilauad(pinnad) Lauapesu Kandikud Maitseainete komplektid Lillevaasid Tööplaan Toiduainete tellimus kogus Toiduained 2-le ühik Köögivili,puuvili kartul 0,6 kg tomat 0,2 kg värske kurk 0,2 kg porgand 0,3 kg peakapsas 0,4 kg punapeet 0,2 kg kaalikas 0,2 kg porru 0,1 kg lehtsalat 0,1 kg paprika 0,2 kg sidrun 0,1 kg banaan 0,4 kg apelsin 0,1 kg värsked ürdid 0,05 kg küüslauk 0,1 kg hernes 0,1 kg oad 0,1 kg pirn,õun 0,2 kg
piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink:
Tooraine: Algretsept: Tooraine vajadus vastavalt ülesandele Kadu Bruto Neto Bruto Neto Märkused: % 2 p/g 2 p/g p/g p/g 1. Hakkliha (segu) 120 120 2. Kaalikas 25 80 60 3. Kartul 35 92 60 4. Porgand 20 75 60 5. Peakapsas 20 75 60 6. Herned (külmutatud) 20 20 7. Või 10 10 8. Sibul (mugul) 16 12 10 9. Till 10. Petersell (leht) 11. Sool 12. Pipar 13. 14. 15. 16. 17. Tooraine kaal: 484 400 Roa väljatulek: LISANDID: 1. 2. 3. 4. Valmistamine 1. Pese ja koori köögiviljad. Aseta kartul külma vette. 2. Haki köögiviljad mirepoix kuubikuteks. 3
mitmeaastane. 2.2 Kapsasköögiviljad Kapsaste "perekond" on väga suur ja huvitav. Nende hulgas on nii suuri kui väikeseid, nii valgeid, rohelisi kui punaseid. Kõik kapsad on ristõielised, enamik neist annab seemneid teisel aastal. Mõned liigid sisaldavad palju sinepiõlisid, mis võivad ärritada magu, seepärast ei saa osad inimesed toorest kapsast süüa. Kuumtöötlemisel need ained lagunevad ja lenduvad. Valge peakapsas On Eestis kõige enam kasutatav köögivili, aastaringselt kättesaadav ja odav. Pool Eestis söödavast köögiviljast (kartulit arvestamata) on valge peakapsas. Kapsaid kasvatati maailmas juba 4000 a tagasi. Kasutamisvõimalused väga laiad, saadaval tänu laiale sortide valikule aastaringselt. Hapukapsata oleks eesti kööki raske ette kujutada. Sisaldab 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid, 1,2% mineraalaaineid, 100 g on 30 mg C vitamiini. Punane peakapsas
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva
• Söömine: 5–6 korda päevas. Portsjonid peavad aga seejuures olema väikesed, et nad ei nõuaks suure koguse kõhunäärmemahla tootmist. Roogade valmistamiseks sobib kõige paremini aurutamine, suured tükid tuleb püreestada ja süüa valmis toitu soojalt. • Rõhk on valkudel, kui rasvu ja süsivesikuid tuleb oluliselt piirata. Keelatud on rasvased küpsetised, igasugune rasvane liha, vorstid, rasvased ja teravad juustud, kõik puljongid ja neist valmistatud supid, munad, oad, valge peakapsas, redis, spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha köögiviljasuppe ja lisada neile keedetud vasika- või küülikuliha, kalkunit või kana
Piiramatult Köögiviljad Brussels Sprouts Rooskapsa võrsed -1.5 Peas, Ripe Herned, küpsed +0.5 Asparagus Spargel +1.1 Arichokes Artishokk +1.3 Comfrey Varemerohi +1.5 Green Cabbage, March Harvest Roheline peakapsas, märtsi korje +2.0 Lettuce Leht- ehk aedsalat +2.2 Onion Sibul +3.0 Cauliflower Lillkapsas +3.1 White Cabbage Valge peakapsas +3.3 Green Cabbage, December Harvest Roheline peasalat, detsemberi korje +4.0 Savoy Cabbage Kähar lehtkapsas +4.5
Kalkunisink 20 Mandariin 28 Kurk 8 Lehtsalat 7 Porgand 12 Kapsas, valge peakapsas 15 Kohv, valmis viljajook, valmistatud 2,5 %-sse piima, suhkruta 100 Esmaspäeva lõunasöök Nimetus Kogus Kartul, keedetud 60 Hapukoorekaste, rasvata 15 Jogurt, puuvilja, R 0,5% 100 Õun 80
