Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid keh...
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tiht...
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1
kui enamik meist arvata oskab. On vale oletada, et see, kes mõistab rääkida, mõistab ka suhelda. Kuna suur osa meie haridusest juhatab inimesi mõtlema, et suhtlemine on lihtsam kui see tegelikult on, kaotavad inimese julguse ja loobuvad proovimast niipea, kui nad raskusi kohtavad. Kuna nad ei saa probleemi iseloomust aru, ei tea nad ka, mida teha. Imestama ei peaks panama mitte see, et suhtlemine on nii keeruline, nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju (Bolton 2007: 31). Füüsilised tingimused, semantilised probleemid, kultuurierinevused, tagasiside puudumine, staatuse mõju (kartus jne), väsimus, oma probleemidega ülekoormatus, kuulamise asemel arvustamine ja hindamine, motivatsiooni puudumine, mälu võimekus. TEABE ALLIKAS (A) TEABE VASTUVÕTJA (A´) Soovitud tähendus tajutud tähendus
Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa
"Davey Hunkerhoff / Ratted The Replacements Davey Hunkerhoff Out" The Derby Stallion Patrick McCardle If You Lived Here, You'd be Cody Home Now Heist Pizza Delivery Guy Ep. "Pilot" 2006 The Suite Life of Zack & Cody Trevor Ep. "Odd Couples" High School Musical Troy Bolton NCIS Danny Ep."Deception" Punk'd Himself Feat. Ashley Tisdale 2007 Hairspray Link Larkin High School Musical 2 Troy Bolton High School Musical 3: Senior Troy Bolton Year 2008 Robot Chicken Billy Joel Ep. "Tell My Mom"
This is just the beginning... But you need to begin somewhere :) Part 1: Diverse Half-Measures and Increased Serendipity 1. Watch this https://www.youtube.com/watch?v=ILkT_HV9DVU - Open Lecture by James Bach at Estonian Information Technology College 2. Learn 5 testing skills in 4 hours: http://www.fourhourtester.net/ by Helena Jeret-Mäe and Joep Schuurkes 3. Read this article http://www.developsense.com/articles/2005-01-TestingWithoutAMap.pdf by Michael Bolton to learn how to immediately start finding issues. 4. Sign up and participate in a Weekend Testing Europe session to learn from and interact with other testers. http://weekendtesting.com/?page_id=3515 5. Read this article http://www.ebaytechblog.com/2013/01/31/becoming-a-world-class- tester/ by Ilari Henrik Aegerter to learn about the breadth of skills and knowledge needed in software testing. 6. Sign up at www.testers
10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29
nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005)
Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5 2 KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid nõustamissuhtes peab sellega olema ettevaatlik, kuna eesmärk on mõista abipalujat ning anda talle nõu (Bolton 2006). 1) Võrdlemine Ei suhtuta mitte abipalujasse individuaalselt, vaid tema probleemi kui sageli esinevasse probleemi. 2) Mõtete lugemine Teise küsimuste ja abipalumise ajal valmistub mentor juba vastuseks ja ei kuula konkreetset probleemi. 3) Vastuseks valmistumine Ei kuulata abipalujat, vaid mõeldakse juba lahendusele ning ei keskenduta probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine
poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine
JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kan...
- Jätkuva suhte korral kasulikum, kui teise osapoole soovid rahuldatud · Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust.
24th July 1990 Is obsessed with Avatar Plays the Tambourine or drums on tour Sexiest vegetarian in 2011 Loves skittles Consitently losing his phone Nathan Nathan James Sykes 18th April 1993 Gloucester Is always late Loves a good cup of tea Is the baby of the band Plays the keyboard Won Britney Spears Karaoke Criminals in 2003 Tom Thomas Anthony Parker 4th August 1988 From Bolton Oldest member of the band Plays the guitar Favourite animal is a parrot Is know for is tantrums Has a girlfriend valled Kelsey Used Materials http://onepopz.com/wp-content/uploads/2013/02/maxgeorge-thewanted.jpg http://onepopz.com/wp-content/uploads/2013/02/The-Wanted-The-Code.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/The_Wanted#Media http://onepopz.com/100-facts-about-the-wanted/ Music Link :http://www.youtube.com/watch?v=8piAL5rD6wI
vastuolu on olemas või mitte. Realistliku konflikti korral on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid, vahendid, väärtused või huvid. Mitterealistlik konflikt tuleneb asjatundmatusest, eksitusest, ajaloolisest traditsioonist ja eelarvamusest, mittetoimivast organisatsiooni struktuurist, võit-kaotus-tüüpi võistlusest, allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab enamasti ennetada või kontrollida (Bolton 2002:272). 1.1.3 Konflikti käsitlemine Konflikti puhul on mitmeid käsitlusvõimalusi. Enamasti sooviksime konflikti vältida/ ennetada. Kui ta juba käes on, siis püüame lahendada (Vihma 2006:17). Konflikti ennetamine Hulga mõttetut võitlust saab ära hoida, kui sa: · Loobud teesulgude (kamandamine, hinnangute andmine, sildistamine, ähvardamine jt) kasutamisest. · Kasutad kehtestamisoskusi, sest siis ei saa negatiivsed emotsioonid kuhjuda.
arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele kui ülesandele orienteeritud käitumist. Tähtsad on grupiprotsessid ja osalejate motivatsioon. · Inimestevaheliste probleemide lahendamisel tuleks tähelepanu suunata suhetele orienteeritud käitumisele. · Rutiinsel probleemi lahendamisel toimivad kujunenud kombed ja tavad. Rober Bolton (2002:283) töötas välja lihtsa, kuid praktilise konflikti lahendamise kolmeosalise meetodi, mis võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Boltoni välja töödeldud protsess aitab kaasa tunnete väljendamisele ja kehtestavale suhtlusele, kuid ei luba tüüpilist kõik-on-lubatud sõnelust, mis blokeerib lahenduse ja kaldub halvasti mõjuma suhetele. Esimene samm: kohelge teist inimest lugupidavalt. Suhtumine, mida antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil
enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel Väldivad avalikku tähelepanu, minimaalne enda avamine vältimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine - füüsiline, verbaalne - otsene ja varjatud Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt. lisaks Bolton) Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel enda suhtumise muutmine teise inimesse à teise inimese käitumise muutus
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Retsensioon ,,High school musical" ,,Keskkooli muusikal" esietendus Eestis 2010 aasta märtsis, lavastajaks on Andres Dvinjaninov. Peamised osatäitjad olid: Troy Bolton (kooli korvpallitiimi kapten) - Ott Lepland või Kristjan Kasearu, Cabriella Montez (teadusklubi liige) - Mari Ronimois, Sharpay Evans (draamaklubi president) - Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva, Ryan Evans (Sharpay vend) - Taavi Tõnisson. Etendust käisin vaatamas 02.05.2010 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Kontserdi peaosades võib olla kaks erinevat isikut, mina nägin Troy rollis Ott Leplandi ja Sharpayks oli Jekaterina Nikolajeva. Kontsert oli minu arust päris hästi üles ehitatus
negatiivsed tunded või mõtted; ajakava ümberkorraldamine) ja teise käitumist tajutakse enda isikuruumi tungimisena. Sellistes olukordades on kohaseks enesekehtestamise tehnikaks kolmest või neljast osast koosneva mina-sõnumi ehk kehtestava mina-sõnumi kasutamine. Olukorras, kus keegi teine tungib inimese isikuruumi, on vajalik teise inimese käitumise muutmine nii, et ta ei käituks enam isikuruumi tungivalt. Meetod, peaks vastama järgmistele kriteeriumidele (Bolton, 2007): · suure tõenäosusega muudab teine inimene oma käitumist; · on vähetõenäoline, et ise tungin teise inimese isiklikku ruumi; · teise inimese eneseväärikuse kahjustamine on vähetõenäoline; · omavahelise suhte kahjustamise risk on väike; · motivatsiooni vähendamise risk on väike. Just nendele kriteeriumitele vastab kehtestav mina-sõnum, mis oma olemuselt on kolmest osast koosneva sõnumi edastamine:
teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. 8 (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.49-50) Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
