Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1 (1)

Kuressaare Ametikool 
 
 
 
 
 
Sirje  Pree  
 
 
 
 
 
 
 
2001 / 2006 
Sisukord 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
2 
Sisukord 
SISUKORD 
Sisukord ............................................................................................... 3 
Sissejuhatus ......................................................................................... 5 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 
Kontakt ............................................................................................... 12 
Pertseptsioon ehk isikutaju  ................................................................. 15 
Välistunnuste taju ........................................................................... 24 
Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 
Kommunikatsioon ............................................................................... 32 
Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 
Tagasiside ........................................................................................ 35 
Infolevi ............................................................................................. 41 
Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 
Mõjutamine ehk interaktsioon  ............................................................. 47 
Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 
Suhtlemisvahendid  .............................................................................. 61 
Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 
Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 
Žesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed 
iseärasused . ................................................................................. 81 
Soolised iseärasused ..................................................................... 87 
Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 
Verbaalne suhtlemine  ...................................................................... 89 
Kuulamine  ....................................................................................... 99 
Erinevad käitumisviisid suhtlemises ................................................... 104 
Enesekehtestav käitumine ............................................................... 111 
Konflikt .............................................................................................. 117 
Konfliktis käitumise strateegiad ...................................................... 124 
Konflikti reguleerimine .................................................................... 127 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
3 
Sisukord 
Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks .......................... 131 
Kirjandust suhtlemise kohta .............................................................. 132 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
4 
Sissejuhatus 
SISSEJUHATUS 
“Ma   suhtlen   täitsa  vabalt”  -  on  väljend,  mida  küll  vist  igaüks  on 
kuulnud .  Sageli  märkate  suhtlemise  käigus,  et  just  sellel  nö.  vabalt 
suhtlejal  on  terve  rida  tunnuseid,  mis  teevad  temaga  suhtlemise  kas 
ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse.  
Suhtlemisoskus  kuulub  sotsiaalsete  oskuste  alla  ja  nii  nagu  iga  oskus 
nõuab  ka  suhtlemisoskus  õppimist.  Inimene  õpib  kogu  elu.  Suhtlemise 
õppimine  algab  sünnimomendist  (ehk  varemgi)  ja  arvatavasti  lõpeb 
surmaga.  
Lugedes  tööpakkumise kuulutusi  pange  tähele kui sageli esinevad sõnad 
hea  /väga  hea  suhtlemisoskus  nende  omaduste  loetelus,  mida 
kandidaadilt oodatakse . 
Kuidas  siis  saada  tõeliselt  heaks  suhtlejaks?  Vaevalt,  et  ühe  raamatu 
läbilugemine inimesest kohe hea suhtleja teeb, kuid … 
On teada, et õppimine koosneb 4-5 astmest . 
Suudab õpetada
 
 
 
 
Automatismid – enam 
 
ei pane tähele, et 
 
kasutab, teab jne. 
 
Hakkab harjutama 
efektiivsemaid võtteid, 
mida on märganud 
Hakkab märkama 
erinevaid käitumis- 
ja tegutsemisviise 
 
  Ei tea, et ei tea, ei 
  oska jne. 
 
 
Joonis 1.  Õppimise  astmed  
 
Loodan, et suhtlemispsühholoogia kursuse jooksul astute vähemalt ühe 
astme 
võrra 
ülespoole. 
Mõni 
hakkab 
märkama 
mõningate 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
5 
Sissejuhatus 
suhtlemistehnikate  kasutamist  või  mitte  kasutamist,  teine  leiab 
võimalusi  harjutamiseks,  kolmas  avastab,  et  tal  on  nii  mõnegi 
suhtlemistehnika kasutamine automaatne . 
 
Mida  aktiivsemalt  selle  õpikuga  tööd  teha,  seda  lihtsam  on  hakata 
harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. 
Selliseks ,  kelle  kohta  tõesti  on  õigus  öelda,  et  “suhtleb  vabalt”  iga 
inimesega ja igas olukorras 
Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab “sina” ühte inimest (ainsus), 
“teie”  tavaliselt  aga  mitut  (mitmus),  olen  teadlikult  vältinud  teie-vormi 
kasutamist.  Lugejal on alati võimalik kõik “sinad” asendada “Teiega”. 
 
Tekstis ettetulevad märgid: 
  Näide või kommentaar 
  Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
6 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? 
KAS SUHTLEMISOSKUS ON VAJALIK? 
Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on  inimeselt  nõutud ja eeldatud 
erinevaid võimeid. Veel möödunud sajandil ja ka sõjajärgsetel aastatel oli 
selleks põllumajandusühiskonnale omane füüsilise jõu ja vastupidavuse 
arendamine - ühiskond vajas füüsilise töö tegijaid .  
Tänapäevast  arenenud  ühiskonda  iseloomustab   infotehnoloogia   kõrge 
tase. Arvutikasutamisoskust nimetatakse ka juba teiseks kirjaoskuseks. 
Järjest  valjemalt  räägitakse  sotsiaalsest   kapitalist ,  mis  sisaldab  endas 
erinevaid sotsiaalseid oskusi.  
  Riikide 
arengutaseme 
näitajaks 
on 
teeninduses  
ja 
infotehnoloogiaga  tegevate  aladel  töötajate  %  kogu  töötajaskonnast. 
Võrdle  antud  näitajaid  Balti  vabariikides  ja  tee  järeldus,  miks  just 
Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. 
Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis 
teistsuguseid  võimeid  ja  eelkõige  on  see  võime  ja  oskus  suhelda. 
Võime/  oskus  suhelda  tähendab  oskust  kontakteeruda  teise  inimesega, 
anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta 
temalt  vastu  informatsiooni,  mõjutades  vastastikku  üksteist.  Ja  seda 
kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest. 
Alused suhtlemisoskusele luuakse lapsepõlves. 
Veel  enne  kui  laps  hakkab  rääkima  arenevad  tal  mittesõnalise 
(mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui 
palju ja kui hästi need arenevad sõltub juba vahetust keskkonnast kus 
laps  üles  kasvab.  Elementaarsete  suhtlemisaluste  arenguks  on  vajalik 
erinevate 
kontaktiviiside 
kasutamine/kogemine 
(pilk, 
naeratus, 
puudutus ,  kehakontakt).  Need  on  kogemused,  millele  ehitub  üles 
kõneline  suhtlemine.  Kui  baasi  ei  ole,  on  ka  kõnelise  suhtlemise  areng 
pidurdunud või on inimesel raskusi teiste inimestega suhtlemisel. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
7 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? 
Joonisel  2  on  toodud  kõne- eelse     suhtlemise  arengu  etapid.  Nagu  näha 
ehitub  suhtlemine  üles  nagu  torn  või  müür  klotsidest.  Ilma 
eelneva/alumise klotsita on järgmise moodustumine keeruline.  
Nagu  märkate  on  suhtlemisoskuste  põhjaks  usaldus.  Usaldus  maailma 
ja  inimeste  vastu  saab  alguse  esimesel   eluaastal .  Lapsel,  kellest  ei 
hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, kellega tegelevad paljud erinevad 
inimesed,  keda  jäetakse  üksi,  on  tihti  suhtlemises  raskusi  ja  areng 
pidurdub. Ilma usalduseta/ turvalisuseta ei ole suhtlemist.  
Järgmisel  astmel  asuvad  kontakti  saamine,  maailma  ja  inimeste 
tajumine ,  ümbritsevate   matkimine ,  esimesed  häälitsused  see  eeldab 
lähedaste  inimeste  erinevaid  kontaktiviise  lapsega  –  puudutusi, 
naeratust,  pilkkontakti,  see  tähendab  lapsele  vastamist  (naeratusele 
naeratusega),  lapsele  võimaluste  andmist  matkimiseks,  tema  esimeste 
häälitsuste  tunnustamist  ja  mõistmist.   Tuim   ja  külm  vanem  jätab 
suhtlemisoskuse  arenemises  just  selles   etapis   midagi  tegemata. 
Tagajärjeks  on  lapsel   tekkivad   arenguraskused,  kontaktide  loomisel  ja 
säilitamisel tulevikus. 
Lapse  arengus  järgneb  etapp,  kus  ta  räägib   iseendaga   omas  keeles 
erinevate häälitsuste, miimika ja kehaliigutuste abil. 
Alles  sellele  järgneb  etapp  kus  omandatakse  ümberlülitumine 
suhtlusprotsessis  (info  andjast  vastuvõtjaks  ehk  rääkijast  kuulajaks), 
mõistetakse  üha  enam  täiskasvanu  kõnet  ja  arenevad  erinevad 
eneseväljenduse võtted.  
Alles seejärel jõuab inimene kõnelemiseni, kasutades selleks siis sõnu, 
viipeid, märke vm.  
Raskused  kõnelises  eneseväljenduses  ei  tulene  järelikult  mitte  niivõrd 
kehvadest  kõnemehe  oskustest,  vaid  hoopis  esimesel  eluaastal 
tegemata/ kogemata jäänud tegevustest 
 
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
8 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? 
 
KÕNELEMINE 
 
 
 
 
ÜMBERLÜLITUMINE 
KÕNE MÕISTMINE 
VÄLJENDUSOSKUS 
 
 
SISEKÕNE 
 
 
 
 
TAJU 
MATKIMINE 
HÄÄLITSUSED 
 
 
KONTAKT (pilk, puudutus, naeratus) 
 
 
TURVALISUS = USALDUS 
 
 
Joon. 2 Kõneeelse suhtlemise areng 
 
Lehitsedes  erinevaid  teatmeteoseid,  leiate  mitmeid  erinevaid  suhtlemise 
definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. 
Suhtlemine  on  inimestevaheline  teabevahetuse  protsess,  mille  käigus 
toimub  vastastikune  tajumine  ja  tundmaõppimine  ning  sotsiaalsete 
suhete aktualiseerimine. 
 Suhtlemine  on  säärane  vähemalt  kahe  või  enama  isiku  ühistegevus, 
kus  ühe  partneri  tegevuse  edukus  sõltub   suuremal   või  vähemal  määral 
teis(t)e tegutsemisest. 
 Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka 
isiksusliku  eneseaktualiseerimise   keskne   tee  ja  enesearendamise 
tähtsamaid mooduseid.  
Need   definitsioonid   lähtuvad  konkreetse  autori  (suurem  osa  neist  vene 
koolkonnast )  filosoofilisest  arusaamast  ja  teoreetilistest   eelistustest . 
Muuseas EE-s puudub selline märksõna üldsegi. 
21.sajandi  üks  definitsioonidest  kõlab  nii:  suhtlemine  tähendab  ühise 
tähenduse loomise protsessi (T. Lehtsaar : 2010). 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
9 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? 
Inimene  suhtleb  häälega,  sõnadega,  oma   kehaga .  Pole  võimalik  mitte 
suhelda. Ka vaikiv inimene annab edasi mingi teate.  
Suhtlemine  on  inimestevaheline  vastastikuse   tajumise ,  mõjutamise 
ja infovahetuse protsess. 
Suhtlemine algab sellest, et ma olen valmis suhtlema - s.t. minupoolsest 
suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, 
lülitades/katkestades  muu  info  vastuvõtu,  ka  muude  asjadega 
tegelemise),  ma  tajun  suhtluspartnerit  (välimust,  häält,  liigutusi), 
kohandan  sellele  oma  suhtlemisviisi,  vahetan  informatsiooni,  töötlen 
seda, võtan vastu mingi otsuse.  
Nagu  märgata,  on  suhtlemisprotsessis  kasutusel  kõik  psüühilised 
protsessid  -  taju,  tähelepanu,  mõtlemine,  mälu,  kõne.    Suhtleja   tajub  
partnerit,  paneb  tähele,  mõtleb    ,et  leida  lahendust  ,  selleks  toob 
püsimälust  välja  vajaliku  info,  väljendab  ennast  kõneliselt  (kasutades 
sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. 
Igas  suhtlemise  etapis  on  küll  erinevate  psüühiliste  protsesside  osa 
erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki.  
 
Vajalik tehnika  K U U  L  A  M  I  N E  
         K E H T E S T A M I N E 
Suhtlemise faas  
 
ORIENTEERUMI
ARUTELU 
  KONTAKT 
OTSUS + 
NE partneris, 
(analüüs, 
 
süntees)
TEGU 
 
olukorras jne. 
 
Kasutatav psüühiline 
protsess 
Emotsioonid           Meeled/Taju                   Mõtlemine                     Tahe   
    
Joon. 3  Suhtlemisprotsess   
 
Suhtlemise  käsitlemisel  on  erinevaid  võimalusi.    Võimalus  on  lähtuda 
erinevatest suhtlemiskompetentsidest nagu  
  kontakti võtmine,  
  kuulmisoskused,  
   enesekehtestamine ,  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
10 
Kas suhtlemisoskus on vajalik? 
  konflikte lahendamine  
või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu  
  Kommunikatsioon ehk infolevi 
  Pertseptsioon ehk isikutaju 
  Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine 
Käesolevas  raamatus on  struktuuri  loomisel kasutatud mõlemat.  Usun,  et  pole 
niivõrd tähtis teada, mis just toimib,  peaasi , et toimib. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
11 
Kontakt 
KONTAKT 
Edukas  suhtlemine  algab  kontaktivõtmisest.  Tahtes,  et   triikraud  
hakkaks  tööle,  ühendad    pistiku  kontakti.  Sama  mudel  toimib  ka 
suhtlemisel.  Ilma  kontakti  võtmiseta  kaob  osa  infot,  vastastikune 
tajumine  võib  olla   poolik   ja  suhtlemine  ei  paku  rahulolu  nii  kiiresti  kui 
korraliku kontaktivõtmise puhul.  
Idamaades   kulub  kontakti  võtmisele  ja  partneri  uurimisele/tajumisele 
eriti pikk aeg - lugedes raamatuid  idamaade  tseremooniatest  võib ainult 
imetleda  nendes  kirjeldatud  “ülistusjuttu”  ja  kummardusi-koogutusi 
enne nö. asja kallale asumist. 
 Kujutage  ette  diskot  suures  ruumis.  Sa   tahad   oma  sõbrale  midagi 
edasi  öelda  (infot   edastada ),   muusika   on  vali  ja  otsitav  tantsib  keset 
tantsupõrandat  tihedas  rahvamassis.  Mida  teed?  Kas  hakkad  kohe 
karjuma   oma  teadet?  Ootad,  kuni  ta  märkab  ja  siis  viipad  käega  või 
teed  muu  tähelepanu  äratava   liigutuse ?  Kuidas   tegutsed   sina  ? 
Esimesel  juhul  oleks  tegemist  suhtlemise  alustamisega  ilma  kontakti 
võtmata.  Kas  sellel  on  tulemust?  Teisel  juhul  algab  suhtlemine 
kontakti võtmisest. 
Teine näide. 
Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:” Juhan on ka kodus või?” 
Kontrollige!  Mida  te  tegelikult  kuulsite?  Tavaliselt  läheb  suhtlemise 
algus  kaduma  ,  antud  juhul  sõna  “Juhan”.  Sel  ajal  toimus  alles 
kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot.  Telefoniga  
suhtlemisel  on  seetõttu  välja  kujunenud  traditsioon  alustada 
suhtlemist  nn.  sissejuhatavate  sõnadega:  tere,  halloo,  mina  olen…, 
vabandage , kas... 
Kontakti  võtmise  ja  hoidmise  oskused  jaotatakse  tinglikult  kaheks  - 
välisteks ja sisemisteks. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
12 
Kontakt 
Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv 
inimene  saab  aru,  et  kaks  inimest  on  valmis  suhtlema.  Tasub  tähele 
panna poos 
  žeste ja muid kehaliigutusi 
   distantsi inimeste vahel 
  pilkkontakti olemasolu 
  hääle tugevust ja intonatsiooni 
  aktiivsuse taseme võrdsust 
  muude tegevuste katkestamist 
jne. 
Kontaktis  olevate inimeste liigutused toimuvad sünkroonis, nad  vaatavad  
üksteisele  otsa,  nende  žestid  on  teineteise  suunas  ja  hääleomadused 
vastavad distantsile ja väljendavad mõistvust.  
Kontakti  paremaks  saavutamiseks  ja  partneriga  nö.  “ühel  lainel” 
olemiseks  on  hea  kasutada  peegeldamist.   Peegeldamine   on  partneri 
liigutuste  eripära  matkimine,  näiteks   hingamine   sama  kiiruse  ja 
sügavusega või siis oma käte liigutuste vastavusse  viimine  partneri kõne 
tempoga/hingamisega.  Selline  tegevus  loob  suhetesse  usaldust,  tekitab 
kooskõla. 
Eduka  suhtlemise  aluseks  on  kindlasti  sisemiste  kontaktioskuste 
olemasolu.  Need  on  tegevused,  mis  ei  ole  otseselt  märgatavad,  kuid 
mõjutavad kõiki väliseid tunnuseid. Sisemisteks kontaktioskusteks on 
  psühholoogiline kohalolek (olen siin ja praegu) 
  muude sisemiste tegevuste katkestamine 
  kontakti  olemasolu  oma  vajaduste  ja  tunnetega,  mina-
piiride tunnetamine  
Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist,  pean selleks kõigepealt 
seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
13 
Kontakt 
oma  keha  ja  häälega    (pöördumine  kliendi  poole,  pilkkontakti  võtmine, 
sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). 
 Kõige  olulisem  on  seesmine   uskumus ,  et  ma  ISE  tahan  suhelda  ja 
teenindada/aidata vms. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
14 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
PERTSEPTSIOON EHK ISIKUTAJU 
See,  kuidas  keegi  teisi  tajub  ja  tunnetab,  näitab  küllalt  tihti,  kes  ta  ise 
on ( Kidron , 1984).  
Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri 
ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs 
ja  hindamine.  Tajutakse  situatsiooni,  kontakti  olemasolu,  distantsi, 
partneri   seisundit ,  teksti  ja  palju   muudki .  Tajumise  tõesus,  sügavus  ja 
detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. 
Inimene  on  juba  kord  oma   vajadustest   lähtuv   olend   ja  turvalisuse 
vajadus  paneb  meid  kõigele  tajutule  põhjust   otsima .  Suheldes  on  väga 
oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb?  Kõige lihtsamalt kirjeldab 
tajumisprotsessi joon. 4. 
 
TAJUTAV 
(välitunnused, 
tunded, 
sõnad) 
   
3.  KUJUTLUS  
2.
 ta
ju
 
u na
lep
e
h
tä
1.
TAJUJA  
(isiksus, huvid, väärtused, 
kogemused) 
 
 
JOONIS 4 PERTSEPTSIOON 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
15 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
Nagu jooniselt näha pöörab tajuja kõigepealt oma tähelepanu tajutavale. 
Tähele pannakse tavaliselt neid tunnuseid, mis vastavad tajuja huvidele, 
kogemusele, isiksuslikele omadustele. Tajutakse partneri teatud omadusi 
-  välistunnuseid,  tundeseisundit,  liigutusi,  käitumist,  sõnu.  See  kõik 
analüüsitakse  oma  kogemustest,  huvidest,  väärtushinnangutest  ja 
isiksuslikest  omadustest  lähtuvalt  ja  saadakse  kujutlus  tajutavast.  Iga 
inimene tajub teist erinevalt.  
 Siia  sobib  hästi  näide  praamisõidust.  Kohvikusse  siseneb 
naisterahvas .  Teda  tajuvad  1.klassi  poiss,  samaealine  naine,  vanem 
mees  ja  hambavalus/  pohmellis  meesterahvas.  Kuidas  ja  mida  nad 
tajuvad? Joonista tühjadele kohtadele vastused. 
 
 
Preili  A. tajutuna härra S. poolt                      Preili A. tajutuna väikese Peetri poolt 
 
 
 
 
 
 
 
 
Neiu A. tajutuna preili B. poolt                     Preili A. tajutuna hambavalus härra P.poolt 
” 
Joon. 5  Tajumise sõltuvus tajujast  
 
Inimesed  kasutavad  tajumiseks  erinevaid  meeli  –  nägemist,  kuulmist, 
maitsmist,  haistmist,  puudutusi  jne.  Erinevad  inimesed  eelistavad 
erinevaid meeli (vastuvõtukanaleid). Osa inimesi paneb kõigepealt tähele 
nn.  pilti  –  välistunnused,  värvid  jne.  Samas  on  inimesi,  kes  tajuvad 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
16 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
eelistatult  liigutusi  või  lõhnu  või   maitset .  Osale  inimestest  loob  aga 
esmamulje   hääl,  sõnad  jne.  Esimesed  neist  on  oma  tajueelistuselt 
visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed. 
  Lase 5-10  erineval  inimesel kirjeldada näiteks ühte sündmust või 
tegevust või ka inimest ja võrdle, millele keegi tähelepanu pöörab. Kes 
alustab kujust, värvidest, kes tegevusest, kes tundest, mida see temas 
tekitab, kes kuuldust jne. 
Partneri  tajumisel  kehtivad  teatud   mehhanismid   ja   efektid ,  tänu  millele 
meie  kujutlus  on  kas  rohkem  või  vähem  moondunud.  Inimesed 
eelistavad  kasutada  erinevaid  tajumehhanisme,  kuid  on  olemas   loetelu  
mehhanismidest, mida eelistatakse.  
 
7%
KEHA
HÄÄL
SÕNAD
38%
55%
 
Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel 
 
Kõigepealt  aga  tajuefektidest  kui   mehhanismide   alaliigist.  Tajuefektid 
toimivad   alati  ja  lähtuvad  eelkõige  mitteverbaalsete  suhtlemisvahendite 
tajust.  Seega  kõik  see,  mis  jääb  järele  peale  sõnu,  mõjutab  olulisel 
määral seda, kuidas meid tajutakse. 
Esmamulje efekt  kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest 
ja 
mõjutab 
kogu 
järgnevat 
suhtlemist. 
Esineb 
vaid 
nn. 
tutvumisstaadiumis.  Esmamulje  kujunemisel  ühest   firmast   mängib 
olulist  rolli  näiteks  see,  missugune  on  uks,   sildid ,  koridor,  missugused 
lõhnad  on  tunda,  missugused  helid  kuulda.   Restoran ,  mille  uks  käib 
raskelt ,  ruum  on  hämar  ja  vastu  lööb  koristamata  tualettide  lõhn,  loob 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
17 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja  teenindust  pakkuvast  asutusest . 
Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. 
 Haigutav, loppis näoga ainult oma asjadega tegelev töötaja loob mulje 
firmast, kes pole huvitatud klientide teenindamisest, tekitab tunde, et 
teenindajad   on  ebameeldivad  ja  järelikult  ka  teenus,  mida  nad 
pakuvad, on kesine. Sellele järgnevalt pole ime, kui  klient  norib, pole 
rahul  ja  väljendab  oma  pettumust  restoranist  ka  teistele  tuttavatele. 
Muuseas positiivne info jagatakse vähematele inimestele kui negatiivne 
-  ühtede  andmete  järgi  läheb  negatiivne  info  laiali  vähemalt  22!!! 
Inimesele. 
Esmamulje  efekti  on  raske  muuta.  Nimelt  mõjutab  esmamuljel  tajutu 
edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, 
mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet 
kinnitavat.  Esmamulje  tekkimiseks  läheb  aega  umbes  30  sekundit 
(kaasajal  väidetakse  siiski,  et  esmamulje  kinnistub  veidi  pikema  aja 
jooksul – 5-15 minutiga). 
 Kui firmast on saadud negatiivne esmamulje ja sekretär püüab seda 
parandada,  rääkides  firma  edukusest  ja  püüdlikult  naeratades, 
tõlgendab  klient  seda  kui  kinnitust  enda  muljele  ( nagunii   valetab, 
tahab  mind  nii  väga  oma  kliendiks,  ega  tal  rohkem  kliente  polegi  ja 
sekretär naeratab nii totralt ja pugedes) . 
Esmamulje  efekti   toetavad   ka  eelarvamused  välistunnuste,  kultuuri-
erinevuste jms. kohta.  
 Tumedanahalist  või  tõmmut  klienti  tajutakse  sõjakate 
mägilasrahvaste  hulka  kuuluvaks  ja  teda  tõlgendatakse  ohtliku  ja 
ründavana.  Ka  siis,  kui  ta  teile  romantilist  luulet  lugema  hakkab  või 
punastab,  ei  taha  te  meelsasti  oma   kujutlust   muuta.   Punastamine  
tundub vihastamisena , luuletuste lugemine rünnakuna jne.  
Korduvtaju  efekt    esineb  korduva  suhtlemise  puhul  tavaliselt 
püsiklientide,  tuttavate,  töökaaslaste  jt.  suhtes.  Sellisel  juhul  me 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
18 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
vaatame,  aga  ei  näe,  kuuleme  aga  ei   kuule .  Tuttavate  puhul  ei  taju  me 
enam  tema  erisusi.  Ka  seda,  et  firma  töötajad  vannuvad  valju  häälega 
kliendi  juuresolekul,  ruum  on  koristamata  vms.  ei  tajuta  tuttavate 
inimeste  ja  situatsioonide  puhul.  Alati  on  kasulik  saada  teada  võõra 
kujutlust  või  arvamust,  et   vabaneda   korduvtaju  stambist.  Olles  tükk 
aega  firma  tavalistest  ruumidest  eemal,  märkame  taas  sinna  saabudes 
hoopis  teisi  asju  kui  iga  päev  kohapeal   viibides .  Näeme  nagu  värske 
pilguga. 
  Kirjuta  üles  mõne  oma  igapäevase  sõbra  tunnused,  omadused 
(lähtu käitumisest, välimusest ja kõneviisist). Lase teda kirjeldada ka 
inimesel, kes on temaga kohtunud vaid ühe korra. Mis on kirjeldustes 
erinev? 
Võõristusefekt  esineb  juhul  kui  tajute  tuttavat  inimest  võõras 
situatsioonis,  ekstreemolukorras  ,  mitte  tavapärase  välimusega. 
Võõristusefekt  põhjustab  kõigepealt  üllatuse.  Seejärel  tekib  ära-
tundmine .  Inimest  hakatakse  nagu  uuesti  märkama  ,tähele  pannes  ka 
sellised tunnused, mida varem ei märgatud. 
 Nähes  firma  juhti,  kes  alati  käib  ringi  hoolitsetuna  ja 
kõrgekvaliteedilistes rõivastes, väljaveninud dressides ja lääpatallatud 
toasussides  prügipange  välja  viimas,  ei  pruugi  me  isegi  ära  tunda,  et 
tegemist on tuttava inimesega. Sellele järgnevalt hakkame aga  tajuma  
inimese  selliseid  külgi,  mis  tänu  korduvtaju  efektile  on  jäänud 
varjatuks. 
  Too  näiteid  võõristusefekti  ilmnemisest  kas  iseenda   kogemustele  
või filmidest-raamatutest saadud tähelepanekutele toetudes. 
Lahkumismulje 
efekt 
on 
seotud 
lahkumisrituaaliga. 
Meeldiv 
lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks. Viisakas 
ja  meeldiv  suhtlemise  lõpetamine  on  eduka  klienditeeninduse  oluline 
tunnus.  Klient,  kellega  suhtlemine  viiakse    meeldivalt  lõpuni,  tuleb 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
19 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
firmasse  tagasi  ja  võtab  ehk  veel  potentsiaalseid  kliente  kaasa.  
Lahkumisrituaale on kirjeldatud etiketti käsitlevates raamatutes.  
 Ma  usun  ,  et  oled  kogenud  situatsiooni,  kus  seisate  sõbraga  ukse 
peal  ja  kuidagi  ei  saa  lahku  minna.  Ikka  jääb  nagu  midagi  ütlemata. 
Olete  juba  viiendat-kuuendat  korda  korranud  “nojah,  ma  hakkan 
nüüd  minema”,  aga  ikka  veel  seisate  uksel.  Järelikult  on  tegemata 
midagi rituaalset, mis annaks sulle märku, et suhtluspartner lõpetab 
sinuga suhtlemise meeldiva muljega. 
Nüüd   olulisematest   pertseptsioonimehhanismidest.  Pertseptsiooni-
mehhanismid  võimaldavad  kiiremini  süstematiseerida  partnerilt  tulnud 
infot,  määratleda  partnerit,  situatsiooni  ja  suhtlemissituatsiooni  (kes, 
mida, miks jne.). 
   Kategooriate  kohaldamine  -   lahterdamine   vanuse,   elukutse , 
rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, 
keskealine,  arst,   hiinlane ,  lühike,  miljonär)  ja  teatud  etalonide 
kasutamine suhtlemisel 
   Loogiline 
järeldamine 
- 
lähtutakse 
ebapiisavatest 
otsustusallikatest,  ühendades  erinevat  infot  inimese  kohta 
(näiteks:  “andekas  laiskvorst”   fenomen   on  enamusele  tuttav, 
tavaliselt tekib juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, 
targast  ja  püüdlikust,  seejärel  saadud  info  seda  ei  kinnita  ja 
kooskõla  säilitamiseks  oma  kujutluses  lisatakse  “andekale” 
“laisk”) 
   Analoogiate kasutamine - teise inimese tajumisel kasutatakse 
analoogiat  iseendaga  (näiteks:  mina  olin   vihane ,  kui 
faksiaparaat  rikki  läks,  tajutav  inimene  on  kontoris  ja  vihane, 
järelikult  on  ka   temal   midagi  aparaatidega  lahti.  Tegelikkuses 
valutab tal võib-olla hoopis hammas.) 
   Empaatial  põhinev  isikutaju  -  püütakse   asuda   teise  inimese 
kohale,  tema  rolli,  “pugeda  tema  nahka”,  et  tunda  ja  mõelda 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
20 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
samamoodi,  et  paremini  temast  aru  saada.  Liiga  põhjalikul 
sisseelamisel  kaod  kahjuks  ise  ära    ja  muutud  otsustamisel 
subjektiivseks  
Vähem efektiivsed pertseptsioonimehhanismid on 
  Projektsioon   -  kantakse  teisele  üle  oma  iseloomujooni  ja 
omadusi  ( tuleta   meelde  inimesi,  kes  kogu  aeg  kahtlustavad,  et 
teised on õelad ja vihkavad teda) 
 Juhttunnusest  lähtumine  -  võetakse  üks  tunnus  ja  liidetakse 
sellele  enda  arvates  kokkukuuluvaid  tunnuseid  (näiteks  : 
meeldiv inimene , seega ka tark, ilus, sõbralik jne.) 
 Tavatõdedest  ehk  implitseeritud  isiksuseteooriast  lähtuv  - 
aluseks  on  müüdid,  uskumused,  kõnekäänud,  vanasõnad, 
millele  toetudes  liidetakse  välistunnustele  teatud  isiksuslikke 
omadusi  (näiteks:  paksud  inimesed  on  heasüdamlikud,  ilusad 
tüdrukud  on   rumalad ,  suure  ninaga  mehed  on   joodikud   …..) 
jne.  
Ükski  ülalpool  nimetatud  mehhanismidest  ei  ole   veatu .  Isikutaju  nagu 
üldse  on  subjektiivne.  Me  näeme,  kuuleme  ja   tunneme   partneris 
seda, mida tahame. Seega on suhtluspartnei tajumises oluline roll meie 
endi  ootustel,   hoiakutel   ja  eelnevatel  kogemustel  (vt  järgnevat  pilti) 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
21 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
  Too  iga  mehhanismi  juurde  oma  näited  ja  võrdle  neid  naabri 
omadega.  Analüüsige,  milliseid  tajumise  vigu  võite  neid  mehhanisme 
kasutades  teha.  Missugune  on  sinu  lemmikmehhanism,  mida 
kasutad sagedamini?  
 
