Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ja kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant. Normaalne üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0 mmol/L Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0-6,5 mmol/L Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres > 6,5 mmol/L Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus
Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame- veresoonkonna haigusi. Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge
Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. (Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool.) Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte
Referaat ,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada. Test näitab selgelt südame-vereso...
väsimus tunneb sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes Infarkti seisund Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ning nahk jahe. Kiire pulss Võib kopsudesse tekkida vedelik Kukub kokku Võib ka lõppeda surmaga Riskifaktorid(mida saab vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus Kahjulik Ravivõimalused Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Minutite jooksul võib tekkida südameseiskus ning kliiniline surm, siis peab infarktihaiget elustama. Infarkt võib olla erinevast suurusest ja sellest oleneb ravimite kogus
· parandab enesetunnet; päeviku pidamisest! · maandab stressi. 7 Vere suurenenud Soovitused kolesteroolisisalduse vähendamiseks kolesteroolisisaldus Paranda toitumisharjumusi: · vähenda loomsete rasvade osakaalu toidus. Eriti hal- Liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist ja vad on küllastunud rasvhapped. NB! piimarasv on ka suurendab oluliselt südameinfarkti tekkimise riski. Nor- loomne rasv;
• Roheline (tervislikud) – võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev – portsjonite suurused on eri toidugruppide puhul erinevad – Nt täisteratooted, puuviljad, jogurtid Päevane toidukordade jaotus • hommikusöök 20–25% • lõunasöök 25–35% • õhtusöök 25–35% • 1–3 vahepala 5–30% Mittetasakaalustatud toitumisega kaasnevad probleemid • Hüpertoonia • Liigne kehakaal • Vere suurenenud kolesteroolisisaldus • jm Täname kuulamast! Kasutatud materjal • http://www.toitumine.ee/toitumise-po hitoed-2/ (9.11.2014) • http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseop etus/tervis/tasakaalustatud_toitumin e.html (9.11.2014) • http://arileht.delfi.ee/archive/toitu mise-valgusfooritabel.d?id=59404042 (9.11.2014)
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Milleks on vaja magneesiumit? -Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. -Magneesiumit on vaja : -Ensüümide talitluseks Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks -Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses:
ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Kolesterooli normväärtused · Üldkolesterool 5,0 mmol/L · LDL kolesterool 1,1 mmol/L · HDL kolesterool 1,7 mmol/L Kolesterooli mõju organismis · Kõrge vere kolesteroolisisaldus, mida haigusena nimetatakse düslipideemiaks, võib tekitada arterite lubjastumist (ateroskleroosi). · See omakorda võib põhjustada veresoonte ummistumist ning mõnel juhul veresoonte rebenemist. Vastavalt kahjustuse tekkekohale võivad tagajärjeks olla aju- või südameinfarkt. · Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonte seintesse tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni
raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus. Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Psühholoogiline nõustamine on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega. Lisaks Kuna haigusega kaasnevad sageli ka madal luutihedus, kõrge kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjuseid ei ole teada, ei saa seda haigust ennetada. Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263 http://easypod.ee/sites/default/files/images/Turneri-S%C3%BCndroom-Ok.jpg http://missingxchromosome.files.wordpress.com/2012/11/linda-hunt.jpg Aitäh tähelepanu eest!
- vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Raviga alustab juba kiirabibrigaad ning haige toimetatakse võimalikult kiirest haigla intensiivravi osakonda. Minutite jooksul võib tekkinud arütmiast tingituna kujunedasüdameseiskus ning kliiniline
toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima. Seni tehtud uuringutes on selgunud, et soja aitab ennetada ning ravida paljuid majandusliku heaolu ühiskonnas levinud haigusi nagu nt: südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähktõve vormid, seedehaigused, osteoporoos e luude hõrenemine, närvihaigused, Alzheimeri tõbi. Mõned aastad tagasi tunnistati sojauba ühendriikides tervislikuks toiduaineks, kuna uurimused näitasid, et 25 g soja tarvitamisel päevas väheneb vere kolesteroolisisaldus. Vere kõrge kolesteroolitase on üks põhilisemaid südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajaid. Lisaks kõigele muule heale pakub soja ka suurepäraseid võimalusi oma toidusedeli täiendamiseks inimestele, kes ei talu kas piimavalke või -suhkruid, inimestele, kes peavad dieeti või on taimetoitlased. Taimetoitlastele on soja eriti tarvilik, sest sojaproteiinid korvavad loomse proteiini. Sojapiima-tooted sobivad ideaalselt inimestele, kellel esineb laktoositalumatus
Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5. Mõned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised. Millised on insulti riskitegurid? 1. Suitsetamine 2. Alkoholi liigtarbimine 3. Suur kehakaal 4. Vähene füüsiline aktiivsus 5. Kõrge vererõhk 6. Suhkurtõbi 7. Südame rütmihäired 8. Suur vere kolesteroolisisaldus Insuldi sümptomid Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvaus vastaspoolsetes jäsemetes
Pärilik haigus Turneri sündroom Turneri sündroom Turner`s syndrom (ingl.k) Turneri sündroom on kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist (45,X). Turneri sündroom avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Sageli kaasuvad teiste organite haigused. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. Turneri sündroomi esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. 99% sellise kahjustusega lootetest hukkub ja rasedus katkeb. Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Seetõttu on kadunud osa geneetilisest ehk pärilikust informatsioonist. Igal inimesel on normaalselt 46 kromosoomi, 2 sugukromosoomi on meestel XY ning ...