Tähelepanelik kuulamine tähendab teisele keskendumist: vaadatakse otsa, noogutatakse, rääkijat ei katkestata. Ümbersõnastamine- olulisim rääkija poolt öeldust korratakse oma sõnadega üle. Kuulaja lähtub vaid rääkija mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad kuulamise ajaks ajutiselt kõrvale: -Ma olengi siin selle jaoks, et lahenduis leida... -Ma sain sust aru nii, et... -Sa mõtled, et ... Ümbersõnastamis tehnikad on (McKay jt 2000, Bolton 2006, Krips 2011): lihtne ümbersõnastamine - väljaöeldu peegeldatakse vestluspartnerile oma sõnadega täpselt, lühidalt ja hinnanguteta tagasi : -Sa ütlesid, et... -Kui ma sinust õigesti aru sain... - Ma olen segaduses. Ütlete, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte - Selleks, et tõeliselt mõista teid, ma vajan konkreetseid fakte.. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine- oma seesmiste reageeringute põhjal
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
pidanud. PÖÖRDUTE: Juhtum 3. Õppejõud hilineb pidevalt õppetööle. Lõpus aga räägib üle loengu aja. Teie vajadus on, et ta jääks määratud aja piiridesse.PÖÖRDUTE Juhtum 4. Keegi kirjutab teile luuletuse. Tänate teda. NB! Kasutades seejuures siinkohal kolme-osalist minasõnumit. PÖÖRDUTE: 9.2. Kaasüliõpilane palub, et te saadaksite talle oma essee vaatamiseks. Te ei pea vajalikuks anda. Ütlete Ei. Näidakte palun erinevaid ei-ütlemise võimalusi (Vähemasti 5, vt Bolton. ) 1. 2. 3. 4. 5. 10. Miks on konfliktide puhul mõistlik probleem sõnastada vajaduste ja mitte otsustuste keeles? 11. Olen selle aine raames lugenud:
kill himself or anyone else. 3. Three pieces of evidence that were used to put Andy into jail were: · two empty bottles of Narragansett Beer whit Andy's fingerprints on them · twelve cigarette ends. All of them were Kools what was Andy's brand. · Plaster cast of tyre tracks. These were exactly same as Andy's car. 4. Dishtowels are so important because killer used these as silencer, when he killed Andy's wife and her lover. 5. Sherwood Bolton was in jail from 1945 to 1953. All that time he had a pigeon in his cell. 6. Rock hound person who is interested in rocks. 7. Andy brought 500 dollars into Shawshank. 8. Red's one condition was that if buyer gets caught, he'll say he found that item. 9. The part about `the sisters' made me feel badly, because what they do is inhuman. 10. Areas where `the sisters' attacked their victims were showers, areas way behind industrial washers and sometimes the infirmary too. 11
suhtlemiskanalite kasutamine, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja ,,kohustused": püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Suhtlemistõkked vt. ,,Igapäevaoskused" (Bolton, 2002) Enda avamine ja usaldus (Brehm, 1992; Johnson, 1997; Hendrick,1989) Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni, mis on seotud ühtlasi ka suhete arenguga. Enda avamine informatsiooni jagamise enda kohta (väärtused, hirmud, ootused, plaanid, unistused jne.) Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse inimest mõista. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud
History Deadlift got its name somewhere around 200 B.C. in Rome. After military battles young Roman soldiers would go out onto the field and lift their fallen comrades onto wagons to later be buried. Literally "lifting the dead." This was used not only to get soldiers used to battle and death, but to also increase strength in their back. World records The record under WPO powerlifting rules is 1,003 pounds (455 kg) by Andy Bolton. Injury Most injureies happens to the spine, because of the wrong technique. To avoid injuries a powerlifter can use lifting belt and lifting fleshing. Also It is very important to use right technique.