Inimestevahelises  suhtlemises  varjame  ikka  teatud  osa  iseendast. 
Teineteisemõistmine on aga suurem ja suhted positiivsemad, kui avatud 
ala on teiste jaoks suurem. Seda illustreerib hästi Johari aken (joon. 7) 
 
 
ISEENDALE  
TUNTUD 
TUNDMATU 
 
AVATUD 
PIME 
TUNTUD 
Iseendale teada, teistele 
Teised tajuvad, ise ei teadvusta 
 
LE
näha ( avatus !) 
TE
 
VARJATUD 
TUNDMATU 
SI
TUNDMATU 
Iseendale teada, teiste eest 
avaldub uutes, ootamatutes, 
TE
varjatud (kontrollitud 
ekstreemsetes  olukordades  
käitumine) 
 
Joon.7 Johari aken 
 
Johari  aken  peegeldab  spontaansuse  ja  maski   vahekorda .  Igal  inimesel 
on  olemas  tegelik  olemus,  samas  ta  varjab  sellest  teatud  olulisi  asju  ja 
selleks kannab maski.  
Teeninduses  on  maski  kandmine  küllaltki  tavaline.  Olete  kõik  kuulnud 
väljendeid  nagu  "“klient  on  kuningas",  ” teenindaja   peab  alati 
tasakaalukas olema”, “teenindaja peab alati naeratama”. Tegelikkuses on 
küllaltki raske olla keegi teine.  
Suhtlemissituatsioonides  kontrollime  me  tegelikult  ainult  avatud  ja 
varjatud  alasid,  samas  minu  enda  pime  ala  on  mulle  tundmatu,  kuid 
kliendile  märgatav.  Ja  siis  veel  tundmatu  ala,  mis  tihti  avaldub 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
22 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
ekstreemsetes  situatsioonides , suurte muutuste ja ootamatuste ajal.  Ka 
suhtluspartneril on kõik need alad olemas. 
Mida  avaramad  on  suhtlemisel  inimese  avatud  alad,  seda  kergem  on 
teineteist  mõista.  Tavaliselt  positiivsete  suhete  puhul  avatud  ala 
suureneb.  Konfliktide,  arusaamatuste,  mittemõistmise  puhul  suureneb 
varjatud ala. Suur pime ala peegeldab madalat enesetundmist, tugevaid 
kaitsemehhanisme.  
Hea  on,  kui  inimene  saab  vähendada  oma  pimedat  ala,  kuid  selle  ala 
avalikustamine   tavaliselt  kahjustab  suhteid.    Oluline  on  tajuda  piiri, 
mida  ma  annan  teada.  Vaba  ja  impulsiivse  suhtlemise  puhul  on 
tavaliselt  inimesele  suur  “pime”  ja  väike  “varjatud”  ala.  Avatud  ala 
muutes saab reguleerida ka suhteid inimeste vahel.  
Sattudes   uude  situatsiooni,  uude  rolli  kahandatakse  varjatud  ala,  et 
saavutada usaldust.  
  Missugune varjatud ja avatud ala  vahekord  on kasulik erinevates 
teenindussituatsioonides?  
  Joonista  iseenda  Johari  aken  erinevates  situatsioonides 
(sõpradega,  vanematega,  õpetajaga,  töökaaslasega,  firma  juhiga) 
suheldes! 
Suhtlemiskompetentsuse  jaoks  on  oluline  saada  informatsiooni  oma 
pimeda osa kohta. Seega on oluline tagasiside iseenda kohta teistelt. Me 
võime ju arvata, et oleme meeldiv suhtleja, aga tegelikult…  
Tundmatu ala  avaneb  ootamatutes situatsioonides ja kui see ala on väga 
suur,  ei  oska  me  ette  prognoosida  oma  käitumist.  Seega  võib  ette  tulla 
piisavalt kummalisi momente. Oma tundmatu ala tundmaõppimiseks on 
soovitav kogeda erinevaid suhtlemissituatsioone. 
Avatud  ja  varjatud  alade  ebavõrdne  suurus  peegeldab  tavaliselt  kas 
kinnisust  (varjatud  ala  tunduvalt  suurem)  või  familiaarsust  (avatud  ala 
väga suur teisega võrreldes).  
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
23 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
Välistunnuste taju 
Partneri tajumine algab tavaliselt välistunnuste tajumisest. Juhul kui me 
ei näe partnerit, siis hääle mittesõnalise osa tajumisest.  
  Selle väite kontrollimiseks istu näiteks tuttavatega  kohvikus  
ja  vaata   aknast   välja.  Lase  teistel  kirjelda  kolme  esimest 
möödujat.  Jälgi,  mida  kirjeldati  esimesena,  mida  seejärel.  Olid 
need välistunnused või midagi muud? 
Välistunnuseid võib jaotada kolme kategooriasse: 
 füüsilised tunnused 
 ekspressiivsed ehk tundeid väljendavad tunnused 
 hoolitsetust, korrashoidu peegeldavad tunnused 
Erinevatel  inimestel  on    oma   eelistused   tunnuste  tajumisel.  Juuksur 
tajub  esmases  järjekorras  soengut  ja  juukseid,  hambaarst  hambumust, 
jne.  
  Mida tajub professionaalne kokk, reisibürootöötaja, hotelli 
administraator , sekretär esmases järjekorras kliendi juures? 
Mida arvad ? 
Uuringud  on  näidanud,  et  erinevatel  inimestel  on  välistunnuste 
elementide tajumisel sarnaseid ja ka erinevaid jooni. Katserühmast tajuti 
esmakordsel kontaktil välistunnuseid järgmise sagedusega ( Bodaljov): 
83%  kasv – pikk või lühike 
75%  silmad 
73%  juuksed 
66%  miimika - ekspressiivne tunnus 
64%  nägu 
59%  nina 
55%   kehaehitus  
41%  huuled 
36%  laup 
23%  kulmud 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
24 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
21%  lõug 
19%  suu 
13%   soeng  
 ….. 
3,7%  kõnnak 
2,6%  jalad  
1,8%  õlad  jne. 
Nagu tähele panna, on näo detailid suhteliselt harvemini tajuobjektideks 
kui  üldisemad  tunnused.  Seega  on  teeninduses  tähtis  see,  milline  on 
sinu  üldine  väljanägemine  (siit   riietuse   osatähtsus),  mitte  niivõrd  see, 
kas su suu on seda või teist värvi  jne. 
Välistunnuseid on võimalik maskeerida. Head näited selleks annab moe- 
ja näitekunst.  
 Muuseas USA-s korraldatud küsitlus näitas , et juhtidena eelistavad 
alluvad  näha pikka ja meessoost inimest. Need kaks tunnust olid 70. 
aastatel esikohal. Kuidas on Eestis ja praegu? 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
25 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
Tundeseisundi taju 
Orienteerumaks paremini suhtluspartneris tahame teada tema seisundit, 
et arvestada seda info edastamisel, ja saada ka tagasisidet  iseendale, et 
reguleerida  omapoolset  suhtlemist.  Seda  eesmärki  täidab  tundeseisundi 
taju.  
Olete kuulnud ju lauset “Kuidas sa ennast  tunned ?”, “Kas sulle meeldib 
see?”,  “Ega  sa  vihane  pole?”,  “Miks  sa  nii  kurb  oled?”    Need   laused  
peegeldavad  inimese   ilmset   vajadust  orienteeruda  partneri  tunnetes,  et 
seda arvestada suhtlemisel. 
Tundeseisundi  eristamiseks  pannakse  partneri  juures  tähele  järgmisi 
tunnuseid  
  miimika 
  žestid 
  poos 
  asend partneri suhtes 
  hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine 
   intonatsioon  
  kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) 
  kohanemisliigutused 
Kõikide  nende  tunnuste  tajumiseks  läheb  tegelikkuses  üks  hetk.   Algaja  
suhtlejana  ei  pane  me  tihti  neid  tunnuseid  tähele  ja  oleme  segaduses, 
kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. 
  Kirjelda  mõnda  oma  tuttavat,  lähtudes   eelpool   toodud 
tunnustest. Mida sa sellest järeldada saad? 
Märkamine  vajab  treeningut.  Olles   omandanud   oskuse  erinevaid 
tunnuseid tähele panna, muutub selline tegevus automaatseks ja me ei 
oskagi  enam  täpselt  põhjendada,  miks  me  just  nii  või  teisiti  teisele 
inimesele vastu reageerisime.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
26 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
 Kenaks  näiteks  partneri  (inimese)  märkamise  kohta  on  erinevates 
juttudes   kirjeldatu.  Lugege  ja  pange  tähele,  kui  palju  tunnuseid  seal 
ära  toodud  on.  “Talle  järgnes  mees,  kelle  käitumises  oli  märgata 
aupaklikkust. Ta mõjus tõepoolest üsna võõrapäraselt. ….. See oli üks 
pikemaid  ja  mustemaid  habemeid,  mida  ma  olin  kunagi  näinud.  …. 
kandis  kuldraamiga  näpitsprille  ja  tema  näojooned  olid  veidralt 
liikumatud.  ….  tegelikku  ellu  aga     paistis   ta  olevat  kummaliselt 
sobimatu.  Tema  hääl  oli  võrdlemisi  sügav  ja  õline.  Ta  pistis  mulle 
puise käe pihku ja …” 
Tundmuste väljendused omavad kultuurist tulenevat erinevust. 
  Võrrelge näiteks naervat itaallast ja eestlast! Või siis vene ja 
eesti matustel kurbuse väljendamist! 
On olemas teatud normid, mida inimene õpib lapseeast alates kasutama 
oma  tundmuste  väljendamisel.  Normid  puudutavad  ka  erinevaid 
elukutsete  esindajaid.  Kujutate  te  ette  medõde,  kes  operatsioonilaua 
ääres  kurvastusest  juukseid  katkuma  ja  valju  häälega  halama  hakkab. 
Samuti  mõjutab  tundmuste  väljendamist  situatsiooni  eripära  ja  ka 
individuaalsed iseärasused.  
  Kuidas  reageerib  näiteks  samale   situatsioonile   koleerik, 
kuidas aga melanhoolik või flegmaatik?  
Üks  tavasid  saamaks  aru  partneri  tundmustest  on  tema  miimika 
jälgimine. 
  Vaata  joonist  8.  Kirjuta  iga  näokujutise  alla,  mis   tunnet  
vastav  nägu  sinu  arvates  peegeldab.  Seejärel  võrdle  oma 
arvamust  naabrite   omaga .  Püüdke  leida  ühine   nimetaja  
tundele. Kirjeldage tunnet, mitte tegevust! 
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
27 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joon. 8.  Tundmuste  peegeldumine  suu ja  kulmude  asendis 
 
Enamusel   inimestest  on  nendele  tundeväljendustele  küllaltki  ühesed 
vastused. Seega on olemas teatud tunded, mille väljendusi inimene teiste 
juures hästi ära tunneb, samas on ka neid, mille tundmine on kaheldav. 
Nimelt  on  sellised  tundekirjeldused  nagu   vaikselt   rõõmus,  häbelik, 
irooniline jne. erinevalt kirjeldatud ja ka mitte üheselt mõistetavad.  
  Järgnevalt  on  esitatud  kuus  nägu.  Arutlege  alarühmades, 
mis  tunnet  iga  nägu  väljendab.  Alles  siis  lugege  edasi.  Kui 
erinevad olid alarühmas arvamused? 
  
  
   
   
Joonis 9. Põhitundmuste miimilised väljendused 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
28 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
 
On kuus emotsiooni, mille väljendusi inimene hästi ära tunneb. Need on  
  viha 
  rõõm 
   kurbus  
  vastikus 
  hirm 
   imestus  
Küllap    on  nende  tundmuste  äratundmine  aidanud  inimesel  paremini 
ellu  jääda.    Huvitav  miks  ja  kuidas?  Arvesta  ka  seda,  et  naer  oli 
ürginimesel ähvardusmärk. 
Tundmuste  tajumisel  on  oluline  koht  ka  poosi  ja  kehaasendi   tajul . 
Nimelt peegeldab inimese poos küllaltki ilmekalt tema seisundit. 
On arusaadav, et inimene, kes väljendab nii miimika kui poosiga oma 
suhtumist ,   hinnangut ,  arvamust,  s.t.  tundeid,  on  kergemini  mõistetav 
kui  see,  kes  jääb  külmaks,  reserveerituks.  Samas  peegeldab  ka 
teenindaja  näoilme  ja  tema  poos  suhtumist  klienti.  Klient  usub  enam 
miimikat ja poosi kui sõnu.  Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga.  
  Järgneval  joonisel  on  toodud  erinevaid  poose.  Mida  need 
sulle räägivad?  
Võrdle ka nüüd oma arvamust teiste omaga. Mis järeldusi sellest saad 
teha? 
1  
 
 
2  
 
 
 
 3 
  
  4 
Joon. 10.  Tundmuste peegeldumine poosides 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
29 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
Selleks,  et  jätta  endast  mulje,  mis  on  kasulik,  on  mõttekas  endale 
sisendada uskumisi, mida tahate väljendada.  Naeratus on loomulikum, 
kui selle taga on uskumus, et klient on meeldiv ja teeb mulle rõõmu, ma 
olen  õnnelik,  et  ta  tuli.  Lõppude  lõpuks  on  mul  alati  võimalik  ümber 
mõelda, näiteks tööpäeva lõpus. 
   Vaadelge  , joonistage ja kirjeldage erinevaid poose. Seejärel 
püüdke ühiselt leida neile kirjeldused, millega kõik nõus on. 
Tahtes  saada  kliendist  täielikku  pilti,  ärge  lähtuge  ühest  tunnusest, 
näiteks  miimikast  või  käte  asendist.  Tegelikkuses  on  kasulik   seostada  
erinevaid tunnuseid ja alles seejärel teha järeldused. 
  Vaata  joonist  10,  mis  kirjeldab  keha  piirkondi,  milles 
toimuvate  muutuste  kaudu  on  võimalik  aru  saada,  milles  on 
muutuse põhjus.  Jälgi erinevate inimeste puhul neid piirkondi. 
Muuda oma asendit just nendes piirkondades.  
Kuidas  on  keha  kasutusele  motsioonide  väljaelamisel?  Kuidas 
see teave võib sulle kasulik olla sinu erialal? 
Enesekindlus  
ebakindlus 
Usk 
endasse, 
elusse 
Mugav tunne 
mured 
Ebamugav tunne 
Õnnelikkus 
Mure, vaev, pinge 
Julgus 
depressioon  
vastuvõtmine 
Kontakt maapinnaga 
Iseendaks olemine 
 
 
Joonis 10. Kehakaart 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
30 
Pertseptsioon ehk isikutaju 
 
Partneris suhtlemise käigus toimunu tajumiseks pane tähele muutusi 
  Hingamises 
  Naha värvuses 
  Keha asendis 
  Näoilmes 
  Miimikas (kulmude, silmade, kõrvade jne. liikumine) 
  Suu asendis ja kujus (tähelepanu alahuulele) 
  Pupillide suuruses 
  Lihaspingetes 
  Kätes 
  Kaelas ja seljas jne. 
Tavaliselt jutustavad jalad ja käed inimese sisemistest pürgimustest, nad 
näitavad  tegutsemisvõimet  ja  otsustusi.  Keha  keskus  ehk  keha  tüvi 
kannab endas mälestusi rõõmudest ja valudest, olles seega kogemuste ja 
tundereaktsioonide  kogumikuks.   Kael   ja  turi   viitavad   kas  elule 
allaandmisele,  võitluse  lõppemisele  või  siis  võituseks  valmistumisele  ja 
võitmatusele. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
31 
Kommunikatsioon 
KOMMUNIKATSIOON 
Suhtlemise eesmärgiks peavad paljud inimesed info saamist ja andmist. 
Seda osa suhtlemisest nimetatakse kommunikatsiooniks.  
Järgnevalt vaatleme lähemalt informatsiooni moodustumist ja levi. 
Kommunikatsiooniskeem 
Selleks,  et  informatsiooni  anda,  peab  olema  midagi,  mille  kohta  me 
informatsiooni  anname,  s.t.  objekt.  Objekt  võib  olla  vabade   tubade  
olemasolu   hotellis ,  köögiviljatoidud  menüüs,  firma  juhile  helistanud 
inimene, tegevus, mida on vaja teha, mingi ese või asi jne.   
Objekt  kodeeritakse  teateks  kas  sõnade,  mittesõnalise  suhtlemise 
vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms. abil.  
Mida  ja  kuidas  kodeerimisel  kasutatakse,  sõltub  kommunikaatori 
(infoandja)  kogemustest  -  kas  ja  kuidas  ta  on  üldse  varem  suhelnud, 
kuivõrd  õigesti  ta  on  partnerit  tajunud,  et  edastada  arusaadav  info.  On 
ju  iseenesestmõistetav,  et  4  aastasele   eestlasele   ja  täiskasvanud 
prantslasele menüüd/toodet vms tutvustades teeme seda erinevalt.  
 
 
Joon. 11. Informatsiooni moodustumise  ja levi põhiskeem 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
32 
Kommunikatsioon 
 
  Võtke  suvaline  võõras ese ja püüdke seda oma tuttavatele, 
naabritele kirjeldada nii, et nad saaksid sellest aru nii nagu teie 
isegi (eset mitte näidates). Pange tähele, kuidas teist aru saadi 
ja mida te tegite teisiti erinevatele inimestele infot andes . 
Retsipient   (info  vastuvõtja)  saab  teate,  dekodeerib  selle,  kasutades  oma 
kogemusi  suhtlemisest  ja  maailmast  -näiteks  mida  ta  maailmast  üldse 
teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on 
tema  suhtlemiskogemused  sellise  suhtluspartneriga  nagu  antud  juhul. 
Selle  põhjal  peaks  ta  jõudma  selgusele,  millest  info  on  ehk  jõudma 
objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu kommunikaatoril. 
Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad.  
Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi 
ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. 
Selle skeemi näiteks sobib katkend Lennart Meri raamatust “Hõbevalge”. 
  Volga  äärde reisinud araablane kirjeldab oma aruandes ühte  episoodi  
I aastatuhande algusest nii:  “Kord tegime kuninga  seltsis  ühes kohas 
pikema  peatuse.  Mina  ja  minu  kaaslased  Tekin,  Susan  ja   Pares   ning 
keegi  kuninga  saatjatest  suundusime  puude  vilusse.  Seal  näitas  ta 
meile  väikest  võsu,  mis  oli  rohelist  värvi  ja  niisama  peenike  nagu 
värten,  kuid  hulga  pikem,  ja  selle  küljes  näitas  ta  meile  rohelisi 
kasvusid. Iga niisuguse hargnemise lõpus asus lapiti maa peal lai leht, 
kusjuures   tema  peale   laotus   midagi  tihedalt  liibuva  taime  taolist. 
Nende  lehtede   varjus   olid   marjad .  Kes  neid   suhu   võtab,  ei  kahtle,  et 
see on nagu imlisi granaatõun (liik  magusaid  seemneteta granaate). Nii 
sõimegi  neid  ja  veendusime,  et  nad  pakuvad  meile  suurt  naudingut, 
nii et me neid lakkamatult otsisime ja sõime.”  
Mida  sõi  sultani  saadik?  (vastuse  leiad  L.  Meri  raamatu  192.  lk.  – 
vanemas väljaandes) Mida sinu arvates tähendavad paksemalt märgitud 
sõnad, miks sultani saadik just neid kasutas? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
33 
Kommunikatsioon 
  Kujutlege,  kuidas  oleks  Lydia  Koidula  kirjeldanud  oma 
luuletuses Pühajärve Beach Party `t või Õllesummerit. 
See, mis meile tundub iseenesest mõistetav ja ühene, ei pruugi seda olla 
info saaja seisukohalt. 
Info  andja  tahab,  et  tema  poolt  antud  info  oleks  õigesti  mõistetud. 
Kuidas seda tagada? Ka info saaja tahab olla veendunud, et ta on  asjast  
õigesti  aru  saanud.  Kuidas  ta  selles  veendub?    Mida  teed  ise  kui   tahad  
olla kindel, et said näiteks kokkusaamise kellaajast telefonis õigesti aru?  
Seda, mida siis on otstarbekas teha, nimetatakse tagasisideks. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
34 
Kommunikatsioon 
Tagasiside 
Tagasiside  on  vastus  mingile  infole,  olgu  see  saadud  sõnade  või 
mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu.  Kassapidaja , 
avades   kassa   ja  nähes,  et  seal  pole  vahetusraha  (saab  informatsiooni) 
võib  reageerida  torisemisega  (sõnaline  tagasiside),  rahasahtlis  kiire 
sobramisega (mitteverbaalne) või muul viisil.  
  Jälgige oma tuttavaid näitaks loengul või praktilistel töödel 
ja  pange  tähele,  kuidas  nad  reageerivad  kellegi  sõnadele, 
liigutustele, näoilmetele. 
Mis  kasu  on  saada   teiselt   inimeselt  infot  oma  tegutsemisele?  Enda 
arvates väljendan ma ennast ju selgelt ja arusaadavalt. Tee läbi järgmine 
harjutus ja otsusta alles siis. 
  Joonistage  lehele  5  geomeetrilist   kujundit   üksteisega 
seotuna.  Üks  rühma  liige  asub  teiste  ette,  keerab  nende  poole 
 
selja. Seejärel hakkab ta teistele kirjeldama, mis on paberilehele 
 
joonistatud.  Ta  püüab  seda  teha  nii,  et  teised  saaksid  järgi 
joonistada. Küsimuste esitamine, kontakti võtmine on keelatud. 
Seejärel tuleb rühma ette teine inimene, kellele antakse teine 
analoogne   leht.  Ka  tema  ülesandeks  on  kirjeldada 
kujundeid,  mis  on  lehelejoonistatud.  Kuid  sel  juhul  saab 
esitada  ka  täpsustavaid  küsimusi,  millele  tuleb  vastata. 
Näidata lehte ei tohi kummalgi juhul. 
Võrrelge  tulemusi.  Kummal  juhul  suutsite  joonistada 
täpsemad   kujundid   täpsemas  paigutuses?  Miks?  Kuidas 
tundsite ennast esimeses ja teises situatsioonis? Arutlege. 
Ka  igasugune  kriitika  või  kiitus  on  tagasiside  teie  käitumisele  või 
räägitule.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
35 
Kommunikatsioon 
Teeninduses on heaks kombeks anda tagasiside kliendi tellimusele seda 
korrates võimaldades seega kliendil olla kindel, et temast on õigesti aru 
saadud ja olles ka ise kindel, et saadi õigesti aru.  
 Klient:  “Noo,  ma  telliksin  siis  ehk   seljanka ….  Aga  kas  see  on 
oliividega?  Ma  ei  tea  ….  Aga  mis  teil  biifsteegi  lisandiks  on?… 
Tegelikult  ma  ikka  liha  ei  taha  nii  palju.  …Ma  võtan  siis 
apelsinimahla. On see ikka eestimaine?… Ja supi ka siis.” 
Teenindaja:  “  Ma  sain  aru,  et  Teile  siis  seljanka  oliividega    ja 
eestimaine apelsinimahl. On see  kõik?” 
     Klient: “Jah, praegu küll.” 
 
  Vaata järgmist joonist (joonis 12) ja püüa mõista, mis kõik 
oleks võinud juhtuda, kui inimene poleks saanud oma sõnadele 
tagasisidet. 
 
  
Mul on nüüd  koduloom ! 
 
Kui tore. Kas sul on nüüd  kass  või papagoi ? 
Oi ei, mul on koer! 
 
Mis tõugu koer see on sul siis? 
Loomulikult see suur tõug, mis Annelgi! 
 
 
 
 
 
 
 
On ta täiskasvanud või kutsikas? 
Ta on suur, ma ju ütlesin. Järelikult täis koer. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
36 
Kommunikatsioon 
 
 
No nüüd saan ma aru. Ta on sul siis selline suur ja beez? 
Suur on ta küll, kuid laiguline. Selline pruunikirju. 
Nüüd sain ma küll aru milline koer sul on. 
 
Joonis 12. Tagasiside 
 
Inimesel tuleb elus kokku puutuda erineva  tagasisidega  nii seda saades 
kui  andes.  Probleeme  tekitab  tavaliselt  tagasiside  mida  antakse 
kellegi/millegi  tegevust või omadusi hinnates (  toitude  väljanägemist või 
maitset,  partneri  tegevust  ühise  ülesande  täitmisel,  juhina  oma  alluvate 
tegevust) .  
Kuidas  anda  hinnangut  nii,  et  sellest  on  ka  kasu:  käitumine  muutub 
näiteks meile soovitavamaks, tehakse ära tegemata asjad, saab selgeks,  
mis on mingi asja juures ebameeldiv jne. , samas ei kahjustu suhted.  
Agressiivsus   sünnitab  agressiivsust.  See  lause  sobib  hästi  tagasiside 
juurde.  Nimelt  kui  me  tagasisidet  andes  riivame  inimese  tundeid  ja 
enesehinnangut, ei võta ta meie kasulikku infot enam vastu. Temas tekib 
viha, hirm, trots ja ta võib hakata käituma vastupidiselt soovitule.  
  Mida  oled  kogenud,  kui  sinu  peale  karjutakse  ja  kästakse 
kohe  ja  kiiresti  oma  käitumist  muuta?  (Mis  sa  koperdad  siin, 
igavene loll, mine istu mujale!) Kuidas reageerisid?  
Kuidas  anda  tagasisidet  nii,  et  sel  oleks  võimalikult  positiivsem 
tulemus? Kasulik on järgmiste punktide arvestamine: 
   rohkem kirjeldusi, vähem hinnanguid 
   räägi käitumisest, mitte isiksusest 
   räägi käitumisest siin ja praegu, mitte minevikust 
   alusta positiivsest ja võimalusel ka lõpeta positiivsega 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
37 
Kommunikatsioon 
   leia  võimalusi  tunnustada  partnerit  tagasiside  andmise 
käigus 
   lähtu probleemi lahendamisest, mitte kohtumõistmisest 
   vali sobiv aeg ja koht 
   arvesta, et inimene jaksab korraga vastu võtta 5-7ühikut 
infot 
   pane tähele rohkem seda, mida ta ütles, mitte seda, miks 
ta ütles 
   vaata asjale suhteliselt, mitte must-valge kategooriates 
   kui  oled  öelnud,  mida  tahtsid,  siis  kuula  ka  teine  pool 
ära 
Tagasiside  andmise  protsesse  kirjeldab  hästi  “hamburgeri  mudel”.  Pane 
tähele  sõnu,  mis  erinevaid  osi  liidavad.  “Aga”  kasutamine  lauses 
kustutab positiivse osa! 
 
