KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem
2 MILLEST TEKIVAD KONFLIKTID? Konfliktid tekivad erinevatel põhjustel. Osad konfliktid, mis seostuvad hingeeluga, nimetatakse psühholoogilisteks. Nende puhul tuleb jälgida kahte asja. Esiteks psühholoogia on üks vaatenurkadest konfliktidele, kuid ta ei käsitle neid põhjuseid mis on ühiskondlikud, poliitilised või majanduslikud. Teiseks ei ole tihtipeale konfliktis võimalik eristada põhjust protsessi ja tagajärge. Aeg-ajalt on nad isegi kombineerunud. (Lehtsaar, 2008, lk 65) Konfliktide allikaks on tihtipeale võim. Inimesed suhtuvad võimu väga erinevalt kuid üheselt ihaldavad seda. Psühholoogilistes uuringutes on kirjeldatud järgmiseid suurkujusid, näiteks Napoleon, Hitler, Stalin, kelle võimukuse aluseks on olnud just nende alaväärsuskompleks oma kehapikkuse või kehva tervise pärast. (Lehtsaar, 2008, lk 67) Lisaks veel mõned konfliktide põhjustajad: Info puudulikkus suhtlemises.
Transistor Reili Koplimets Silver Palm Liisi Lehtsaar Mõiste Kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis Sellega saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 e...
Veljo Tormis Karita Soomets Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe
Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis Rego Lehtsaar 12-a klass Märjamaa Gümnaasium 2012 Ajalugu 1960. aasta keskel leiti somaatiliste rakkude hübriidimise meetod ehk imetajate rakkude liitmine üheks rakuks. Selle raku ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Saadud hübriidrakud (eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised.
Avalik kõne. Õppejõud Tõnu Lehtsaar Avalikud kõned jagunevad suunitluse järgi: informeerivad kõned suurendavad teadmisi, veenvad kõned muudavad suhtumist ja käitumist, pidulikud kõned rõhutavad sündmuse või isiku tähtsust. Heal kõnel on mõned tarvilikud omadused kuulajatekohasus, situatsioonikohasus, isikupärasus, paindlikkus. Auditooriumi analüüs 1. Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus 2. Miks on nad mind kuulama tulnud? 3. Mida nad teavad kõnealusest teemast? 4. Kellena näevad nad mind? 5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi lei...
Viitna järved ja oosid Kauni Viitna maastikku hoidmiseks on Viitna järvede ümbrus kaitse alla võetud. Esialgu kuulus ala 1971. Aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku t...
Armastus on pime Seda et armastus on pime, on kuulnud arvatavasti iga inimene. Ma usun, et iga keskeas olev mees või naine võib rääkida ka oma kogemustest selles valdkonnas. Kuid mida tähendab, et armastus on pime ? Mõne inimese jaoks võib see tähendada armumist kellessegi kellega tal on ebamugav või võimatu suhelda, armuda kellessegi olenemata tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab ...
