Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: · rääkija väljendusoskus on puudulik · partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks · kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et
Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: rääkija väljendusoskus on puudulik partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · m�
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava
iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L
objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilidest.
miimika zestid poos asend partneri suhtes hingamine (sagedus ja sügavus), punastamine intonatsioon kõne muud tunnused (väljus, tempo, kandvus) kohanemisliigutused Kõikide nende tunnuste tajumiseks läheb tegelikkuses üks hetk. Algaja suhtlejana ei pane me tihti neid tunnuseid tähele ja oleme segaduses, kui partner ei reageeri meie ootustele vastavalt. On olemas teatud normid, mida inimene õpib lapseeast alates kasutama oma tundmuste väljendamisel. Normid puudutavad ka erinevaid elukutsete esindajaid. Kujutate te ette medõde, kes operatsioonilaua ääres kurvastusest juukseid katkuma ja valju häälega halama hakkab. Samuti mõjutab tundmuste väljendamist situatsiooni eripära ja ka individuaalsed iseärasused.
lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et teda ei kuulata, seist teil on alati vastuväide varuks. - Takkakiitmine ,,Just...just... täpselt nii... ma tean, ma tean..." Tahate olla kena inimene ja teistele meeldida. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib-olla kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate kõigele takka. Erinevad käitumisviisid - Alistuv o väldib vastutust
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.)
· Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine: · Täpsustamine · Ümbersõnastamine · Tunnete peegeldamine · Kokkuvõtete tegemine · Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles): eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kuulamise takistused: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada"
20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..."
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmi
- kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 20. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..."
6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. 2. Peegeldav kuulamine täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine. 3. Empaatiline kuulamine eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. 26. Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne) Konflikt on huvide äärmuslik kokkupõrge, tajutud eesmärkide mittevastavus. Sundimine, kohanemine, vältimine, kompromiss, koostöö. 27. Usutavus, millest oleneb
Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal
edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks 3) kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: 1) täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja
24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest Millal kasutada: Kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks 26. Konflikti mõiste ja lahendamise stiilid (ülesanne) Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus
partneri suhtumisest suhtesse. Seejuures on oluline: teise inimese käitumise ennustatavus, mis loob kindlustunde, vähendab ärevust (tean, kuidas ta käitub); partnerit nähakse rohkem usaldusväärsena kui ta on aus, koostöövalmis, lahke, kuid need omadused tekitavad usaldust juhul, kui need iseenesest ei pruugi luua kindlustunnet suhte tuleviku osas on vaja, et need omadused seostatakse teise inimese suhtesse suhtumisega (st, et mitte see, et partner käitub ,,kenasti", vaid et ta käitub ,,kenasti", kuna ta hoolib suhtest) Kalduvus, valmisolek teisi usaldada v mitte usaldada on seotud inimese suutlikkusega teatud tüüpi suhteid luua ja hoida (,,krooniline" kahtlustaja ning hirm, et ,,teine ei hooli piisavalt" võib olla probleemseks käitumiseks suhetes). Usaldus sõltub suhtest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. Usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt. vales olukorras, valele
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldusi ning mõistab varjat
Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. Oma õiguse tagaajamine Ei taluta kriitikat ja nõuandeid, kuulaja arvab teda ei tohi parandada ja et ta on eksimatu. Ning kuna ta ei pea oma vigu vigadeks, teeb ta neid aina edasi. Teema vahetamine Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kuulajas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, loobitakse teravmeelsusi ja keeldutakse tema jutusse süvenemast. Takka kiitmine Kuulatakse poole kõrvaga, kuid südamega teise jutu juures ei olda, lihtsalt kiidetakse kõigele takka, mis teine ütleb. (Kuulamine, 2013) KOKKUVÕTE Õppides tõeliselt kuulama, end avama ning ennast täissõnumitega väljendama, ollakse teinud esimene ja väga oluline samm oma suhtlemisoskuse arendamiseks. Pidevalt
Juhtidele esitatakse nõudeid haridusele, töökogemusele, käitumis- ja psühholoogilistele parameetritele. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 4/19 1. Juhtimine ja tegevus 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga Psühholoogia valdkonda, mis tegeleb juhtimise psühholoogiliste aspektidega, nimetatakse organisatsioonikäitumiseks. Võiks koguni väita, et ükski firmajuht ei saa läbi psühholoogiata. (Toivo aavik 08.02.2008) Ettevõtte tippjuhi töö jaotub kahe valdkonna vahel- tehnoloogia ja inimeste juhtimine. Kui tehnoloogia puhul piisab täiesti ühest edukast investeeringust, mille tulemusel omandatakse tööks vajalikud seadmed, siis inimeste juhtimine on tunduvalt keerulisem. Heade
ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu
märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus
riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel
Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. Isikutaju eripära
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste o
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnalis
Toimingud, meelelahtused, rituaalid ja mängud. Kolm esimest 1 tasand korraga kasutusel, hetkeks ehk kaks, viimasel juhul alati kaks tasandit. Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu.
Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. ● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena. ● Vältiv kiindumusstiil – indiviidid kirjeldasid oma vanemaid külmade ja tõrjuvatena. See kuidas inimene ennast suhtes tunneb on suurest osast mõjutatud sellest kuidas partner paneb teist tundma (kui nt muidu on inimene turvalise kiindumusstiilidega, kuid partneri käitumine võib muuta ka teise ebakindlaks). Armastuse teooriad. ● Eros – füüsilised, intensiivsed emotsioonid; armumise faas ● Ludus – armastus kui mäng,manipuleeriv ● Storge – armastus kui sõprus, vähe kirge ● Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv (kirg ei juhi inimest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
