Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
lillede istutamine tööpingi käsitlemisoskus juurdelõikamise oskus 5 Oskused jagunevad: Kohanemisoskused · on seotud konkreetse isikuga · ei saa mõõta ega hinnata · vajad neid iga päev, et teistega suhelda, eri olukordades toime tulla suhtlemisoskus pingetaluvus koostöövalmidus õppimisvõime 6 Suhtlemisoskused: Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7 Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või...
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad ·ärapööratud kehaasend ·pingul näoilme ·silmside puudumine ·kõrgendatud hääletoon ·k...
Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning, "Suhtlemisoskused,, Pildid: http://elizabethkuhnke.wordpress.com/2010/11/30/20secretstointerpersonal effectiveness/ Tänan kuulamast !
Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Tugevaid positiivseid või negatiivseid emotsioone põhjustav juhtum jääb meile paremini meelde. 8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED Koostanud referaati tekkis huvi kehakeele vastu. Sooviti teada saada, kuidas inimesed erinevates situatsioonides käituvad ja jälgiti ümberolevaid persoone. Osaliselt oli sellest juttu Matthew Mckay raamatus ,,Suhtlemisoskused". Saadi kinnitust, et : a) Inimene tunneb huvi ja pöörab olukorrale/objektile tähelepanu kui ta silmad on pärani, suu võib olla avatud, kui ta pöörab oma jalad või jalalabad teise inimese poole ( huvi tundmine teise inimese vastu), kummardub ettepoole. b) Ükskõikne on inimene, kui tema silmad on poolsuletud, nõjatub tahapoole või viskab näiteks jalgu üle tooli käepideme, kõne on aeglane. c) Viha, nördimuse korral hõõrutakse käega kaela; vastuhakku ja kaitsepositsiooni
Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Kuulamisoskuse puudumine on lausa hädaohtlik! Jääte ilma olulisest informatsioonist ega märka lähenevaid probleeme. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase
- sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt: - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused) – ükski suhe pole “kultuurivaba” - situatsioonilised tegurid (nt eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks
lahtiolekuajad, tehniine varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine. Kliente mõjutavad enim: ruumide ja töötajate välja nägemine, tehniline sisustus, sildid ja muud nähtavad materjalid. 2. Personaalne e. inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted. Klienditeeninduse moodustavad: 1. Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus. 2. Suhtlemisoskused 3. Teeninduslik hoiak teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud. Hoiakuga väljendab inimene suhtumist kellessegi või millegisse ning see tuleneb suurel määral mõttelaadist. Hoiakut saab muuta vaid inimene ise. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist. Kui see puudub, siis ilmselt ei saa eksisteerida ka teenindushoiakut, mis paneb omakorda aluse teenindusvalmidusele. Teenindusmõttelaadi olulised tunnused: Iga inimese kui isiksuse tunnustamine ja austamine
Seetõttu on tunnevad muidu ebakindlad suhtlejad end internetis turvalisemalt. Eriti aktiivsed virtuaalses elus on noored, kellele meeldivad need laialdased võimalused, mida internetisuhtlus pakub. Kahjuks vähenevad selle tõttu omavahelised reaalsed kokkusaamised ja ühistegevus. Vanasti, kui internetti polnud, sisustati oma aega pigem õues mängides või raamatuid lugedes. Psühholoogid väidavad, et just tänu interneti puudumisele arenesid noorte suhtlemisoskused varem paremini välja kui praegu. Enam ei pea sõpradega kokku saama, et reisipilte näidata. Piisab sellest, kui need internetti üles laadida ja sõbrad vaatama kutsuda. Virtuaalsed inimsuhted pole kaugeltki nii püsivad kui reaalsed. Internetis suheldes saab inimesest ühekülgse pildi. Kui jututeemad ammenduvad, kaob suure tõenäosusega huvi üldse edasi suhelda. Samas on sõprade nimekiri alati olemas ja kättesaadav.
