Paljunemine Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alugse ühest vanemast, sugurakkde ühinemist ei toimu Vegetatiivne paljunemine-1)Otsepooldumine-bakteritel 2) Mitoos-ainuraksetel 3)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 4)Õistaimed-sibula,mugula,risoomi Pärmseene rakud punguvad Ainuõõssed punguvad Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre Maikellukesed paljunead risoomiga- maa aluse varrega Eoseline paljunemine- Eos on üherakulune millest hakkab kasvama uus organism Mittesugulise paljunemise järglased on geneetiliselt identsed ja kiire paljunemine Kehaväline- Puudused :1)sugurakud võivad ebasoodsates keskkondades hukkuda, 2) Keskkond ainult vees Eelised:2)Haiguste ülekandumise tõenäosus ei ole suur (Nt: konn, kala, kilpkonn) Kehasisene: Eelised- 1)munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud
ensüümiga konjugeeritud antikehad. Immuunreaktsiooni tulemus visualiseeritakse ensüüm- substraat kompleksi värvusreaktsiooni abil ja hinnatakse kvalitatiivselt ja/ või kvantitatiivselt värvireaktsiooni intensiivsuse alusel mõõdetuna vastaval lainepikkusel. Töö eesmärk: Kartuli viiruse X määramine. Töö käik: · Meil on olemas ELISA plaat 16-ne süvenditega. Süvenditesse me kanname erinevate kontsentratsioonidega lehte ja mugula proovid viirusega või viiruseta. ELISA plaat 1 2 A L- L- 1:10 B L- L- 1:20 C L+ L+ 1:10 D L+ L+ 1:100 E M- M- 1:10 F M+ M+ 1:10 G PBS+Vii PBS r. H PBS PBS · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. · Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis lahjendame
suureneb Kartuli kasvatamine Põllu hooldamine Põllul tuleb teha regulaarset umbrohutõrjet nii, et see ei segaks taime kasvu. Taimi tuleb kaitsta ka erinevate haiguste eest, mis võivad saagi kvaliteeti ja kogust mõjutada. Saagi koristamine Enne koristust tuleb õigeaegselt eemaldada pealsed. Enne pealsete eemaldamist peab taim olema närtsimise ja vananemise faasis. Pealsete eemaldamine kiirendab mugula koore kinnitumist ehk mugula saamist koristusküpseks. Ilmastikutingimused koristuse ajal on väga olulised. Kartuli kasvatamine Kartuli säilitamine Hoidlas tuleb mugulaid esimesel võimalusel kuivatada ventileerides välisõhuga. Hoidla temperatuuri tuleb hoida optimaalse temperatuuri ja niiskuse juures. Kasvatusaastale hinnangu andmine Peale igat hooaega tuleks hinnata tehnilisi ja majanduslikke detaile kartuli
Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)..................................................10 2.6 Kartuli – süvikkärn (Spongospora subterranea)................................
Vastavalt stoolonite pikkusele jagunevad pesad: 1. Hajus pesa- mugulaid on vähe ja nad asuvad puhmastest kaugel. Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4. Valgusidandite värvus - punavioletne, sinivioletne või roheline.
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse põldudele->bakterid lagundavad süsiniku. N-ringe peamised protsessid: · äike · N2 sidumine( mügarbakterid) · Korjuste,taimejäänuste,väljaheidete lagundamine. BIOSFÄÄR Biosfäär hõlmad: · Atmosfääri alumist osa kuni 25 km. Kõrguseni · Kogu hüdrosfääri kuni 11.km. kõrguseni Biosfääri iseloomustab: · Organismide kogumass · Produktsioon
Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ......mittesugulisel.......teel. b)Mitoosi anafaasis lahknevad.....kromatiidid.....raku poolustele. c)Orogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline......munarakk....ja kolm arengu-ja viljastumisvõimetut .......polotsüüti...... d)Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased......vegetatiivse..... paljunemise vormid. e)Seemnerakkude arengut nimetatakse......spermatogeneesiks........ ja munaraku arengut.......ovogeneesiks...... f)Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles......murdeea...... saabudes. g)Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi........esimese.......... jagunemise ..........profaasis............... h)Inimese enamikus .........keha
2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks) Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · kiire paljunemine MITOOS ..on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus Mitoos on vajalik: · Kasvamiseks · Kudede uuendamiseks · Haavade parandamiseks · Vegetatiivseks paljunemiseks Toimub interfaas, kus organellide arv ja raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine,
Küüslauk (Allium sativum) BOTAANILINE ISELOOMUSTUS Riik: Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Asparilaadsed Sugukond: Laugulised Perekond: Lauk Liik: Küüslauk Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porg...
