....................................................................4 2Taimetoitlased ja B12 vitamiin.................................................................................................6 3Arutelu......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 B12 vitamiin (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on tähtis osa inimese ainevahetusest just nimelt raua omastamise jaoks. B12 vitamiini leidub loomsetes toitudes, vähesel määral ka teraviljades. Kui inimene on taimetoitlane ning loomseid toite üldse ei söö (vegan), siis on vaja B12 vitamiini saada toidulisandite ja tablettide näol, mis on müügil apteekides. Samuti on tänapäeval olemas erinevad kaera ja sojajoogid, sisaldavad tsüanokobalamiini, mis aitavad
· vesilahustuv · tähtsus: süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamine, energia tootmine glükogeenist, antikehade ja punavereliblede moodustamine, närvisüsteem · vajalik B12 vitamiini ja magneesiumi imendumiseks · defitsiit raseduse ajal: krambid, iiveldus, oksendamine, unetus, ärrituvus, isutus, kaaries · võib olla toksiline, kui tarbida päevas 1000 mg · allikad: kala, kartul, banaanid, täisteratooted, maks, linnuliha Vitamiin B12 ehk kobalamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem, aneemia ennetamine, immuunsüsteem, kasvamine, süsivesikute ja rasvade ainevahetus · unikaalne, kuna on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet koobaltit · seotud (2 mineraalainet) · defitsiidi nähud ei pruugi ilmneda koheselt, vaid pikema aja jooksul · defitsiidist enim ohustatud vanemad inimesed · allikad: maks, krevetid, lõhe, tursk, jogurt, veise- ja lambaliha, munad Foolhape, folaadid
%**-Soovitatav Naatrium: g 0,12 0,02 0 päevasest tarbimiskogusest. E-vitamiini: mg 1,5(15%**) 0,1(1%**) 1 B2 vitam. mg 0,45(28%**) 0,05(3%**) Riboflamiin B12 vitam. mg 0,80(80%**) 0,1(10%**) Kobalamiin Kaltsium: mg 290(36%**) 36(4%**) Fosforit: mg 224(28%**) 28(3%**) Kalevi piimasokolaad: Koostis: Suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, sool, vanilliin. Kakao sisaldus vähemalt 35%. Piimakuivained vähemalt 20%. Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Energia: 2295 kJ/550 kcal Valke: 8g Süsivesikuid: 53g Rasvu: 34g Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis:
hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump? ( ATPaas on ensüüm (valk), mis) transpordib Na+ rakust välja, K+ sisse 4. Millega saadakse ööpäevane vedelikukogus?
ja sfingomüeliinide ● Dermatiit süntees ● Aneemia ● Osalemine ● Perifeerne homotsüsteiini neuropaatia katabolismis ● Homotsüsteinuuria ● Osalemine vitamiin B12-e imendumises B12(KOBALAMIIN) ● aminohapete ● Neuriit (HÜDROKSÜKOBALAMII normaalseks ● Ärritatavus N) ainevahetuseks, ● Mälulüngad ● erinevate aneemiate ● Menstruaaltsüklihäir ennetamiseks (nt ed erütrotsüütide ● Halb kehalõhn
Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne Biotiin Biotiin-lüsiinkompleks(Biotsütiin) CO2 Karboksüleerimine Lipohape Lipoüül-lüsiin kompleks (Lipamiin) funktsiooniks on ühendada atsüül-rühma ülekanne
kroonilised hemolüütilised seidundid (ei tohi kasutada ilma B12-ta ebaselge etioloogiaga aneemiate puhul) Foolhappe antagonistid on teratogeense toimega ja võivad lootel põhjustada embüoletaalsust või kasvupeetust. Toksilisus: meelevaldne kasutamine vastunäidustatud pahaloomuliste kasvajate puhul!!! POT: 0,7-1,0 mg · Mitmed allergilised reaktsioonid Vitamiin B12 (kobalamiinid) antianeemilised vitamiinid Nimetused: · Seerumis hüdroksükobalamiin (HO-B12) · Rakkudes metüülkobalamiin (CH3-B12) · Tsütoplasmas desoksüadenosüülkobalamiin (dA-B12) · Vitamiinina tavalsielt hüdroksükobalamiin · Koensüümvormid CH3-B12, dA-B12 Metabolism: vaid loomsetest produktidest!!! · Valk-seotult maos vabaneb soolhappe ja pepsiini toimel seostub valguliste sidujatega ja liigub peensoolde pankrease ensüümid lõhustavad valgulised sidujad