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 195...
Ülesanne 2. SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket. Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) ...
4. Oksüdatiivne stress soodustab põletike (nt reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket. Rakkude reageerimisel hapnikuga tekkivate vabade radikaalide kahjustava toimega aitavad toime tulla antioksüdandid nagu A-, C- ja E-vitamiin, flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt, mille mõjul pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb vere kolesteroolisisaldus, väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja kasvajate tekke risk jne. Oksüdatiivse stressi puhul on paigast ära organismi happe-leelise tasakaal: happeline seisund loob soodsad tingimused kasvajate arenguks ja muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Happelisust soodustavad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee, suhkur, valge jahu, liha, osa piimatooteid,
Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla. 4.DIABEEDI TÜSISTUSED 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused Diabeedist tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on väga tähtis hoida veresuhkur ja vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. 4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Ajalugu..............................................................................................................................3 Cooperi test........................................................................................................................4 Saavutused.........................................................................................................................4 Treeningprogrammid.........................................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajook...
tahab väga muna süüa, siis võiks oma 1-2 muna nädalas võtta "tervisemunade" hulgast (küll mitte tavalistele lisaks, vaid nende asemel). Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 ...
Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Päevas. Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne. Piimatoodetest eelistada madala rasvasisaldusega piima ja võid, rasvavaba jogurtit ning alla 20% rasvasisaldusega juustu
i psüühilised ja ülekaalulisus, mia, suitsetamine, ülekaalulisus, diabeet, kehakaal, dieet, vähenemine kõrge t sotsiaalsed tegurid, kontrateptiivsed diabeet, suitsetamine diabeet, suitsetamine, (arteri spasm, kolesteroolisisaldus e pärilikkus, diabeet, preparaadid rasvumine,meesug vähene füüsiline vererõhu , kõrge vererõhk, g stress u, perekondlik koormus langus, kõrged veresuhkru
Näiteks tulekindlad tellised. Meditsiinis Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. 9 BIOTOIME Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. Magneesiumi defitsiit võib põhjustada nõrkust, treemorit, tetaaniat ja krampe. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kude...
Asendamatuid rasvu peaks täiskasvanu saama 8g päevas. Kui päevane rasvakogus on nt 65g, siis määrderasvana (või, margariin) ei tohiks kasutada üle 20g ja toidu valmistamisel üle 10g. 35g jääks toiduainetes oleva rasva arvele. Loomsed rasvad sisaldavad palju kolesterooli. Viimane on rakumembraanide koostisosa ja vajalik hormoonide sünteesis. Toiduga ei tohi liigselt anda kolesterooli, mida leidub loomsetes rasvades (rasvane liha, juust, munakollane, subproduktid). Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300mg ja veres on see näitaja 5,2 mmol/l. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ja mineraalained mõjutavad toitainete transporti ja ainevahetust. Vitamiinide ja mineraalainete puudus nõrgendavad rakkude funktsioneerimist, mis ilmneb muuhulgas selle näol, et juuksed või nahk tunduvad kuivana, oleme vastuvõtlikumad erinevatele nakkushaigustele ning koed uuenevad aeglasemalt.
