Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud
2,84 2,8435844888 3,08 -3,5219183138 3,32 -5,2774289735 3,56 -4,4879808548 3,8 -1,1595974281 4,04 3,3144460309 4,28 6,8663306024 4,52 7,8375871865 4,76 5,8504663033 1 2 3 4 5 6 Kood Nimi Perenimi Töö algus Sugu Sünnikuupäev 47412300216 Anu Kask 1.09.1998 naine 30.12.1974 36512120217 Aavo Kasesalu 1.01.1988 mees 12.12.1965 36607031217 Jüri Tamm 1.04.2006 mees 3.07.1966 47605200217 Tiina Paju 1.09.1995 naine 20.05.1976 36909230216 Eino Saar 1.05.1994 mees 23.09.1969 46304070216 Laine Lepp 5.09.2005 naine 7.04.1963 36411090217 Tiit Lepik 11.11.1994 mees 9.11.1964
38212121234 #REF! #NAME? 48212151234 #REF! #NAME? 382121212 #REF! #NAME? (2- 3- - ) , (). 1. Nimi, Perenimi, Palk Amet ( ), 500 eur. , . 2. kood, Nimi Perenimi, . 3. Nimi , . Valik. Kood Nimi Perenimi Osakond Amet Palk 46806130216 Anu Kask Raamatupidamine raamatupidaja 325 36512120217 Aavo Kasesalu Plaaniosakond juhataja 550 36610031217 Jüri Tamm Tootmisosakond juhataja 570 47605200217 Tiina Paju Juhatus sekretär 250 36909230216 Eino Saar Finantsosakond juhataja 600 46304070216 Laine Lepp Raamatupidamine raamatupidaja 350 36411090217 Tiit Lepik Raamatupidamine pearaamatupidaja 700
Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54
Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt
tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11- aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Aasta : 1972 Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe) Tulemus : 223cm Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aasta : 1976 Spordiala : Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit Mait Riisman Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur.
Eesti keel ja kirjandus KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA 1. Kirjand kirjuta joonelisele või valgele A4 formaadis paberile. 2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9. Korrektuurpliiatsit ja linti ära kasuta. 10. Arvutil kirjutatud ja esitatud kirjandit reeglina vastu ei võeta. 11. Peale nõutud tähtaega esitatud kirjandeid ei loeta ega tagasta...
Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe
1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul
Argo kutsus mindki kaasa Ain Saare poole, et teda tutvustada. Ain küsis Argolt, kas mind saab usaldada. Pärast Argo jaatavat vastust hakkas omavaheline vestlus sujuma ning kuidagi märkamatult olime arutamas Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Kes mida teadis, kellel mis raamatud olid olemas ja mida lugenud. Mingil hetkel tuli Ainilt küsimus, et kas teeme koos midagi. Kuna olime nõus, siis sukeldus Ain paberitesse. Esimene tähtpäev, mis oli seotud Võruga, oli 21. 1 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus. Võru Veri ei Värise, Tallinn, 2007, lk. 9. 2 Kirjavahetus Ain Saarega 03.03.2010. 4 oktoober3. Samal õhtul said esimesed ülesanded ära jagatud. Mäletan veel, kuidas Argo Männimetsa vanal trükimasinal sai läbi kopeeri kutseid trükitud, viis kutset korraga''4 Foto 1. Kutse 21. oktoobri üritusele Võru kalmistule Vabadussõjas langenute 5
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele
1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint
Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks
25. 26. Lõike on 10 ja kiiri on 10 27. 18 kolnurka 28. 1) 1 + 2 + 34 + 56 + 7 = 100 2) 888 + 88 + 8 + 8 + 8 = 1000 29. 19+9+0=19+9·1 1 + 9 9 + 2 = 1 · (9 9) + 3 19+ 89=98+ 9+1 1+997=1· 998 3+5-7+9=2· 4+8-6 30. 1) (20 + 80) · (2 + 6 : 3) = 400 2) 4 · (12 + 18 : 3 + 6) = 96 Kasutatud kirjandus 1. Nuputa I raamat Evi Mitt 2. Nuputa II raamat Evi Mitt 3. Matemaatika põhikooli õpilasele- Aavo Lind 4. Matemaatika käsiraamat IV-VII klassile- Aavo Lind, Peeter Kasema 5. Mina ise
kuu maksma makse lasteaia tasu. 2. Peeter maksab b) Püsikorraldus Summa on sama iga kuu, meie ise ei iga kuu teosta seda, vaid pank. kodulaenu eest 7 500 krooni. 3. Liisal on c) Otsekorraldus Pank arveldab iga kuu, summa on sõlmitud leping erinev. ,,Eesti Energiaga" 4. Aavo soovib d) Välismakse teostada ülekannet dollarites