Fourth level stage name was Sara Sothern. Sara retired from Fifth level the stage when she and Francis Taylor married in 1926 in New York City. Beatrix Potter Beatrix Potter was born on the 28th of July in 1866 at Number 2 Bolton Gardens, the Potter family home in the South Kensington DIstrict of London. The Potters were typical of the Victorian era a middle class family of means; Click to edit Master text styles able to maintain a large house with several servants. As was the custom of the day, Beatrix was cared for and raised by a nurse. She spent long hours alone, seeing her parents only at bedtime and special occasions
erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes. x Oskuste hulka kuulub interkultuurilise stressiga ja pingega kohanemine. Igapäevaoskused Robert Bolton Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid, st reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine
Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. 9.Kasutatud materjal 1."Igapäeva oskused" -Robert Bolton Ph.D 2."Kuidas olla asjalik"-Anti Kidron 3."Tark lapsevanem" Thomas Gordon 4.Inerneti materjal 5.Oma arvamus
kesised suhtlemisoskused. Efektiivne suhtlemine, s.h inimestevaheline, grupisisene, gruppidevaheline, organisatsioonisisene või organisatsiooniväline, on organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1. Kuulamisvilumused võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab. 2. Kehtestamise vilumused võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. 3. Konfliktidega toimetuleku oskused võimaldavad konfliktides tekkiva emotsionaalse pingega toime tulla. 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused võimaldavad
LIITVATE LÄBIRÄÄKIMISTE STRATEEGIA. Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 etappi: 1)Probleemi määratlemine 2)Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine 3)Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine 4)Alternatiivide hindamine ja selekteerimine SUHTLEMISTÕKKED (VÄHEMALT 7) (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED.) ?? Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine?? PEEGELDAV KUULAMINE (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED) ARMASTUSE LIIGID (STERNBERG) Armastuse puudumine – lühiajaline juhuslik suhe tuttavatega, kes ei ole ei sõbrad ega armastatud. Meeldivus – lähedus ilma kire ja seotuseta sõprussuhetega
Aston Villa director William McGregor eventually mooted the concept of a league competition in 1888 in collaboration with 11 other clubs. Initially set up as the Football League, with a 50-50 split between the North and the Midlands on one side and the South on the other, the true First Division only came as a result of the merger with the rivalling Football Alliance (set up in 1889) in 1892. The list of clubs went as follows: Accrington Aston Villa Blackburn Rovers Bolton Wanderers Burnley Derby County Everton Notts County Preston North End Stoke City WBA Wolves Ardwick (later Manchester City) Burton Swifts Lincoln City The rise of club football made international football an obvious idea and, the first international match was played between England and Scotland in Partick in November 1872, ending in a disappointing 0-0. However, Scotland's influence on England even at this early stage was palpable. After a number of English teams
Vajalike märkmete tegemine näitab asjalikkust, mitte kehva mälu. Passiivne kuulamine on nagu kõrvalseismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud, mis aga töösuhetesse ei sobi. Unustamise vastu aitab aktiivne, osavõtlik kuulamine, kordamine, kohene rakendamine, õpitu praktiline läbitegemine ja näitlikustatud loengud, mis visualiseerivad räägitu. KASUTATUD ALLIKAD: · Kuulamine see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine Bolton, R. 2003. Igapäevased oskused. Väike Vanker · Hea suhtleja [WWW] URL http://www.jci.ee/?id=13274 · Aktiivne suhtlemine [WWW] URL http://tartu.kaitseliit.ee/index.php/info/ruehmajuhile · Aktiivne kuulamine tööl - [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/202596art/
Muu maailma suhtumine: kui inimene ei räägi, siis ta on rumal, ülbe või vihane. Millest ei räägita? Poliitika, usk, seks, raha töö, eraelu probleemid. Kodutööna peaks alati tegema taustauuringuid, mis on sellel maal, piirkonnas valdkonnas tabuteemad ja millest räägitakse. Millest räägitakse? ilm, liiklus, ühised huvid/harrastused. Kõige aluseks on intuitsioon, terve mõistus, kogemused ja EQ+SQ. Enesekehtestamine hõlmab (Lange ja Jakubowski, Bolton, Bowen): · oma õiguste eest seismist · oma mõtete, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist otsekohesel, ausal ja kohasel viisil · klientide õiguste samaväärset tunnistamist Mina-sõnumid: x Partneri käitumise /teo hinnanguvaba kirjeldus (...kui Sa...) x Oma ausate tunnete väljendus (selles olukorras ma tunnen...) x Sellise käitumise "käegakatsutava" mõju selgitamine (...Kasu/Kahju...)
Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184) Suhtlemisstiilidest teadlik olemine annab võimaluse konflitide juhtimiseks ja nende vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg
Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184) Suhtlemisstiilidest teadlik olemine annab võimaluse konflitide juhtimiseks ja nende vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav
toimingud, tuleb öelda ei. On olemas nelja erinevat keeldumist: diplomaatiline ei, täielik keeldumine osaline keeldumine ja muudatuste ettepanek. Kolm aspekti aitavad mul esitada kaeblust või kedagi kritiseerida: Esiteks selge rääkimine, teiseks tunnete ja arvamuste sõnastamine ja kolmandaks täpsustamine, mida ma tahan. Keskastme juht saab ennast kehtestada hea mõjutaja teguritega, mis on vajalikud, et töö sujuks. · KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. 2. Butler, G. 2006. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle. 3. Davis, M.; Flanning, P.;McKay, M. 2000. Suhtlemisoskused. 4. Krips, H. 2002. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. 5. Petitcollin, C. 2004. Kuidas enda eest seista. 6. Samel, E. 2005. Suhtlemine keskastme juhi proovikiri. Äripäeva Kirjastus AS.