· Talub kuni -10 C Hiinakapsas · 1 või 2 a. taim · Ristõeliste sugukonda · Lehed kähardunud · Toiduks tarvitatakse lehti · Sobivam temp 18-20C · Eelistab Liivmuldseid, sügavalt haritud · Külmakartlik kultuur · Sisaldab palju nitraate Valgepeakapsas · Ristõeline · 2.a · Kasvatatakse istikutes (varajane ja hilis sordid) · Otse põllule (keskvarajane) · Süüjakse lehti Valgepeakapsa puane teisend e. punane peakapsas · Kõrge toitväärtus · Kasvab hästi ainult raskema lõimisega, huumus ja toitaineterikastel muldadel. Lillkapsas · 1.a taim · Toiduks kasutatakse õisikut, · Täiskasvanul lillkapsal on tavaliselt 15-20 korralikult väljaarenenud lehte · Niiskuse nõudlik kultuur Kähar peakapsas · E. savoia kapsas · Süüjakse lehti · Mullasuhtes pole nõudlik · Säilib jahutusseadmetega hoidlates kuni 4 kuud · Lühiajaliselt talub kuni-8 C
10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr punane 20 paprika kg 0,010 0,008 0,020 0,016 23,00 kr 0,23 kr 5 tomat kg 0,021 0,020 0,042 0,040 14,00 kr 0,29 kr 5 värske kurk kg 0,026 0,025 0,053 0,050 21,00 kr 0,55 kr 20 peakapsas kg 0,019 0,015 0,038 0,030 4,50 kr 0,08 kr 2 hapukoor kg 0,031 0,030 0,061 0,060 24,00 kr 0,73 kr 0 sool kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,00 kr 0 maitseroheline kg 0,000 0,000 0,000 15,00 kr 0,00 kr
Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette Paneeritud kanafilee: 1 kanafilee on 155 grammi, sööjaid 50 = 7750 g = 7,75 kg kanafileed. Kartul: 1 ports 275 grammi, sööjaid 70 = 19,25 kg kartuleid. Riis: 1 ports 250 grammi, sööjaid 30 = 7,5 kg riisi. Aedvilja pada (kartul, porgand, peakapsas, hernes, kaalikas, lillkapsas): 1 ports 490 g (igas portsjonis ühte köögivilja sorti 66 g), sööjaid 20 = 9,8 kg aedvilja pada. Kaste: 1 ports 60 grammi, sööjaid 100 = 6 kg = 6 liitrit kastet. Toorsalat (kapsas-porgand): 1 ports 60 grammi, sööjaid 120 = 7,2 kg toorsalatit. Magustoit: 100 g kohupiimakreemi, 100 g kisselli, sööjaid 100 = 10 kg kohupiimakreemi, 10 kg kisselli. SEADMED RUUMIDES Liha ettevalmistus: Külmkapp - 350 liitrit, elekter 0,185 kW
nende saaki saaks aastaringis kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem. Valge peakapsas ja punane sõstar jäävad sidrunist C-vitamiini sisalduse poolest vaid neljandiku võrra maha, aga must sõstar ületab sidruni C-vitamiini-sisaldust seitsmekordselt. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi.
toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, põldmarjad, rosinad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes.
konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid: 200 50 100 - 100 Varane keedetud nõges: 244 18 200 50 100 Valge peakapsas: toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud, tükeldatud, äädikaga 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetaud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100
17. Kooliõpilase lõunasöök. 18. Nimeta ja kirjelda 5 väikeloomast pooltoodet. 19. Gluteenik. See tähendab, et inimene ei tohi tarbida nisuvalku. 20. Salatikastmed. Sinepikaste, salsakaste, teraviljakaste, tomatikaste, tsillikaste. 21. Hele puljong. Aspikk. On kange ja selge hästi tarretuv hele puljong. Kasutatakse tarrendis roogade valmistamisel. Kõige parema aspikki saab vasika või veise jalgadest. 22. 5 erinevat kapsaliiki. a. Lillkapsas b. Peakapsas c. Savoy kapsas d. Rooskapsas e. Nuikapsas 23. Parfee. Toiduained on analoogsed jäätise omaga. Valmistamiseks tehakse esmalt retseptuuris näidatud toiduainetest segu. See valatakse vormi ja asetatakse sügavkülmikusse külmuma. Enne serveerimist võetakse parfee välja ja lõigatakse sellest portsjonid. 24. Valge põhikaste. SAUCE BECHAMEL. Valge põhikastme vedelikuks on piim, koor või piima ja koore segu.