Zn Alkoholi Aitab ensüümil siduda NAD + dehüdrogenaas elektrostaatiline katalüüs, redoksreaktsioonid Mn Histidiini ammoniaak Tõmbab elektrone enda poole lüaas · kaudselt ATP- Co Glutamaadi mutaas Co on osaks koensüümist kobalamiin Magneesium kompleks Ni Ureaas Esineb aktiivtsentris Mo Ksantiini oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine V Nitraadi reduktaas Oksüdeerimine-redutseerimine Metallid on olulised Se Glutatiooni Asendab ühes tsüsteiinijäägis mikroelemendid peroksüdaas väävliaatomit Mittevalgulised biokatalüsaatorid: ribosüümid
· kala, liha · juust · kartulikrõpsud · sokolaad, koogid · pähklid 22. Miks vajab organism vitamiine? Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27
Mis siis ahvatleb tarbijaid kõikjal maailmas kasvatama ja ostma varem tundmatut seent? Vastus sellele on loomulikult lihtne - tema maitse, aroom ja koostis. Neist tunnustest on vast tähtsaim shiitake koostisosasse kuuluvad komponendid, mis on unikaalsed vitamiinide, aminohapete ja süsivesikute ehk õigemini öeldes polüsahhariidide osas. Shiitake viljakehad sisaldavad paljusid inimesele vajalikke vitamiine (B1, tiamiin, B2, riboflaviin, B3, niatsiin, B5, pantoteenhape, B9, foolhape, B12, kobalamiin, C, askorbiinhape, E, alfa-tokoferool). Shiitake valgud on parema aminohappelise koostisega võrreldes sojaoa, liha, piima või munade vastava koostisega, kuid seente valgu-, rasva- ja energiasisaldus on madal. Seetõttu sobivad nad toiduks eriti neile, kellel on probleeme liigse kehakaaluga. Shiitake kõige väärtuslikumaks koostisosaks võib vast pidada erilisi süsivesikuid, mis aitavad alandada vere
funktsioneerimiseks. Soolhappe Sideroblastiline aneemia tootmiseks. B12 vitamiini ja Homotsüsteinuuria magneesiumi täielikuks imendumiseks. Vitamiin B12 Aminohapete normaalseks Neuriit Ehk Kobalamiin. ainevahetuseks. Ärritatavus Unikaalne vitamiin, sest on ainus vitamiin mis Erinevate aneemiate ennetamiseks Mälulüngad sisaldab mineraalainet. (nt. erütrotsüütide valmimise Menstruatsioonitsükli häired protsessiks koos folaatidega) Üldine nõrkus Leidub: Maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, Närvikoe normaalseks
Vitamiinid: A, g (retinoidid) 500 800 D, g (kaltsiferoolid) 3 5 B1, mg (tiamiin) 0,6 1,1 B2, mg (riboflaviin) 0,7 1,3 B6, mg (püridoksiin) 0,8 1,5 PP, mg (niatsiin) 6 14 C, mg (askorbiinhape) 35 60 E, mg (tokoferoolid) 5 8 B12, g (kobalamiin) 1,7 3 Folaadid, g 120 200 Eriti suur energiavajadus on teismelistel: kasv, liikumine. 1kg kasvuks aastas kulub 340 kJ/päevas (81 kcal) rohkem. Ühe liitri piima joomisel saadav energia on 2700 kJ, selle sünteesiks kulub 5400 kJ Palavikuga kaasneb valgu ja kehamassi kadu, seda ei põhjusta mitte kudede kiirem lagunemine, vaid aeglasem biosüntees.
Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on väljendatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõningate vitamiinide vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani
· Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool · Vitamiinid on mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks
magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool Leidub süda, neerud, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid. Vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Defitsiit ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. Defitsiit närvipõletik, ärritatavus, mälulüngad, menstruatsioonitsükli häired, halb kehalõhn, üldine nõrkus. Sügav defitsiit valulised ja pragunevad huuled, kuiv keel, megaloblastaneemia ( tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia), Pernitsioosne aneemia( pahaloomuline kehvveresus), neuropaatia.
Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas:
mg päevas taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes:
Täisväärtuslikus segatoidus on neid piisavalt. 7 Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6
· vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant Allikad: maks, liha täisteravili joogivesi Mn: · ens, kofaktor: rasvhapete ja kolesterooli sünt. kilpnäärme hormoonide akt. · soodustab tiamiini. insuliini, biotiini, vit. C toimet · superoksiidi dismutaas on Mn seoseline vabade radikalide sidumine · vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid · saadakse peamiselt loomsest toidust I: · kilpnäärme hormoon kasv, areng, ka vaimne · leidub merekalades, seentes, õunaseemnetes Mo: · puriinaluste metabolism · rauavarude kasutamine V: · luude, kõhre, hammaste areng · erütrotsüütide moodust. · Maks, taimsed ja loomsed lipiidid F: · Pidurdab suus suhkrust hapete teket, suuremas kontsentratsioonis mürgine Cr:
Nende varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Talitlevad koensüümide koostises. B1 (Tiamiin) regul süsivesikute ja mõjut valkude ainev; B2 (Riboflaviin) regul protsesse; B3 (Pantotenaat) os süsiv ja rasvade ainev aeroobseis protsessides; B5 e vit PP (Niatsiin) aktiveerib süsiv js reg kolesteriini ainev. Es NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes; B6 (Püridoksiin) oluline AH ainevahetuses; B12 (Kobalamiin) os kasvufaktorina valgusünteesis, oluline RNA ja DNA biosünteesis, C (askorbiinhape) os süsiv, valkude ja rasvade ainev. H (biotiin) on vajalik AH ainev *2. Rasvaslahust, omavad individuaalseid mittekoensüümseid ül, A, D, E, K, Q ja F. Ladestuvad ülehulgas tarbimise korral maksas, kust organism saab neid vajadusel kasutada. A (retinool) reguleerib epteelrakkude ainevahetust, aktiveerib valgusünteesi, oluline kasvufaktor
Riboflaviin H L L H LL 20 50 Niatsiin H H H H H 10 35 Püridoksiin H H H L LL 10 50 Foolhape H L L H L 10 50 Kobalamiin H L L LL LL 10 Askorbiinhap H L LL LL LL 20 80 e Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb Vitamiinide kadu (%) töötlemisel Töötlemisli Vitamiinide kadu Proovid
factor (IF) glükoproteiini destruktsioonis. Koos ensüümi puudusega langeb ka maohape koostises oleva soolhape tootmine, mis vastutab kobalamiini vabastusest toidust. (Briani 2013: 4525). Mao inflammatoorsed protsessid tihti assotsieeruvad Helicobacter pylori'ga, millele järgneb eelnevalt kirjeldatud kõrvalekalde (Lahner 2009: 5121). Normaalselt funktsioneerivas organismis madala pH resistentse haptokoriiniga transporteeritud kobalamiin seondub kaksteistsõrmikus sisemise faktoriga ning ühend transporteerub terminaalse niudesoole poole, kus see seostub nii nimetatud enterotsüütide cubam retseptoriga ning edasi absorbeeritakse antud vitamiini. Järgnevates kobalamiini transformeerimis faasides seda konventeeritakse kaheks oluliseks ko-faktor. Patoloogilises seisundis sisemise faktori puudusega seoses mao limakesta atoofiaga pole juba võimalik
Niatsiin,PP toiduainetes seotud valkudega; tähtsaim koensüüm; kiirendab toitainete imendumist; pärmis, maksas, kana- veiselihas jne. Püridoksiin,B6 - osaleb valkude ainevahtuses, mõjutab kõiki teisi ainevahetusi, osaleb vereloomes jne; pärmis, maksas, sojaoad. Folatsiin, foolhape, B10,B11 stimuleerib maos soolhappe tekkimist, koensüümina ensüümides; maksas, spinatis, sojaubades jne. Kobalamiin, B12 ainult loomses, võib organismis salvestuda pikemaks ajaks säilitades oma toime, kasvufaktor, kaitseb nahahaiguste eest; veisemaksas, kanamaksas, seamaksas jne. Askorbiinhape, C üldtugevdav, parandab haavu, soodustab rasva omastamist ja vereloomet jne; kibuvitsamarjad, mustsõstar, petersell jne. Makroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid .
vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis. B- kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise tähtsusega rasvade ning valkude ainevahetuses, on asendamatud närvisüsteemi
substraadile või sealt ära) Riboflaviin (B2) flaviinadeniindinukleotiid (FAD) Pantoteenhape (B3) koeensüüm A (atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil. Atsüülrühma alfa-vesiniku aktiveerimine enne eraldamist prootoni kujul) Püridoksiin (B6) püridoksaalfosfaat (vajalik aminohapete metabolismi eest vastutavatele ensüümidele) Kobalamiin (B12) 5'-desoksüadenosüülkobalamiin Vitamiin C (L-askorbiinhape) (proliini ja lüsiini hüdroksüleerimine kollageeni normaalse struktuuri tagamiseks; türosiini metabolism ajus; raua mobiliseerimine põrnast; kaitse mõnede metallide toksiliste efektide eest; allergiliste reaktsioonide pehmendamine; immuunsüsteemi stimuleerimine). IX KATALÜÜSI REGULATSIOON 1
veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad H, biotiin maks, pähklid, mandlid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed, seen B₇ B₉ folaadid, foolhape, pärm, maks, kaunviljad, brokoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, nui rohelised taimeosad, muna, leib, paprika, kaalikas, kamajahu, lillkapsas, redis, m B₁₂ kobalamiin maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, piim, kohupiim, jogurt C askorbiinhape puu- ja köögiviljad, marjad, mahl – kibuvits, astelpaju, paprika, mustad sõstrad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, ti vaarikad, tomat, lillkapsas Rasvad Rasvu ei pea kartma. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja
maapähklid, kapsas. Foolhape - B10, B11 Biofunktsioonid: oluline punaste vereliblede moodustamisel, valkude ainevahetuses; tähtis nukleiinhapete produtseerimisel, oluline keharakkude jagunemisel; parandab piima eritumist, vaigistab valu, suurendab isu. Imendumist takistavad - östrogeen, vesi, sulfoonamiidid. Looduslikud allikad - tumerohelised lehtköögiviljad, porgandid, pärm, maks, munakollane, aprikoosid, kõrvitsad, avokaadod, oad, täisterajahu. B12 - kobalamiin Ainus vitamiin mis sisaldab mineraalelemente. Imendumiseks vajab Ca. B12 puudusest tingitud sümptomid võivad ilmneda alles 5 aasta pärast, kui organism on B12 varud ammendanud. Biofunktsioonid: moodustab ja regenereerib punaseid vereliblesid hoides ära aneemiat, suurendab energiat, soodustab kasvu, vähendab ärrituvust. Parandab kontsentratsiooni, mälu ja tasakaalu. Pakub kaitset suitsetamisest tingitud vähkkasvajate vastu. Defitsiit: äge kehvveresus, neuroloogilised häired.
juuresolekul ja milline puudumisel? 63. Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori juuresolekul ja milline puudumisel? 64. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 65. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 66. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis, redutseerumis reaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused
reaktsioonides pantoteenhape B5 koensüüm A KoA atsüüli ülekanne püridoksiin B6 püridoksaalfosfaat PLP aminorühma ülekanne biotiin B7 biotiin CO2 fikseerimine Labiilsete metüülrühmade kobalamiin B12 kobamiidkoensüüm ülekanne ühesüsinikuliste rühmade foolhape tetrahüdrofolaat FH4 ülekanne L-askorbiin- Redutseerija, mõjutab C L-askorbiinhape
puudumisel (I). Pange tähele, et konkurentne inhibiitor mõjutab reaktsiooni kiirust kõige enam madalatel substraadi kontsentratsioonidel. Ülemine graafik on ilma .... 68. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 69. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 70. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). transferaas, (ülejäänud grupid oksüreduktaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c) monomeerse valgu väikseim domeen 72
Ülemine graafik on ilma .... 68. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 69. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 70. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). transferaas, (ülejäänud grupid oksüreduktaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c)
limaskestadele, seedimisele, nisuidud. kasvupeetus, kasvule. suunurkade haavandid, keelepõletik. B12 Punaliblede tootmine, kasv. Veretooted, maks, Närvipõletik, (tsüaano- Kasulik närvidele. pärm, kala, seened, mälulüngad, nõrkus, kobalamiin) juust, piim, muna, aneemia, seljaaju neerud, tailiha. degeneratsioon, pragunenud huuled ja kuiv keel, kaalukadu Vitamiin C C-vitamiin aitab kaasa vajalike toitainete imendumisele ja rakkude uuenemisele, on suurepärane antioksüdant
annaabi.ee 