 
Positiivsed detailid 
(Mida teine tegi hästi) 
 
JA 
              Negatiivne 
             (Mida teine võiks veel paremini teha või täiustada?) 
SIIS 
JA                            Positiivne üldine info 
            Mis üldiselt hästi on? 
             … veelgi …  parem, täiuslikum jne. 
 
 
Joon. 13.  Tagasiside “Hamburgeri mudel” 
 
Tagasidet saades on kasulik lähtuda  järgmisest: 
   kuula lõpuni ehk on lõpus midagi olulist või positiivset  
   sõnasta  partneri  tekst  oma  sõnadega  ümber,  et  maha 
võtta liigsed emotsioonid 
   pea  meeles,  et  partner  esindab  vaid   iseennast   (palju  on 
maakeral inimesi?) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
38 
Kommunikatsioon 
   saadud  tagasiside  ei  tähenda  veel  minupoolset  kohest 
käitumise muutmist  
   aita  partnerit  tagasiside  andmisel,  see  on  ka  sulle 
kasulik 
Tagasiside  reegleid  on  veelgi.  Ehk  tuleb  sulle  mõni  kasulik  tähelepanek 
meelde? Jaga seda ka teistega! 
Ka kõige negatiivsem info sinu tegevuse kohta on ju tegelikult tagasiside 
ja  sinu  otsustada  on,  kas  seda  edaspidisel  tegutsemisel  arvestada  või 
mitte.  On  selge,  et  olles  mitu  korda  enda  arvates  niiöelda 
ebaõnnestunud, on mõistlik võtta seda kui tagasisidet oma tegevusele ja 
teha teinekord teisiti.  
 Näiteks minnes juhi juurde palgatõusu küsima ja olles saanud mitu 
korda  järjest  negatiivse  vastuse,   tasuks   istuda  maha  (toolile)  ja 
mõelda,  mida  teha  järgmine  kord  teisiti.  Igasugune  kogemus,  mille 
saame,  on  meile  tagasisideks  oma  käitumise  kohta.  Meie  asi  on,  kas 
me  võtame  seda  kui  ebaõnnestumist  või  kui  tagasisidet,  millest 
õppida. 
  Mõtle  erinevatele  tagasiside  reeglitele  ja  oma  kogemustele 
tagasiside  andmisel  või  saamisel.  Leia  igale  reeglile  näide  kas 
iseenda  elust,  filmidest,  kirjandusest,  unenägudest.  Kui  on 
kasutatud  valesti  formuleeritud  tagasisidet,  siis  muuda 
tagasiside reeglitele vastavaks. 
  Proovi  erineval  viisil  tagasisidet  anda  ja  saada.  Jälgi  oma 
tundeid. Kas kõik reeglid toimivad? 
  Mängige  telefonimängu.  Reegliks  on,  et  info,  mida  edasi 
antakse,  peab  olema  täislause,  parem  veel  kui  3-4  lauset. 
Edasiandmine toimub nii, et korraga on ruumis vaid info andja 
ja vastuvõtja. Teised on ukse taga. Kasulik on jutt lindistada. 
Harjutuse esimeses osas andke info lihtsalt edasi. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
39 
Kommunikatsioon 
Harjutuse  teises  osas   kordab   info  vastuvõtja   andjale   saadud  infot. 
Andja saab teha täiendusi. 
Mis põhjustas tulemuste erinevuse?  
Vastus ehk tagasiside  on suhtlemise efektiivsuse mõõdupuu.  
Iga minupoolne suhtlemisühik mõjutab partnerit ja ta vastab sellele (kas 
verbaalselt või mitteverbaalselt).  
Tagasidet  on  võimalik  tõlgendada  erinevalt.  Kui  keegi  ei  mõista  sind, 
aitab  see  sul  õppida:  ma  võin  valida  uue  seletamisviisi,  mis  teeb  mind 
mõistetavaks. Aga sa võid seda tõlgendada ka enda läbikukkumisena või 
süüdistada teisi, et “on alles lollid, ei saa aru”. Valik on sinu. 
Suhtlemise puhul on iga inimene osa süsteemist ja see, mida ja kuidas 
ta  teeb,  mõjutab  teisi  ja  ka  teda  ennast.  Seega  olen  ma  vastutav 
saadavate reageeringute eest ja saan ise midagi ette võtta, kui vastus ei 
vasta minu ootustele.  
Kui  klient  ei  saa  aru  sinu  seletusest,  näitab  see,  milline  on  sinu 
seletusviis. 
Kui  sa  annad  tagasisidet  (näiteks  sõbrale)  ja  ta  solvub,  on  see  märk 
sellest, kuidas sa tagasisidet annad.  
Igapäevases elus ja eriti suhtlemises kehtib lihtne põhimõte: kui soovid 
muutust – tee midagi muud. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
40 
Kommunikatsioon 
Infolevi 
Eelnevalt  vaatlesime  situatsiooni  ,  kus  infot  antakse  ühelt  inimeselt 
teisele.  Igapäevases  elus  liigub  info  erinevate  inimeste  vahel  ja  info 
edasiandmiseks kasutatakse erinevaid kanaleid.  
Kommunikatsioon  võib  olla  vahetu  või  vahendatud.  Vahendatud 
kommunikatsioon  tähendab  seda,  et    kommunikaatori  ja  retsipiendi 
vahel on veel üks lüli, kes/ mis  vahendab  infot. Selleks võib olla raadio, 
televiisor, tõlk, valjuhääldi vms.  
Vahetult edastatav info on tavaliselt emotsionaalsem, info edasiandmine 
on  paindlikum,  kuna  on  võimalik  jälgida  partneri  reageeringut,  saada 
kohe tagasisidet ja sellele vastavalt teha muutusi info esitamises.  
Samas vahendatud info võimaldab võtta aega, et läbi mõelda, mida öelda, 
on  tavaliselt  vähem  isikuline,  võimaldab  tegutseda  ratsionaalsemalt  ja 
vältida kiirustamist, aga samas nõuab rohkem aega.  
Juhul kui on tegemist tähtsate läbirääkimistega, on kasulikum kasutada 
vahendatud  kommunikatsiooni,  samas  klientide  juurdevõitmiseks  sobib 
vahetu kommunikatsioon enam.  
 Uuringute tulemused näitavad, et suur hulk firma kliente valib just 
antud  firma  teenused  seetõttu,  et  keegi  tuttav  on  neile  sellest 
positiivset  infot  andnud  (aluseks  turistide  küsitlemine  nende 
eelistustest). 
 
 
 
 
 
Kommunikaator         
retsipient 
 
 
 
 
   kommunikaator 
vahendaja  
  retsipient 
 
Joon. 14. Vahetu ja vahendatud kommunikatsioon 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
41 
Kommunikatsioon 
 
Kommunikatsioon  võib  olla  ka  monoloogiline  või  dialoogiline. 
Monoloogilise  kommunikatsiooni  puhul  kommunikaator  esitab  info 
retsipiendile, 
soovimata 
saada 
tagasisidet 
( monotoonne   loeng). 
Dialoogiline  kommunikatsioon  on  inimestevaheline  suhtlemine,  kus 
rääkija  ja   kuulaja   rollid  vahelduvad.  Rääkija  (info  andja)  teeb   jutus  
pause,  et  saada  retsipiendilt  tagasisidet  (noogutus,  sõnad  jne.).  Esineb 
ka  nn.  nõrgenenud  dialoogilisust,  kus  kuulaja  ainult  näitab  välja,  nagu 
kuulaks, demonstreerib käitumist, tegelikult aga tegeleb oma mõtetega. 
Kommunikatsioon  võib  olla  ka   diaadiline   või   mitmeastmeline . 
Diaadilise 
kommunikatsiooni 
juhtu 
käsitlesime, 
analüüsides 
kommunikatsiooniskeemi 
joon.3. 
Mitmeastmeliseks 
nimetatakse 
kommunikatsiooni  juhul,  kui  info  läbib  enam  kui  kahte  isikut.  Mida 
enam  mitmeastmeline  on  kommunikatsioon,  seda  enam  tuleb  sisse 
infomoonutusi, 
lisandusi, 
seda 
enam 
infot 
kaob. 
Diaadilise 
kommunikatsiooni  korral  on  kergem  kontrollida  info  päralejõudmist, 
sellest  arusaamist,  samas  kui  mitmeastmelise  puhul  on  tagasiside 
saamine keeruline.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Diaadiline kommunikatsioon 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mitmeastmeline kommunikatsioon 
Joon. 15. Diaadiline ja mitmeastmeline kommunikatsioon 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
42 
Kommunikatsioon 
 
Rühmaharjutus.  Vali  välja  mingi  informatsioon 
ajalehest  (liiklusõnnetus,  spordisündmuse  kirjeldus  vms.). 
Järgneb harjutus telefonimängu põhimõttel, ainult et ruumis 
viibivad korraga vaid 1 infoandja ja 1 vastuvõtja. Järjekorras 
kutsutakse  ülejäänud  rühma  liikmed  ruumi,  kus  neile 
annab info edasi viimane selle  saanu . Ruumis olijad jälgivad, 
mis  juhtub  informatsiooniga.  Pidada  silmas,  et  oluline  on 
edasi  anda  seda,  mida  ise  sain.  Võimalusel  lindistada,  et 
pärast 
oleks 
võimalik 
analüüsida. 
Mis 
juhtus 
informatsiooniga? Mis  kadus  kõigepealt? Mis moondus? Mis 
tuli juurde? 
Kommunikatsiooni  on  võimalik  jaotada  ka  interpersonaalseks  ja 
intrakommunikatsiooniks.  Esimene  neist  tähendab  kõnelemist  teiste 
inimestega (kasutades kas sõnalisi või mitteverbaalseid vahendeid), teine 
aga 
iseendaga 
kommunikeerumist, 
iseendaga 
arupidamist. 
Intrakommunikatsioon  väljendub  ka  päevikupidamises,  kunstiteoste 
loomises, kirjades, meditatsioonis, sisemonoloogis. 
 
Mõtle ja analüüsi erinevaid suhtlemissituatsioone. Leia 
näited 
kõikidele 
ülalpool 
toodud 
kommunikatsiooni 
alaliikidele. Missuguseid tähelepanekuid sul on nende kohta 
veel lisada? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
43 
Kommunikatsioon 
Kommunikatsioonitõkked 
Miks informatsioon ei jõua pärale? 
Üheks  põhjuseks  võib  olla  mitmeastmeline  suhtlemine,  mis  põhjustab 
palju infokadusid, -moonutisi jne.  
Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel?  
Kõike  seda,  mis  raskendab  informatsiooni  kohalejõudmist,  sellest 
arusaamist,  nimetatakse  kommunikatsioonitõketeks.    Kasutusel  olev 
mõiste suhtlemistõkked (roadblocks ingl.k.) tähendab aktiivse kuulamise 
asemel  ignoreerimise  vms  kasutamist  (täpsemalt  loe  juba  Kuulamise 
osast) 
Võttes  aluseks  joon.10  saab  kommunikatsioonitõkked  jaotada 
keskkonnast  tulenevateks,  kommunikaatorist  põhjustatuteks  ja 
retsipiendist tingituteks.  
Keskkonnast põhjustatud tõkked: 
   müra  (asfaldipuuri  töötamine  akna  taga,  valju  muusika 
raadiost,  karjuv  ja  korraga  rääkiv  rahvamass,  aga  ka  liig  ere 
valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, …. Seega kõik, mis 
seotud  raskendatud  kuuldavuse,    nähtavuse,  haistmise, 
maitsmise, tundlikkusega) 
   koht  (ruumi  suuruse,  temperatuuri  ja  värvuse  näitajad  ,  mis 
mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) 
    kellaaeg   (on  sõltuvuses  inimese  tähelepanu   seisundiga   –  öösel 
kella  4  ajal  edasiantud  info  on  aeglasemalt  omandatav  kui 
hommikul kell 10 edastatu) 
   keelebarjäär  (seotud  keelekeskkonnaga,  kus  infot  antakse  - 
eestikeelses  keskkonnas  viibides  võtab  võõrkeelne   turist   infot 
halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) 
   staatusevahe  (väga  suur  erinevus  suhtlejate   staatuses  
halvendab informatsiooni arusaadavust) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
44 
Kommunikatsioon 
Kommunikaatorist põhjustatud tõkked: 
   kontakti  puudumine  infoandja  ja  vastuvõtja  vahel 
(olulisem!) 
   segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) 
   monoloogilisus  (ei  anta  vastuvõtjale  võimalust  anda 
tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) 
   ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja 
kahvatuks, igavaks 
   ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid  
Retsipiendi põhjustatud tõkked: 
   mõttelaiskus, viitsimatus tähele panna, kaasa mõelda 
   psühholoogiline  barjäär    kas  info  andja,  tema 
väljendusviisi  või  informatsioonis  olnud  võtmeärritajate 
suhtes (mõni inimene võib olla kas niivõrd ebameeldiv või 
ka  meeldiv,  et  me  ei  suuda  temalt  infot  vastu  võtta.  Või 
võtame  seda  valikuliselt  vastavalt  sellele,  mida  me 
arvame,  et  ta  tahab  anda.  Samas  võib  mõni  sõna-mõte 
viia me mõtted hoopis teisele  teemale  ja me võtame vastu 
vaid sellele vastavat infot) 
   hoiak,  ootus,  eelarvamus  -  inimene  kuuleb-saab  seda 
infot,  mida  ta  ootab-tahab  saada  (kui  ma   ootan ,  et 
minuga  hakatakse  nüüd  pahandama,  tundub  igasugune 
minu poole pöördumine õiendamisena) 
   enda  sõnavõtu,  esinemise  või  vastamise-põhjendamise 
oma mõtetes ette valmistamine 
Nagu märgata, võib olla väga erinevaid põhjuseid, miks informatsioon ei 
jõua  kohale.   Tavalises   igapäevaelus  me  kõiki  kommunikatsioonitõkkeid 
vältida ei saa. Võimalus on neid ainult vähendada.  
Siiski  on  üks  kindel  viis  üle  saada  kõige  erinevamatest 
kommunikatsiooni-  ja  suhtlustõketest  ja  see  on  valmisolek  üksteist 
mõista. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
45 
Kommunikatsioon 
 
Leia  näited  kõikidele  erinevatele  tõketele,  lähtudes 
oma  erialas  ettetulevatest  situatsioonidest.  Missuguseid 
kommunikatsioonitõkkeid leidsid enam? 
 
Katseta   teistega  koos  erinevaid  tõkkeid  ja  jälgi  nende 
mõju suhtlemisele. Mida leidsid? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
46 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
MÕJUTAMINE EHK INTERAKTSIOON 
Suhtlemise käigus toimub vastastikune mõjutamine. Sekretär, suheldes 
firmasse  tulnud  äripartneriga,  mõjutab  teda,  samas  saab  ka  ise 
mõjutatud. Suhtlemise kaudu saab mõjutada 
  käitumist 
  tundeid 
  hoiakuid 
  teadmisi 
  enesehinnangut 
  eesmärke 
  suhtlemisvalmidust 
  kujutlust enda ja teiste rollidest 
  pingetaset 
Ja palju muud 
Kuidas  on  see  võimalik.  Järgmine  joonis  kirjeldab  seda,  mis  toimub 
suhtlemisel inimeste psüühilisel tasandil ja mida on märgata väliselt. 
Väline käitumine (sõna, zest , miimika, poos jne.) 
Suhtlemise  käigus  mõjutamist  on  kujutatud  ka  kui  turusituatsioonis 
käitumist (Kelly, Thibaut).  
Suhtlemise  eesmärgiks  on  tegelikult  ju  rahulolu  saavutamine  ja 
ebameeldivuse  vähendamine.  Rahule  jäädakse  sellise  suhtlemisaktiga, 
mis  lõpeb  rahulolu  tundega,  situatsiooniga,  mille  jooksul  oled  andnud 
just niipalju, kui vastu said.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
47 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
 
 
 
 
Joonis 16. Nõiutud ring 
 
 Näiteks  sobib  turul  kapsapea   ostmine .  Müüja  jääb  rahule  teatud 
hinnaga,  teatud  juhul  on  ta  nõus  ka  rahalist  hinda  alla  laskma,  kui 
saab midagi, mis seda kompenseerib (olgu selleks või tunnustus).Ostja 
on  nõus  maksma  teatud  hulga  raha  kapsa  eest,  et  olla  tehinguga 
rahul.  
Juhul kui mõlema poolt pakutav vastab vajadustele, lõpeb  kauplemine  
vastastikuse  rahuloluga.  Kui   kaupmees   küsib  liiga  palju  ja  ostja  ka 
maksab  rohkem  kui   kavatses   on  küll  müüja  rahul,  aga  ostja  tunneb 
end ebamugavalt, sest on andnud rohkem kui saanud.  
Juhul kui kapsa eest makstakse rohkem kui müüja küsis on tal ikkagi 
ebamugav  tunne,  nagu  oleks  ta  võlgu  jäänud  ja  peaks  veel  midagi 
lisama. Siit ka järeldus – suhtlemine lõpeb siis rahulolu tekitavalt, kui 
partnerite vajadused on võrdsel määral rahuldatud. 
Suhtlemises  asendatakse  raha  “paitustega”.  Paitus  -  see  on 
suhtlemisaktis  partnerile  tähelepanu  osutamine  sõnade,  liigutuse  vms. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
48 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
näol.  Kui  vastastikuste  paituste  arv  on  võrdne  nii  koguselt  kui  kaalult, 
on  partnerid  rahul, juhul kui üks  jagab  pidevalt paitusi, teine aga vastu 
ei anna, tekib dissonants ja mõlemapoolse rahuloluga lõppev suhtlemine 
on vähe tõenäoline. 
Suhtluspartneri  poolne  suhtlemiseühik  (lause  näiteks)  kutsub  teises 
partneris  esile  teatud  vastureaktsiooni.  Ega  ilmaasjata  öelda,  et  “ pada  
sõimab  katelt,  ühed  mustad  mõlemad”  või  et  “tüli  puhul  on  mõlemad 
pooled süüdi” või ”mida küsid, seda saad”.  
Et  lähemalt  käsitleda  vastastikust  mõjutamist,  tuleb  kindlasti  mainida 
Berne `i nime.  
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
49 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
SUHTLEMISTASANDID JA –KÄIGUD 
 
Berne 
nimetas 
oma 
teooria 
vastastikuste 
suhete 
kohta 
transaktsionaalseks analüüsiks. 
Inimesed 
kasutavad 
suhtlemises 
erinevaid 
suhtlemistasandeid, 
kusjuures  kõik  kolm   tasandit   on  olemas  kõigil  inimestel.  Vastavalt 
vajadusele  valib  inimene  enda  arvates  situatsioonile  (partneri  eelnevale 
lausele) sobiva tasandi. Need tasandid  on vanema, täiskasvanu ja lapse 
tasandid.  
Vanema 
tasandil 
toimub 
tavaliselt 
käsutamine, 
õpetamine, 
moraliseerimine,  klatšimine,  ka   lohutamine ,  noomimine  jne.  Vanema  
tasandilt   suhtlemise  õpime  selgeks  oma  vanemaid  jälgides  ja  matkides. 
Vanema tasandil suhtleme  selliselt , nagu teaksime, mis on õige ja mis on 
vale,  olles  veendunud,  et  just  nii  peab  olema  ja  nii  peab  tegema. 
Tunneme  end  olevat  targema,  tugevamana,  võtame  endale  vastutuse 
tagajärgede eest. Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et vanem teab kõike, ta ei 
kahtle ega kõhkle, tal on alati õigus.  
Tavaliselt  ta  manitseb,  suunab,  õpetab,  lubab  ja  keelab,  hindab,  kiidab 
ja laidab, arvustab, aga ka hoolitseb, aitab, kaitseb, lohutab. 
Täiskasvanu  tasandil   suhtlemisega   on  tegemist,  kui  suheldakse 
võrdsete 
partnerite 
tasandil. 
Täiskasvanute 
tasandil 
suheldes 
analüüsitakse,  prognoositakse,  peetakse  nõu  jne.  Vastutus  jaguneb 
võrdselt  mõlema  suhtluspartneri  vahel.  Kahjuks  on  täiskasvanu  tasand 
kõige  hiljem  omandatav  ja  mõned  inimesed  võib-olla  seda  ei  omandagi. 
Samas  nii  ärialased  kui  diplomaatilised  läbirääkimised  toimuvad  just 
täiskasvanu tasandil.  
Kokku  võttes  täiskasvanu  tasandit  tuleb  märkida,  et  analüüsimine, 
kaalutlemine,  põhjendamine,    faktidele  toetumine  on  just  selle  tasandi 
märksõnad.  Täiskasvanu  tasandil  suhtlemisel  ollakse  eelarvamustevaba 
ja kontrollitakse emotsioone. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
50 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Lapse tasandil  toimub loov tegevus,  loominguline  tegevus, uute ideede 
genereerimine,  mängimine,  flirtimine,  jonn,  naer,  rõõmustamine  ja  kõik 
see,  mis  on  omane  lapsele.  Intiimsuhete  tasand  on  ka  lapse  tasand. 
Samas  sisaldab  ka  lapse  tasand  nn.  jonnivat  last.  Lastekodulastel  on 
lapse tasand suhteliselt halvasti välja arenenud. Seega siis väljendatakse 
lapse  tasandil  suheldes  oma  tundeid,  soove,  tahtmisi,  nõutakse  oma, 
vaimustutakse.  
Lapse  tunneb  ära  sellest,  et  ta  küsib,  uurib,  fantaseerib,  katsetab, 
protesteerib,  vaidleb,  aga  ka  otsib  tuge,   kardab ,  usub  kergesti  ja 
usaldab. 
Erinevatel inimestel on erinevate tasandite arengutase erinev.  
 Näiteks  võib  olla  inimesel  hästi  arenenud  vanema  tasand,  aga 
täiskasvanu ja lapse tasand halvasti. See tähendab seda, et suheldes 
eelistab  ta  kasutada  võtteid,  mis  on   omased   vanema   tasandile   ka 
juhul, kui temalt oodatakse näiteks lapse tasandil suhtlemist. 
Tavalisel   on  nii,  et  kui  alustatakse  suhtlemist  vanema  tasandilt, 
soovitakse vastust saada ka lapse või vanema tasandilt. Ja paratamatult 
me ka sellele soovile allume, sageli kahjustades  omaenda  huve, vajadusi 
ja suhteid.  
Hea suhtleja valdab suhtlemist kõigil kolmel ülalpool toodud tasandil ja 
oskab neid kasutada lähtudes situatsioonist. 
Kolmel  suhtlemistasandil,  igal  neist,  on  oma  plussid  ja  oma  miinused. 
Järgnevalt ülevaade neist. 
Vanema tasand 
- 
+ 
keelud, 
käsud, 
reeglid, 
seadused,  reaalne  roll   kasvatamisel ,  energia-
autoritaarsus ,  jäikus,  kamandamine,  vahel  säästlikkus, autoriteetsus 
madal enesekriitika 
Täiskasvanu tasand 
- 
+ 
emotsionaalne  pidurdatus,  fantaasiavaesus,  rahulikkus, vaoshoitus, kalkuleerivus 
ülemäärane kahtlemine 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
51 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Lapse tasand 
- 
+ 
pidurdamatus, pelglikkus 
vaimustuvus, 
uudishimu, 
impulsiivsus, 
kujutluslend 
 
Vanema  tasand  meenutab    õpetajat,  täiskasvanu  tasand  juristi  ja  lapse 
tasand kunstnikku. 
Nagu  ülalpool   mainitud   kutsub  üks  suhtluskäik  teatud  tasandilt  esile 
vastuskäigu teiselt teatud oodatud tasandilt. Suhtluskäikusid jaotatakse 
rööpseteks ja ristuvateks. 
Rööpsed  käigud  on  sellised,  kus  oodatud  tasandile  vastav  vastus 
tulebki. Näiteks on esimene lause vanema tasandilt: “Miks sa hilinesid?”, 
oodates vastust lapse tasandilt. Ja sealt see tulebki: “Mina pole süüdi.” 
Juhul kui vastuse tasand ei vasta oodatule, on tegemist ristuva käiguga 
. Ristuvad käigud viivad kergemini konfliktini. 
 
Vaata järgmisi jooniseid ja püüa tuua näited iga 
skeemi kohta. 
 
 
  
    
V             V   
V 
  V 
      V           V 
    V 
       V 
 
 
     
 
 
T 
     T   
T 
   T 
      T          T 
   T 
       T 
 
 
 
L 
     L   
L 
   L 
       L   
L 
   L 
       L 
 
Joon. 17.  Rööpsed ja ristuvad suhtlemiskäigud 
 
Mis tasandil suhtlemine on sinu puhul tavalisem ? 
Joonista enda tasandite kohta nn. kolmeosaline ussike, kus 
iga ussi lüli on üks tasanditest. Missuguse said? 
 
 
 Kas sellise                V       T   L                                     
 
 
 või sellise       V   T L 
 
või sellise 
 
 
 V 
    
T  L 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
52 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
 
või hoopis….. 
 
Siin nüüd mõned sagedasti ette tulevad näited erinevatelt elualadelt 
erinevate käikude kohta: 
 Teenindaja hotellis: “No vaata, missugused need rootsi turistid on, 
kõik prügikastid on kommipabereid kahe tunniga täis!” 
Administraator hotellis: “Jah, ega nad normaalsed küll pole, et nii 
väikeste lastega üldse reisima tulevad!” 
(Klatš, VVV) 
  Giid :  “Nüüd  peate  minema  mööda  seda  tänavat  otse,  kuni  jõuate 
roosa   majani.  Sealt  pöörake  vasakule  ja  otse  teie  ette  jääbki  I-punkt. 
Ukse kohal on roheline silt , kuhu on kirjutatud suurelt I täht.” 
Turist: ”Oi, kui tore. Aga miks seal I-täht on?” 
(õpetamine, VLV) 
 Firma juht: “Homseks olgu aruanded trükitult minu laual.” 
Sekretär:  “Jah,  ma  teen  nad  valmis,  nii  et  kohe  hommikul  saate 
nendega tutvuda.” 
(õpetamine, ametialane käsundamine, V TT) 
Need on rööpsed käigud. 
 Ristuvad käigud on näiteks järgmised: 
Klient: “Minu tellimus on veel täitmata.” 
Teenindaja: “Mis te mind süüdistate?” 
(TT,  LV) 
 Müüja: “Ütlesin juba, et ilma ostukorvita ei teenindata!” 
Ostja: “Ärge kamandage!” 
(VL, VL) 
Ristuvad käigud viivad konfliktini! 
Kombineerides  erinevaid  tasandeid  ja  käikusid  kujunebki  välja 
vastastikune suhtlemise võrgustik.  
Berne jaotab erinevad suhtlemisviisid veel 
  rituaalideks, 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
53 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
  ajatäideteks ja 
  mängudeks 
Rituaalne  suhtlemine  on  tavaliselt  seotud  suhtlemise  alustamisega 
( tervitamine , tutvustamine jne.),lõpetamisega (lahkumisrituaal) või  etiketi  
poolt  kindlaks  määratud  suhtlemisega  (õnnitlemine,  kaastunde 
avaldamine,  teeninduses  ka  kliendi  poole  pöördumine,  tema  kaebustele 
vastamine, informatsiooni andmine vastavalt firma stiilile jne.).  
Rituaalne  suhtlemise  puhul  on  tavaliselt  tegemist  rööpsete  käikudega, 
vahetatakse  paitusi  ja kogu suhtlemine  on nn. ohutul pinnal. Lähtudes 
kultuurierinevustest võib rituaalides kasutatud käikude arv olla erinev ja 
ka nende pikkus varieeruda.  
 
võrdle  “Tuhande  ja  ühe  öö”  muinasjuttude  tegelasi  ja 
noori tänapäeva eurooplasi tervitamisel 
Ajatäideteks  nimetatakse  suhtlemist  ,  mis  toimub  ohutul  tasandil, 
rööpsete  käikudega  ja  kasutatakse  suhtlemisaukude  täitmiseks, 
orienteerumiseks   partnerites  jne.  Ajatäite  teemad  võivad  olla  näiteks 
seltskonnas  suheldes  “ eilne   ilm”,  “õhtune  film”,  “möödunud  pidu”,  “kes 
kellega 
käib”, 
”viimane 
mood”, 
“spordivõistluse 
tulemused”, 
“ automargid ”, “lollid vanemad”, “raske elu” jne.  
Teemad varieeruvad, lähtudes suhtlejate vanusest , tegevusaladest jne.  
Tegelikkuses  sellisel  suhtlemisel  vaidlusi  ei  ole,  kui  need  ka  kipuvad 
tekkima ,  antakse  kergesti  järele,  samas  jääb  mulje,  nagu  arutatakse 
väga oluliste asjade üle.  
 