mägedesse, naine mere äärde. Kompromiss oleks nädal siin, teine seal. 4) Alternatiivide hindamine ja selekteerimine – uurige väljapakutud lahenduste nimekirja ja keskenduge nendele, mida toetavad kõik läbirääkivad osapooled. Võimaluste hindamisel tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende silmis, kes peavad otsuse ellu viima. 25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused ja peegeldamisoskused. Ümbersõnastamine - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse
22 Kasutatud kirjandus 1. Suhtekorralduse käsiraamat.AS Äripäev 2007 2. Matthew Mckay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2000 3. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008 4. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 5. Robert Bolton Ph.D. Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker 2002 6. http://www.wikihow.com/Resolve-a-Conflict-at-Work 7. Vihma, Ü. Inimene konfliktide keskel. AS Äripäev 8. Hoda, L. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Elmatar 2002 9. Suhteprobleemide lahendamine. AS Äripäev 2010 10. Dr. Gary S. Goodman. Palun ärge tulistage sõnumitoojat. Sinisukk 2001 23
vajalike rollide realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: · Kuulamine kui tegevus; · Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; · Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; · Koostöö partneriga soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; · Oskus valida õige
Hindamisjuhend 1. Kaitseb paaristööna koostatud lihtsustatud äriplaani Hindekriteeriumid 2. Kaitseb koostatud individuaaalse lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Kasutatav õppekirjandus Allen, R.E., Allen, S.D. Puhh lahendab probleeme. Olympia 2000 /õppematerjal Baker, A. Ajurünnakuks valmistumine. TEA 1993. Bolton, R., Igapäevaoskused: kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. Väike Vanker, 2007 Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Perioodika 1991 Davis, M., Robbins, E., McKay, M. Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia
realiseerimisviis. Ametisuhtlemine ja seal toimuv teabevahetus, partneritaju ja vastastikune mõjutamine on määratletud organisatsiooni eesmärkide ja nende saavutamise protsessi poolt. • Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid • Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on: - ametivestlus - koosolek ja nõupidamine - avalikkussuhete kujundamine - läbirääkimised - ametikirjad 111. Eduka suhtlemise eeldused Bolton (1986) väidab, et edukas suhtlus kujuneb järgmiste oskuste või vilumuste koostoimel: • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; • Koostöö partneriga – soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; • Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda
Kuidas muuta teiste käitumist, kui see mind häirib? Seda enesekehtestamisega tegelemise etappi nimetatakse "jah" - etapiks. Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on minu jaoks "ei" ja see, mis järgi jääb on "jah". Teiste sõnadega öeldes, on vajalik selgusele jõuda minu tegelikes vajadustes. 1980-90ndatel töötati välja enesekehtestamise mudelid ja põhimõtted. Olulised nimed sellest ajast on T.Gordon ja R.Bolton. Jõuti järelduseni, et enesekehtestamine koosneb teatud osadest ja need on enese selge väljendamine (selgus iseeneses) teise inimeste aktiivne kuulamine aktiivne lahenduse otsimine Hipi-liikumise ajal Californias pöördusid oma teismelise kommuunist kätte saanud vanemad kuulsa psühhoterapeudi Thomas Gordoni poole palvega: "Tehke minu laps korda" Selle praktilise kogemuse põhjal kujundas T