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu)
kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenindusele, poliitiline teadlikkus, teiste arengule kaasaaitamine ja mitmekesisuse ärakasutamine). Igapäevasel elus ei mõelda just palju kui sotsiaalselt kompetentne keegi on, ent ometi omab see suhtluses suurt tähendust. Sellest kui hea suhtleja oled, sõltuvad suhted sõprade ja kolleegidega, ametialane edu, rahulolu peresuhetes, mis tagavad isikliku õnne. Jagaksin suhtlemisoskused kaheks, esiteks, sellised oskused, mis on vajalikud märkamaks suhtlemises toimuvat tõlgendamisoskused ja teiseks, oskused käituda eesmärgipärasel viisil sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas oleks korrektne toimida, ilma tülli ajamata asjasse sekkunud osapooli ning viima nende vahel läbi edukaid läbirääkimisi. Samuti mõistab ta valeuskumusi, sotsiaalseid valetamisi ja sarkasmi
Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi Kasutatud materjal http://corners.kolhoos
Pinges ja jäik Vaba olek · Zestid Embleemid Ilustraatorid Regulaatorid Enesepuudutud Objekti puudutamine Füüsiline kontakt Tervitamine kas te ütleksite veel kord? orienteeruvad küsimused - SUHTLEMISOSKUSED - Tõlgendamisoskus - Sooritusoskus SUHTLEMINE KOOSNEB: 1. Kuulamisoskusest liigid: · Arusaav kuulamine · Hindav kuulamine · Empaatiline kuulamine · Väärtustav kuulamine · Kuulamine meeldejätmise järgi · Aktiivne kuulamine - Kuulamisoskuste rühmad: · Tähelepanu väljend.oskus - Osavõtlik poos
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile.
cm. ei saa ta aru, et te talle silma ei vaata. 5. Naeratage. Naeratus on maailma arusaadavaim viis öelda, et te olete avalik ning kontaktist huvitatud. 6. Näidake oma reaktsiooni. Noogutage pead, kortsutage või kergitage kulmu. 7. Puudutage oma vestluskaaslast. Puudutades kergelt teise õlga, käsivart, kätt või põlve, annate märku oma soojadest tunnetest. 8. (Matthew Mckay, Suhtlemisoskused) 3 Inimestevaheline veetlus Mis tõmbab meid mõne inimese poole? Miks mõned meeldivad meile esimesest silmapilgust, aga teised mitte? Miks mõned inimesed hakkavad meile meeldima pärast seda, kui neid lähemalt tundma õpime? Meeldimise ja veetluse uuringud on kindlaks teinud hulga tegureid, millel on oma panus teistele inimestele reageerimise viisidele. Veetluse üheks teguriks on sarnasus
-mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine.
Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inime...
soovidele. Kui ma olen väga kindel teemas, millel soovin vestelda ning enda arvates annan vägagi selgelt edasi uut informatsiooni oma vestluskaastastele, siis mõnel korral olen tähele pannud, et jään enese selgelt väljendamisega hätta ning teised minu ümber ei mõista mind. Kõige suuremaks ohuks pean liigset usalduvust. Oma avatud oleku tõttu kipun võõraid inimesi liialt usaldama, sest kuna ma ise olen usaldusväärne ja aus, eeldan, et ka teised on samasugused. Suhtlemisoskused on meil kõigil erinevad, kuid usun, et neid on võimalik õppida praktiseerides. Oma võimaluste ja tugevuste pidev treenimine ning oma ohtude ja nõrkuste teadmine võimaldavad inimesel saada paremaks aina paremaks suhtlejaks.
Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab. 3.1. Verbaalne suhtlemine Verbaalsel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine kliendiga, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, kliendi ehk suhtluspartneri kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad
individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju. Kakskeelsuse eelised Kakskeelsetel on suurem sõnavara. Kakskeelsete mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kakskeelsetel on enam arenenud suhtlemisoskused. Täiskasvanuna on ka teisi keeli lihtsam õppida. Kakskeelsetel on võime paremini märgata keelte ja kutuuride erinevusi – nad on tolerantsemad. Kakskeelsuse puudused Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps.
mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel.