Olles  seltskonnas  või  kohvi  joomas  ühiselt  või 
suitsunurgas,  pane  tähele,  millest  ja  kuidas  räägitakse. 
Tegemist  on  tüüpiliste  ajatäidetega.  Mis  on  erinevates 
kohtades tüüpilisemad teemad? 
Ajatäited  on  vajalikud  suhete  hoidmiseks,  seega  vajalikud  ka  kliendiga 
suheldes. Oluline on siin see, et mitte astuda ajatäite tüüpi suhtlemisest 
välja.  Näiteks  kui  töötajate  kohvijoomisel  on  ajatäite  teemaks  ”loll 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
54 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
ülemus”  ja  üks  inimene  seltskonnas  hakkab  teisi  ümber  veenma,  et  “oi 
kui tore ta on jne.” Võib olla reaalne, et järgmine kord teda kohvi jooma 
ei kutsuta. 
Mängudeks  nimetab  Berne  selliseid  suhtlemiskäike,  mis  viivad 
lõppkokkuvõttes  ebaefektiivsele  käitumisele.  Samas  nende  käikude 
(mängu)  ajal  saab  inimene  piisavalt  paitusi.  Berne  on  ära   toonud   40 
erinevat mängu,  jagades  nad  temaatika  järgi. Tööalasteks mängudeks on 
näiteks “Käpard”, “Vahele jäid”, kodusteks “Külm naine”, “Käsikähmlus”, 
üldisteks “ Alkohoolik ”, “Oleks vaid”, ”Mudakook”. (Vaata lähemalt Berne 
või Kidron) 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
55 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Mõjutamismehhanismid 
Nagu  märkasid,  toimub  mõjutamine  sageli  märkamatult.  Samas  on 
olemas  kindlad  mehhanismid,  mille  kasutamine  suhtlemisel  annab  pea 
alati  mõjuefekti.  Üldjoontes  võib  need  mehhanismid  jaotada  kolme 
rühma. 
  Sõltuvussuhtega mõjutamine 
  Negatiivsed mõjutamismehhanismid 
  Positiivsed mõjutamismehhanismid. 
Sõltuvussuhtega mõjutamine põhineb asjaolul, et kui inimesel on oma 
oluliste vajaduste rahuldamiseks piiratud võimalused, siis see, kes neid 
võimalusi  omab,  omab  ka  võimu  selle  inimese  üle.  Ta  saab  teda 
mõjutada läbi inimese põhivajaduste. 
Tüüpilisemateks   vajadusteks   on  rühmakuulumise  (teiste  hulka 
kuulumise) vajadus,  infovajadus  ja autoriteedivajadus. Loomulikult saab 
kasutada sõltuvussuhtesse asetamiseks mistahes inimese vajadusi. 
Vabanemine  sõltuvussuhtest algab sellest, kui inimene endale  tunnistab  
oma  sõltuvust  ja  hakkab  sellest  väljapääsu  otsima.  On  kaks  teed  välja 
pääsemiseks 
1.  otsida oma vajaduse rahuldamiseks  alternatiivne  variant (teine 
rühm, teine infoallikas , teine autoriteet), 
2.  sisendada endale, et tegelikult mul seda vajadust pole (tahangi 
üksi olla, polegi infot vaja, olen ise kõige targem ) 
 
Kuidas  ja  kas  on  teie  klient  teie  suhtes  sõltuvuses? 
Kuidas sellest välja pääseda? 
 
Kas  Sa  ise  oled  kellegi  suhtes  sõltuvuses?  Kuidas 
sellest välja pääseda? 
Sõltuvussuhte  korral  muudab  inimene  oma  käitumist,  hoiakuid, 
väärtusi,  muutub  tema  mina-pilt  ja   enesehinnang   ja  seda  mõjutamise 
tagajärjel. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
56 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Negatiivsed  mõjutamismehhanismid  on  sellised,  mille  kasutamine 
kahjustab inimest. Nimelt ei võeta arvesse inimese enda soove, tahtmisi, 
vajadusi, 
vaid 
manipuleeritakse 
temaga. 
Negatiivsete 
mõjutamismehhanismide  kasutamise  tagajärjel  inimene  küll   laseb   end 
mõjutada,  kuid  tunneb  ennast  pärast  halvasti  ja  pole  rahul 
suhtlemisega. 
Negatiivsete mõjutamismehhanismide alla kuuluvad: 
  füüsilise vägivallaga mõjutamine 
  löömine 
  raputamine 
  tõukamine jne. 
  psüühilise vägivallaga mõjutamine 
  karjumine 
  hääletõstmine 
  ähvardamine 
   needmine  
  hüsteerika 
  mõnitamine jne. 
  demagoogiaga mõjutamine 
  kainele mõistusele rõhumine 
  enamuse arvamusega manipuleerimine  
  autoriteetide kasutamine 
  faktidega vassimine 
  ülemäärase pateetikaga mõjutamine 
  sildistamine jne. 
 
  Tuleta  meelde  näiteid  oma  elust,  kus  puutusid  kokku 
ülalpool  nimetatud  võtete  kasutamisega.  Kuidas  ennast 
tundsid? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
57 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Leia  ajalehtedes  näited   demagoogia   kasutamise  kohta.  Püüa  leida 
näide  igale  tüüpilisele  demagoogilise  lause  tüübile.  Missugusest 
lehest (ajakirjast) oli näiteid kergem leida? 
  Vaata mõnda kergesisulist seriaali ( seep ) ja pane tähele, kui 
palju kasutatakse seal demagoogia võtteid. Missuguseid leidsid 
rohkem? 
Positiivsed  mõjutamismehhanismid  on  seotud  paituste  jagamisega, 
tekitavad  tavaliselt  inimeses  meeldivaid  tundeid  ja  selle  tagajärjel 
lastakse ennast meelsamini mõjutada. Siis alla kuulub kaks kategooriat: 
  Emotsioonidega mõjutamine 
  Meeldivusega mõjutamine 
Emotsioonidega 
mõjutamine 
seisneb 
positiivsete 
emotsioonide 
väljanäitamises  ja  sellega  nende  ülekandmises  suhtluspartnerile.  On  ju 
meeldiv  küll,  kui  turismibüroosse  sisenedes  teenindaja  naeratab  ja 
väljendab  rõõmu  teie  tuleku  üle.  Ka  kõige  paadunum  toriseja  muutub 
natuke lahkemaks (vähemalt momendiks). 
Meeldivusega  mõjutamine  põhineb  seisukohal,  et  inimene,  kes  on 
meeldiv,  suudab  mind  paremini  mõjutada  kui  ebameeldiv.  Kes  on  siis 
meeldiv? 
  Kirjuta  üles  vähemalt  7meeldiva  inimese  tunnust!  Võrdle 
neid  naabri  omadega  ja  pange  rühmaga  kokku  10-15  erinevat 
tunnust! 
Põhimõtteliselt  on  võimalik  meeldivust  näitavad  omadused  paigutada 
viide rühma. 
 Meile on meeldivad need inimesed 
  Kellel  on  mingid  antud  kultuurikontekstile  omased  meeldivad 
tunnused  –  eesti  kultuuris  on  selleks  heasüdamlikkus, 
abivalmidus,  rahulikkus  jne.  Siia  alla  võib   kuuluda   ka  tarkus, 
tundlikkus , huumorimeel ja palju muudki. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
58 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
  Kes  on  välimuselt  meeldivad  –   sedagi   lähtuvalt  antud 
kultuurikontekstist.  Aafrika  või  Okeaania   suguharude   välised 
meeldivuse tunnused on erinevamad euroopa  omadest . Meeldiv 
riietus, soeng, make up kuuluvad just siia rühma. Selge on ka 
see,  et  punkarile  on   meeldivam   punkarlik  välimus  kui 
pintsaklipslase oma, 
  Kes  on  minuga  sarnane,  seda  nii  päritolu,  keele,  kultuuri,  kui 
ka vaadatavate filmide, harrastatavate hobide,  lemmikspordiala , 
-näitleja,  -muusika  jne.  osas.  Tuletage  meelde,  kui  meeldiv  on 
kohata  teist  eestlast    näiteks  Londoni   trammis .  Kliendi  puhul 
on  oluline  tunnustada  temale  meeldivat  ja  anda  mõista,  et see 
ka mulle meeldib. Nii luuakse sarnasus ja edasi … 
  Kellel  on  mingid  erilised  omadused  –  tippsportlane,  laulja, 
näitleja,  kuulus  poliitik,  väga  ilus,  väga  rikas,  väga  tark, 
musikaalne,  hea  kunstnik  vms.  Erinevate  inimeste  puhul 
võivad  olulised  olla  erinevad  tunnused-  kõverate   jalgadega  
inimesele  võib  olla  meeldib  inimene,  kellel  just  jalad  on  ilusad 
… 
  Kellele mina meeldin - sellest antakse märku ja on ju raske ära 
öelda  inimesele,  kellele  ma  meeldin.  Laused  “sina  kindlasti 
oskad”, “sa oled ju nii tark”, “sina kui spetsialist kindlasti oskad 
aidata”, “sa oskad nii kenasti esineda…. “ Tuleb meelde? 
  Leia suhtlemisel kasutatavaid  lauseid  iga meeldivust näitava 
tunnuse juurde! 
Nende  rühmade  kohta  leiad  piisavalt  näiteid  ka   Carnegie   raamatust, 
kuid  loe  seda  arvestusega,  et  tegemist  võib  olla   variandiga  
ennesõjaaegsest    raamatust,  mil  inimestevaheline  suhtlemine  põhines 
teisel ideoloogial kui tänapäeva arenenud riikides.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
59 
Mõjutamine ehk interaktsioon 
Vastutustundetu  mõjutusvahendite  kasutamine  areneb  edasi  teise 
inimesega  manipuleerimiseks  ja  ärielu  (ka  isikliku  elu)  kontekstis 
tavaliselt selline suhtlemismaneer halvendab suhtlemist.  
Hoolimata  sellest,  et  räägitakse,  kui  julm  ja  karm  on  äri,  on   edukad  
ärimehed  suhtlemisel  piisavalt  teineteist  arvestavad  ja  suhtuvad 
partnerisse kui võrdsesse.  
Võtja-võitja ideoloogia kasutamine ei ole ainult psühholoogide poolt välja 
mõeldud  sõnadeühend,  vaid  tänapäeva  reaalses  elus   edukust   tagav 
suhtlemise kriteerium.  
Võitja-võitja  (ehk  ka  võidan-võidad,  win-win)  on  sellisel  põhimõttel 
toimuv  suhtlemine,  mus  edukaks  peetakse  suhtlemist  vaid  juhul  kui 
mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. 
Lähemalt loe selle kohta enesekehtestavat käitumist kirjeldavast osast. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
60 
Suhtlemisvahendid 
SUHTLEMISVAHENDID 
Suhtlemisvahendid 
on 
võtted, 
mida 
kasutatakse 
suhtlemisel 
informatsiooni  andmiseks . Jaotatakse neid verbaalseteks (sõnalisteks) ja 
mitteverbaalseteks  (mittesõnalisteks).  Inimene  kontrollib  oma  sõna 
tavaliselt paremini kui kehakeelt. Samas saadakse kehakeele kaudu 80% 
informatsioonist,  sõnadele  jääb  vaid  20%.  Suhtlemise  puhul  pole 
tähtis mitte see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. 
 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid 
Mitteverbaalsed 
suhtlemise 
vahendid 
lisavad  
ekspressiivsust, 
võimaldavad  olulist  rõhutada,  tugevdavad  kontakti,  aitavad  kontakti 
reguleerida,  reguleerivad  ka  suhtlemise  tempot,  annavad  enamuse 
informatsioonist.  
Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalse suhtlemiskeele oskuste 
valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama 
vaistlikult me seda ka “loeme”.  
Oled  ehk  isegi  olnud  situatsioonis,  kus  tekib  tunne,  et  suhtluspartner 
valetab.  Sõnad  olid  ju  usutavad?  Järelikult  oli  kehakeeles  midagi,  mis 
tekitas 
võõristust. 
Sellise 
situatsiooni 
puhul 
saab 
rääkida 
mittekongruentsusest suhtlemises.  
Kongruentne  on  see  käitumine,  milles  kogu  teade,  nii  verbaalne  kui 
mitteverbaalne, 
vastavad 
edasiantava 
tähendusele. 
Suhtlemises 
saadakse  enam  infot,  kui  rääkija  eeldab.  Kõik  sõltub  muidugi  sellest  , 
kas partner oskab jälgida ja märgata.  
Mittekongruentseks  nimetatakse  suhtlemist  juhul,  kui  sisu  ja 
mitteverbaalne  teade  pole  kooskõlas.  Näiteks  teenindaja,  kes,  hambad 
ristis,  tehislikult  naeratab   kulm   endal   kortsus ,  öeldes  “Meil  on  nii  hea 
meel  teid  siin  taas  näha”  suhtleb  mittekongruentselt.  Vastuolu 
tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
61 
Suhtlemisvahendid 
Mittekongruentsuse  märkamiseks  on  kasulik  tähele  panna  järgmisi 
detaile: 
  Käed  –kokkusurutus  või  lõdvestus,  žestikuleerimine  kas 
peopesad all, üleval või peidus 
  Hingamine – sissehingamine, pausid , sügavus 
  Jalad – jalapöidade pöörded, kiigutamine, liigutamine 
  Pea,  kael,  õlad  –lõua  liikumine,  pea   sirutus   või  õlgade 
vahele tõmbumine 
  Miimika- kulmud, suu, vaade, naeratus 
  Hääl –  tonaalsus , intonatsioon, tempo, valjus, fraasid  
Mitteverbaalse  suhtlemise  vahendid  on  võimalik  jaotada  vastavalt 
vastuvõtukanalile (meelele) 
  Visuaalsed ehk nähtavad 
  miimika 
  žest, viipekeel 
  keha asend, poos 
   distants ehk vahemaa suhtlejate vahel 
  silmside 
  silmade ilme, pilgu suund 
  riietus, ehted, make-up 
  Auditiivsed ehk kuuldavad 
  intonatsioon 
  hääle valjus 
  hääle kandvus 
  kõne tempo 
  hääle tämber 
  pausid 
  parasiithelid 
  partiklid (tähenduseta häälikuühendid) 
  Olfaktoorsed ehk haistetavad 
  lõhnad 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
62 
Suhtlemisvahendid 
  haisud 
   aroomid  
  Tegevusega seotud 
Põhjamaised  inimesed  võtavad  palju  informatsiooni  vastu  vaadates  ja 
liigutades või tundes (maitset, lõhna, liigutusi, puudutusi jne.), järelikult 
on visuaalsete ja kinesteetiliste vahendite tähtsus suhtlemisele suur. 
Visuaalsed vahendid 
Miimika  ehk  näoilme  peegeldab  põhiliselt  tundeseisundit.  Oluline  on 
naeratuse  ja  silmade  osa.  Näoilme  on  suhteliselt  hästi  kontrollitav. 
Paremini  tuntakse  ära  täiskasvanu  vasakut  näo  poolt,  lapsel  paremat. 
Vaata täpsemalt osast “Tundeseisundi taju”. 
 
Naeratusel  on   piirkondlikud   ja  kultuurilised  iseärasused.  Näiteks 
itaallased   naeravad  palju.  Naeratus  on  mitmetähenduslik,  naeratada 
saab nii suurnurgad üles- kui allapoole.  
 
 
 
Veenva  naeratuse  tunnuseks  on  see,  et   naeratavad   ka  silmad.  Vastasel 
juhu jääb naeratus külmaks ja teeselduks (halvas mõttes “ keep smiling”).  
Selleks, et saada usutavat naeratust, tasub naeratada järjest vähemalt 5 
minutit, siis võib olla on naeratus muutunud usutavaks. 
Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi 
tema  vastu.  Kui  inimene  vaatab  otsa,  siis  tahab  ta  saada  tagasisidet, 
infot, mööda vaatamine ei ole hoolimatus vaid iseendale keskendumine.  
Tavalises suhtlemissituatsioonis, kus üks räägib ja teine kuulab, on just 
kuulaja  see,  kes  jälgib,  rääkija  tegeleb  ka  meenutamisega  ja  seetõttu 
tema pilk on  ekslevam. Tavaliselt suhtlemise algusel ristatakse pilgud ja 
siis läheb pilk  mujale, et oma tekst ette valmistada.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
63 
Suhtlemisvahendid 
Jälgige,    kuhu  läheb  pilk,  kui  inimene  meenutab.  Nimelt  eelistavad 
inimesed saada infot erinevatest kanalitest.  
Näiteks visuaalset tüüpi inimestel läheb pilk meenutades üles paremale, 
auditiivsetel küljele paremale ja kinesteetilistel alla paremale.  
Vasakule  poolele  pilgu  minek  näitab    info  konstrueerimist,  antud  juhul 
ka valetamist.  
See reegel kehtib vaid paremakäeliste puhul.  
Visuaalsed,  auditiivsed  ja  kinesteetilised  inimesed  võtavad  infot  vastu 
erinevalt, sõnade valik ja esitusvorm peaksid olema teistsugused. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Meenutab olnut pildiliselt    
 Meenutab kuuldut           Sisekõne 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Konstrueerib pilti  
 
 Konstrueerib sõnu, helisid              Tunded 
 
Joon.17. Silmaliigutused ja eelistatud meelekanalid 
 
Otsa vaatamine ei kesta tavaliselt üle 10 sekundi, juhul kui vaadatakse 
otsa  pikemat  aega,  tõlgendatakse  seda  kui  liigset  uudishimu, 
sissetungimist  privaatsusesse,  kui  jõllitamist.   Pikemalt   vaadatakse 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
64 
Suhtlemisvahendid 
üksteisele  silma  intiimsuhete  puhul,  jumaldamise  puhul,  ka 
lobisemishimulised või närvilised inimesed teevad seda. 
Pilgu  suund  näitab  alluvus-domineerimissuhet.  Alluvad  eelistavad 
vaadata  kõrvale  või  jõllitavad  agressorile  hirmuga  otsa.  Domineerija 
vaatab tavaliselt otsa.  
Sagedane   eemalevaatamine  reedab  häbelikkust,  ebakindluse,  ka 
hoolimatuse.  
Silmsidet   on  kergem  hoida,  kui   vestlus   on  meeldival  teemal,    meeldiva 
inimesega. Segase küsimuse puhul välditakse pilkkontakti. 
Konkurentsisituatsioonis  ei  vaadata  otsa,  kuna  pilku  võidakse  mõista 
seal  ka  kui  vaenulikkust.  Idamaisel  turul  on  kaubitseja  silmad  varjus, 
spioonifilmides kasutatakse päikeseprille. Ja põhjus on sama. 
Pilkkontakti sagedus suureneb pikema distantsi puhul. 
Vestluse  lõpus  vaadatakse  otsa  ja  siis  läheb  pilk  ekslema. Muuseas,  ka 
mittekuulajal on ekslev pilk. 
Narkomaani  pilk võib olla ka jõllitav või jälle väga ekslev.  Tema  pupillid  
reageerivad aga normseisundis oleva inimese pupillidest vähem.  
Žestid võivad olla  
  osutavad,  
  selgitavad või  
  rõhutavad.  
Neil  on  nii  ekspressiivne  (tundeid  väljendav)  kui  informatiivne 
funktsioon. 
Võimalik  on  ka  žestide   liigendamine   lähtuvalt  nende  päritolust  ja 
vormist . 
1960ndatel  tegeleti  mitteverbaalse  suhtlemise  vahendite  uurimisega 
põhjalikult ja just sellest ajast on pärit ka sarnane jaotus: 
  ekspressiivsed  –tundmusi  väljendavad  žestid  nagu 
miimika, käte liigutused jne. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
65 
Suhtlemisvahendid 
  järeleaimatavad  –rahvusvaheliselt  arusaadavad  žestid, 
mis  toetuvad  matkimisele,  näiteks  püstoliga  sihtimise 
imiteerimine ähvardamisel 
  skemaatilised  –  lühenenud  liigutused,  mille  käigus 
antakse  edasi  vaid  olulisem  detail,  näiteks  mootorrattast 
rääkides gaasipideme keeramise imiteerimine 
  sümboolsed – abstraktsete omaduste edasiandmine nagu 
rumaluse   näitamine,  õnn  kaasa  soovimine,   valetamine   - 
sõltuvad kultuurikontekstist 
  tehnilised-  lähtuvad  elukutsetest,  kasutatakse  näiteks 
laadimistöödel, ehitusel, tuletõrjes, telestuudios jne. 
  kodeeritud 
– 
kurttummade 
keel, 
meremeeste 
lipusignaalid, hipodroomil kihlveovedajate žestid jne. 
 
Eelpoolnimetatuid loetakse esmasteks žestideks, kuid on ka veel 
  liitžestid  –  ühendatud  on  miimika,  hääl  ,   liigutus   jne. 
Koosnevad 
põhielemendist, 
võtmeelemendist 
ja 
võimendajast. 
  jäänukžestid  –  pöidla  imemine,  küünte  närimine, 
kägarpoosi võtmine jne. 
  rütmurid  –  kõne  ilmestamiseks,  ka  žesti  rütmiks.    Igal 
inimesel  on   kalduvus   eelistada  ühte  või  mitut  rütmuri 
signaali 
Järgnevalt  käsitlen levinumaid visuaalseid suhtlemisvahendeid. 
      Pea asend 
Küljelekallutatud  pea  reedab   kuulajat ,  ettekallutatud  peaasend  aga 
ründajat. Seda juhul, kui pole tegemist halvasti nägijaga. 
      Käed 
Avatud  peopesaga  zestid  viitavadki  avatusele,  usaldusele.  Zestid 
rusikaga, sõrmega, pöidlaga viitavad tavaliselt võimule,  agressiivsusele.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
66 
Suhtlemisvahendid 
Eriti  ebameeldivad  on  zestid  pöidlaga  ja   rusikas   käega.  Need  on 
domineerija, jõuga millegi pealesuruja zestid. Mõjutavad vastaspoolt tihti 
protestile. Viiped, kus nähtav on käeselg, viitavad ülemuslikkusele. (joon. 
18). 
 
 
  
  
Näpuga zestid viitavad võimule on agressiivsed.           
  
 
 
Rusikaga žestid on võimužestid. 
Joon. 18 Žestid labakäega 
Tervitada  on võimalik kas kui võrdne võrdsega, või pannes partner alluva 
rolli. 
Kinnas on tervitamisvõte , mis võimaldab sunnitud alluvarollist väljuda. 
V  kujund  tähendab  võitu,  millegi  saavutamist,  ümberpööratult  on  üks 
maffiamärkidest ja tähendab solvangut.  
Kätt  kasutatakse  ka  tervitamiseks.  Usaldatav  ja  meeldivat  muljet  jättev 
kättpidi  tervitamine  on  selline,  kus  on  tunda  kerget   survet ,  mõlema 
tervitava inimese labakäed on võrdses asendid (vertikaalina).  
Juhul  kui  tervitatakse  nii,  et  üks  käsi  jääb  alla  ja  teine  peale 
(horisontaalselt),  on  tegemist  jõuvahekordade  määramisega,  kusjuures 
allpool  olev  käsi  kuulub  alluvale,  järeleandjale,  pealmine  domineerijale, 
jõulisemale.  Kuna  suhtlemine  võrdses  positsioonis  on  meeldivam  ja 
tulemusrikkam,  on  kasulik  sellisel  juhul  kas  tervitada  kahe  käega 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
67 
Suhtlemisvahendid 
(kinnas)  või  astudes  partnerist  nagu  veidi  mööda,  nii  et  ta  on  sunnitud 
oma käe vertikaalseks keerama.  
Tervitamine  lõdva  käega,  väga  jõuline  teise  käe   muljumine ,  tervitamine 
vaid sõrmeotstest või tervitades randmest jätab ebameeldiva mulje, võib 
tekkida tunne, nagu ei hoolitaks partnerist.  
Tuttavatevaheline  tervitamine  näeb  tavaelus  välja  vaid  käega 
viipamisena. Mida ja kuidas valida, jääb juba teenindaja osaks lähtudes 
konkreetsest situatsioonist ja suhetest. 
Seotud käed. Käsi on võimalik siduda sõrmedest, küünarnukkidest jne. 
Sõrmede  sidumine   viitab   tavaliselt  ebakindlusele,  endassetõmbuvusele, 
eemaldumisele partnerist, vajadusest kaitse järele.  
  Istud  hilisõhtul kaugliinibussis. Sinu kõrvale istub keegi võõras. Mida 
teeb? Tavaliselt pannakse kaed rinnale risti ja jalg üle põlve ehk teiste 
sõnadega  seotakse  käed  ja  jalad.  See  on  märk  antud  juhul  sellest,  et 
keegi on minu territooriumile(mulle liiga lähedale) tulnud. Sama poos 
võetakse  ka  füüsilise  turvatunde  saamiseks  (külmas  ruumis,   vinge  
tuule käes). 
Juhul  kui  pole  võimalik  käsi  vahetult  siduda,  tehakse  seda  vahendite 
abil  –  veiniklaasi  kahe  käe  vahel  keerutamine,  lillede  käte  vahel 
hoidmine, pidev kella vaatamine, diplomaadikohvri kahe käega hoidmine 
jne. tähendab tegelikult sama mis käte siduminegi.  
Kuna  käte  sidumine  on  suletud  poos,  siis  see  raskendab  suhtlemist, 
vähendab info usutavust, raskendab mõjutamist. Teenindussituatsioonis 
peetakse  seda  ebasoovitavaks,  välja  arvatud  juhul,  kui  on  vaja  jääda 
endale kindlaks.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
68 
Suhtlemisvahendid 
     
      
 
Vihane  sulgemine   Võimu näitav sulgemine 
Seljatagant sulgemine 
 
Sulgemine + barjäär 
 
Sõrmede sulgemine 
 
Joon. 19. Käte sidumine 
 
   
 
Avatud, usaldust tekitav 
 
Avatud, teadmatust väljendav 
 
Joonis 20.Avatud kätega suhtlemine 
 
Žestikuleerimine  seotud  kätega  viitab  ebakindlusele,  ärevusele,  mis  ei 
suuda hoida tagasi soovi oma mõtteid edasi anda. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
69 
Suhtlemisvahendid 
 
      Jalad 
Jalgade  sidumine  nagu  käte  siduminegi  viitab  suletusele  ja  kaitsele. 
Jalgade  tüüpilisem  sidumine  on  põlvest  ehk  lihtsamalt  öeldes  istutakse 
jalg  üle  põlve.  Eristatakse  kahte  erinevat  jalg  üle  põlve  istumise  viisi  – 
euroopa  ja  ameerika  viis.  Ameerika   variandi   puhul   toetub   pahkluu 
põlvele  ja  see  lisab  suletusele  ka  võimutunde.   Jalgu   saab  siduda  ka 
pahkluust.  
  Vaata  joonist  21  proovi  erinevaid  jalgade   sidumise   viise. 
Kuidas ennast tunned? Vaatle teisi! Mis Sa neist arvad, kui nad 
erinevates poosides on? 
 
    
    
 
Mehed sulgevad jalgu euroopa- ja ameerikapäraselt. Naised sulgevad sageli 
jalgu vaid pahkluude kohalt. 
 
    
 
See kombinatsioon on tuntud 4T poosi nime all ja väljendab üleolekut, raskendab 
kontakteerumist ja mõjutamist. 
 