Üksikud juured on võimelised tungima kuni 2 m sügavusele. Tugevus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Stoolon- nim pikkade sõlmevahedega mullasisisest võsundit e. Mullasisene vars. Kui stoolon on saavutanud sordile omase pikkuse, hakkab tema tippu moodustuma mugul. Kartulipesa- nim ühe taime mugulaid. *hajus pesa *keskmiselt hajus pesa *kompaktne pesa Mugulate iseloomustus Silmade sügavus: madalate, keskmiste ja sügavate silmadega. Mugula värvus: sõltub korkkihi paksusest ja autotsüaani erinemisest. Mugula sisu värvus: põhivärvusteks on valge, kollane, punane ja sinine. Iderd- füsioloogilise puhkeseisundi läbinud mugulad hakkavad soodsates tingimustes idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul).
Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka
✗ Geenivahetus kaasneb meioosi esimese profaasiga. ✗ Inimese munarakkude küpsemise keskmeks intervallik on 28 päeva. 3. Täida lünk ✗ Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. ✗ Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. ✗ Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastusvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. ✗ Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased mittesugulise paljunemise vormid. ✗ Seemneraku arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja ovogeneesiks munaraku arengud. ✗ Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljuenma ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes. ✗ Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. ✗ Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi.
Eelidandamisel tekivad ka juurealgmed, mis võimaldavad kiiremini üle minna toitumisele juure kaudu. 4.Samuti seemneid puhitatakse, mis on üks tähtsamaid võtteid haiguste vastu võitlemisel. 12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia. Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see
Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita
Elevaatortüüpi annusti (joonis 5.35 ja 5.36) koosneb lõputust lindist, mille külge on kinnitatud metall- või plast-lusikad (kausid, kopad). Need paiknevad lindil kahes reas 17 malekorras. Elevaatorid asuvad punkri esiseinas ning selle esiosa (allaliikuv haru) on kaetud kattega. Elevaator on varustatud vibraatoriga, mis raputab üleliigsed mugulad tagasi kolusse ja väldib mitme mugula sattumist ühele lusikale. Seemendi ülesandeks on moodustada vagu, tagades niiviisi mugulate ühtlase mahapanekusügavuse. Seemendiks on tavaliselt nürinurkne (115...155°) või teravnurkne (40°) kiiljas sahkseemendi. Selle kere külge on kinnitatud väikesed hõlmad, mis moodustavad väetise ja mugulate vahele mullakihi. Seemendi esiosas on toendi külge kinnitatud kopeerratas. Sama toendiga on ühendatud liigendnelilülik, mille abil seemendi on kinnitatud raami esiprussi külge.
tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse säilitatakse mugulaid kuni mahapanekuni 10 C juures. 12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogiad. Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt
· kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu · lehemädanik seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula
Bakterid paljunevad enamasti: vegetatiivselt Meioos esineb: ovogeneesil Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: 23 Geenivahetus kaasneb: Inimese munarakkude küpsemise keskmine interval on: 28 päeva. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 arengu- ja viljastumisvõimetut rakku(polotsüüti). Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased mittesugulise paljunemise vormid. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles interfaasi saabudes. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 36 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe: munandimanustes
Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Väävel ei ole tervisele hea, aga kuna murulauku ei kasutata kunagi põhiroana, vaid ainult lisandina, siis üldjuhul ei söö inimesed murulauku liiga palju. Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask,
c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. 18. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. 19. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti . 20. Risoomi, sibula ja mugula abil-paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid 21. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks . 22. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes 23. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . 24. Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi Selgitage pikemalt ja tooge näiteid
Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse: - kasvulõhed, - paksendid, - laiendid, - tühimikud. Ebasoodsate kasvutingimuste korral ulatub ebatüüpiliste mugulate osakaal 14 22%-ni. Parim kujuga mugulad kasvavad korralikult haritud õhurikastel muldadel (tagatud võimalikult ühtlane niiskusesisaldus). Teine põhiline välise kvaliteedi kriteerium. Frii- ja tsipsikartuli kasvatamisel võidakse mugula suurusele rakendada erinõudeid. Läbimõõdu järgi jaotatakse mugulad suuruse klassidesse: - seemnekartul: kuni 28 mm, 28 35 mm, 35 50 mm, 50 70 mm, väiksemad kui 70 mm. - lauakartul: 30 39 mm (väikesed (S)), 40 49 mm (keskmised (M)), 50 59 mm (suured (L)),
BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid KAHELIVILJASTUMINE taimedel sigimikus munaraku ja seemneraku ühinemine SPOROFÜÜT elutsükli diploidses faasis olev taim GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond Küsimused 3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas. Seda saab teha taime tükikeste kaudu, panen vette mingi lehe ja see võtab juured alla Näited: kartul, kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed Seened vegetatiivselt : pärmseend , 4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
Ei taha olla küttekeha läheduses. Vesi Kastmiseks tuleb pott asetada pehme veega täidetud anumasse 10-15 minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada. Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline. Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. Rohelise seebi leotis. KAKTUS Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on
punetust, valu, ja kuplasid. Need aistingud mõne aja pärast mööduvad. Toore nõgese söömine võib esile kutsuda allergiat ja seedehäireid (Kaur jt, 2010). Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann. Mugula söömine põhjustab mürgistuse, mille tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugevad krambid ja hingamislihaste halvatus. Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010). Kokkuvõte Alles mõned aastad tagasi tekitas suurt poleemikat teema, et lasteaedade hoovides ei tohiks kasvada mürgiseid taimi. Tugevatoimelisi mürktaimi kasvab ka igas koduaias, lisaks on ohtlikud mitmed toas kasvatatavad taimed
- suurus, - koore omadused, - idu- ja nabaaukude sügavus, - defektide esinemine, - vigastused, - moonded jne. Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat lapikumaks, piklikumaks, ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta haigused ja kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse kasvulõhed, paksendid, laiendid, tühimikud. Suuremate mugulate eeliseks väiksem koorimiskadu. Mugulate suurus sõltub: - saagikusest, - mugulate kasvutihedusest. Saagikus oleneb:
a) idu, b) juur, c) vars, d) vili. · Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga, b) kusekotiga, c) vesikestaga, d) nabanööriga. · Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. · Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. · Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut kaaskeha. · Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid. · Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles murdeea saabudes. · Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. · Inimese enamikus keharakkudes on 46 kromosoomi.