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
kohandada tööjõuturul toimuvaga, siis uus süsteem peaks olema üles ehitatud palgaturu info põhjal. Et palgaturust täit pilti saada, tuleks süveneda palgauuringusse (näiteks Fontese palgauuring), kus erinevate tööde sisu on lahti kirjutatud. See võimaldab erinevad töökohad ettevõttes õigetesse klassidesse liigitada. Palgauuringud annavad hea ülevaate, milline tasu võiks olla ühel võisel ametikohal. (Heli Lehtsaar 12.10.09 ) Võrreldes Xi töötasusid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame töötasu palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse. Näiteks, kui ettevõte maksab töötasu alla turu keskmise taseme, kuid sooviks maksta turu keskmist töötasu, siis ilmselt tuleb töötasusid tõsta. (Tarmo Sildberg 12.10.09 ). Autorile pole teada X Koolituse töötajate töötasud
pöördunud religiooni. Nagu öeldud, ei ole minu vanemad sügavalt religioossed kuid mõningaseid mõjutusi ma siiski tunnetan. Mäletan isegi kui ma algklassides kunagi olen kirikus jõulude ajal laulmas käinud. Praeguses elujärgus aga ei ole käinud kirikus ei jõulude ajal ega muul ajal. ,,Religiooni ja käitumise seos pole alati üheselt selge. Näiteks- miks paljud eestlased käivad jõulude ajal kirikus? On see religioosne käitumine, komme, asenduskäitumine või midagi muud?" (Lehtsaar 2013: 109) Tean, et olen kunagi õppinud kümmet käsku, kuid ei mäleta mille või kelle sunnil. Arvan, et sain sellest mõningasi mõjutusi oma käitumuslikes mustrites. Need on näiteks hoiakud, et ei tohi tappa, ei tohi petta, valetada, austan oma vanemaid, ei varasta, mul on sellest kujunenud konkreetne moraali tunnetus ja hea eetiline tunnetus. ,,Iga tegu tekitab energiajõu, mis pöördub samasugusel viisil tagasi meie juurde . . mida külvame, seda ka lõikame
Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D- duur teise osa Adagio. Probleeme oli esitajal intonatsiooniga, kuid ka keerukamad ja kiiremad rütmid olid mängitud väga täpselt ja selgelt
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädala...
,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab
Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt. Juhi jaoks peab olema esmane soov inimesi arendada ja suunata, mitte endaga võrrelda ja maha teha (Artikkel: Heli Lehtsaar, "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 www.epl.ee) Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna juht siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd. Ta lihtsalt jagab käske ning istub oma kontoris ning reisib mööda maailma ringi Juhtimine on inimeste mõjutamine ja nende motiveerimine. Tulemused saavutatakse siiski inimeste abil ja koostööl
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka
Püütakse üksteist nende realiseerimisel 4 võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt on võimalus. Kui vaatleme konflikti kui võimalust, siis võime teda näha kui probleemi, mis vajab lahendamist. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine.(Lehtsaar. T, 2002) 1.1 Mis põhjustel konflikt tekib ? 1. Erinevast informeeritusest- konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni 2. Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest 3. Erinevatest eesmärkidest- 4. Erinev kasvatus, raske lapsepõlv 5. Erinevad poliitilised ja usulised vaated 6. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid 7. Kokkuleppeni mittejõudmine 8
See kõik näitab, et usk oli tagasitulnute jaoks mitmes mõttes oluline. Ilmselt võib iga usklik ise loetleda rea tegureid, milleks on usk. Usuvõõral inimesel on omad argumendid teiste usu kasuks või kahjuks. Kellel puuduvad usulised kogemused ja usulised tõekspidamised, võib usku pidada tarbetuks. Kes on kogenud ja mõistnud, leiab, et teisiti ei saa. (allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php? id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007) Usulise kriisi mõistest Usulise kriisi käsitlus oleneb sellest, kuidas me usku mõistame. On see tunne, hoiak, suhe, käitumine, olemise viis, Jumala and või midagi muud. Religioonipsühholoogias on usku ja usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast. Ei tegeleta mitte sellega, mida või keda inimene usub vaid keskenetakse küsimusele kuidas usutakse. Sama kehtib ka usulise kriisi suhtes
sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Põhilised vead inimese tajumisel: liiga palju tähelepanu füüsilistel tunnustel, stereotüüpide rakendamine, haloefekt, situatsiooniliste tegurite alahindamine käitumise hindamisel, kalduvus arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrgema eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi
füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis
arusaadavaks teha on rääkida, siis on läbipõlemisest kergem üle saada. Seega- rääkigem oma tunnetest, puhakem ja meie elu saab olema lihtsam! 13 KASUTATUD KIRJANDUS Hellesten, T. 1994 ,,Jõehobu elutoas" Eesti Karskusliit Hellsten, T. 1996 ,,Elu laps" Eesti Karskusliit Küünarpuu, H. 1994 ,,Läbipõlemissündroom: mis ja miks?" Hommikuleht Küünarpuu, H. 1996 ,,Sõbrad pääsevad läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Lehtsaar, T. 1994 ,,Hingepilk" Olari, J. 1996 ,, Enesetäiendamine päästab kiiresti läbipõlemisest" Eesti Päevaleht Pulver, A. 1996 ,,Enesepiitsutamise pahupool" Pühapäevaleht Saarma, J. 1995 ,,Depressioon" Valgus Tuulik, V. 1979 ,, Emotsioonid ja tööhõive" Valgus 14
Tallinn: Kirjastus Külim. 2. Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Kirjastus Külim. 3. Alas, R. (2001). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Kirjatus Külim. 4. Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker. 5. Kjerulf, A. (16.02.2009). 5 essential steps to resolve a conflict at work. [http://positivesharing.com/2006/07/5-essential-steps-to-resolve-a-conflict-at-work]. 6. Lacey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. 7. Lehtsaar, T. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Mind Tools Ltd, (16.02.2009). Conflict Resolution. [http://www.mindtools.com/pages/article/newLDR_81.htm]. 9. Vadi, M. (2004). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10. Vihma, Ü. (2006). Inimene konfliktide keskel. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
Väike Vanker, 2007 Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Perioodika 1991 Davis, M., Robbins, E., McKay, M. Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B
9.Enesekehtestamine ei tähenda agressiivsust. 10. Mõtle ka võimalikele tagajärgedele. ALLISTUV KÄITUMINE loovutatakse oma õigused ja huvid teistele, tehakse seda mida teised tahavad. Allistuv käitumine on paljudes olukardades õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane alla arukas ja toorele joule alistada, et ennast mitte kahjustada. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist : Tõnu Lehtsaar : neil on raskusi oma tunnete sõnastamise ja väljendamisega, neil on raske jõuda endas selgusele, mida nad tahavad ja tunnevad. Nad on perfektsionistid ja esitavad endale ning teistele liiga suuri nõudmisi. Nende enesehinnang oleneb teisest ja neil on raske näha iseenda häid ja tugevaid külgi. Nad ei suuda uskuda, et on loomulik teistelt vajadusel abi paluda. On alati lojaalsed, kak siis, kui see on neile kahjulik. AGRESIIVNE KÄITUMINE
Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia
Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad. 22 Kasutatud kirjandus 1. Suhtekorralduse käsiraamat.AS Äripäev 2007 2. Matthew Mckay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2000 3. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus 2008 4. Kidron, A. Suhtlemine. Mondo 2004 5. Robert Bolton Ph.D. Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker 2002 6. http://www.wikihow.com/Resolve-a-Conflict-at-Work 7. Vihma, Ü. Inimene konfliktide keskel. AS Äripäev 8. Hoda, L. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Elmatar 2002 9. Suhteprobleemide lahendamine. AS Äripäev 2010 10. Dr. Gary S. Goodman. Palun ärge tulistage sõnumitoojat
Vanemate ja perekonna suhtumine vägivalda on mõjusamad kui vahetud meediakujundid. See puudutab nii vanemate sekkumist sellesse, mida lapsed tohivad vaadata, kui ka seda, kuidas nad nähtut kommenteerivad ja mõtestavad. Probleemid algavad siis, kui lapsed jäävad oma vägivaldsete eeskujudega omapäi. Kui vanemad või lapse usaldusisikud suudavad meedias nähtut seletada, koos lapsega arutada ja aidata seda mõtestada, on meediavägivalla mõju käitumisele suhteliselt tagasihoidlikum (Lehtsaar, T). Sotsiaalmeedia mõjud Sotsiaalmeedia on tänapäeva elu alus ilma selleta ei saa kohe kuidagi. Kujutlege, kui mõnest suurlinnast kaoks internet kas või üheks päevaks. Katastroof! Pooled inimesed, kes on harjunud päevast päeva oma emotsioone, eluolu ja muud säärast sotsiaalmeedia kaudu vahendama, koguneksid tänavatele märatsema. Neil pole enam väljundit ja see, mida nad muidu kommentaariumides kirjutavad, jõuaks nüüd majaseintele.