Joon. 21. Jalgade sulgemine 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
70 
Suhtlemisvahendid 
Kehakalded  näitavad  suhtlejate  suhtumist  partnerisse  ja  probleemi. 
Tavalise,  kooskõlas  suhtlemise  puhul  on  suhtlejad  kallutatud  ühele 
poole  
     
    
 
Joon. 22. Kooskõlas ja konfronteerunud  poosid  
 
Rääkija on kallutatud  ettepoole , kuulaja tahapoole, rollide vahetudes ka 
poos muutub.  
Üksteise  poole  kallutatud  partnerid  on  tihti  konfrontatsioonis,  samas 
üksteisest  eemale  kallutatud  partnerid  on  kaotanud  huvi  üksteise 
suhtes. 
Ettepoole 
kallutamine 
kaasneb 
ka 
lahkumiseks 
märguandmisega. 
Nii  et  suhtlemisel  partnerid  liiguvad,  vahetavad  poose,  nende  zestide 
rütm muutub. Sarnases poosis ja samas rütmis liikuvatel suhtlejatel on 
kergem saavutada üksteisemõistmist.  
Näiteks  ristiasetatud  jalgadega  partnerile  on  võimalik  reageerida  käsi 
sulgedes  või  need  risti  pannes,  õlakehitusele  reageerida  kerge 
pealiigutusega jne. Mõttekas on tabada ka liigutuste , zestide rütmi. Liiga 
aeglane ja kiire suhtleja leiavad ühise keele raskustega. 
Rütmuri puhul ei ole žest staatiline, vaid liigub kindlas rütmis, ta on ka 
tavaliselt kuhugi suunatud. 
Rusikaga alla löök raiub nagu läbi keerdsõlme, probleemi, rusikaga ette 
löök  on  loomulikult  ähvardus.  Kätega  kääride  tegemine  (kehalise 
kasvatuse tunnist ju mäletad) märgistab kindlat otsust, eitust. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
71 
Suhtlemisvahendid 
Käesirutus  üleval  olevate  peopeadega  on  palve  nõustuda,  sama  liigutus 
peopesad  all  rahustab,  märgistab  ootamist.  Ette  suunatud  peopesad  on 
protesti  märk, kusjuures kui sõrmed on ülal, on ta kaitse aga sõrmed all 
ütleb “nii, näete nüüd”. 
Žest, kus sõrmed nagu püüavad haarata, viitab püüdele jõuda kõigini. 
Nimetissõrme  rütmur  (sõrme  vibutamine)  ettepoole  näitab  sisendamist, 
valitsemise soovi, ülespoole aga hoiatust. 
Jalarütmuritest kohtab sagedamini jalaga põrutamist, see on ähvardus. 
Vaatle  kahte  küllaltki  sarnast  kuulaja  poosi  (joonis  23).   Kumb  
kuulab tähelepanelikult? Mis on selle tunnuseks? 
 
    
       
 
Joonis 23.Kaks kuulajat 
 
Asend  partneri  suhtes  peegeldab  suhete  iseloomu.  Võimalikud  asendid 
on kas vastakuti näoga, nurgaga , küljega, seljaga teineteise poole.  
Oluline  on  ka  see,  kas  suhtleja  asend  näitab  pinget  või  lõdvestust, 
millised  on   kalded ,  kas  on  puudutusi,  milline  on  suhtlejate  aktiivsus, 
kas asendid ja poosid ühilduvad. 
Vastastikune  asend  on  konkurentsi,  vaidluse  asend.  Kõrvutiistujate 
vahel  valitseb  tavaliselt  tasakaal  ja  toetus  (toetust  jagatakse  üle  ühe). 
Parimaks  suhtlemisnurgaks  nimetatakse  asendit,  kus  suhtlejad  on 
üksteise  suhtes  90-45o nurga  all.  Asetades  end  ise  partneriga  vastamisi 
kutsume kergemini esile konflikti. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
72 
Suhtlemisvahendid 
Suhtlemisdistants  on  vahemaa  kahe  suhtleja  vahel.  See  määrab  ära 
suhete laadi ja iseloomu.  
Igal  inimesel  on  olemas  nn.   personaalne   ruum  enda  ümber  (mõtteline), 
kuhu  ta  ei  taha  laste  teistel  sisse   tungida .  Tavaliselt  on  see  ruum  eest 
suurem kui selja tagant, aga on ka inimesi, kes on eriti tundlikud selja 
tagant  lähenemisele  (joon.25).  Peale  personaalse  ruumi  vajab  inimene 
turvatunde  olemasoluks  ka  oma  tegutsemisterritooriumi   kindlust . 
Isikliku ruumi rikkumine on piinamisvõte! 
 Olete jälginud  koera , kui ta õue pääseb. On küllaltki tüütu  peatuda  
temaga  iga  posti  ja  postikese  juures,  mida  ta  päevast  päeva  ära 
märgistada tahab. Aga mida teete ise, tulles koju või loenguruumi? Ka 
inimene  märgistab  oma  tegutsemisterritooriumi,  kasutades  selleks 
isiklikke  esemeid.  Kotid,  jalanõud,  pildid,  pastakad  jne.,  mis  on  laiali 
ümber inimese asukoha märgistavadki seda. Ja võite kontrollida, oma 
tuppa  minnes sooritate märgistamisrituaali veel ja veel ja veel. Hea, et 
inimene jalga ei tõsta. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
0             0,5                  1,2                                     3,5 m 
 
Joon.24. Inimese personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid 
 
Intiimne  suhtlemisdistants  on  kuni  0,5  m  ja  selliselt  vahemaalt 
suhtlevad  väga  lähedased  inimesed,  selline  vahemaa  on  võimalik 
võõramate  inimeste  vahel  ka  juhul,  kui  puudub  silmside  (näiteks 
täiskiilutud bussis).  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
73 
Suhtlemisvahendid 
Tavaliselt  võõra  inimesega  sellisel  distantsil  suhtlemist  tunnetatakse 
agressiivsuse ja ahistamisena. 
Isiklik  suhtlemisdistants  on  0,5-  1,2  m  ja  sellisel  vahemaal  toimub 
sõpradevaheline  suhtlemine.  Sellisel  suhtlemisel  on  võimalik  rääkida 
oma isiklikest asjadest, kasutada enam žargooni jne.  
Selliselt distantsilt suheldes on võimalikud puudutused . 
Formaalne   ehk  ametlik  ehk  sotsiaalne  suhtlemisdistants  iseloomustab 
ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega.   
Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga 
lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti 
võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. 
Suhtlemise  laadi  on  võimalik  muuta,  muutes  suhtlemisdistantsi  Siiski 
tasub sellega ettevaatlik olla. 
     
          
  
 
 
Joonis 25. Järjekorras 
 
 Ladina-Ameerika  maades  oli  veel  mõned  aastad  tagasi  firmade 
juhtideks  põhja- ameeriklased   ehk  nn.  valged,  neile  allusid  ladina-
ameeriklased  ehk  nn.  latiinod.  Tekkis  küsimus,  miks  on  bossil  oma 
kontoris  nii  suur  kirjutuslaud  (mõnel  nägi  see  välja  kui  lennuki 
emalaev). 
Põhja- 
ja 
keskeurooplasel 
on 
suhtlemisdistantsid 
traditsiooniliselt  pikemad  kui  lõunaeurooplasel.  Sama  kehtib  ka 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
74 
Suhtlemisvahendid 
ameeriklaste kohta. Järgnev pilt iseloomustab situatsiooni, mis tekib, 
kui mõlemad neist püüavad suhelda ametlike suhete tasandil. 
 
 
 
Joon.26. Erineva suhtlemisdistantsiga inimeste kohtumine 
 
Suhtlemisdistantsid  ei  sõltu  mitte  ainult  kultuurikeskkonnast,  kus 
inimene  üles  on  kasvanud,  vaid  ka  vahetust  keskkonnast,  kus  ta  oma 
elu on veetnud.  
On  kindlaks  tehtud,  et  suurlinnast  pärit  inimestel  on  suhteliselt 
lühemad  suhtlemisdistantsid,  võrreldes  väikesest  hõredast  asustatud 
maakohast pärit olevate inimestega.  
Muuseas  mägilaste  suhtlemisdistantsid  on  eriti  pikad.  Siit  tulevad  ka 
arusaamatused  suhete  iseloomu  kohta.  See,  mis  ühele  suhtlejale  võib 
tunduda  isikliku  distantsina,  on  partneri  jaoks  tegelikult  formaalsete 
suhete distants. 
Peale  vahemaa  ehk  distantsi  mängib  kindlasti  rolli  ka  asend  teineteise 
suhtes.  Ebavõrdsete  asendite  puhul  on  ka  suhete  ebavõrdsus   eeldatav  
(seisev  või  uhkes  suures  tugitoolis  istuja  omab  enam  võimu  kui 
madalamal seisja. 
  Vaata  järgmist  joonist  ja  kirjelda  suhteid,  mis  valitsevad 
sellise laua ümber istujate vahel. 
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
75 
Suhtlemisvahendid 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aga sellise paigutuse puhul? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joon. 27. Erinevaid inimeste paigutusi nõupidamise korral 
 
Üldiselt  sobib  igasuguse  nõupidamise  ja  üldse  suhete  võrdsust, 
sõbralikkust  rõhutava  suhtlemise  jaoks  situatsioon,  kus  inimesed 
paiknevad  nii,  et    kõik  on  võrdses  asendis  ja  näevad  kõiki,  ideaalseim 
kujund on ring.(Missugune on ÜRO nõupidamiste/läbirääkimiste laud?) 
Inimesed  eelistavad  laua  ümber  paigutuda  erinevalt  lähtudes 
põhitegevuses.  M. Cook   uuris  laua  ümber  paigutumist  üliõpilaste, 
kooliõpetajate, sekretäride ja teenistujate abil eri situatsioonides.  
Need situatsioonid olid: 
 Vestlus –  istumine ja vestlemine mõni minut enne töö algust 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
76 
Suhtlemisvahendid 
 Koostöö  -    istumine  ja  õppimine  samaks  eksamiks  või  sama 
ristsõna lahendades 
 Kõrvutitöötamine  –istumine  õppides  erinevaks  eksamiks  või 
lugedes erinevat materjali 
 Võistlus –võistlus, kes paneb kiiremini puzzle kokku 
Tulemused on ära toodud järgnevas tabelis (M.Cook,1970). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vestlus 
51% 
21% 
15% 
0% 
6% 
7% 
Koostöö 
11% 
115 
23% 
20% 
22% 
13% 
Kõrvutitöö  9% 
85 
10% 
31% 
28% 
14% 
võistlus 
7% 
10% 
10% 
50% 
16% 
7% 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vestlus 
58% 
 
37% 
 
5% 
 
Koostöö 
25% 
31% 
44% 
Kõrvutitöö  16% 
34% 
50% 
võistlus 
15% 
22% 
63% 
 
Protsendid   kirjeldavad  eurooplaste  valikuid.  Ameeriklaste   valikud   on 
veidi erinevad. 
Uuritud on ka inimeste istumise eelistusi restoranides ja baarides.  
Seda kirjeldab järgmine tabel. 
 
 
 
 
 
 
 
Samasoolised 
25% 
70% 
45% 
sõbrad  baaris  
 
 
 
Samasoolised 
30% 
73% 
34% 
sõbrad restoranis 
 
 
 
Kaks meest 
6% 
4% 
0% 
Kaks naist 
6% 
1% 
0% 
Mees + naine 
36% 
6% 
7% 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
77 
Suhtlemisvahendid 
Igasugustel  teenindusaladel  puututakse  kokku  ka  meeste  ja  naiste 
vaheliste   suhetega ,  on  kasulik  ära  tunda  nn.  võrgutuspoose,  millega 
antakse märku sellest, et  on teist sugu tähele pandud.  
Kõige paremini iseloomustab sugudevahelist käitumist loomariik .  
Niisamuti nagu linnud saputavad oma sulgi ja ajavad end kohevile, teeb 
ka inimene, astudes lähemale vastassoo olendile  – kohendab pintsakut, 
korrastab juukseid, lipsu jne.  
Märgates vastassoost inimest, hakkab tööle siseregulatsioonimehhanism, 
mille  tagajärjel  süda  hakkab  kiiremini  ja  jõulisemalt  verd   pumpama , 
hingamine   kiireneb ,  lihased  tõmbuvad  selle  tõttu  pingule  -    rasvad 
“surutakse”  lihaste  vahele,  meestel  väheneb  õllekõht,  lihased  tekivad 
kohtadel,  kus  neid  eeldatakse  olevat,  naistel   kerkib   rinnapartii,  sääred 
muutuvad  pringimaks,  nägu  ei  tundu  enam  nii  loppis  olevat  ,  kael  on 
pikem ja silmad säravamad. Kui stiimul (antud juhul vastassoost olend) 
kaob, kaob ka reaktsioon .  (vaata joonist 28) 
Üldiselt kasutavad mehed enam enesesättimist, naised jälle armastavad 
mängida  juustega,  demonstreerivad  oma  randmeid,  kõlgutavad  jalga 
põlvel, demonstreerivad nii rinna- kui puusajoont .  
Võrgutuspoosina  on  tuntud  ka  kauboipoos  (käed   taskus ,  nii  et  sõrmed 
jäävad väljapoole (kuhu on sõrmed suunatud?). 
Ka   suitsetamine   viitab  kas  enesekindlusele  (suits  ülesse)  või 
agressiivsusele (suitsu äge puhumine alla). 
Käte,  ka  jalgadega,  märgistatakse  ära  meeldiva  persooni  territoorium 
(tehakse nagu aed ümber oma omandile). 
Pilk  on  suunatud,  kas  avalikult  või  varjatult,  isikule,  kes   huvitab .  Isegi 
varvas on suunatud selle inimese poole. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
78 
Suhtlemisvahendid 
 
 
 
 
Joon. 28. Kohtumine  rannal  
Suhtlemisvahenditena toimivad veel ka  rõivad, ehted , make-up. Rõivad 
näitavad tavaliselt päritolu, inimese maitset, positsiooni.  
Kõrgem  klass  on   aastasadu   tahtnud  erineda  teistest  ja  selleks  kas 
riietunud  paremini  või  kehvemini.  Tuletage  meelde,  mida  oli  Tallinna 
linna  rae  otsuse  kohaselt  lubatud  kanda  kaupmeheproual,  mida 
linnapea omal jne.  
Riietuse  olulisus  väheneb,  kui  inimese  nägu  saab  väga  tuttavaks  kas 
tänu ajakirjandusele, televisioonile, filmile vms.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
79 
Suhtlemisvahendid 
 Muuseas  seeliku  pikkuse ja majanduskriiside vahel on leitud huvitav 
seos. Lühikesed  seelikud  olid moes 1939, 1967/68, 1980-ndate lõpp,  
samas  põlvini  seelikuid   kanti   1929  ja   1959 .  Lühike   seelik   tekitab 
ümbruskonnas agressiivsust, on tõestanud uurijad.  
Peale riietuse kannavad samu funktsioone ka ehted, make-up, parfüüm, 
nipsasjad ja tarbeesemed.  
Reeglid,  mis  kehtisid  20-50  aastat  tagasi,  ei  kehti  praegu,  nii  nagu 
nüüdne  reeglistik  tundub  olevat  tobe    5-10  aasta  pärast.  Seega, 
ettevaatust ja kriitilist meelt vanade etiketiõpikute lugemisel. 
Ühes  heas  firmas  tasub  tähelepanu  pöörata  sellistele  pisiasjadele  kui 
riietus, soeng, make-up, lõhnad jne., sest nad annavad tahtmatult infot 
firma kohta. 
Uurige erinevaid nn. naiste- ja noorteajakirju. Missugused välised 
märgid 
tähistavad 
veetlust, 
enesekindlust, 
naiselikkust, 
mehelikkust?  Pööra  eriline  tähelepanu  just  reklaamidele  (ka 
varjatud reklaamile)! 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
80 
Suhtlemisvahendid 
Žesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused 
. 
Žest,  kus  ühendatakse  pöial  ja  sellele  järgnev  sõrm  tähendab  Ameerika 
kontekstis  O.K.,  kuid   Jaapanis   tähistatakse  selle  žestiga  raha, 
Prantsusmaal  aga  nulli.  Oluline  on  jälgida  näoilmet,  see  on 
lisasignaaliks. Arvestada tuleb ju seda , et amerikanismid on levinud üle 
maailma. Muuseas Maltal oli see märk solvangu tähiseks. 
Peanoogutus (jah) võib tähistada Bulgaarias ka “ei”. 
Näpuga  otsaette  koputamine  ei  tähenda  osa  maades  (Beneluxi  maad) 
mitte lolli, vaid hoopis tarka.  
Tõstes  üles  kaks  esimest  sõrme,  moodustub  V  täht,  mis  tähistab 
Euroopas  võitu,  triumfi.  Seda  juhul  kui   peopesa   on   eespool , 
Vahemeremaades peetakse käeselg ees sama žesti tegemist solvanguks. 
 Rahvusvaheline skandaal on tekkinud, kui ühe riigi juht, saabudes teise 
riiki,  tõstis  lennukist  väljudes  selle  žestiga  käe,  andes  seega  märku  - 
tulen ja võidan (keda?). 
Lause  “Oi  kui  ilus  tüdruk!”  antakse  mööduvale  neiukesele  märku  eri 
maades  erinevalt.  Näiteks  Sitsiilias  pannakse  sõrm  vastu  põske  ja 
keeratakse  seda.  Ladina-  ja  Lõuna-Ameerikas  tõmmatakse  alumist 
silmalaugu  veidi  all,  Brasiilias  aga  imiteeritakse  teleskoobiga  vaatamist, 
prantslased  eelistavad  oma  sõrmeotsi  suudelda,   inglased   saadavad 
õhusuudluse, 
baltikumi 
rahvaste 
eripäraks 
olevat 
olnud 
silmapilgutamine ja pöidla tõstmine.  
Kuidas toimitakse tänapäeval? 
On  olemas  ka   universaalsed   ehk  enamusele  rahvastele  arusaadavad 
märgid.  Näiteks  vaikust  tähistab  sõrme  suule  panek,  väsimust  higi 
pühkimise liigutuse imiteerimine. 
Erinevates  kultuuripiirkondades  eelistatakse  kasutada  erinevaid  poose, 
asendeid.  Mõningad   nendest   on  ära  toodud  allpool   oleval   joonisel( 
Hewes). 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
81 
Suhtlemisvahendid 
 
 
         Puhkeasend                        Lääne-Ameerika  indiaanlased (301-306) 
 
 
Ühele jalale toetumine on  iseloomulik just Sudaanis, Venezuelas 
 
 
Toolil istumine on iseloomulik Lähis-Idale ja Euroopale  
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
82 
Suhtlemisvahendid 
 
Araablased eelistavad aga istuda põrandal 
 
 
Ristatud jalgadega istumine on iseloomulik lõunas ja idas mõjutatuna 
Lähis-Idast 
 
 
 
 
Jaapanlasi iseloomustavad joonised 102-104,106-108 on iseloomulikud 
naistele ja mõningate India piirkondade meestele  
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
83 
Suhtlemisvahendid 
 
Ebamugavad poosid Euroopa meestele 
 
 
 
 
 
Asümmeetrilised poosid 
Joon. 24. Erinevaid lemmikpoose erinevatel rahvastel. 
 
Erinevused  esinevad  ka  erinevate  rahvaste   tervitamise ,  lahkumise, 
seltskondliku  vestluse  alustamise  jne.  aladel.  Nendest  kõigest  saad 
lugeda raamatutest, kus käsitletakse kultuurilisi erinevusi. 
Mõne  sõnaga  tasub  siiski  peatuda  erinevate  kultuuride  üldistel 
käitumiseelistustel ehk hoiakutel ja mõtteviisidel, mis on käitumise taga. 
Nimelt  on  uuritud  erinevate  rahvaste  inimestevahelist  suhtlemist 
lähtudes  neljast  mõõdust:  võimudistants,  feminiinsus  –  maskuliinsus, 
kollektivism - individualism , ebamäärasuse vältimine. 
Võimudistantsi  puhul  vaadeldi  distantsi  suurust.  Kas  võrdsed  või 
eristunud? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
84 
Suhtlemisvahendid 
Suur distants 
Väike distants 
Ebavõrdsus on norm 
Vähe ebavõrdsust 
Initsiaator on enam võimu omav  
Võrdne kohtlemine 
Tsentraliseerimine 
Vähem  võimu   omavate   initsiatiivi 
Alluvate käsutamine 
eeldatakse 
Palgaerinevused on suured 
Detsentraliseerimine 
Võimul olemine on soovitav 
Palgaerinevused väikesed 
Täpsed, punktuaalsed 
Privileegidesse, 
Uuenduste vastased 
staatussümbolitesse 
suhtumine 
Austatakse võimu omavat 
negatiivne 
Prantsusmaa, 
Türgi, 
Belgia,   Tolerantsus  
Malaisia jne. 
Soome, Austria, Taani, Iisrael, Uus-
Meremaa jne. 
Feminiinsus  on  tavaliselt   seotus   kodu  ja  lastega,  maskuliinsus   julguse , 
auahnusega.  Kui  feminiinsed  mõtteviisid  on  seotud  suhtlemisega, 
inimestega, siis maskuliinsed karjääriga, saavutustega.  
Feminiinsed 
Maskuliinsed 
Soome, 
Norra, 
Rootsi, 
Taani,   Hispaania , Iiri, Suurbritannia  
Holland  
 
Sõltuvalt  sellest,  kas  mõtteviisid  on  enam  maskuliinsed  või  feminiinsed 
valitakse  ka  isikuid  /  tegelasi,  keda  matkida.  Feminiinsetes  maades  on 
oluline  iidolisõbralikkus,  maskuliinsete  maade   eeskujudeks   võivad  olla 
Rambo, Batman jms. Erinevuse väljenduvad ka pere- ja töösuhetes. 
Individualism 
Kollektivism 
Igaüks iseenda eest 
Mõtlemine “meie” kategooriates 
Räägi, mida  mõtled = ausus 
Anda teadmisi, kuidas teha 
Õpetada õppima 
Harmoonia säilitamine 
Juhitakse isiksusi 
Juhib rühm 
Individuaalsed huvid domineerivad 
Suhted 
olulisemad 
kui 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
85 
Suhtlemisvahendid 
Privaatsusele õigus 
tööülesanne 
Mõtlemine lähtuvalt iseendast 
Kollektiivsed huvid 
Austraalia, 
Holland, 
Belgia,  Privaatsust võib rikkuda 
Suurbritannia, 
Taani, 
Rootsi,  Rühmakuuluvus  on  inimesega 
Soome 
kaasnev omadus 
Peruu , 
Pakistan, 
Indoneesia , 
Taivan, Guatemaala jne. 
Ebamäärasuse  vältimine  sisaldab  endas  toimetulekumehhanisme 
ebakindlates oludes. Toimetulekumehhanismid tulenevad suurel määral 
kultuurist. 
Ebamäärasus on ohtlik, selle vastu 
Ebamäärasus on normaalne 
võideldakse 
Tugev vältimine 
Laisad , rahulikud 
Alkoholi jt. mõnuainete tarvitamine  Kohvijoomine 
Kindlad hea-halva piirid 
Stressi vähe 
Ärevusetunne 
Emotsioone (ka agressiivsust ) välja 
Peab teadma vastuseid 
ei näidata 
Vajadus reeglite järgi 
Reeglite arv sõltub vajadusest 
Kõvasti töötamine 
Aeg on orienteerumiseks 
Võib  sobival  hetkel  agressiivsust  ja  Laiseldes hea olla 
emotsioone väljendada 
Lubatud öelda “ei tea” 
Aeg on raha 
Suurbritannia, 
Iirimaa , 
Rootsi, 
Planeerimine  
Taani, Hong - Kong  
Soome,  Saksa,  Jaapan,  Kreeka, 
Portugal , Belgia 
 
 
 