Kapsas aitab maksal mürkaineid ning hormoonide jääke kahjututeks aineteks lõhustada. Eriti kasulik on see naistele, kelle terviseprobleeme seostatakse kõrge östrogeenitasemega. Kapsas sisaldab rikkalikult ka tõhusat antioksüdandist flavonoidi kvertsetiini, mis aitab viirustega võidelda ning vältida kae teket ja allergiaprobleeme. Kasuta kõige tumedamat rohelist kapsast, mis sa leida suudad. Eriti hästi sobib kapsasupi valmistamiseks savoia kapsas ehk kähar peakapsas ( tumeroheline kräsuline sort ). 1 Supi ajalugu ütleb, et supid on olnud tuhandeid aastaid üle maailma peamine eine. Põhimõtteliselt juhtus see siis kui inimene lõpuks nuputas välja kuidas keeta vett veekindlas anumas, mis ei murene, ei lähe põlema või ei lähe katki tule peale paneku ajal või teise kohta viimisel. Elupäästev oskus vett keeta tegi võimalikuks valmistada toitu ka madalama temperatuuriga kui lihtsalt
keedetud, hautatud viiludena, kuubikutena 167 22 130 23 100 kuumutatud ribadena 167 22 130 23 100 Hernes värske ,keedetud 109 - 109 8 100 konserveeritud 154 35 100 - 100 külmutatud, keedetud 109 - 109 8 100 kuivatatud, keedetud 42 - 42 140 100 Konserveeritud kapparid 200 50 100 0 100 Varane keedetud nõges 244 18 200 50 100 Valge peakapsas toores, puhastatud 125 20 100 - 100 hakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982
Eritavad mesinestet, millel areneb nõgiseen. Suguliste ja mittesuguliste põlvkondade vaheldumine. Talvitub munana ja kuni 10 põkvkonda. Lutikalised. Harilik kapsalutikas kahjustus: kapsas, raps, kaalikas, redis. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla, ohtlik noorematele taimedele. Talvitub valmikuna kivide ja taimejäänuste all. Muneb ridadena taimele. Aastas 1 pk. Mardikalised. Maakirp naeris, kaalikas, redis, raps, mädarõigas, peakapsas, valge sinep. Aastas 1 pk. Talvituvad valmikuna põllu ääres. Kultuurtaimedele liiguvad kohe nende tärkamisel. Valmikud hukkuvad peale munemist. Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk.
kõrvits aedmaasikas nartsiss punapeet 5) Ühenda joonega taim ja tema söödavad osad. till kurk roosakapsas tomat porgand seller spinat aedmaasikas peakapsas salat mustjuur nuikapsas lillkapsas hernes uba kõrvits LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Loomad Kuupäev:....................................
mullid avanevad. Keerates peab alumine pool olema pruunikas. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning serveeritakse kalamarja, soolalõhe või heeringa ja hapukoorega. Kõrvale rüübatakse pits viina. Kogustest valmib 15 tk. kapsarullid · 1 kg Valge peakapsas Lõika kapsajuurikas lühikeseks ja pane kapsapea suurde potti soolaga maitsestatud vette keema. · 1 dl Riis Eralda pealmised lehed sedamööda, kuidas need · 1 tk Sibul pehmenema hakkavad. Nõruta lehed ja lõika paksud · 300 g Hakkliha rootsukohad õhemaks. · 1 splÕli Keeda riis soolaga maitsestaud vees pehmeks.
kolesterooli taset ja vererõhku, parandavad immuunsüsteemi toimimist ja tugevdavad maksa kaitsvaid ensüüme. Omavad antibiootilisi, antimikroobseid, antifungaalseid, antiparasiitseid, antimutageenseid ja antikantserogeenseid omadusi. Glükosinolaadid Sulforafaani, mis võib parandada ebasoovitavate ainete kahjutuks tegemist ja toetada raku antioksüdantset kaitset, omada kaitset rinnavähi vastu, leidub palju lillkapsas, spargelkapsas, valges peakapsas, lehtkapsas, mädarõikas. Indoole sisaldub palju spargelkapsas ja valges peakapsas ning uuringud on näidanud nende kaitsvat toimet emaka-, rinna- ja eesnäärmevähi vastu. Indool-3-karbinool on väga efektiivse vähivastase toimega, blokeerides kantserogeensed ühendid enne, kui nad jõuavad raku tuuma DNAd hävitama. Indoolide alla kuuluvad ka betaiinid, mis annavad taimedele punaka kuni lilla värvuse. Tokotrienoolid ja tokoferoolid
Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19. Parim enne - toiduaine on parem enne seda kuupäeva. Kõlblik kuni - tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20. Lillkapsas, spargelkapsas, peakapsas (kapsarullid, kapsasnitsel) 21. Basiilik, koriander, estragon, tüümian, pune. Kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 22. Tsutruselisi puuvilju kasutatakse nende mahla ja koore pärast, need annavad väga omapärase maitse toitudele, tsitruseliste puuviljade koor riivitakse erinevate magustoitude sisse või peale, mahla kasutatakse kas jookides või toitudes. 23. Ingver, Kaneel, kardemon, karri, loorber, nelk, valge pipar. Neid kasutatakse toitudele
must sõstar 181,0 mg sidrun 53,0 mg rabamurakas 158,0 mg ananass 47,8 mg kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool Vajadus - normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,005 -0,008mg, lastel 0,008 -0,01mg, rasedatel 0,01 -0,012mg.
annaabi.ee 