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid realiseeritakse kolme järgnevat meetodit kasutades: l Maskeerimine on katse emotsiooni peita. l Moduleerimine on emotsionaalse näoväljenduse suurendamine või vähendamine. l Simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole. Kasutatud kirjandus: l Arma Eensalu (2011). l Emotsioonid.http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid l Aavo Luuk (2003). Psühholoogia alused. l Loengukonspekt II osa. Tartu. l http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf l Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. l Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo. Tänan kuulamast! Благодарю за внимание!
fraktsioon 15 esindajaga.10.10.2006 astus Keskkonnaminister Villu Reiljan ametist tagasi ning naasis Riigikokku, mille tõttu pidi lahkuma ametist Koit Prants.Riigikogu liikmest Rein Randverist sai Keskkonnaminister, kelle asemele tuli Riigikokku Elmar-Johannes Truu. Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget. Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes: Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister;
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristiina Loodus "KALEVIPOEG" Referaat Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Minu referaat on "Kalevipoja" 7ndast peatükist.Lugu räägib sellest,et Kalevipoeg magas kaua ja
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
esimees. Kuulub kultuuri-, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis. Mai Treial – fraktsiooni aseesimees, kuulub sotsiaalkomisjoni Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni Jaanus Marrandi – kuulub maaelu- ja korruptsioonivastase kohaldamise erikomisjoni Tarmo Mänd – kuulub rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister;
16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson
Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma...
laskesuusatamises 4x7,5 km teatevõistlus). 1976 suveolümpia Toimus 17. juulist 1. augustini 1976 Kanadas Montréalis. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Antigua ja Barbuda, Kaimanisaared ning Paapua Uus-Guinea. Andorra osales esimest korda suveolümpiamängudel, taliolümpiamängudel oli ta esimest korda osalenud pool aastat varem 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Esimest korda võitsid olümpiamedali Tai ja Bermuda Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44. Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile. Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. 1976 talveolümpia Toimus 4.15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis. Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Suurima võistkonnana osales USA - 114 sportlast.
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool.
Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait
tipp, kõrgemale pole sportlasel kuhugi püüelda," kinnitas Loor. Raamat "Viljar Loor" on müügil raamatukauplustes üle Eesti. 2004. aasta kevadel sündinud raamatusari vaatleb Eesti olümpiavõitjaid läbi ajakirjanduses ilmunud materjalide, olümpiakangelase enda ja tema tuttavate-sõprade kommentaaride. Sarjast "Olümpiavõitjad" on varem ilmunud raamatud Jaan Taltsist, Jaak Uudmäest, Aavo Pikkuusist, Johannes Kotkasest, Svetlana Tsirkovast (Lozovajast), Jüri Tarmakust, Mait Riismanist, Erika Salumäest, Voldemar Välist ja Alfred Neulandist. Järgmise raamatuna ilmub sarjast "Olümpiavõitjad" raamat Ivar Stukolkinist Finaalis tuli vastaseks uuesti Bulgaaria, keda alagrupis võideti 3:0. Lõpuheitlus oli tasavägine, kuid andis Liidu meeskonnale siiski teenitud 3:1 võidu. Olümpiakuld riputati ka Viljar Loori
Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino Tsernjavski ja Rein Tikk - 4 x 10 km teatesuusatamises pronksmedali. Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TITAANID Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2008 SISSEJUHATUS 3 1. TITAANID JA NENDE SEOSED OMAVAHEL 4 1.1 Keda titaanid kehastasid 4 2. OLEMUS 5 3.TITANOMARHHIA 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 LISAD Lisa 1 Pildid 8 2 Sissejuhatus
· Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks
Hea suhtlemise tunnusteks on paindlikkus ja kohanemisvõime, edukad soorituskäitumised, teiste probleemidele kaasaelamine, suutlikkus kujutleda end teiste seisukohtadel asuvana, tunnetuslik keerukus ja eneseseire. 8. Igapäevaelu suhteid saame paremini mõista, kui kasutame enese ja teiste käitumise lahtimõtestamiseks sotsiaalsete stsenaariumide, sotsiaalsete rollide ja sotsiaalsete skeemide ideid. Psühholoogia alused. Aavo luuk , loengukonspekt, Tartu 2003 - 2004 http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf
BAIKALI JÄRV Referaat aines: ,,Geograafia" ja ,,Kirjandus" 10Õ klass ÕPILANE: Reymo Kreuz JUHENDAJA: Tarmo Oidekivi ja Aavo Jakobsoo Pärnu, 2017.a. SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 3 Baikali järve geoloogia................................................................................... 3 Olhoni saar................................................................................................. 5 Baikali kliima...............................................
1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint)
Eesmärgiks on tõkestada õigusvastast tegevust (võib seisneda nii pädevuse ületamises, menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ning valitud vahendite rikkumises) Anomaalne huvirühm 18. aprillil 2006 ilmus ajalehtedes Sakala ja Võrumaa Teataja artikkel, Näide: milles ERLi algatajad Ain Saar ja Aavo Savitsch teatasid, et peavad vajalikuks avardada Eesti poliitilist maastikku uue liikumise näol. 14. aprillil oli Internetis avatud loodava liikumise esimene veebileht ja 23. aprillil foorum. 20. mail toimus Tõnismäel Tiit Madissoni ja Aavo Savitschi korraldatud sanktsioneerimata meeleavaldus, millega taotleti pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast
1. Kantakse emasloomad kes ei vasta tõuraamatu põhiossa kandmise tingimustele, kuid kes on nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud ja kelle isa on kantud tõuraamatusse 2. Kantakse isasloomad, kelle välimik ja lihavormid on vähemalt heaks hinnatud ja kellel on vähemalt kaks põlvkonda eellasi. Nimeta vähemalt 5 momendil suuremat lammaste jõudluskontrollis olevat aretajat? Saaremaa Ökoküla As (581), Lammas Ja Puu Oü (530), Aavo Arm (368), Ants Schmidt (360), Maa-Investeeringud As (268) Millised on Jaan Aru 5 kõige hilisemate sünniaegadega lammast(5viimast). EE Eesti valgepealine 11.04.07 kastraat 28,EE Eesti valgepealine 21.04.07 kastraat 25, EE Eesti valgepealine 20.05.07 kastraat puudub,EE Eesti valgepealine 02.04.07 kastraat 24,EE Eesti valgepealine 20.03.07 jäär 34 R2. Milliseid andmeid kogutakse lammaste jõudluskontrollis? Jõudluskontroll
võideti esimesed medalid Eesti NSV võistkonnale eesotsas Karl Londiga, kes oli arvatud ka 1948. aasta olümpiameeskonda. Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile
Jüri Tarmak on eesti endine Click to edit Master text styles Second level tippkõrgushüppaja, Third level Fourth level Fifth level 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes(kuld). Click to edit Master text styles Second level Aavo Pikkuus Third level Fourth level Fifth level on eesti jalgratta sportlane, olümpiavõitja. (1976) Mait Riisman Click to edit Master text styles Second level Saavutused:1976. aastal võitis Third level
Kasutatud kirjandus Koolimatemaatika entsüklopeedia. Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik. Ilmamaa 2006 [1] Matemaatika 8. klassile, I osa. Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno [2] Pais. Avita 2006 Internet. http://materjalid.tmk.edu.ee/silvi_malv/Matem.doc [3] Matemaatika põhikooliõpilasele. Aavo Lind. Kirjastus Ilo 2001 [4] 7
Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas
nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD Juhtkiri: Kalevite rahvas - "Kalevipoja" kallale. -Virumaa Teataja http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003 Juurak, Raivo 2003. Nädalakommentaar. -Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/12.12.03/kommentaar/1.shtml 12.12.2003 Kivisildnik, Sven 2003. Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tallinn: Tuum. Kokk, Aavo 2003. No kes seda viitsib lugeda! http://epl.ekspress.ee/artikkel/234382 30.04.2003 Oinas, Felix 1994. Surematu Kalevipoeg: (esseed). Tallinn: Ajakiri "Keel ja Kirjandus". Raud, Eno 1998. Kalevipoeg: Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud. Tallinn: Mix. Rakke, Kerttu 2000. Kalevipoeg. Tallinn: K. Rakke. Ridala, Villem 1998. Kalevipoeg (proosaümberjutustus noortele). Tallinn: Athena. Undusk, Jaan 2003. Eksistentsiaalne Kreutzwald. - Eesti Ekspress http://paber.ekspress
- olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel.
(seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996-1998 ja 2000 Aasta meessportlane Kristjan Palusalu (Trossmann) ● 10. märts 1908 Varemurru - 17. juuli 1987 ● Maadleja ● 1936 võitis olümpiamängudel kuldmedali nii Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus kui ka vabamaadluse raskekaalus ● 1937 võitis ta kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses ● 12-korde Eesti meister Aavo Pikkuus ● On sündinud 23. novemberil 1954 Kaperal ● Jalgrattasportlane ● 1976 võitis ta olümpiamängudel kuldmedali meeskonnasõidus ● 1997 võitsi ta kuldmedali ning 1975 ja 1978 hõbemedali Maailmameistrivõistlustel ● 1977 võitis ta esikoha Rahutuuril ● Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda ● 1974-1978 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks ● Ta oli edukas ka autorallis, 1983 võitis ta Saaremaa ralli ● 2001 anti talle Eesti Punase Risti 3.klassi teenetemärk
Peree$evõtluse käsiraamat PRESENTATSIOON Urmas Arumäe LLM, PhD 8.04.2015 BLRT Kopli 103, Tallinn Esimene EesLs Saamislugu ü 17.10.2014 kell 23:30 ü Madis Habakuk ü EPEL ü Urmas Isok, Kristel Meos ja Aavo Koppel ü Toetajad ü 23.12.2014 kell 14:00 ü 31.03.2015 kell 10:30 Sissejuhatus ü Ees$ keelsete allikate nappus ü Sta$s$ka ja uurimuste puudus ü Terminoloogia probleemid ü Raamatu ülesehitus Mõisted ü E:evõtja ü E:evõte ü Firma ü Pere… ü FIE? Mõisted (2) Peree:evõtja on füüsiline isik, kes akLivse ja e$evõtliku pereliikmena või koos teiste pereliikmetega võtab tulevase tulu lootuses riski ning asutab äriühingu või omandab osaluse äriühingus, mille tulemusena kuulub selles äriühingus pere...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4
1998. aastal). Kui me ei teaks ka põhjusi, miks järv loodi võin väita, et praegu on Kurepalu paisjärvede tähtsus rekreatiivne. 9 LISAD Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves Foto 2. Allikast väljuv metalltoru 10 Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv Foto 4. Kurepalu rand 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt, Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner. 2. ,,Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved", Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn 3. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995 4. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009 5. Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas
Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi, ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp. Esimese asjana valmis 1999. suvel kiviheitemasin, mille olemasolu kohta Varbolas kinnitavad mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise "kass ja oinas", mille varjus tasandati teed piiramistornile ning püüti purustada linnuseväravat. 2001
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