Kuidas  oma  suhtlemistegevusi  kohandada  kui  suhtled 
näiteks:  soomlasega,  itaallasega,  araablasega,  nigeerlasega?  Otsi 
vastuseid  raamatust  Kultuuridevahelised  erinevused.  Võrrelge 
omavahel  leitud  informatsiooni.  NB!  See  ülesanne  eeldab  oma 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
86 
Suhtlemisvahendid 
kivinenud  ja  eelarvamuslikest  uskumustest  välja   astumist  
(raamidest välja!). 
Soolised iseärasused 
Žestide eelistamisel on ka soolised iseärasused. 
Mehed 
kui 
“hüppavad, 
jooksvad, 
heitvad 
masinad ” 
istuvad 
harjumuspäraselt  jalad  laiali,  seisavad  harkis,  kasutavad  tugevat 
käepigistust, naisele lähenedes (möödumisel) pöörduvad ta poole kehaga. 
Mehed  panevad  tihti  käed  rinnale  risti,  naeravad  avatud  suuga, 
kasutavad žestikuleerides rusikas kätt. 
Naised  pöörduvad  mehest  möödumisel  ära,  istuvad  jalad  ristatult. 
Rääkides  õõtsutavad  nad  randmeid,  kohendavad  sageli  ka  juukseid. 
Suitsetavad ka huuled torus ja neil olevat komme keelt suust välja ajada. 
Loomulikult on olemas mehelikke suhtlemisvahendeid kasutavad naised 
ja  naiselikke  vahendeid  kasutavad  mehed.  Žestide  eelistusi  mõjutab 
kindlasti ka kasvukeskkond. Lapse väljendusvahendeid jälgides võite ära 
tunda need inimesed, kellega ta rohkem koos viibib. Jälgige kõne tempot, 
intonatsiooni,  žeste, miimikat. 
Auditiivsed vahendid 
Nende  all  mõeldakse  kõiki  hääle  omadusi  ja  muid  häälega  seonduvaid 
tegevusi, millel on tähendus.  
Suur osa hääle omadusi tekitavad kas positiivseid (usaldus, sõbralikkus) 
või  tõrjuvaid  emotsioone  (närviline  ,  agressiivne).  Madalam  tämber  on 
intiimsem  usaldust  äratavam,  samuti  ka   aeglasem   kõnetempo.  Samas 
väga  madalhääl  tekitab  tüdimuse,  paneb  magama.  Kõrge  häälega 
väljendavad  inimesed  üllatust,  viha,  hirmu.  Kõrge  häälega  ja  kiire  kõne 
ärritab.  
Proovige kellegi peale karjuda madala häälega. Mis juhtub? 
Rühmaharjutus.  Iga  rühmaliige  valib  ajalehest  (ajakirjast)  mõne 
lõigu  teistele  ette  kandmiseks.  Ta  teeb  seda  vähemalt  4  erineval 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
87 
Suhtlemisvahendid 
moel  (püüdes  edasi  anda  teksti  näiteks  vihasena,  rõõmsana, 
imestunult,  kurvalt).  Teiste  ülesanne  on  ära  arvata,  missugust 
tunnet parasjagu püütakse edasi anda. Analüüsil püüdke rühmaga 
leida  põhitundmustele  omased  hääleomadused  ja  kõnega 
seonduvad võtted! 
Pausid  omavad   kahesugust   tähendust.  Pausi  saab  kasutada  millegi 
rõhutamiseks, 
esiletoomiseks, 
kuid 
pausiga 
väljendatakse 
ka 
ebakindlust. 
Oma  tähendus  on  ka  parasiithelidel  (noh,  mmmm,  eeeee….)  –  need  on 
enamusel  juhtudest  ebakindluse  tunnuseks.  Inimene,  kes  on  närvis, 
hakkab  parasiithelisid  rohkem  kasutama.  Igal  inimesel  on  oma 
parasiithelide (ka parasiitliigutuste) repertuaar .  
  Lase kellegi filmida video abil enda  esinemist . Üle  vaatamisel  
otsi  parasiitliigutusi  ja  helisid.  Parema  efekti  saad,  kui  paned 
lindi kiiresti (kiirendusega) jooksma . Mida leidsid? 
Ka  lauselõppude  allaneelamine,   ebaselge   artikulatsioon,  intonatsioon 
annavad  infot  nii  inimesest  kui  infost.  Oma  kõneoskuse  arendamine 
kuulub  kõigi   teenindusega   ,  s.t.  vahetult  inimestega  suhtleja 
põhitegevuste alla.  
Eesti  keeles  on  ilmunud  kirjandust  erinevate  hääleharjutuste  kohta 
(kuidas  parandada  diktsiooni,  suurendada  hääle  kandvust,  laiendada 
intonatsioonirepertuaari jne.) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
88 
Suhtlemisvahendid 
Verbaalne suhtlemine 
Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine võib olla suuline või kirjalik. 
Suuline  kirjalik  kõne  erinevad  üksteisest  nii  lauseehituse,  sõnavara  kui 
esitusega kaasneva mõju poolest.  
  Pange  täpselt  kirja,  mida  kaaslased  ütlevad.  Lugege  see 
pärast läbi. Mille poolest erineb selline tekst kirjalikust kõnest? 
Erinevused on mitmesugused. 
   Lauseehitus  
  suulises kõnes on lause lühem,  
  kasutatakse  tavaliselt  lihtlauset,  ka  rindlauset,  ei 
kasutata põimlauset.  
  laused jäetakse lõpetamata. 
   sõnade järjekord on teistsugune: suulises kõnes on 
informatiivsed sõnad eespool 
  Sõnavara 
  hellitussõnu kasutatakse enam suulises kõnes. 
  Intonatsioon 
  kirjalikus  kõnes  see  puudub  ja  seda  ei  saa 
kompenseerida  ei  kirjavahemärkide  ega  paksema 
kirjaga. 
   Formaalsus  
  suuline  kõne  on  vähem  formaalne  (ametlik),  ka 
vähem autoriteetne  
  Mälu 
  väidetakse,  et  kirjalik  kõne  jääb  paremini  meelde. 
Sellele  käivad  risti  vastu  kogemused  rahvaluulega, 
mida  on  edasi  antud  aastasadu  ja  see  on  suuline 
keel. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
89 
Suhtlemisvahendid 
Mõlemat  keelt  inimene  tavaliselt  võrdselt  hästi  ei  valda.  On  olemas 
kirjutaja  tüüpi    ja  rääkija  tüüpi  inimesed.  Kirjaliku  keelega  tegeldakse 
piisavalt(?)  palju  üldhariduskoolis,  seetõttu  vaatlengi  veidi  pikemalt 
suulist kõnet. 
Nii suulise kui kirjaliku sõnalise eneseväljenduse puhul on olulised. 
   Argumenteerimisoskus  
  Veenmisoskus 
  Vestlusoskus 
  Info küsimine 
  Info edastamine  
  Kõne alustamine 
  Kõne lõpetamine 
  Kontakti saavutamine 
Kõiki neid faktoreid on võimalik arendada, 
Hea kõne faktoriteks on 
  Sisukus 
  Emotsionaalses 
  Lihtsus 
  Tihedus 
Sisukas  kõne  on  selline,  kus  on  palju  olulist  infot,  iga  sõna  tundub 
olevat  vajalik.  Tavaliselt  piirdutakse  vaid  vajaliku  teabega,  esitus  on 
eesmärgipärane,   asjatundlik ,  tekst  on  sisurikas.  Eesti  kultuuris 
hinnatakse sisukust kõrgelt (mitte kõikides kultuurides!). 
Emotsionaalsuses  on  võimalik  eristada  sisulist  ja  esituslikku 
emotsionaalsust.  Emotsionaalsus  lisab  tekstile  tunded,  ilmekuse, 
kujundlikkuse.  Selline  tekst  on  huvitava  sõnastusega,  kasutatakse 
isikupärast väljenduslaadi, jutt on vaheldusrikas ja huvitekitav. 
Lihtsus  puudutab  nii  sõnavara  valikut,  lauseehitust  kui  kõne 
ülesehitust. 
Kasutatakse 
arusaadavaid 
sõnu 
(lähtutakse 
vastuvõtjast),laused  on  lihtsad,  tekst  liigendatud,  nii  et  oluline  ja 
ebaoluline eristuksid. Mõtted on sellises tekstis loogiliselt seostatud. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
90 
Suhtlemisvahendid 
Tihedus  tähendab  pikkuse  ja  sisu  suhet.  Optimaalne  tihedus  ei  ole 
tegelikult  see,  kui  väga  lühidalt  väga  palju  infot  antakse.  Inimene  pole 
masin  ja  ta  paratamatult  valib  infot  ,mida  vastu  võtta.  Tihe  tekst  on 
kokkusurutud, võib olla isegi liiga lühike. Kasutatakse lühikesi lauseid ja 
jutt on konkreetne (lilledest liblikatest vahepeal ei räägita). 
Nagu  eelpool  öeldud  on  olulisemaks  sisukus.  Kui  sisu  jääb  puudu,  ei 
korva   seda  emotsionaalsus,  vastupidi  -  sisutu  kõne  puhul  toimib 
emotsionaalsus negatiivselt. 
Oluline  on  reegel  :  räägi  sellest,  mida  tead.  Ja  kui  ei  tea,  tee  endale 
selgeks. 
Kõne   alustamisel   (olgu  siis  tegemist  firma  tutvustusega,  õnnitlemisega, 
külaliste  vastuvõtuga  vms.)  on  oluline  kõigepealt  kontakti  võtmine. 
Tavaliselt  järgneb  sellele  rida  rituaale,  näiteks   enesetutvustus .  Enne 
alustamist  on  kasulik  teha  väike   paus ,  et  tõmmata  tähelepanu. 
Algusfraasi  peaks  ette  valmistama,  kuna  see  loob  meeleolu  ja  tekitab 
huvi. Võib ka alul lühidalt kokku võtta eesmärk, sisu vms. 
Kõne  lõpetamisel  soovitatakse  võtta  kokku,  millest  oli  jutt,  anda  aega 
küsimusteks, viidata edaspidistele kohtumistele jne. 
  Valmistage ette tekstid, mida kasutada näiteks 
o  Võrumaalt tulnud noortele ühiselamu tutvustamiseks,  
o  tallinlastele kooli tutvustamiseks,  
o  algklassi õpilastele oma eriala tutvustamiseks jne. 
Kandke  need  teistele  ette  ja  võtke  tagasiside.  Missuguseid 
tähelepanekuid tegite? 
Eneseväljendamisel kasutab inimene erinevaid sõnu. Neid võib jagada 
kaheks: 
  Abstraktsed ehk paksud sõnad 
  Kogemussõnad ehk kõhnad sõnad. 
Paksud  sõnad  on  mittespetsiifilised,  iga  inimene  võib  neile  anda  oma 
tähenduse  (õnnelik,  vaba,  tootlikkus,  edukus,  efektiivsus  jne.)  Nende 
kohta  saab  küsida:  ”Mida  see  sõna  sinu  jaoks  tähendab?”.  Abstraktsed 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
91 
Suhtlemisvahendid 
sõnad  on  kasulikud   kokkulepete   ja  nõusoleku  saavutamisel,  ühtsuse 
loomiseks. 
Kogemussõnad  on  täpsemad.  Nad  on  suhteliselt  üheselt  mõistetavad. 
Neid  on  kasulik  kasutada   arusaamise   loomiseks  ja  instruktsioonide 
andmiseks.  Kogemussõnad  aitavad  mõista,  mida  inimene  tegelikult 
tahab.  Kogemussõna  on  näiteks   banaan   ,  neid    on  küll  veidi  erinevaid, 
kuid üldjuhul me mõistame selle sõna tähendust üheselt. 
Udukeel  sisaldab  palju  erinevaid  tunnuseid.  Tuntum  jaotus  on  jagada 
täpsustamist vajavad kohad tekstis 
  Kustutamisteks 
  Moonutamisteks 
  Üldistamisteks 
Kustutamise alla kuluvad sellised väljendite liigid nagu 
  Nimetamine  ehk  nominaliseerimine  ehk   verbide   muutmine 
nimisõnadeks (suhtlemine, arutelu, suhe, tegevus) 
Vajan töökohta 
Mul on raskusi töötamisega 
Meil on raskusi suhtlemisega 
  Mittespetsiifilised verbid ehk täpsustamata tegusõnad 
Ta  kiusas  mind 
Ta ütles mulle ära 
Mari peab parandama oma suhtumist klientidesse 
  Viitesüsteemi puudumine ehk ähmased subjektid ehk täpsustamata 
nimisõnad (Nad…, teised …, inimesed ….,see asi ….) 
Töötud tekitavad palju probleeme. 
Inimesed ei lase mul otsuseid vastu võtta 
Ma pole nõus 
Nad ei räägi mulle, mis toimub 
  Lihtne kustutamine ehk põhjuste ähmasus (pole selge miks) 
Mul on piinlik 
Mul on ebamugav  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
92 
Suhtlemisvahendid 
  Võrdlev  kustutamine  ehk  mõõdupuuta  võrdlused  (rohkem,  vähem, 
odavam, kallim, parem, halvem, hästi, halvasti jne.) 
Ta on parem inimene 
Tal on raskem 
Klientide rahulolematust  on vähem 
Vajalik on parem infolevi 
  Arvamused faktidena 
Niimoodi  on õige pabereid  täita 
Hea on olla järjekindel 
Laps räägib siis, kui  kana  pissib 
Moonutamise  all  mõeldakse  erinevate  faktide,  tähelepanekute  
ühendamist  mingil  iseendale  teada  oleva  reegli  alusel.  Tihti  on  selline 
seos subjektiivne, ei peegelda tegelikkust adekvaatselt 
   Kompleksne ekvivalentsus ehk tõlgendamine (x tähendab y) 
Ta ei anna mulle tööd, järelikult ta ei salli mind 
Ta ei vastanud minu küsimusele, järelikult on mu peale 
pahane 
Sa oled nii tõsine. Sul on mingi mure. 
  Reeglid,  müüdid,  tabud  ehk    taustaoletused  ehk  iseenesest 
mõistetavaks pidamised 
Nõupidamised peavad toimuma hommikupoolel 
Sa oled sama saamatu kui su perekond 
  Mõtete lugemine  
Ma tean, miks sa seda tegid 
Ma tean, et te ei taha mulle koolitust võimaldada 
Ma võin öelda, et sa oled ärritunud 
Ta ütles seda ainult sellepärast, et mind vihastada 
  Süüdistamised ehk omistatud põhjuslikkus 
See tuleb sellest, et… 
Sa ärritad mind 
Sa teed mind vihaseks 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
93 
Suhtlemisvahendid 
Üldistamiste  all  mõeldakse  teatud  üldtähenduslikke  väljendeid,  mille 
tähendus  mõne  teise  inimese  jaoks  võib  olla  kas  teistsugune  või 
arusaamatud 
  Universaalne  kvantifitseerimine  ehk  kõikehaaravad  väited  (kõik  …, 
mitte kunagi …,alati….) 
Mitte keegi ei räägi mulle, mida tuleb teha 
Mina jään alati headest pakkumistest ilma 
Mitte kunagi ei küsita minu arvamust 
Alati on paljundusmasina paber otsas 
  Määratud vajadus ehk sundijad (peab, tuleb, on vaja, ei tohi) 
Ma pean selle töö ära tegema. 
Ma ei tohi palka juurde küsida 
  Määratud võimatus ehk takistajad ehk piirajad (ei saa, ei suuda) 
Ma ei saa minna ta käest küsima 
Ma ei suuda seda teha 
Ma ei saa sellega hakkama 
Nagu  eespool  mainitud  kasutab  inimene  nii  abstraktset  kui 
kogemuskeelt.  Igapäevases  kõnes  kasutatakse  tihti  laiska  keelt  =paksu 
keelt  =  udukeelt.  Ka  paljusid  tööalaseid  probleeme  püütakse  lahendada 
sellist  keelt  kasutades.  Erinevad  inimesed  saavad  aga  sellise  keele 
sõnadest erinevalt aru. 
Märgates,  et  partner  kasutab  udukeelt  ja  järeldades  sellest,  et 
mittearusaamine  on  tõenäoline,  on  kasulik  kasutada  täpsustamist. 
Üheks võimalikuks täpsustamise meetodiks on nn. 5-sõrme meetod. 
Nimelt   otsime   tekstist  välja  võimalikud  udukohad-nimisõnadest, 
tegusõnadest,  üldistustest,  võrdlustest  ja  hinnangutest  ja  täpsustame 
neid kohti esitades küsimusi. Vaata joonist! 
 
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
94 
Suhtlemisvahendid 
                                                     Nimisõna           tegusõna  
mis…täpselt? 
kuidas …? 
peaks, tohiks (takistaja) 
mis juhtub, kui…? 
omadussõna, 
võrdlus 
millega/kellega võrreldes? 
kõik, alati, iial (üldistus) 
kõik? 
 
 
 
 
 
Joon. 25. Viie sõrme meetod 
 
 
 
Täpsustamata  nimisõnad  nagu  inimesed,  kliendid,  pole  nõus  jne. 
(inimesed  segavad  mul  täpselt  tööd  tegemast  millised  inimesed?, 
kliendid  tekitavad  pidevalt  probleeme  millised  kliendid  täpsemalt?  Ma 
pole nõus millega või kellega?  
Nemad, nad  kasutamine - Kes on need salapärased nemad? Tihti on nad 
ametihierarhias  sammu  võrra  kõrgemal.  Nemad  kasutajad  tahavad 
vältida muutusi, asetada probleemi allikad endast eemale. Seega nad ei 
taha ise probleemidega tegeleda.  
Ühiselamumaks tuleb kohe ära maksta. Niimoodi on õige pabereid täita.  
Kelle  arvates?  Sobivamad  on  enesekehtestavast  käitumisest  pärit  mina-
keelsed laused nagu Ma usun, et selline  paberite  täitmise viis on õige.  Tiiu  
arvab , et ühiselamumaks tuleb kohe ära maksta. 
Täpsustamata tegusõnad pole tihti reaalsusega kooskõlas. Ta keeldus. 
  Kuidas  ta  keeldus?  Ta  ignoreeris  mind?  Kuidas  täpselt  ta  sind 
ignoreeris? Me saadame ta koolitusele?  Kuidas täpselt te ta koolitusele 
saadate? 
Küsimused võimaldavad saada selgusele, kuidas inimene antud tegevust 
hindab. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
95 
Suhtlemisvahendid 
Takistajad  või  piirajad  on  need  sõnad,  mida  kasutatakse  igapäevases 
kõnes  palju,  kuid  mis  ametialases  suhtlemises  ei  kõla   veenvalt .    Ma  ei 
suuda seda probleemi lahendad. Ma ei saa sellega hakkama.  Mis sind 
takistab? Mis juhtuks, kui sa seda teeksid? Sellised küsimused kutsuvad  
otsima lahendusi. 
Sundijad on laused selle kohta, mida tuleb teha või peab tegema. Need 
laused  ei  vihja  sellele,  et  tõepoolest  tahad  neid  teha  ja  seega  tekitavad 
pinget.  Järelikult  takistavad  nad  suutmist,  saavutamist,  oma 
potentsiaali  kasutamist.    Ma  pean  selle  töö  lõpetama.    Ma  tahan  selle 
töö ära lõpetada. Mul tuleb heas vormis olla  Ma tõepoolest tahan heas 
vormis olla.  
Sageli  kasutavad  inimesed  üldistusi.  Oma  kogemusi  abiks  võttes 
tehakse üldistusi teistsuguste situatsioonide kohta. Ma jään alati sügisel 
haigeks .  Mitte  keegi  ei  räägi  mulle  mitte  midagi.  Üldistused  tunneb  ära 
väljenditest alati, kõik, mitte keegi, mitte kunagi jne. Tasub küsida Kuidas 
sa  seda  tead?  Kas  alati?  Kas  kõik?  Sellisel  juhul  on  võimalik 
objektiivsemalt olukorda analüüsida ja järeldusi teha. 
Võrdlused  peegeldavad  hindamist  mingi  mõõdupuu  alusel.  Võrdlevad 
sõnad on rohkem, vähem ,odavad, kallim,  parem, halvem, hästi, halvasti 
jne.  Raskused  tekivad  juhul,  kui  mõõdupuu  pole  välja  öeldud.  Millega 
võrreldes  odavad,  kallim,  parem,    katastroofsem    jne.  Arvamuste 
avaldamine  absoluutse  tõena  ,  faktidena  muudab  info  andmise 
agressiivseks. Hea küsimus - kelle arvates? Hea on olla järjekindel. 
Udukeeles kasutatakse tihti ka abstraktsioone. 
Abstraktsioonid  kujutavad  endast  tegusõna  muutmist  nimisõnaks, 
abstraktseks asjaks. Meil on probleeme suhtlemisega  Kuidas sa tahad 
teistmoodi suhelda? Abstraktsiooni äratundmiseks tasub talle ette panna 
sõna “toimuv”, kui see on võimalik, on tegemist abstraktsiooniga. Kasuta 
küsimusi  kes  teeb  mida  ja  kuidas?  See  oli  raske  vestlus    kes  kellega 
rääkis ja kuidas see raske oli? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
96 
Suhtlemisvahendid 
  Otsi  ajalehest  uudisteveerust  välja  üks  lugu  ja  esita  sealt 
igale lausele nii palju täpsustavaid küsimusi kui võimalik. Mida 
kogesid? 
On tähtis kaaluda, mida räägid endale ja teistele.  
Me  kasutame  keelt,  et  kommunikeerida  oma  mõtteid,  seega  me  sõnade 
valik osutab sellele, millist mõttekujutlussüsteemi me kasutame. 
Inimesed  kasutavad  erinevaid  sõnu,  mis  peegeldavad  meeltesüsteemi 
eripära.  Visuaalsed  inimesed  näevad,  kujutlevad,  auditiivsed  kuulevad, 
kõlavad ja kinesteetilised inimesed  tunnevad ,  haaravad  kinni, udutavad 
jne.  Selleks  et  olla  suhtluspartneriga  nn.  ühel  lainel,  on  kasulik 
kasutada sarnast keelt nagu temagi. 
Visuaalsed fraasid on näiteks sellised 
  Ma vaatan seda asja lähemalt 
  Kohtume silmast silma 
  Mul on sellest ähmane arusaam 
  See valgustab asja vähe 
  Lugu tuli ilmsiks 
  Tume tulevik 
  Mul on ülevaade olemas 
Auditiivseteks fraasideks peetakse: 
  Samal lainepikkusel 
  Täielik kooskõla 
  Räägin kurtidele kõrvadele 
  Ennekuulmatu uudis 
  Muusika minu kõrvadele 
  Ma võtan sind kuulda 
  Luba ma seletan 
  Kuula iseennast 
  Kõik on selgelt väljendatud 
Kinesteetilised inimesed eelistavad fraase nagu 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
97 
Suhtlemisvahendid 
  Ma võtan ühendust 
  Ma haaran mõttest kinni 
  Ma ei taba asja tuuma 
  Kontrolli ennast 
  Ma tunnen seda iga ihukarvaga 
  Pea hoogu 
  Kui sa kergitaks katet asjalt 
Samas on olemas sõnad, mis ei oma eelistust  - nad on vastuvõtukanali 
suhtes  neutraalsed,  järelikult  mõjutavad  erinevaid  inimesi,  need  on 
näiteks sellised tegusõnad nagu mõtlema, teadma, märkama,  kavatsema , 
töötlema, õppima, muutuma, aru saama, kogema, mõistma jne. 
Sõnade  valik  on  erinevates  situatsioonides  erinev.  Kasuta  seda,  mis  on 
kasulik just nüüd ja praegu. 
Sõnadevalik  on  oluline  ka  esinemisel  (toote,  firma,  teenuse 
tutvustamisel, koosolekul, nõupidamisel jne.). 
Esinemist  tasub  alustada  huvi  tekitamisega  ( metafoor ,  lugu, 
sissejuhatus teemasse), seejärel tutvusta ennast ja teemat ,mida hakkad 
käsitlema. Alles seejärel anna infot ehk asu asja kallale .  
Ära venita ega keeruta! Kasuta kogemuskeelt!.  
Lõpetamisel  on  kasulik  teema  kokku  võtta,  anda  lisamaterjale 
(telefoninumbrid,  visiitkaardid,  reklaamprospektid  jne.)  Ka  lõpp  peab 
meelde jääma (NB! tajuefektid). 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
98 
Suhtlemisvahendid 
Kuulamine 
Kuulamise  puhul  eristatakse  vaikset,  totavat/julgustavat  ja  aktiivset 
kuulamist. Samas kasutatakse neid kuulamistehnikaid paralleelselt.  
Kuulamine  on  suhtlemisoskuse  olulisemaid  komponente.  Tavaliselt  on 
need inimesed, kelle puhul kasutatakse väljendit “küll on temaga mõnus 
suhelda”, “ta on nii hea suhtleja" head kuulajad.  
Suhtlejate  tüüpviga  on,  et  hoitakse  kokku  kuulamise  arvelt. 
Otsustatakse  puudulikust  infost  lähtudes.  Tulemuse  saavutamiseks 
kulub topeltaeg ja tekib palju emotsioone ja pinget. 
Kuulamiseks  vajalikud  oskused  võib  jagada  tinglikult  kuulamise 
eeldusteks,  vaikse  kuulamise  tehnikaks  ja  aktiivse  kuulamise 
tehnikateks. 
Eelduste  all mõtlen ma kõigepealt hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja 
respekteerib  partnerit,  keskendub  partnerile,  jätab  kõrvale  oma  mõtted 
ja  tegevuse.  Hea  kuulaja  tunnetab  oma   piire ,  teadvustab  ka  omi 
emotsioone,  mis  kuulamisel  tekivad  ja  kontrollib  neid.  Ta  on  mõistev, 
huvitatud ja ennast tundev inimene. 
Kuulamise  alguses  on  vajalik  võtta  kontakt  (vaata  veel  kord  üle  kõik 
kontaktioskused). 
Alguses  kasutatakse  ka  ukseavajaid-need  on  laused,  mis  julgustavad, 
väljendavad  toetust  ja  huvi.  Kuidas  sul  on  läinud  peale  meie  viimast 
kohtumist ?  Ma  ei  usu,  et  oleme  enne  kohtunud.  Mind  huvitaks  kuulda, 
kuidas reis möödus. Kuidas Te ennast tunnete? Ma kuulan Teid. 
Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega partnerile oma 
huvi,  kaasaelamise  ja  mõistmise  väljendamises.  Kasutatakse  noogutusi, 
naeratusi, miimikat, ka häälitsusi (noo, ahaa, jaaaa, ooo…).  
Vaikse  kuulamise  eesmärgiks  on  vestluse  soodustamine.  Sobib  juhul, 
kui inimene on erutatud, ta pole endas kindel, tahab kindlasti oma mure 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
99 
Suhtlemisvahendid 
ära  rääkida.  EI  sobi  juhtudel,  kui  rääkija  väljendusoskus  on  puudulik, 
kui ta tahab midagi varjata.  
Juhul  kui  rääkija  tõesti  hakkabki  siis  rääkima  ja  enam  vait  ei  jää,  on 
soovitav  tema  jutt  kokku  võtta,  viidata,  et  pole   momendil   rohkem  aega, 
pole  piisavalt  kompetentne,  viidata  ajapuudusele.  Hea  oleks  siis  kokku 
leppida,  et  räägitakse  järgmine  kord  edasi.  Oluline  vaikse  kuulamise 
puhul on tõesti kuulamine, mitte katkestamine.  
Muuseas  katkestavad  rohkem  mehed,  kuna  nad   arvavad   teadvat,  mida 
teine öelda tahab. 
Aktiivne  kuulamine  sobib  juhul,  kui  vaikne  kuulamine  tulemusi  ei 
anna.  Kindlasti  on  aktiivne  kuulamine  vajalik  kliendi  vajaduste  ja 
soovide  väljaselgitamiseks,  probleemsituatsioonide  lahendamiseks,  ka 
varjatud info kätte saamiseks.  
Aktiivse  kuulamise  võteteks  on  täpsustamine,  ümbersõnastamine, 
kaja. 
Täpsustamise  alla  mõeldakse  küsimuste   esitamist ,  mille  abil  saab 
muuta rääkija jutt täpsemaks, ka ta ise saab selgema pildi olukorrast.  
Küsimused  jaotatakse  suletud  ja  avatud  küsimusteks.  Suletud 
küsimused  on  sellised,  millele  vastatakse  ühesõnaliselt.  Tüüpiline 
suletud  küsimus  on  “kas”  .küsimus.  Sellisele  küsimusele  on  vaid  kaks 
vastust  (ei,  jah).  Samuti  sellised  küsimused  nagu  “kus”,  “kes”,  “millal”, 
“keda”, “mida” jne. ei anna rääkijale võimalust laiemalt teemat käsitleda. 
Suletud  küsimuste  eelistamine  suhtlemises  paneb  partneri  nagu 
ülekuulatava rolli ja see on ebameeldiv. 
Avatud küsimustele ei saa tavaliselt vastata ühesõnaliselt. Tüüpilisemad 
avatud küsimused on “kuidas” ja “miks”. Eriti kena küsimus on kuidas? 
“Miks”  küsimuse   kuulmine   tekitab  paljudes  situatsioonides  süütunnet, 
ärevust ja partner võib end rumalana tunda. Miks küsimust kasutatakse 
sageli manipuleerimisel. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
100 
Suhtlemisvahendid 
  Rühmaharjutus.  Iga  rühma  liige  esitab  oma   kaaslasele  
kõigepealt  miks-vormis  küsimuse  ja  seejärel  sama  küsimuse, 
kasutades  kuidas-vormi.  Kuidas  need  küsimused  tundusid 
olevat? Mida nad tekitasid? 
Kaja on tehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). 
“Ma  tahaksin  midagi  suurt  ja  ilusat  ja  …”-  “Suurt  ja  ilusat  siis?”  Seda 
tehnikat  kasutatakse situatsioonides, kus rääkija takerdub oma lausega, 
ei  leia  kohe  õiget  sõna  või  on  ebakindel.  Selle   tehnikaga   liialdada  ka  ei 
tasu, sest kes meist ikka papagoi tahab olla. 
Ümbersõnastamine tähendab partneri  teksti talle nagu tagasi andmist. 
Tavaliselt on see tagasiantav tekst lühem kui esialgne tekst.  
Ümber  sõnastada  saab    kokkuvõtvalt,  saab  tundeid  ümber  sõnastada. 
Oluline  on  see,  et  ümbersõnastamisel  oleks  tajutav,  et  see,  mida  ma 
ütlen, on minu arusaamine sinu jutust. (Nagu ma sinust aru sain,…….).   
Ümbersõnastamine  on  hinnanguvaba,  sealt  puuduvad  sõnad  “minu 
arvates on see vale, on see õige” jne.  
Ümbersõnastamine aitab 
  saada rohkem infot, kui rääkija esialgu kavatses anda 
  kontrollida, kas jutust on õigesti aru saadud 
  luua selgust segases jutus 
  aitab  teksti  paremini  meelde  jätta,  eristada  olulist 
ebaolulisest 
  hoida  teemat  raamides  märkamatult  suunates  vestlust 
vajalikule teemale 
  võtta aega maha 
  alandada pingeid, tõrjuda agressiivsust 
Ümbersõnastamist võiks alustada selliste lausejuppidega nagu 
  Ma näen, et sinu arvates … 
  Mul tekib sinu jutust pilt, et … 
  Sa näed asja nii, et …. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
101 
Suhtlemisvahendid 
  Kõlab nii nagu tahaksid … 
  Nagu ma kuulen , tahad sa…. 
  Ma sain järsku aru, et sa … 
  Ma jäin tummaks, kui sa ütlesid .. 
  Ma kuulsin sinu sõnadest ohet, kui sa…. 
  Mind riivas, kui sulle öeldi, et … 
  Ma suutsin sinu jutust kinni püüda mõtte, et… 
  Sa haistad ohtu, kui … 
  Võib ikka meele mõruks teha küll kui ….. 
  Sa siis annad endale selgelt aru, et …. 
  Sa oled veendunud, et … 
  Sinu arvates ….. 
Jne. 
Kasuta ümbersõnastamisel keelt, mis on partnerile tuttav ja omane.  
Ole avameelne ja ettevaatlik.  
Hea ümbersõnastamine on pigem lühike kui pikk. 
  Tuleta  meelde  mingi  ebameeldiv  repliik,  mida  sulle  või 
kellelegi  teisele  on  öeldud  (ärritusseisundis  näiteks).  Ütle  see 
ühele  rühma  liikmele.  Tema  sõnastab  selle  ümber.  Kuidas  sa 
ennast  nn.  ärritunud  inimese  rollis  nüüd  tunned?  Mis  juhtus? 
Öelge  ja  sõnastage  ümber   vaheldumisi .  Kasulik  kui  rühmas 
oleks vähemalt 6 inimest. 
Kuna  osa  kuulamistehnikaid  on  seotud  ka  kuulajapoolse  aktiivse 
rääkimisega, on mõnikord raske eristada kuulamist rääkimisest. Kuidas 
saada aru, et inimene ei kuula? 
Kuulamine ei ole 
   korralduste , nõudmiste esitamine (Räägi rutem, Räägi asjast) 
  ähvardamine,  hoiatamine  (Kui  sa  minuga  sõbralikuma 
tooniga  ei  räägi,  siis  ma  sind  enam  ei  kuula,  Rahune  maha, 
siis ma kuulan teid ära) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
102 
Suhtlemisvahendid 
  õpetamine,  manitsemine  (Seda  tuleb  niimoodi  teha,  Niimoodi 
pole küll viisakas käituda) 
  teise  eest  otsustamine  (Pane  see  kleit  selga,  Osta  see  asi, 
Proovige teha nii) 
  moraliseerimine  (Mina  teie  vanuses  seda  küll  endale  lubada 
ei saanud) 
  hukkamõistmine,  halvustamine,  süüdistamine  (Ma  ju 
hoiatasin, et nii läheb) 
   kiitmine (Küll sa oled  tubli , Minu arvates on sul õigus) 
  ironiseerimine,   alandamine   (Ainult  selles  oligi  asi  või,  Ikka 
tõsiselt tahad või, Ah, mis jutt see on) 
  oma  tõlgenduste  pealesurumine,  diagnoosimine  (Nüüd  on 
mulle selge, miks te nii tegite) 
  rahustamine, lohutamine (Kõik eksivad, Läheb üle) 
  ülekuulamine (Kumb alustas?) 
  naljatamine, tähelepanu kõrvalejuhtimine (Räägime   millestki  
muust ) 
  teise  mõtete  lugemine  (Mulle  tundub,  et  te  tahate  praadi 
süüa) 
Kuulamistehnikad   nii  nagu  muidki    oskusi.  Suhtlemistehnikad  on 
õpitavad ja omandatakse harjutamise teel.  
Kuulamisoskus   kuulub  efektiivse  teenindamise  hulka.  Hea  kuulaja  on 
kliendiga  ühel  lainel,  seega  saab  ta  kliendilt  enam  täpsemat 
informatsiooni  tema  vajaduste  kohta  ja  suudab  selle  oskuse  abil 
kõrvaldada  nii  mõnegi  ebakõla  teeninduses.  Meeldiv  teenindaja  on  see, 
kelle  pärast  tullakse  firmasse  tagasi,  mitte  konkreetse  teenuse  pärast. 
Igasuguste konfliktide lahendamisel on kuulamisoskus eriti vajalik. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
103 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
ERINEVAD KÄITUMISVIISID SUHTLEMISES 
Inimesel on õigus ja kohustus enda eest seista.  
Oma  elu  korraldamiseks  on  olemas  kaks  võimalust-  korraldan  ma  oma 
asju ise või lasen teistel oma elu juhtida. 
Selline põhimõte paneb paika ka selle, missuguse käitumisviisi sa mingis 
suhtlemissituatsioonis valid. 
Inimese  käitumine  saab  alguse  tema  mõtteviisist.  Tuleta  meelde  nn. 
nõiutud ringi joonist. 
Kohe peale sündi hakatakse inimesele selgeks tegema , mis on õige, mis 
vale,  kuidas  on  õige  kuidas  vale.  Seda  tehakse  igapäevaste 
kõnekäändude,  jutukeste,  näidete  ja  loomulikult  muinasjuttude  kaudu. 
Inimese  mälu  on  mahukas.  Me  ei  tea  tihtipeale,  mida  ta  just  sisaldab. 
Kuid sisu mõjutab meid iga päev. 
 Sa  segad  kokku  traditsioonilist  eestilikku   salatit   ja 
hapukoorekastmesse   kukub   kogemata  palju  valget   pipart .  Süües 
seda  salatit  tunned  teravat  maitset,  kuid  sa  ei  tea,  millest  see 
tuleb, sest mingit põhjust pole ju väliselt näha. 
Sama lugu on ka mõtlemisviisidega, mis on käitumise taga. 
 