“Konflikti lahendamine on võimalus arenguks” Kehtestavus kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada. • Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav, Teavitav Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik. • Albert, Emmons, 1990; Hayes, 2002; Bolton, 2002 AGRESSIIVNE KÄITUMINE (ründav, oma õigust peale suruv) KEHTESTAV KÄITUMINE ALLAHEITLIK KÄITUMINE (annab alla, loobub oma eesmärkidest) Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist? Need aetakse tihti segamini. Agressiivse käitumisega kaasneb paratamatult mingi kahju. Kehtestav käitumine- mõlemad osapooled säilitavad eneseväärikuse. Kehtestav sõnum: - käitumise kirjeldus (kes mida tegi või ütles, hinnanguvabalt)
hinnataȱ patsiendiȱ terviseseisundit,ȱ langetadaȱ kliinilisiȱ otsuseidȱ jaȱ rakendadaȱ diagnostilistȱ mõtlemist.ȱ Õedȱ peavadȱ oskamaȱ vahetȱ tehaȱ õendusdiagnoosidel,ȱ määrataȱpatsiendiȱoodatavaidȱtulemusi,ȱvalidaȱkõigeȱtõhusamaidȱsekkumisiȱ(arȬ vestadesȱseejuuresȱpatsiendiȱhaiglaraviȱkestustȱjaȱõendustegevusteȱmahtu),ȱtugiȬ nedesȱ võimaluseȱ korralȱ tõenditeleȱ (Bolton,ȱ Donaldson,ȱ Ruthledge,ȱ Bennettȱ jaȱ Brownȱ2007,ȱHalmȱ2010,ȱPrestonȱjaȱFlinnȱ2010).ȱLaialdastȱaruteluȱnõuabȱtõendusȬ põhineȱpraktika,ȱmidaȱpeetakseȱüheksȱteravaimaksȱprobleemiksȱkäesolevaȱkümȬ nendiȱ õendusesȱ (Ahrensȱ 2005,ȱ KrainovichȬMiller,ȱ Haber,ȱ Yostȱ jaȱ Jacobsȱ 2009,ȱ Prior,ȱ Wilkinsonȱ jaȱ Nevilleȱ 2010,ȱ Scottȱ jaȱ McSherryȱ 2009).ȱ Vastamistȱ ootabȱ veelȱ mõnigiȱ küsimus
7.11 Vivian Mathis Quebec Quebec 6.93 Ryan Crowe Manitoba Prarie 1.3 Pauline Chand Ontario Ontario 8.74 Pauline Chand Ontario Ontario 16.8 Gary Zandusky Ontario Ontario 6.74 Roy Skaria Manitoba Prarie 13.32 Roy Skaria Manitoba Prarie 6.67 Roy Skaria Manitoba Prarie 2.99 Dennis Bolton Nova Scotia Atlantic 81.98 Carlos Meador Quebec Quebec 19.99 Thea Hendricks Yukon Yukon 30 Maxwell Schwartz Saskachewan Prarie 1.99 Odella Nelson Ontario Ontario 1.39 Odella Nelson Ontario Ontario 28.14 Steven Ward Manitoba Prarie 49 Jim Radford Nunavut Nunavut 3.52 Shahid Shariari British Columbia West 9
2005; Childs et al. 2006). trimming before slaughtering, dehairing and Therefore, presentation of clean animals for defeathering, knife-trimming, and washing slaughter is desirable because it reduces the of carcasses, as well as thermal treatments, likelihood of pathogen presence and transfer such as use of steam/hot water-vacuum gen- onto carcasses (Biss and Hathaway 1995; erating equipment for spot-cleaning, “steam Hadley et al. 1997; Bolton et al. 2002; Arthur pasteurization,” or spraying with hot water. et al. 2004; Duffy et al. 2005). Chemical treatments involve the application A first step in efforts to minimize sources of organic acid or other chemical solutions of carcass contamination at slaughter is to for chemical dehairing and as rinses for wash animals before knife incision (Sofos contamination reduction. Thermal treatments and Smith 1998). Pre-slaughter washing of
Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17. „Mini-Mental State“: A practical method for grading the cognitive state of patients for the clinician. J Psychiatr Res 12:189–198. 18. Seppo Alahuhta, Tero Ala-Kokko jt.: Infusioonravi. Medicina 2009 19. Bolton, P., Pediatric Anaesthesia 2000;10, 687–705 20. Bridges, E. Battlefield and Disaster Nursing Pocket Guide. 2009. 21. Eesti Perinatoloogia selts. Vastsündinu elustamine. 2010. 22. Eesti teise tüübi diabeedi juhend 2008. 23. European Resuscitation Counsil Guidelines for Resuscitation 2010. 24. John R. Hampton. EKG praktikas. 2006. 25. Kiirabi tegevusjuhised 2007. 26. Pandeemilise gripi juhis. Tervishoiuamet. 2006. 27. PHTLS 6th. Edition. 2007. 28. Ross, E. Haige uurimine. 2005. 29
annaabi.ee 