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
töövõime langust,südamekloppimist ning unetust. Kõrgvererõhutõbi on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. DIAGNOOSIMINE ·Hüpertoonia diagnoosimine algab vererõhu mõõtmisest Väärtused peavad olema kõrgenenud vähemalt kolmel järjestikusel korral (erinevatel päevadel). ·Elektrokardiogramm ehk südamefilm, vere ja uriinianalüüsid, et tuvastada võimalikke tüsistusi. ·Veres määratakse kolesteroolisisaldus, mille kõrgenemine on oluliseks hüpertoonia riskiteguriks. ·Kaebuste esinemisel teostatakse ka silmapõhjade uuring ning kopsude ja südame röntgenülesvõte Ravivõimalused Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket. Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas
* hüpokaleemia, väheneb K+ sisaldus vereplasmas, mis phjustab väsimust, krampe, eriti sääremarjades, jalalihaste nrkust, arütmiat; see on ohtlik südame isheemiatöve ja rütmihäirete korral ja südameglükosiidide kasutamisel; * hüpomagneseemia, phjustab ka arütmiat; * hüperurikeemia, kusihappe hulk veres suureneb, eriti rasvunutel, podagraoht; * hüperglükeemia, eriti tiasiidide kasutamisel, sest häirub glükoositaluvus; * hüperlipideemia (vereplasma kolesteroolisisaldus suureneb); * hüperkaleemia on kaaliumi säästvate preparaatide olulisemad puudused. 1.TIASIIDID. Esindajad: Hüdroklorotiasiid, indapamiid Need on mduka tugevusega preparaadid, mis toimivad distaalsete neerutorukeste algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid,
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus ...
Minu tulemus ületas meeste ülemist piiri. Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. ( Lähedale vaatamine, väikeste osakeste lugemine) Kolesterool Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Katse andmed ja arvutused Üldine kolesteroolisisaldus veres : 4,90 mmol/l Järeldused Normaalne kolesteroolitase veres, mmooli/l: üldkolesterool < 5,0 Mõningatel andmetel on ideaalseks kolesteroolisisalduseks 3,5 5,0 ja normaalseks 5,1 6,0. Selle põhjal võib minu vere üldist kolesteroolisisaldust lugeda normaalseks. Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused
kätekõverdused ja ka osavust arendavad harjutused, kus me õpime oma lihaseid paremini koordineerima ja osavamaid liigutusi tegema. kõik see, mida võiks üldse mitte teha või igal juhul nii vähe kui võimalik: pikad istumispausid, vähene kehaline aktiivsus. Toitumisepõhimõtted: "Halva" kolesterooli taset mõjutab ka igapäevane toit: küllastunud rasvad ja rasvhapped ning toidu kõrge kolesteroolisisaldus kipuvad seda suurendama. Õnneks saab inimene oma igapäevase toiduvalikuga vere kolesteroolitaset mõjutada. Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma ning kontrollima seda vähemalt korra viie aasta jooksul. Normaalseks üldkolesteroolitasemeks täiskasvanu organismis loetakse kuni 5.0 mmol/L Söö iga päev midagi 5 põhigrupist, joo vett, Kõige olulisem põhimõte on süüa
vere kunstlikku filtreerimist. Kahjustuse varajaseks avastamiseks on vaja sagedasti kontrollida valgu esinemist uriinis. Südame ja veresoonte kahjustused: Suhkruhaigusest tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni (jalgade arterite haiguse) ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida veresuhkur kontrolli all, hoida vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. Närvikahjustused: diabeetiline neuropaatia on kahjustus, mille puhul veresuhkur kahjustab pikapeale närve ning need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edastada. Sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu- ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades.
lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele. · USA toitumissoovitustes ei tohiks kolesterooli päevas saada üle 300 mg. Meil soovitatakse see hoida vahemikus 200-300 mg. Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Katse andmed ja arvutused Üldine kolesteroolisisaldus veres : 4,86 mmol/l Järeldused Normaalne kolesteroolitase veres, mmooli/l: üldkolesterool < 5,0 Selle põhjal võib minu vere üldist kolesteroolisisaldust lugeda normaalseks. Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 5,0 mmol/l Järeldused
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine...
Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg. Patsient räägib, et ta püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid kuna ta ei armasta kõndida üksinda, siis teeb ta seda harva, kuna ei leia tavaliselt kaaslast. Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama.
ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Ka sisaldab ta kaks korda rohkem kofeiini, kui must tee ning on väga vitamiinirikas ja vürtsikas. Peetakse maailma aromaatsemaks teeks. Oolong sobib hästi Hiina toitude juurde. Oolongi teed tarnitakse Hiinast (China Oolong) ja Taiwanist (Formosa Oolong) Tuntakse ka "Musta Draakoni" nime all. Omab organismi üldtoniseerivat, vastupanuvõimet tugevdavat toimet, reguleerib seedetegevust. Regulaarsel tarvitamisel väheneb vere kolesteroolisisaldus, kehakaal võib langeda rasvkoe intensiivsema lõhustumise arvel, samas aitavad tees sisalduvad ained eemaldada organismist jääkaineid, mis vabanevad rasvkoe lagunemisel. Maitsestatud teed Vanemad maitsestatud ja lõhnastatud teed on Feizi Zhao (Feizi Naeratus) ja jasmiiniõie tee (Moli Huacha). Nende puhul tuleb mängu lõhnastatud ja maitsestatud teede erinevus. 800 aastat tagasi Songi dünastia imperaatorile ja tema naisele loodud jasmiinitee saab lõhna tee lõhnastamiseks
Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g kartulikrõpse annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne. Piimatoodetest eelistada madala rasvasisaldusega piima ja võid, rasvavaba jogurtit ning alla 20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge
Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk on enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooltetegevuse parandaja (eriti lihatoitude söömisel). Neil, kel kõrge kolesteroolisisaldus veres, tuleks iga päev toorena süüa 2-3 küünt. Viimasel ajal on üha rohkem hakatud rääkima küüslaugust kui vahivastasest ravimist; teadlased tegelevad selle probleemiga üsna aktiivselt. Katsed on näidanud, et küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest Küüslaugu ei tohi tarbida: Kui on allergia Kui on kõrgevererõhk
2. H2PO4-;HPO42 - Nukleniin hapete ja fosfolipiidide koostises 3. I- - Kilpnäärme talitlemiseks hädavajalik Magneesium Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Milleks on vaja magneesiumit? Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga
Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Toiduenergiast peaksid süsivesikud katma 52!60%. 1 g süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimse päritoluga toiduainetes. Erandiks on laktoosi sisaldavad piimatooted. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena, (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudaine)
Küllastumata rasvhapete hulgas on füsioloogiliselt tähtsad need, mille kaksikside asub ahela tagumisest otsast lugedes kolmanda või kuuenda süsiniku juures. Neid nimetatakse siis vastavalt omega-3 ja omega-6 rasvhapeteks (omega-3 hape on niikuinii ka omega-6 hape). Tasub tähele panna ka järgmist tootja väidet, et kanade sööt ei sisalda konservante ega medi- kamente. Kui see on tõsi, siis tarbija jaoks kindlasti oluline info. Kolesteroolisisaldus on näidatud kolesteroolikartlike tarbijate jaoks. Kahjuks pole alati toiduainete pakenditel nii üksikasjalikku infot. 14. Sirge juukse kiududes on polüpeptiidahelad seotud peamiselt disulfiidsillakestega. Lokivedelik (tioglükoolhappe ja ammoniaagi vesilahus) lõhub need sillakesed redutseerivalt nõnda, et tsüsteiini jääkide tioolrühmad vabanevad (vt võrrandit ülesande tekstis: vesinikradikaalid ahk atomaarne vesinik ongi see redutseerija).
struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning
meditsiinis – liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised: Kolesterooli on vaja rakumembraanide, sapphapete, suguhormoonide ja vitamiin D sünteesiks. Inimorganism sünteesib päevas umbes 800...900 mg kolesterooli. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 4.5. Tähtsus Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll. Nende ühendite kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele, millest tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne. Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g Kalarasva koostis erineb märgatavalt teiste loomsete rasvade omast, kuna sisaldab palju pika ahelaga polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid. Nimetatud rasvhapped tõstavad kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) ja alandavad madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) ning triglütseriidide taset. Seega, kalatoit vähendab südameveresookonnahaiguste riski, samuti pärsib see trombide teket ning tugevdab immuunosüsteemi.
1. Milliseid füsioloogilisi funktsioone saab toiduga toetada (too 3 näidet)? 1) Ajufunktsioone: Ajutoiduks klassifitseeruvad sellised toidud, millesse on lisatud piisava toime saavutamiseks ühendeid, mis parandavad ajufunktsioone: Letsitiini, oomega rasvhappeid, antotsüaane, D-vitamiini jpm. 2) Südameveresoonkonna funktsioone: Kuna südameveresoonkonna haigustel on palju riskitegureid, sealhulgas vere kõrge LDL (Low density lipoproteins madalatihedusega lipoproteiinid) ja kolesteroolisisaldus, siis kasutatakse südmeveresoonkonna haiguste riski vähendavate funktsionaaltoitude juures osaliselt samu lisandeid nagu vere kolesteroolisisaldust vähendavate toitude puhul. Kindlasti on südame veresoonkonna haiguste ennetamisele suunatud toitude soolasisaldus minimaalne. Südame tervisele on suunatud ka igasugused marjad ja köögiviljad, milles sisalduvad antioksüdatiivse toimega ühendid toetavad südame tervist. 3) Liigestefunktsioone: Glükosamiin, kondroitiin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