 
Uskumused (mõttevi sid, 
 
hoiakud, mida pead õigeks, 
 
ise-enesest mõistetavaks – 
Mõjutavad
ega sel ise välimusega 
 
 
 
 
 
 
mõjutavad 
inimene nagunii ei osta) 
 
 
 
Tulemusi, mida sinu 
Õiguseid, mida sa endale 
 
käitumine esile kutsub 
annad (õigus, mitte tähele 
 
(ostja ei osta) 
panna) 
 
 
Käitumist konkreetses 
 
situatsioonis (ei lähene 
mõjutab 
 ega pö  
ördu kli  
endi pool  e 
mõjutavad 
 
kui ta ootavalt ringi vaatab) 
Joonis 26 . Uskumuste mõju käitumisele 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
104 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Osa  uskumusi  (mõtteviise,  hoiakuid)  on  meile  kasulikud  –  nad 
muudavad  käitumise  efektiivsemaks.  Mõte,  et  ”kui  kuidagi  ei  saa,  siis 
kuidagi  ikka  saab”  on  kindlasti  teatud  situatsioonides  kasulik.  Sama 
kuulub  ka  selliste  uskumuste  kohta  nagu  ”kuula  inimene  lõpuni”,  kui 
inimesega  räägitakse  vaadatakse  talle  otsa”,  “ära  tee  seda  teisele,  mida 
sa  ei  taha,  et  sinule  tehakse”,  “igal  inimesel  on  õigus  küsida  ja  mul  on 
õigus ära öelda” jne.  
Samas  on  ka  terve  rida  nn.  piiravaid  uskumusi.    Uskumus,  et 
matemaatikat minu pea nii kui nii ei võta, on kindlasti piirav uskumus. 
Kuidas  nii?  Vaata  ülalolevat  joonist  ja  mõtle,  mida  ta  sinuga  teha  võib. 
Annab  õiguse  mitte  tegelda  numbrilise   materjaliga ,  mitte  uuridagi  ja 
proovida. Käitumine on ka selline, et hoidutakse eemale numbritest jms. 
Tulemust  võid  aimata.  Ja  sellisel  juhul  ju  tulemus  kinnitab/võimendab 
veelgi uskumust. 
  Pane paberile kirja kõik enda jaoks “peab”, ”ei tohi” laused. 
Sellised laused, mille kohta sa usud, et need on õiged.  Vaat  nad 
seejärel kriitiliselt üle ja esita iga lause kohta mõned küsimused. 
Kuidas  see  lause  on  mulle  kasulik?  Mis  juhtub  siis,  kui  teha 
teisiti?  (kooli  ei  tohi  hilineda,  sõbrannale  /  sõbrale  ei  tohi  ära 
öelda,  ma  pean  poistele/tüdrukute   meeldima ,  kui   pudel   on 
avatud, siis tuleb see tühjaks juua jne.) 
Piiravaid  uskumusi  ei  saa  ära  kaotada,  neid  saab  muuta.  Muutmiseks 
tuleb lause, milles uskumus sisaldub lihtsalt ümber muuta.  
 Minu  pea  matemaatikat  niikuinii  ei  võta  Mul  läheb 
matemaatiliste  asjadega  kauem  aega,  Minu  pea  võtab 
matemaatikat mõnikord aeglasemalt jne. 
Klienditöö eeldab palju suhtlemist kõige erinevamate inimestega. Nad ei 
pruugi  sulle  ju  kõik  meeldida.  Samas  on   klienditeenindaja  
professionaalsuse  märgiks  toimetulek  erinevate  klientidega  ja  eriti  nn. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
105 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
keerulisemate  situatsioonidega  nii,  et  säiliks  rahulik  õhkkond  ja  firma 
maine ei väheneks. 
  Alarühmades  (3-5  inimest)  analüüsige  läbi  järgnevad 
uskumused  klientide  kohta.  Klient  on  kuningas-  Klient  on 
segaja .  Klient  on   vaenlane .  Klient  on  tüütus.  Klient  on  sõber. 
Klient  on  minu  palk.  Klient  on  inimene.  Klient  on  kasum. 
Missuguse  teenindajapoolse  käitumise  kutsub  igaüks  neist 
mõtteviisidest  esile?  Kuidas  see  mõjutab  kliendi  käitumist? 
Missugused  laused  võimaldavad   teenindajal   olla   edukam , 
missugused seda takistavad?  
Mõtteviisile  vastavaid  käitumisi  on  võimalik   liigendada .  Loomariigis  on 
kaks  käitumisviisi  –  käituda  agressiivselt  (ründavalt)  või  alistuvalt 
(põgenevalt).  Inimesel  on  veel  kolmas  viis  –  käituda  enesekehtestavalt. 
Järgnev joonis kirjeldab ja kujutab neid kolme käitumisviisi. 
 
Joonis. 27. Kolm käitumisviisi. 
 
Alistuva  käitumise  puhul  on  olulised  teised,  nende  huvid  ja  vajadused. 
Minu huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
106 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
jätab  vastutuse  teistele.  “Mina  ei  tea,  ütle  sina.  Teeme  nii  nagu  sina 
tahad” – on alistuva käitumise laused. 
Agressiivse  käitumisega  inimese  jaoks  on  kõige  olulisemaks  tema  enda 
mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, 
siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale. “Sa pead nii tegema. Tee 
seda ja seejärel seda…” –nii räägibki agressiivne inimene. 
Enesekehtestav  käitumine  on  omane  ainult  inimesele.  Sellisel  juhul 
lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid 
ja  soovid  on  olulised  ja  me  püüame  koos  leida  sellist  lahendust,  mis 
mõlemat  osapoolt   rahuldab .  Sellega  jagatakse  vastutus  kahe  inimese 
vahel.  Mina  ütlen  selgelt  välja,  mida  ma  tahan  ja  kuulan  ,  mida  teine 
tahab. 
Ennastkehtestav  inimene  valib  ise  selle,  kuidas  ta  oma  elu  elab, 
lastes ka teistel ise oma elu elada. 
Enesekehtestamisest hakati rääkima peale II Maailmasõda, alguses küll 
teistes  terminites.  II  Maailmasõjaga  on  seotud  suured  muutused 
inimkäsitluses. 
Kui 
varem 
väärtustati 
kohanemisvõimet 
ja 
intelligentsust,  s.t.  inimest  kui   reaktiivset   ja  passiivset  olendit,  siis 
sõjaga seotult leiti, et tegelikult on inimene oma olemuselt aktiivne.  
 
Peale  30ndaid  aastaid  oli  USA-sse  kuhjunud  nii  raha  kui  ajud.  II 
Maailmasõjaga seoses oli teravnenud vajadus erinevate uuringute järele. 
Just USA-s hakati tegelema laialdaste inimkäitumise uuringutega.  
Leiti, et  kõik inimesed on aktiivsed ja potentsiaalselt loovad, kusjuures 
inimene  lähtub   paljus   seesmisest  eneseteostuse  vajadusest.  Kõik 
inimesed  on  loovad  ,  õpivad  aga  varases  lapsepõlves  seda  varjama. 
Elades oma elu ja tahtes seda väärtuslikult elada, vajame enda kehtima 
panemist “elu mänguplatsil” . 
1960ndatel  aastatel  tuli  kasutusele  sõna  “enesekehtestamine” 
(assertivness –ingl.) kui oskus öelda “ei”, ära öelda.  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
107 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Leiti,  et  “ei”  on  sama  normaalne  vastus  kui  “jah”.   Inimesena   on  mul 
õigus  osa  rollidest  keelduda,  kui  ma  ei  jaksa  neid  täita.  Samas  võib 
äraütlemine teisele haiget teha, ta võib solvuda. Oluline oskus on seega 
ära  öelda  nii,  et  partner  ei  solvuks  ja  endal  ei  tekiks  ebameeldivaid 
tundeid. 
 “Ei” ja “jah” on elus võrdsed vastused.  
Teenindajatele  ei   taheta   lubada  “ei”  ütlemist,  pannes  nad  sageli 
pingelisse  olukorda.  Reaalsuses  peame  tahes   tahtmata   valima,  kellele 
öelda “ei” (näiteks on võimalik majutada vaid kaks inimest, soovijaid on 
aga kolm). Sellise surve all valitakse tihti see, kes  manipuleerib  rohkem 
(hädaldab, ähvardab jne., vt. negatiivsed mõjutamismehhanismid).  
1970-80ndatel  aastatel  hakati  rohkem  rääkima  sellest,  et  peale  ”ei” 
ütlemise on vaja  veel midagi, et saavutada suhtlemises rahulolu. Kuidas 
ikkagi saada seda,  mida ma tahan? Kuidas muuta teiste käitumist, kui 
see  mind  häirib?  Seda  enesekehtestamisega  tegelemise   etappi  
nimetatakse  “jah” - etapiks.  
Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on minu jaoks 
“ei”  ja  see,  mis  järgi  jääb  on  “jah”.  Teiste  sõnadega  öeldes,  on  vajalik 
selgusele jõuda minu tegelikes vajadustes. 
1980-90ndatel  töötati  välja   enesekehtestamise   mudelid  ja  põhimõtted. 
Olulised  nimed  sellest  ajast  on  T.Gordon  ja  R. Bolton .  Jõuti  järelduseni, 
et enesekehtestamine koosneb teatud osadest ja need on 
  enese selge väljendamine (selgus iseeneses) 
  teise inimeste aktiivne kuulamine 
  aktiivne lahenduse otsimine 
Hipi -liikumise  ajal  Californias  pöördusid  oma   teismelise   kommuunist 
kätte  saanud  vanemad  kuulsa  psühhoterapeudi   Thomas    Gordoni   poole 
palvega:  “Tehke  minu  laps  korda”  Selle  praktilise  kogemuse  põhjal 
kujundas  T.  Gordon  välja  tänapäeva  enesekehtestamise  põhipostulaadi 
ehk lähtumise võitja-võitja ideoloogiast. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
108 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Inimestevahelistes  suhetes  ei  saa  võita  teise  kaotuse  hinnaga,  sest  siis 
halvenevad   inimsuhted .  Sõjaeelne  käitumispsühholoogia  lähtus  võitja-
kaotaja  ideoloogiast.  Suhtlemist  nähti  kui  võitlust,  mille  lõppedes  üks 
lahkub  võitjana  ja  teine  paratamatult  kaotab.  Kuidas  sel  juhul  algab 
järgmine suhtlemine? Kas suhted püsivad? 
Enesekehtestav 
käitumine 
kuulub 
21.sajandi 
inimese 
suhtlemistehnikate hulka. 
Puutudes  kokku  mistahes  situatsiooniga,  kus  on  tegemist  erinevate 
huvidega , mingi vastuoluga on oluline kõigepealt probleem kaardistada.  
Üheks   teeks   on  probleemi   paigutamine   nn.  Gordoni   aknasse .  Tegemist 
võib  olla  situatsiooniga,  kus  suhtluspartneritel  pole  probleeme  või 
sellisega,  kus  ühel  neist  on  probleem.  Probleemi  olemasolul  tasub 
tõsiselt  kaaluda,  kelle  probleem  see  on?  Aknaruutude  suurus  muutub 
vastavalt situatsioonile. 
 
 
 
Temal on probleem 
 
 
 
 
 
Probleemi pole 
 
 
 
 
 
 
 
Minul on probleem 
 
 
Joon. 28 Gordoni aken 
 Firma kontorisse saabub endine töötaja ,istub toolile ja hakkab valju 
häälega  ümber  jutustama  kohalikku  klatši,  mitte  võimaldades  teistel 
tööd  teha.  Kelle  probleem  see  on?  Rääkija  tunneb  ennast  ju  hästi. 
Järelikult on see töötaja probleem. 
 Või  kui  restoranilauas  olev   purjus   klient  ropendab  valju  häälega  ja 
tikub  ligi  naaberlaua  klientidele.  Kelle  probleem  see  on  ?  Keda  see 
häirib? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
109 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Olles määratlenud probleemi asukoha, on võimalik ka sellega tegeleda.  
Kui  on  tegemist  “tema  probleemiga”,  on  vajalik  kasutada  aktiivset 
kuulamist.  
Juhul kui see on “minu probleem”, on kasulik enesekehtestamine. Mitte 
keegi teine ei pea ju meie õiguste ja vajaduste eest seisma, kui me seda 
ise ei tee. 
Kui  teise  käitumine  mind  häirib,  siis  olen  ma  oma   sallivuse   joonest 
allpool. Närviminemise vältimiseks on kasu enesekehtestamisest. 
Miks siis närvi minemine halb on? Ega ei olegi.  
Ärrituse korral lähevad lukku nii vastuvõtvad kui väljendavad  meeled. 
 Ärritus algab tavaliselt altpoolt ja läheb ülespoole – kõigepealt ma ei saa 
sõnagi suust, siis ma enam ei kuule, ma enam ei näe ja lõpuks läheb ka 
mõistus lukku (vt. joon. 29) 
 
 
 
Ei mõtle 
 
 
 
Ei näe 
 
 
 
Ei kuule 
 
 
 
 
 
Ei saa sõna 
 
suust 
 
Joon. 29. Närviminemise metafoor 
 
Selleks  et  ennast  kehtestada,  on  vajalik  ennast  selgelt  väljendada, 
kasutada  aktiivset  kuulamist  ja  lähtuda  võitja-võitja  (Win-Win) 
ideoloogiast. Kui seda suudetakse, siis  inimese enesehinnang tõuseb. 
Enesekehtestamine  ei  ole  ainult  rida  käitumistehnikaid,  vaid  ka 
mõtteviis, väärtushinnangud, oma identiteedi mõistmine. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
110 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Enesekehtestav käitumine 
Ebameeldivates situatsioonides on inimesel alati mitu käitumise valikut.  
 
 
 
Üks võimalus on reageerida partneri käitumisele niimoodi. 
                   
 
Käituda võib ehk ka sellisel moel.   
 
 
Ka see on üks viis partnerile reageerida. 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
111 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Ja kui valiks sellise reageerimisviisi?  
 
Joonis 30 . Erinevad reageerimisvi sid lähtudes erinevatest temperamenditüüpidest.  
 
Nagu Sa kindlasti tead, selgeid temperamenditüüpe ei esine. Nii et, pole 
võimalust  oma  käitumise  põhjendamisel  pugeda  väite  taha  “Ma  ei  saa 
midagi parata, et ma nii käitun, ma olen ju …….”. 
Alistuva  käitumisviisi  valinud  inimene  vaikib,  valetab  ,põgeneb  kui  on 
tegemist  erimeelsusi  sisaldava  situatsiooniga.  Agressiivse  käitumisega 
inimene  kasutab  sarnases  situatsioonis  jälle  vägivalda,  hakkab 
ähvardama, ironiseerib. 
Sõltuvalt situatsioonist valitakse käitumisviis. Alati ei saa olla kehtestav, 
on  kindlasti  situatsioone  kus  on  vajalik  käituda  kas  agressiivselt  või 
alistuvalt.   
Sõltuvuses  või  kellegi  meelevallas  olles  ära  kehtesta!  (röövimisjuhtum 
kangialuses). Samas arvesta, et alistuv käitumine pole kunagi siiras.  
Ka  agressiivne  käitumine  võib  olla    teatud  situatsioonides  näidustatud, 
näiteks juhul kui on  
  ohtlik olukord 
  ajasurve 
  oodatakse alistumist ja see on kahjulik 
  ei suuda enam alistuda .- kui tass on tühi  
Kui  inimene  kogu  aeg  käitub  kas  agressiivselt  või  alistuvalt  on  inimese 
elukorralduses midagi lahti. Hirm, abitus ja nõrkus teeb agressiivseks.  
Arvatakse,  et  agressiivsus  aitab  edukas  olla.  Tegelikult  agressiivsus 
sünnitab agressiivsust. Agressiivse käitumise valivad reeglina nõrgad. 
Tänapäeva  psühholoogia  ütleb,  et  sul  on  suhtlemises  kaks  võimalust, 
kas 
  selgelt ennast väljendada või 
  manipuleerida. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
112 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Manipuleerimise valimisel valin ma kas agressiivse või alistuva käitumise 
ja rahuldamata jäävad kas minu või teiste huvid ja vajadused. 
  Arutage  alarühmas:  Mis  on  agressiivse  käitumise  kahjud? 
Mis  on  alistuva  käitumise  kahjud?  Leidke  vastus  küsimusele: 
Kuidas võib oma käitumise muutmine olla mulle kasulik? 
Enesekehtestamine  sisaldab  teatud  määral  agressiivsemaid  (selge 
väljendamine) kui alistuvamaid (kuulamine) komponente. Siiski ei asu ta 
nende  kahe  käitumisviisi  keskkohal.  Suhtlemisel  arvestatakse,  et,  et 
partner on minuga võrdne. Mulle on oluline, et minu vajaduste ja huvide 
kõrval saavad ka partneri huvid ja vajadused rahuldatud. 
Aktiivse  kuulamise  osa  käsitleti  “Kuulamise”  peatükis.  Järelikult  on 
vajalik selgeks saada, mis see selge eneseväljendamine on. 
Selge  enesevaljendamine  on  oma  vajaduste  teada  andmine  mina-
keeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades. 
Inimene  kasutab  oma  vajaduste  teisele  teada  andmiseks  erinevaid 
psühholoogilisi  keeli.  On  olemas  sina-,  tema-,  meie-,  umbmäärane-  ja 
mina-keel.  Eestlaste  juures  on  tähele  pandud,  et  nad  armastavad 
kasutada palju umbmäärast keelt.  
Agressiivse  käitumisega  inimesed  kasutavad  tihti  sina-keelt,  alistuvad 
meie-keelt  või  ka  umbmäärast  keelt.  Enesekehtestamine  eeldab  mina-
keele kasutamist.  
Mina-keeles antakse teada, mida mina soovin, tahan,  arvan, mis mulle 
meeldib või ei meeldi. 
Sina-keele  puhul  kasutatakse  tavaliselt  väljendeid  “Korista  laud  ära”, 
”Täida need paberid ära”, “Kuhu sa oled mu märkmed pannud?” jne.  
Umbmäärane keel kõlab umbes nii, et “Keegi võiks laua ära koristada”, 
Võiks  need  paberid  ehk  ära  täita”,  “Keegi  on  mu  märkmed  kuhugi 
pannud”.  Väga  kena  umbmäärase  keele  lause  on  selline:  “Mitte  keegi 
mitte  kunagi  mind  mitte  kuhugi  ei  vii.”  Umbmäärane  keel  paneb 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
113 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
tahtmatult esitama küsimusi: “Kes täpselt, millal, kuidas, kuhu täpselt ? 
jne.  Kas ikka peab?  
Meie-keeles  pöördutakse  oma  soovist  teada  andes  partneri  poole  meie 
vormis: “Me sööme täna ühe supi” . Küsimus tekib, kes need me on, kui 
lauas   istub  vaid  üks  inimene.  Tihti  kasutatakse  meie  vormi,  et  oma 
nõudmistel  lasta  kõlada  mõjusamalt  (”Me  tahame  varem  töölt  ära 
minna!”). 
  Sina pesed selle põranda puhtaks! ……Keegi võiks põranda 
puhtaks  pesta.  …..  Me   soovime   ju  ,  et  põrand  puhas  oleks….. 
Mina  tahan,  et  sa  pesed  selle  põranda  puhtaks.  -    Mis  sa  ise 
sellest arvad?  Missuguses keeles laused need on? 
  Proovige alarühmas  moodustada ka ise erinevates “keeltes” 
lauseid ja jälgige nende mõju endale ja teistele. 
Mina-lauseid on erinevaid. Eristatakse 
  deklaratiivseid 
  ennetavaid 
  vastavaid 
  äraütlevaid  
  nõustuvaid 
  positiivseid 
  konfronteeruvaid 
Deklaratiivse   mina  laused  annavad  teada,  mida  ma  tahan,  arvan, 
mõtlen  (Mina  arvan  ,  et  teeninduserialadel  on  tulevikku.  Mina  usun,  et 
Eesti  majandus  on  tõusuteel.  Mina  arvan,  et  töötajad  peavad    õigel  ajal 
tööle  tulema .) 
Ennetavate  mina-lausetega  antakse  teada,  mis  hakkab  toimuma 
( Homme   ma  tööle  ei  tule,  sest  lähen  vanaema  matustele.  Ma  ei  saa  täna 
sulle kohvi välja teha, sest hakkasin koguma raha auto ostuks .) 
Vastavad  mina-laused  on  negatiivse  või  positiivse  vastuse  andmiseks 
(Jah, ma tulen. Ei, mind ei ole pühapäeval tööl.) Oluline on selgelt jah või 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
114 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
ei  välja  ütlemine.  Äraütlemise  puhul  on  vajalik  lisada  ka  konkreetse 
põhjus (ei, sest et ….) 
Positiivsete lausetega antakse partnerile teada, mis tema käitumises on 
meeldiv.  Seda  võib  teha  lihtsas  või  kolmeosalises  lausevormis  (Mulle 
meeldib  see,  et  sa…  tegid….)  Kolmeosaline  vorm  on  analoogne 
konfronteeruva lause ülesehitusega. 
Konfronteeruvad  mina-laused  on   vastuseks   teise  inimese  käitumisele. 
Selline lause on kasulik moodustada kolmest osast. 
1.  Kirjeldan  tegevust  hinnanguvabalt  (kui  sa  tuled  tööle  15  minutit 
hiljem…) 
2.  Kirjeldan kahju, mida selline käitumine mulle teeb (oluline on näidata 
kahju  kas  raha,  energia  või  aja  kategooriates)  (…siis  võtab  mul 
päevaplaani kooskõlastamine rohkem aega…)  
3.  Kirjeldan  tundeid,  mida  selline  käitumine   minus   tekitab  (…ma  olen 
pettunud ja ärritunud). 
 
  Koosta(ge)  kolmeosalisi  enesekehtestavaid  lauseid  järgmiste 
situatsioonide jaoks: 
Ma tahan, et ühiselamu teleriruumis vahetatakse kanalit 
Ma tahan ümber vahetada defektse kauba 
Ma  tahan  toakaaslasele  teada  anda,  et  mulle  ei  meeldi  kui  ta 
ilma küsimata mu kingad võtab 
Ma tahan, et minult laenatud konspekt tuuakse mulle kindlasti 
täna tagasi 
Olles suhtluspartnerile selgelt oma vajadusest teada andnud on vaja ära 
kuulata ka tema seisukoht, arvamus. Selleks kasuta aktiivse kuulamise 
tehnikat  (ümbersõnastamine,  avatud  küsimused).  Enesekehtestava 
käitumise puhul  ongi pöördumise järjekord selline 
 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
115 
Erinevad käitumisvi sid suhtlemises 
Väljendan ennast selgelt 
 
Kuulan aktiivselt partnerit 
 
Väljendan ennast selgelt 
 
Kuulan aktiivselt partnerit 
 
Väljendan ennast selgelt 
 
Kuulan aktiivselt partnerit. 
 