(Rosen 2010: 12). 21. sajandil on muutunud inimeste ostukäitumine ja lisandunud tootegruppe, millest veel kümmekond aastat tagasi võõristusega mööda käidi. Väga paljud kaubagrupid on leidnud tee uute tarbijateni. 2000. aastate esimesel poolel suurenes ka inimeste hulk, kes hakkasid tooteid ostma kaubamärgi järgi. Nende osakaal on järjest suurenenud. Ka masu ajal on bränd oluline, nii et võib öelda: kaubamärgid on tulnud selleks, et jääda (Lehtsaar 2010: 124). 25 3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Ilu on muutunud tänapäeva ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaks muuta. Ühiskonna surve naistele on tohutult kasvanud, seega on uurimus vajalik, kuna kuna kümne aasta jooksul on tekkinud naistel rõiva- ja ilutoodete kategoorias järjest suuremad valikuvõimalused. 3.1 Uurimistöö eesmärk ja ülesanded
psüühilisele arengule kahju tekitada, olenevalt nendest ,,filtritest", mis tal täiskasvanute suunatud kasvatusega kujunenud on. See oleneb ka tema varajases lapsepõlves kujunenud või kujunemata baasturvalisusest, vanemliku hoolimise ja armastuse olemasolust või puudumisest, täiskasvanu enda piiridest ja nende seadmisest ka lapsele, vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna. (Raudla, 2012.) Tõnu Lehtsaar toob välja, et meediavägivald vähendab tundlikkust reaalse vägivalla ja kaastunnet vägivallaohvrite vastu. "Olles virtuaalse vägivallaga ,,harjunud", väheneb emotsionaalne reaktsioon reaalsele vägivallale. See omakorda suurendab tõenäosust muutuda ise vägivaldseks ning pidada seda tavapäraseks. Kõige mõjusam on vägivald, mis on reaalsusele suhteliselt sarnane. See tähendab, et lapsed eristavad vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale
Inimeste panus konfliktidesse on erinev, sest inimesed on isiksuslikult erinevad. Psühholoogid on mitmekümneid aastaid uurinud, mis inimesi isiksuste tasemel eristab ja jõudnud küllalt sarnaste jaotusteni. Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslikum, oleks tarvis tunda erinevate isiksusetüüpide teooriat. 32 KASUTATUD KIRJANDUS Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu, 2008 Maslow, A.H. Motivatsioon ja isiksus. Tallinn, 2007 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn, 2006 Väli, M., Jamnes, P. Karjäärinõustamine (nõustaja käsiraamat). Tallinn, 2009 33
inimene juba targem, et probleemi vältida ja leida teine väljapääs. Kindlasti inimesed või nö osapooled kes on suure konflikti ära lahendanud, saavad ka edaspidi paremini omavahel läbi, sest koos läbi elatud raskused lähendavad inimesi ja kui konfliktidest rääkida, saab neid ka paremini lahendada. 33 KASUTATUD KIRJANDUS · Tõnu Lehtsaar Suhtlemiskonflikti psühholoogia, Tartu Ülikooli kirjastus 2008 34
· Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed. Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni komponendid Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor Igas usundis esinevad kindlad komponendid, ehkki nende tähtsus võib religiooniti varieeruda: a. Rituaal (sümboliline käitumine) b. Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) c. Emotsioon (tunded, kogemus) d. Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) e. Eetika (väärtused, kõlblusnormid) f. Osadus (kuulumine teiste sekka) Moraal religioonides
Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene koolkonnast) filosoofilisest arusaamast ja teoreetilistest eelistustest. Muuseas EE-s puudub selline märksõna üldsegi. 21.sajandi üks definitsioonidest kõlab nii: suhtlemine tähendab ühise tähenduse loomise protsessi (T.Lehtsaar: 2010). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 9 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Inimene suhtleb häälega, sõnadega, oma kehaga. Pole võimalik mitte suhelda. Ka vaikiv inimene annab edasi mingi teate. Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Suhtlemine algab sellest, et ma olen valmis suhtlema - s.t. minupoolsest
annaabi.ee 