· Söögikartul jaguneb lauakartul, friikartul, krõpsukartul · Lauakartulil peab olema hea maitse, hea keeduomadused, üldiselt eelistatakse suuri mugulaid ja kollase sisuga. Peab keema ühtlaselt. Ei tohi olla sügavaid silmi, kärnane ja krobe koor. · Friikartul sobivad sordid mis kasvavad ühtlaselt suureks pikliku või ovaalse kujuga. Tihe vili mis võtab sisse vähe rasva. Samuti on tähtis, et mugul ei läheks koorituna mustaks. · Krõpsukarul mugula suurus 40-65mm. Kuivainesisaldus 21-25%. · Liigitatakse kasvuaja pikkuse järgi. · Mugulakuju järgi ümarad, piklikud, ovaalsed. · Kartuli kasvatamiseks sobivad tasased ja mitte madalad põllud. · Kartulit tuleb äestada · Kartuli normaalne ph 6. · Eelidantamine- idud tulevad enne kartulimahapanekut. ei tohiks olla üle 1cm. · Eelidaldamine toob saagi alguse ettepoole ja kuskil 25% rohkem saaki. Kartuli kahjurid/kahjustajad Kartuli mardikas, lehetäid, kidu uss
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
insektitsiide ja herbitsiide. · Huvitav on see, et paljudel streptomütseetidel paiknevad AB biosünteesi eest vastutavad geenid lineaarsetel plasmiididel. Lineaarsed plasmiidid pole bakteritel eriti levinud. Taimehaigused · Taimehaigusi põhjustavaid streptomütseete on vähe. S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku tõkestamiseks. Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas. Seega saab haiguse levikut pidurdada kastmise ja mulla hapestamisega (S). Tegelt see kärn rikub peaasjalikult ainult kartuli välimust. · Mükostop on bioloogiline fungitsiid, mis sisaldab aktinomütseedi Streptomyces griseoviridis spoore (koniide). Kaitseb taimi seenhaiguste eest. Mõjub Fusariumile,
Samuti sobib segu: kanarbiku või männimetsamuld, sõnnikumuld, mättamuld ja liiv. 1.4 Väetamine Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Kui õitsemine on lõppenud võib anda 8 nädalat puhkeaega ning siis harva (nt 3 nädala tagant) väetada tasakaalustatud vedelväetisega. Väetist ei tohiks panna kuivale mullale. 1.5 Taime paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes on paljundamine keerukas. 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. 6 2. TUPS-ROHTLIILIA 2.1 Üldiseloomustus Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum
rohelisest tumelillani. tegemiseks. soodustajat ning ta Meeldiva, kergelt on maitse ja nime magus-suitsuse andnud Itaalia maitsega. liköörile Cynar. Nuikapsas ehk Mugula koore värvus Sisaldab rohkesti Toiduks Sobib ka koolrabis võib olla kollakas, kiudaineid, kasutatakse külmutamiseks, heleroheline või isegi taimseid valke, A- mugulataolist kuid siis vajab u 3 punakaslilla, sisu on ja C-vitamiine, jämedat vart. minutit pikkust alati valkjas
26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat
Vee fotolüüsil tekkinud hapnikuaatomid liidetakse molekuliks O2 ja suunatakse atmosfääri. NADP roll on fotosünteesil prootonite ülekandmine. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mitteusguline paljunemine- uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu 1.Vegetatiivne paljunemine: * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel * Pungumine ainuõõssed, käsnad, pärmseened. * Õistaimed - sibula, mugula, risoomi, varre, lehe jt abil. 2. Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. 3. Suguline paljunemine- Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Järglased on geneetiliselt erinevad. Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng.
oksaalhapet; vitamiinidest B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg %), C (26-42 mg%), U, karotiini (11-56 mg%); pektiinaineid; mineraalainetest kaaliumi (568 mg %), fosfori (54 mg%), kaltsiumi (12 mg%), magneesiumi (20 mg%), rauda (0,8 mg%), tsinki, niklit, koobaltit, joodi, kestainet (20-25%). Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini (kõige vähem mugulates). Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
(Raviomadused) 17 2.3 Küüslauk Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul. (Küüslauk ravib 47 haigust) Küüslaugus leidub väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga väga tugevaks bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast ja hävitab paljusid mikroobe. (Biokeemiline koostis)
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne
47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused. Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva
tähtsus. kasvanud õunapuuoks), 5) Praktiline töö: nööpnõelad, niit, luup sibula, mugula ja (7a);Hobukastani oks risoomi mõne pungaga, terav välisehituse nuga, luup (7b). võrdlus
Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Sügisene: · kõrrekoorimine (mida varem peale teraviljakoristust, seda parem) · sügiskünd (3-4 nädalat peale koorimist, võimalikult vara) · kultiveerimine (kui pärast kündi tärkavad umbrohud) 7 Kevadine: · libistamine, äestamine · Kultiveerimised · mahapaneku eel harida võimalikult sügavalt (15-17cm) · mineraalväetised
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta. Hoiustada tuleks neid talvel jahedas ruumis, siis arenevad järgmisel aastal suuremad mugulad. Seemne hoidmine peaks aset leidma 2-6oC juures. Küüslauk on pikapäeva kasvutaim, eelistab päikesepaistelist kohta. On ka niiskuselembeline, mistõttu vajab täiendavat kastmist, eriti arenguperioodil. Biokeemiline kooslus Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti spetsiifilise lõhnaga allitsiiniks, väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduvaks antibiootikumiks. Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% sulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, kuni 10mg% C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, süsivesikuid, tärklist, inuliini, fruktoosi, orgaanilisi happeid, mikroelemente. Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast, säilitab oma bakteritsiidsed omadused ja aktiivsuse pikka
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