Mõnikord  on  kasulik  alustada  suhtlemist  aktiivse  kuulamisega  ja  siis 
alles  ennast  selgelt  väljendada.  Kasulik  on  see  juhul  kui  partner  on 
ägestunud (temal on probleem). 
Juhul  kui  sa  kasutad  ainult  nn.  selget  eneseväljendamist  võib 
suhtlemine partnerile tunduda agressiivne. 
 Püüdes sõita pehme liiva sees autoga võib juhtuda, et auto hakkab 
liiva kinni jääma. Üks viis  liivast  välja pääsemiseks on lisada gaasi. 
Esirataste  ette  kuhjub  järjest  rohkem  liiva.  Nii  sa  edasi  ei  pääse. 
Kasulik on veidi tagurdada ja siis proovida uuesti. 
Enesekehtestamise jaoks sobib see metafoor hästi. Gaasi andmine on kui 
selge  eneseväljendamine.  Tagurdamine  (siis  vajub  liivavall  madalaks) 
meenutab aktiivset kuulamist. 
Ja mõnikord on kasulik valida teine tee. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
116 
Konflikt 
KONFLIKT 
Konflikt sõnana kõlab meile väga negatiivsena. Me kardame seda.  
Konflikt viitab muutuste vajadusele või näitab, et midagi on muutumas. 
Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei 
sobi omavahel 
Kaks teoreetilist lähenemist: 
  Konflikt on  objektiivne ehk kuidas jaotada (tulemused,  numbrid , 
levik,  liigitus,  asustus,  paigutus,  kokkulepe  )    lahenduseks 
kompromiss  
  Konflikt  on  subjektiivne  (kuidas  inimene  tunneb  –  suhted, 
õigused, otsused, otsustamised)  lahenduseks vaja muuta / teha 
otsuseid,  võtta/  muuta  seisukohti,  palju  läbirääkimisi,  püüame 
muuta inimeste hoiakuid ja siis muutub situatsioon 
Majanduslike ressursside jaotamine ei lahenda tihti konflikti 
Enamus konflikte on  objektiiv -subjektiivsed 
Konfliktide tasandid: 
  Isiksuse sisekonflikt 
  Inimestevaheline konflikt 
  Gruppidevaheline konflikt 
  Ühiskonnakihtide vaheline konflikt 
   Rahvustevaheline konflikt 
Konflikti  tekkimist  võib  kujutada  kolmnurga  või  ringina,  mille  kolm 
otsa/osa on omavahelises sõltuvuses. Need kolm olulist komponenti on 
  Situatsioon 
  Suhtumine s.t. hoiakud, tunded jne. 
  Käitumine 
Konfliktsus ükskõik, millises osas kutsub esile muutuse järgmises. Ringi 
pöörlemine  jätkub,  kiireneb  ja  konflikt  kasvab.  Mida  enam  jõudu  me 
rakendame mingile osale, seda kiiremaks pöörlemine muutub. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
117 
Konflikt 
 
 
Situatsioon 
 
 
 
 
 
Suhtumine/hoiak 
 
Käitumine 
 
 
Joon. 31.  Konflikti tekke ja arengu skeem 
 
Ükski inimrühm ei saa läbi ilma konfliktideta. Konfliktid tekivad ikka kui 
firma/rühm  edasi  areneb,  muutub.  Tänapäevased  teooriad  vaatlevadki 
konflikti kui loomulikku ja kasulikku nähtust. 
Võttes konflikti kui  konstruktiivset  nähtust, tähendab omada hoiakut, et 
konflikt  annab  mulle  proovilepaneku  võimaluse,  esitab  väljakutse  minu 
paindlikkusele ja loovusele. 
On inimesi, kes ütlevad, et neil pole konflikte. Seega pole neil inimestega 
ka  kontakte.  Varjatud,  vinduv,  pikaleveninud  konflikt  reedab 
suutmatuse  või  tahtmatuse  kontakti  saavutada,  räägib  ka  inimese 
jäikusest, peegeldab hirme ja läbitöötamata tundeid.  
Varem arvati tõesti, et konflikte saab vältida, tänapäevane seisukoht on, 
et  “konfliktid  on  vältimatud  ja  tekivad  koos   muutustega ”.  Konfliktid  on 
isegi  kasulikud,  kuna  sunnivad  otsima  uusi  lahendusi,  uusi  võimalusi. 
Edukalt  lahendatud  konflikt soodustab inimestevahelist suhtlemist, nad 
muutuvad avatumaks, usaldavamaks, organisatsiooni tasemel suureneb 
efektiivsus.  
Panite  tähele,  et  kõik  tänapäeval  edukaks  olemise  tunnused  on  üles 
loetletud ! 
Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis 
toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. 
Konflikt  ei  muutu  märgatavaks  igasuguse  muutuse  puhul.  Juhul  kui 
hommikul  ärgates  avastate,  et  eelmise  päeva  päiksepaiste  asemel  on 
väljas  paduvihm  ei  pane  see  veel  normaalset  inimest  konfliktselt 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
118 
Konflikt 
käituma.  Samas  tekitab  selline  situatsioon  teatud  ärevuse,  ärrituse, 
diskomfordi tunde. 
Järelikult  on  konfliktse  käitumise  avaldumiseks  vajalik  teatud 
tingimuste  kokkulangevus,  aeg  vms.  Konflikt  küpseb.  Nagu  vaiba  alla 
unustatud avatud kalakonserv. 
Tüüpilisemad    reaktsioonid  konflikti  puhul  on  rünnak,  kaitse  ja 
taandumine. 
Konfliktsituatsioon  tekitab  inimeses  pingeid  ja  pingetest  vabanemine 
toimubki  erinevaid  teid  pidi  –  võimalus  on  kas  muuta  situatsiooni, 
kohaneda olukorraga või eemalduda situatsioonist.  
Erinevad  inimesed  valivad  erinevad  käitumisviisid  ja  erinevad 
käitumisviisid viivad erinevate tulemusteni.  
 
Konflikti tunneb ära kui 
  inimestevaheline koostöö ei laabu, ei saavutata ka 
lihtsamaid kokkuleppeid 
  tühistel  põhjustel  tekivad  sõnelused,  vaidlused 
jne. 
  hakatakse  kõrgendama  häält,  ütlema  teravusi  ka 
ametialasel  suhtlemisel,  kasutatakse  pilkeid, 
solvanguid, torkeid jne. 
   omaette   eesmärgiks  muutub  “vaenlasele”  kahju 
tekitamine,  seda  ka  juhul,  kui  see  iseennast 
kahjustab 
  esineb 
ka 
pealekaebamist, 
intrigeerimist, 
laimamist, ässitamist, meelitatakse teisi oma leeri 
  ainuüksi  “vaenlase  “  juuresolek  hakkab  mõjuma 
häirivalt (vt. võtmeärritaja) 
  Võimalikud  ka  käsikähmlused,  nõude  loopimisest 
kuni relva kasutamiseni (USA koolide näited) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
119 
Konflikt 
  konflikti  iseloomustavad  ka  jäine   viisakus , 
mitterääkimine  (boikott),informatsiooni  andmisel 
kolmanda isiku kasutamine, 
  passiivsus, rusutus, apaatsus (mul ükskõik) 
Konfliktil  on  kalduvus  paisuda,  muutuda  võimsamaks.  Seda 
iseloomustab kenasti järgnev skeem. 
 
Diskussioon , eri vaadete ja 
Arusaamade avalikustamine 
  
       Vaidlus/ polarisatsioon  
  Eri  seisukohtade  eristumine, 
  oma seisukohtade kaitsmine 
  
 
               Allaajamine 
Minul on õigus, sinul ei ole õigus 
                                     Negatiivsed (õelad) kujutlused 
                  Tagarääkimine, klatš 
     Enesekontrolli ja austuse 
               kaotamine 
               Otse näkku ütlemine 
     Võimu demonstreerimine,  
                        ähvardused 
                                Piiratud häving 
                Santaaž, ,moraalne, 
        psüühiline, füüsiline  terror  
Rünnak närvikeskusele 
Löök kõige valusamasse 
kohta 
Joon. 32. Käitumismudelite  hierarhia  konflikti olukorras 
 
Allakäik algab ikka ülemiselt astmelt. 
Raskem  on  ära  tunda  varjatud  konflikti,  mille  puhul  väliseid  tormilisi 
tundeavaldusi  ei  ole.  Samas  on  varjatud  konfliktis  olemine  inimest 
kurnav  ja  stressi  tekitav.  Ükskord  plahvatab  konflikt  ikka  nähtavaks  ja 
kuuldavaks.  Mida  kauem  on  konflikt  varjatult  hõõgunud,  seda 
tormilisem tema avaldumine võib lõpuks ka olla. 
Kliendipoolne  tormiline  tunnete  väljapurskamine  mingi  pisiasja  pärast 
võib  tähendadagi  just  seda,  et  konfliktse  seisundi  on  tekitanud  mingid 
eelnevad  situatsioonid  või  asjad.  Olete  ka  ise  tähele  pannud,  et  lähete 
endast  välja  mõne  tühise  asja  pärast,  tegelikkuses  on  põhjus  hoopis 
varasem ja mujal. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
120 
Konflikt 
Konfliktse  käitumisele  eelneb  tavaliselt  teadvustamata  või  ähmaselt 
tajutav  vastuolu    sisaldav  olukord.  Piisab  ajendist  ja  tekib  konfliktne 
käitumine. Konfliktne käitumine viib tavaliselt mingile lahendusele, mille 
tagajärjel  vastuolu  nõrgeneb,  kuni  tekib  uus  konfliktiajend,  mis  kutsub 
esile taas konfliktse käitumise. 
Konflikte on võimalik  liigitada lähtudes osalejatest ja ajast 
  vertikaalne või horisontaalne 
  avalik või varjatud 
  diaadiline või rühmasisene või rühmadevaheline 
   situatiivne või episoodiline või krooniline 
  asine või emotsionaalne 
  destruktiivne või konstruktiivne  
Konflikte on võimalik jaotada ka 
  Objektiivseteks  –  puudutab   numbreid ,  asju, 
toodangut, jaotamist jne. 
  Subjektiivseteks  –  hõlmab  suhteid,  väärtusi, 
õigusi ehk seda, kuidas inimene end tunneb 
Kui  esimesel  juhul  lahendamiseks  jaotatakse  midagi  ümber,  siis  teisel 
juhul  on  konflikti  lahendamiseks  vaja  läbirääkimisi,  tegelemist  inimeste 
hoiakutega, seisukohtadega. 
Kus  on  siis  nö.  ohtlikumad  kohad  ehk  mis  aladel  võib  sagedamini 
konflikte tekkida? Sagedamini tekib konflikt töösituatsioonides järgmistel 
põhjustel: 
  ametialane ebakompetentsus 
   oskamatus suhelda 
  võimu kuritarvitamine 
  tasustamine 
  varustamine 
  hüvede jaotamine 
Väga tüüpilised on rollikonfliktid, mille põhjuseks võib olla 
  määramata rolliootus  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
121 
Konflikt 
  ootused on ülemäärased või vastukäivad 
  rolli kinnistamatus 
  rolliootus ja rollikujutlus ei kattu 
Rollikonfliktid on nii töö-kui argielus sagedasemad.  
Mis see roll siis on? 
Roll  on  käitumisviis,  mida  oodatakse  mingis  staatuses  olevalt 
inimeselt  (müüja,  administraator,  taksojuht,  giid,  ettekandja,  ema, 
õpilane jne.).  
Igale  rollile  on  olemas  vastandroll,  ilma  milleta  rolli  ei  ole.  Näiteks 
õpilane-õpetaja, ettekandja-klient, müüja-ostja jne.  
Asudes   täitma  mingit  rolli,  on  mul  kujutlus  sellest,  kuidas  ma  käituma 
peaksin – seda nimetatakse rollikujutluseks.  
Mind  ümbritsevatel  inimestel  on  minu  kui  rollitäitja  suhtes  ootused 
minupoolsele käitumisele - rolliootused.  
Rolliootus võib olla rollikujutlusest erinev ja põhjustada konflikti. 
Rolli täitja 
 
 
 
 
 
Vastandrollide täitjad 
ROLLI-
KÄITUMINE 
 
 
 
 
 
ROLLIKUJUTLUS 
 
 
 
 
ROLLIOOTUSED 
Joonis 33. Rollikäitumise kujunemine 
  Pane kirja, mida kõike sina kui mingi rolli täitja teed (näiteks olles 
oma erialale omases rollis). Seejärel asu vastaspoole (kliendi) rolli ja 
pane kirja, mida sina kui klient ootad teenindajalt . Võrdle tegevusi! 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
122 
Konflikt 
Kõigile kõigi ootustele ei suuda me vastata. Mida enamatele ootustele ma 
vastan  iga konkreetse kliendi puhul, seda meeldivamad on meie suhted. 
Järelikult suureneb kasum, levib info firma meeldivusest jne.  
Konflikte tekitavad ka vead juhtimises, ametiraamidest väljumine, madal 
käitumiskultuur jne. 
Alati kutsub konflikte esile muutuste ja uuenduste  sisseviimine. 
  Too  näited  erinevate  konfliktipõhjuste  kohta,  lähtudes  oma 
erialast ! 
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
123 
Konflikt 
Konfliktis käitumise strateegiad 
Konfliktsituatsioonis  käituvad  inimesed  erinevalt,  kasutatakse  erinevaid 
käitumisstrateegiaid. Põhimõtteliselt on võimalik eristada viit strateegiat. 
  Koostöö  –  see  tähendab  lähtumist  võitja-võitja  strateegiast, 
partneri  eriarvamuste  respekteerimist  ja  oma  arvamuse  selget 
väljendamist.  Mõlemad  pooled  otsivad  lahendusi,  et  saavutada 
oma eesmärk. Sellise strateegia puhul suhtutakse konflikti kui 
positiivsesse nähtusesse. 
  Võitlus  –  iseloomulik  on  agressiivne  käitumine,  rõhutatakse 
oma  huve,  õigusi,  püütakse  neid  läbi  suruda.  Tüüpilised  on 
konkurentsiilmingud,  lähtumine  printsiibist  “Kel  võim,  sel 
õigus”. Teine pool sunnitakse taanduma. Oluline on minu võit. 
  Kompromiss – loobutakse veidike, seega keegi ei võida, keegi ei 
kaota. Tüüpiline juhul, kui soovitakse saada kiiret kokkulepet. 
   Kohanemine  – teise huvid ja eesmärgid on tähtsamad kui minu 
omad,  püütakse  olla  teisele  meele  järgi,  mitte  kahjustada 
suhteid. Loobutakse võitlemisest, sest “pole viisakas võidelda” 
  Vältimine – pingeid ei väljendata, püütakse jääda neutraalseks, 
tõmbuda  eemale,  loodetakse,  et  küll  keegi  või  miski  asja 
lahendab.  Sellega  käib  tavaliselt  kaasas  ka  salatsemine, 
varjamine, valetamine.  
Igapäevases elus kasutab inimene ka erinevates situatsioonides erinevaid 
strateegiaid .  On  täheldatud,  et  kindlad  inimesed  kipuvad  sagedamini 
kasutama samu strateegiaid., siiski on osa strateegiaid tüüpilisemad. 
  Tuleta meelde erinevaid konfliktsituatsioone, kus oled viibinud (3). 
Pane  tähele  oma  käitumise  iseärasusi,  eriti  pisiasju.  Seejärel  leia 
vastused järgmistele küsimustele: 
  Millist stiili osapooled kasutasid konflikti alul, milline stiil 
kujunes lõpuks välja? 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
124 
Konflikt 
  Kas Sa kordad isiklikku konfliktilahendusstiili?  
  Kasutad Sa erinevaid stiile? 
  Missugused 
on 
erinevate 
konfliktilahendusstiilide/strateegiate plussid ja miinused? 
Pane need kirja ja arutle kaaslastega! 
Kui  vaadelda  ülaltoodud  strateegiaid  lähemalt  ja  püüda  leida  mingeid 
üldisi  tunnuseid,  on  võimalik  strateegiate  puhul  hinnata  nende 
suunatust. Strateegia võib olla rohkem suunatud suhete säilitamisele või 
oma eesmärgi saavutamisele . 
Olulised on suhted 
 
 
kohanemine 
koostöö 
 
 
 
kompromiss 
 
 
vältimine 
võitlus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Oluline on eesmärk 
Joon. 34. Eesmärkide erinevusest tulenev strateegiate valik 
 
Konfliktilahendusstrateegiaid  on  võimalik  vaadelda  ka  inimese  tegevuse 
suunitluse  põhjal,  sel  juhulvõiks  lähtuda  ühistööst,koostööst  ja  teiselt 
poolt  kehtestamisest,oma  tahtmise  saavutamisest.  Pilt,  mis  tekib,  on 
eelnevaga sarnane. 
Ühistegevus 
 
 
 
kohanemine 
koostöö 
 
 
 
kompromiss 
 
 
 
vältimine 
võitlus 
 
Kehtestamine 
Joon. 35. Suhtlemisstiilist tulenev strateegiate valik 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
125 
Konflikt 
 
Nagu  eelevast  võib  näha,nõuavad  erinevad  situatsioonid  erinevaid 
konfliktilahendusstrateegiaid. 
  Millal Sa väldid sagedamini konflikte? 
Kas Sa lähed sageli kompromissile? 
Millal Sa võistled (pead lahingut)? 
Kuidas ja millal Sa teed koostööd konflikti olukorras? 
Mis tundeid tekitab kohanemine teistega? 
Erinevad  situatsioonid  nõuavad  erinevaid  käitumisstrateegiaid,  samuti 
erinevad  eesmärgid,  mida  tahad  saavutada,  nõuavad  erinevaid 
strateegiaid. Millal mida kasutada? 
  Jälgi  oma  rühmakaaslasi  konfliktsituatsioonis.  Milliseid 
strateegiaid nad kasutavad? Millised on tulemused? 
Kõik  strateegiad  on  õpitavad  ja  ümberõpitavad.  Kasulik  on  erinevate 
strateegiate valdamine , et vajadusel valida sobivamat. 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
126 
Konflikt 
Konflikti reguleerimine 
Konflikti  reguleerimine  on  konfliktiga  tegelemine,  sellele  sobiva 
lahenduse leidmine. 
See tegevus eeldab kõigepealt  
  konfliktiala määratlemist - kas on tegemist avaliku tüliga,  
  vajalik on üles otsida konflikti põhjus – kas tegemist on esemelise 
või isikulise konfliktiga ja  
  soovitav  on  ka  prognoosida  konflikti   kulgu   –  kas  on  tegemist 
laieneva konfliktiga. 
Konflikti  põhjuse  otsimine  eeldab  head  tähelepanuvõimet,  oskust 
kuulata ja järeldusi teha. Esialgne põhjus pole sageli see peamine, algne.  
Konflikti  kulu  prognoosimisel  on  oluline  ära  tunda  paisuvat  konflikti, 
kuna see nõuab kiiremat tegelemist. 
Tasub meeles pidada, et konfliktil on kalduvus paisuda, kui 
  tegemist on terava, keerulise probleemiga 
  kui 
liidri 
autoriteet 
on 
madal, 
rühmasisene 
koostöövõime madal 
  kui esineb palju suhtlustõkkeid 
  kui inimeste pingetaluvus on madal 
  kui  inimestel  on  erinevad  eesmärgid,  erinevad 
väärtushinnangud 
Tihti  otsustatakse  konfliktis  osaleja  üle   subjektiivselt .  Sagedamini 
tehtavateks  vigadeks  konfliktiosaliste  üle  otsustamisel  (konflikti 
tajumisel) on  
   Oreooli   efekt  –kellel  on  juba  silt  küljes,  see  ongi  süüdi  (juhul 
kui  ühel  töötajal  on  ette  tulnud   segadust /puudujääki   rahaga , 
siis  sarnase  situatsiooni  tekkides  arvatakse,  et  jälle  tema  on 
selle põhjustanud) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
127 
Konflikt 
   Lihtsustamine  –lähtutakse vaid üksikutest tunnustest (  nutab , 
ju siis talle tehti liiga) 
  Analoogiaefekt  –lähtutakse  välistunnustest,  mis  meenutavad 
varemtoimunut,  järeldatakse  sellest  tulenevalt.  Nii  võidakse 
mitte ära tunda uusi konflikte. 
  Too  näited  erinevate  konflikti  tajumise   vigade   kohta,  mida  oled 
tähele pannud! 
 
Mida siis teha, kui tahate konflikti reguleerida.  
Algab  konflikti  reguleerimine  alati  kuulamisega.  Tuleta  meelde  aktiivse 
kuulamise tehnikaid ja proovi asjas selgusele saada.  
Kui tegemist on tuttavate ja lähedaste inimestega, kes  mõlemad konflikti 
puhul  ”kaotavad”  midagi  saab  kasutada  mõningaid  lihtsaid  lepitamise 
võtteid.  
Soovitav on 
  meenutada ühiseid ettevõtmisi, just meeldivaid 
  välja tuua ühised huvid 
  rõhutada koostöö kasulikkust mõlemale poolele 
  hästi mõjub ka ühise vaenlase kättenäitamine 
  kasutada  ka  asja  naljaks  keeramist,  näidata  situatsiooni 
koomilises valguses (ettevaatust sellega!) 
 
Keerulisema,  paljusid  inimesi  puudutava  juhtumi  puhul  on  vajalik  ka 
konflikti  tekkepõhjuste  väljauurimine  (konflikti  põhjus,  osalejad,  kas 
konfliktil on kalduvus paisuda jne.), erinevate osapoolte ärakuulamine ja 
nendega sobiva lahenduse otsimine, lähtudes erinevatest vajadustest.  
Mõelda  tuleks  ka  seda,  mil  määral  asja  avalikustada  (juhul  kui  on 
tegemist  süüdlasega,  raskema  süüga  jne.).  Seega  on  vajalik  info 
kogumine,  kuulamine,  lahenduste  otsimine.  Kiiruga    tehtud  lahendus 
pole sellisel juhul parim lahendus. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
128 
Konflikt 
 
Lähtudes konflikti arenguastmetest on kasulik aidata inimene astmetest 
tagasi  üles  (vt.  Joon.  32  ).  Pikaajaliste  konfliktide  puhul  on  osapooled 
kasutanud  palju  teist   kahjustavaid   võtteid  (rahvustevaheliste  või 
usukonflikte 
puhul 
on 
reaalseid 
surmajuhtumeid). 
Konflikti 
analüüsimisel iseendas läbitakse sel juhul kolm tasandit: 
  Vaenulikkuse  tasand  –  vaadeldakse  konflikti  ja  teist 
osapoolt 
vaenulikult, 
süüdistatakse 
teist 
kõigis 
surmapattudes.  Selline  konflikti  nägemine/tajumine   toidab  
konflikti  ja  toob  kaasa  plahvatusliku  olukorra.  Tundeid  on 
palju ja nad ei ole kontrollitavad . 
  Peegeldamise tasand– pööratakse pilk sissepoole. Uuritakse 
oma  vajadusi  ja  huve  selles  konfliktis.  Küsitakse  endalt: 
“Miks  ma  olen  selle konflikti  osaline?”  “Ehk  on  mõni  parem 
viis oma eesmärgi saavutamiseks?” 
  Integratsiooni  tasand  –  vaadeldakse  ja  püütakse  mõista 
teisi  eemaldudes.  Seega  vaatleme  me  nagu  ühe  asja  kahte 
külge.  Selline  vaatenurk  ei  välista  loomulikult  pettumust  ja 
valu,  kuid  võimaldab  analüüsida  ja  märgata  eri  vajadusi  ja 
seega ka erinevaid lahendusi. 
Konfliktis  olles   liigume   me  tasandilt  tasandile.  Mõnikord  kiiresti, 
mõnikord  võtab  see  aastaid  (näiteks  konflikt  Belfastis  vms.).Tasandilt 
tasandile  liikumist  on  võimalik  toetada  ja  suunata.  Arvesse  tasub  võtta 
seda,  et  toimub  ka  eelnevale  tasandile  tagasikukkumist.  Samas  saab 
asuda  mõlemat  poolt  rahuldava  lahenduse  otsimisele  alles  siis,  kui  on 
jõutud integratsiooni tasandile. 
Teravamad  ja   keerulisemad   konfliktid  vajavad  inimest,  kes  hakkab 
tegelema konflikti lahendamisega. Ta võib tegutseda  erinevas  rollis, olles 
kas 
   Lepitaja  
  Nõustaja/ konsultant  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
129 
Konflikt 
  Vahendaja  –   astub   osapoolte  vahele  ja  püüab 
aidata 
  Jõuga  vahendaja  –  läheb  ja  ütleb,    “Ma  olen  siin, 
et teid aidata” 
  Vahekohtunik 
  Rahutegija (peacekeeper) 
Vastavalt  situatsioonile  valitakse  ka  roll.  Konflikti  vahendajaks  olemine 
eeldab mõlema poole respekteerimist ja neutraalsust (ka emotsioonides). 
Vahendamine  algab  kindlasti  mõlema  osapoole  eraldi  ära  kuulamisest. 
Kui nad on valmis kohtuma, siis esimestel kohtumistel istub vahendaja 
osapoolte  vahel  ja  laseb  neil  oma  huvidest,  vajadustest,  toimunud 
faktidest  ja  ka  tunnetest  teisele  rääkida.  Vahendaja  kontrollib,  et  teine 
pool  ei  sekkuks.  Seejärel  annab  vahendaja  sõna  teisele  poolele. 
Rääkimise korrad vahelduvad. Lõpuks jõutakse nii kaugele, et vahendaja 
saab eemale tõmbuda ja osapooled hakkavad ise omavahel asja arutama. 
Nagu 
eelnevast  
märgata, 
on 
edukaks 
(konstruktiivseks) 
konfliktilahendamiseks vaja 
  kuulamisoskust (aktiivset) 
  enesekehtestamist ehk selget eneseväljendamist 
  paindlikkust uute lahendust otsimisel  
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
130 
Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks 
TARGALT KÄITUDA SAAB MITUT MOODI ehk 
kokkuvõtteks 
Eelpool  loetud  peatükkides  vaatlesime  koos  mitmeid  põhjusi,  miks 
inimene käitub just nii nagu ta seda teeb.  
Oma eesmärkide saavutamiseks, ja iga käitumis/suhtlemiskäigu taha on 
mingi eesmärk, on kasulik kasutada 
     Meelte terasust 
…..  et  märgata,  kas  see,  mida  ma  teen,  annab  mulle  seda,  mida  ma 
tahan.  On  vajalik  teravdada  meeli  (näen,  kuulen,  maitsen,  haistan, 
katsun, tunnen jne.), et märgata asju, mida enne ei märganud. Teistega 
suheldes  annab  nendepoolsete  signaalide  märkamine  teada,  millised  on 
nende reageeringud minu suhtes. 
    Paindlikkust  
…  et  muuta  oma  käitumist  kui  ei  saa  soovitud  tulemust  ja  teha  seda 
seni, kui saad oodatud tulemuse 
    Kongruentsust ehk ühildumist 
…kõik  minu  suhtlemise  erinevad  küljed  peavad  nõustuma  eesmärgiga. 
Millesse, usun, mida ütlen, mida teen – ongi see , kes ma olen. 
 
See  konspekt  on  võimalus  heita  lukuaugust  pilk  suhtlemise/käitumise 
maailma.  
 
Tahtes enamat, ava uks ja loe läbi järgmisel leheküljel toodu. 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
131 
Kirjandust suhtlemise kohta 
KIRJANDUST SUHTLEMISE KOHTA 
1.  Avalikud suhted – mis need on?  
2.  Bachmann, T.  Sõnatu keel. - Noorus, 1984, 1,3,5,7,9,11 
(mitteverbaalsed suhtlemisvahendid) 
3.  Berne, Eric Suhtlemismängud : mängud ja manipulatsioonid 
inimsuhetes. Tartu, Väike  Vanker , 2001 
4.  Bolton, R.  Igapäevaoskused : kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja 
konflikte lahendada. –  2002, 2005  
5.  Bolton, R. People  skills . 
6.  Borodkin, Korjak. Tähelepanu, konflikt! 
7.  Cialdini, R.B. Mõjustamise psühholoogia – 2005 
8.  Clayton, P  Kehakeel  töökeskonnas – 2004 (piltidega) 
9.  Demarais, A. Esmamuljed : mida te ei tea sellest, kuidas teised teid 
näevad - 2005 
10.  Frost , P Mürgised emotsioonid (konfliktidega toimetulekust) 
11. Gordon, T. Vanemate efektiivsustreening 
12. Hage, M. Kõnelema 
13. Hirsch, G.I. Kõnele vabalt ja veenvalt 
14. James, J. Kehakõne ehk kuidas endast positiivne mulje jätta 
15. Kidron, A. Suhted töökollektiivis.  
16. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia (1986 ja 2005?) 
17.  Koppel , M., Pree, S.  Teenindussuhtlemine  – kliendikesksus. 2007 KAK  ja 
www.web.zone.ee/sirpre 
18.  Lassen , Maureen Kirby Miks me tülitseme? : kuidas vabaneda 
kahjulikest suhteskeemidest. Tartu, Väike Vanker, 2004 
19. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia TÜ kirjastus 2008 
20. Lewis, R.D. Kultuuridevahelised erinevused. – Tea, 2003 (TUR erialale 
väääga vajalik) 
21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P.  Suhtlemisoskused . 
22. Mänd, R. Elukunstnikud. 
23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, 
enesekehtestamise põhimõtetest) 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
132 
Kirjandust suhtlemise kohta 
24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 
25.  Pease  Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 
26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 
27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. 
www.web.zone.ee/sirpre 
28.  Rosenberg , Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 
29. Samel, E. Suhtlemine – keskastme juhi proovikivi – 2005 
30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 
31.  Shapiro , D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 
32. Shostrom, E.L. Kuidas ära tunda  manipulaatorit ? 
33. Smith, M.J. Kui ütlen "EI", tunnen end süüdi : kuidas elus hakkama 
saada - süstemaatiliste enesekehtestamisoskuste kasutamine. – 2004 
34.  Stone , Douglas Rasked kõnelused. Tartu, Väike Vanker, 2000 
35.  Tooman , H. Inimeselt inimesele. 
36. Topf, C. Kehakeel ja edukas karjäär 
37. Vadi, M.  Müügisuhtlemine. – TÜ 
38. Vihma, Ü.  Inimene konfliktide keskel [Tallinn] : Äripäeva Kirjastus, 2006 
39. Wiio, O.A. Kas sinust saadakse aru? – Valgus 
 
Ja veel - internetist leiab ka materjali kui huvi on – näiteks: 
http://lepo.it.da.ut.ee/~illing/enesekehtestamine2.htm 
http://www.suhtlemisoskused.ee  
www.jrnl.ut.ee/osak/int.html 
Artiklid ajakirjades “Pere ja Kodu”, “Äripäev”, “Anne”, ajalehes “ Postimees ” jne. 
Jne.  
 
 
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 
133