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Iseseisvus ja organiseeritus Ettevõtte: Bruker Baltic OÜ – assistent/juhiabi ametikoht Nõuded töötajale: keskharidus töökogemus assistendina või büroojuhina väga hea eesti ja vene keele oskus hea inglise keele oskus pinge- ja rutiinitaluvus iseseisvus väga hea kontoritarkvara kasutamise oskus Ettevõte: Andevis AS – klienditoe spetsialist Nõudmised kandidaadile Väga hea suhtlemisoskused Positiivne lähtumine väljakutsetele Energia lahenduse leidmiseks Soov õppida ja ennast parendada Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled eesti, inglise, vene Ettevõte: Ecofarm TÜ – assistendi ametikoht Nõudmised kandidaadile: Kõrgharidus Väga hea inglise keele oskus Kasuks tuleb eelnev koostöö tootmises Ettevõte: HR Power – kontori assistent Nõudmised kandidaalie: Vähemalt keskharidus
eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia, paindlikumad suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis 3 vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad,
Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja toimetulekuoskused suurenevad. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli lühiaegseteks. Järk-järgult tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine
retsepti, kuigi kasulikku infot suhtlemisoskuse kohta on olemas tänu tehtud uuringutele. 1. Osav suhtlemine toob edu ja annab rahuldustunde perekonnaelus. 2. Osav suhtlemine on oluline koolis edasijõudmiseks. 3. Esmasel tutvumisel annab hea suhtlemisoskus eelduse, et sind peetaks füüsiliselt meeldivaks, sotsiaalselt soovitavaks ja üldse heaks inimeseks. 4. Need, kes hästi rääkida oskavad, teevad poliitilist karjääri. 5. Paremad suhtlemisoskused toovad edu mitte ainult perekonnaelus, vaid ka töös ja sõprussuhetes. KOKKUVÕTE 1.Suhtlemine on oluline mitmest aspektist. Sisukas suhtlus rahuldab praktilisi vajadusi, tagab füüsilise ja vaimse tervise, aitab määrata kindlaks oma identiteeti ja on igasuguste suhetealuseks. 2.Sisukaimaks suhtlemise mudeliks on transaktsionaalne mudel, mille kohaselt inimesed saadavad teateid ja võtavad teisi teateid vastu samaaegselt 3
Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne). Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid, mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus: 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele 5.7 Teisi ärakasutav elustiil 8.1 Suhtlemisoskused 8.2 Agressiivne käitumine 8.5 Probleemide äratundmise võime 8.6 Toimetulek ja probleemide lahendamise oskus 8.7 Oskus mõista teiste inimeste seisukohti 4 8.8 Oma tegevuse tagajärgede mõistmine 9 Hoiakud EQUIP programmi pakutakse ka kinnipeetavatele Tallinna Vanglas. Vangla programm eeldab 13 kohtumist üks kord nädalas
· Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet
3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
eesmärgiks on tõhusate suhete loomine väliskeskkonnaga. Eliminative (Eritamine) – käitumine, mis on seotud füüsiliste jäätmete nõristamine. Affiliative (Kuuluvus) – käitumine, mis on seotud isiklike suhete vanematega arendamisega ja toetamisega, samuti sõprade, eakaaslaste ja autoriteetisikutega. Peamiseks on sugulus- ja kiindumustunne, inimestevahelised suhted ja suhtlemisoskused. Dependency (Sõltuvus) - käitumine, mis on seotud teistelt abi või emotsionaalse toetuse saamisega ülesannete täitmisel. Käitumine sisaldab tähelepanu otsimist, tunnustust ja emotsionaalset turvalisust. Sexual (Suguline) – käitumine, mis on seotud konkreetse soolise mõnu saamisega ning inimkonna jätkamisega. Teadmised ja käitumine langevad bioloogilise meessoo või naissoo kokku.
töölepingus? Summeeritud tööaeg on maksimaalne töötundide arv nelja kuu jooksul, mis ei tohi ületada keskmiselt 48-sat tundi nädalas. Töölepingus tuleks ära märkida graafiku alusel töötamisel graafiku teatavaks tegemise aeg, tuleks ära märkida summeerimisaja periood (max 4 kuud) 9. Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Kui lepingus pole mainitud katseaja kestust on selleks neli kuud. Selle eesmärgiks on hinnata kas töötajal on olemas piisavad suhtlemisoskused, ja vajalikud oskused, tööülessanete täitmiseks, sammuti selleks et teada saada kas töölise tervis peab antud tööl vastu. 10. Töö- ja puhkeaeg; - Tööaja norm puudub- ehk siis eeldatakse et 7 päeva jooksul tehakse kokku 40h tööd. - Ei tohi töötada rohkem kui keskmiselt 48 tundi nädalas nelja kuu vältel. - 24 tunnise ajavahemiku jooksul jääb töötajale vähemalt järjestikust 11h puhkeaega.
tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
Niisiis. Kas rääkimine on hõbe, ning vaikimine kuld? Võibolla tõesti. Kuid need mõlemad on omaette kunst, mida tuleb osata vallata. Suur hunnik hooletult loobitud hõbedat ei oma suuremat väärtust, kui tükike kulda. Samas õigesti kasutatud hõbe võib olla sama kaunis, või isegi kaunim kui kuld. KASUTATUD KIRJANDUS Niiberg, T. 2011. Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus. McKay, M. Ph.D & Davis, M. Ph.D & Fanning, P. 1995. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker. Lopes Marques, J. 2010. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? Ei ole nõus! URL=http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/joao-lopes-marques-raakimine-hobe-vaikimine-kuld- ei-ole-nous?id=31286923 23. november 2014
Tema kõrge positsioon seab sellega ühtlasi talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust
suhted. 8. Sinu päeva tipphetked Mõtle igal õhtul kolmele positiivsele päevasündmusele. Need ei peagi olema suurejoonelised ja elumuutvad hetked, lihtsalt momendid, mis tekitasid sinus hea enesetunde, kui jäid endaga väga rahule vms. Uuringud kinnitavad, et see suurendab õnnetunnet ja vähendab depressiooni. 9. Keskendu oma parimatele külgedele Inimesed on rõõmsad, kui nad saavad teha midagi, milles nad on head. Mõtle oma n-ö võtmeoskustele: selleks võivad olla suhtlemisoskused, mõni spordiala, teiste aitamine vms. Seejärel pühenda osa päevast sellele tegevusele. See teeb su päeva kahtlemata ilusamaks. 10. Unista Kui oled pigem unistaja- kui tegutseja-tüüpi, siis see tegevus on just sulle. Päeva jooksul kipub meie meel ikka rändama minema, ent kui paned selle enda kasuks õigesti tööle, võib sinu elu muutuda märksa positiivsemaks. Kipume ikka analüüsima mõnda minevikusündmust või oma käitumist, mõtlema, mis läks valesti jne. Sunni end
Kui inimene on juba jõudnud sinnamaani, et otsustab end teisele avada, peab ta leidma kuulaja. Lihtsalt kuuljast ei piisa, vaja on süvendatud kuulamist, et inimene end hästi tunneks. Paraku oskavad kuulata liiga vähesed, kuigi see on eduka suhtlemise ja sügavate suhete puhul väga tähtis. Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused? Enamasti aja, tahtmise, viitsimise puudus või mitte oskamine. Saja protsendiliselt võib nõus olla raamatu “Suhtlemisoskused” autoritega (vt. Kasutatud kirjanduse loetelu), kelle arvates on kuulamisoskus inimsuhete loomisel ja ja ülalhoidmisel hädavajalik, sest seda oskust hinnatakse tavaliselt kõrgelt. Sõprussuhete puhul on kuulamisoskus asendamatu tarve ning igal pool mujalgi elus võib see ainult kasu tuua. Osates kuulata on võimalik teisi märgatavalt paremini mõista, aru saada nende tunnetest, vajadustest ja ootustest. Kuulamisoskuse puudumine toob kaasa olulisest informatsioonist
Juhtimine ... meeskonna liikmete mõjutamine oma isikliku mõjuga, et saavutada nii organisatoorsed kui ka isiklikud eesmärgid ... olla suuteline looma haaravat kollektiivset visiooni ja seda edasi anda nii, et see motiveeriks teisi ... tegutseda selliselt, et töötajad vastaksid/reageeriksid su tegudele 5 Projektijuhi omadused · Visioon · Head suhtlemisoskused · Võime sisendada veendumust ja viitsimist · Tegevusele orienteeritus · Emotsionaalne väljendusrikkus ja soojus · Valmisolek võtta personaalseid riske · Ebatraditsiooniliste strateegiate kasutamine · Stressitaluvus · OLULINE: Sind EI armastata Sind EI vihata 6 Õpitavus Päritav või treenitav? Keskendu juhtimisele, mitte juhtidele Juhtimist saab õppida iga päev
· Tegevuskava koostamine (värbamine, valik, koolitus) 20. Selgita mõistet-personali värbamine? Protsess mille käigus meelitatakse ligi kandidaate kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud. 21. Selgita mõistet ,,personali valik"? Protsess mille käigus valitakse töökohtadele kandideerivatest isikutest kõige sobivamad. 22. Nimetage personali valiku kriteeriumid? · Oskused (ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused) · Isikuomadused (vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus · Töötulemused (töö efektiivsus, töötulemused) · Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed)
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine.
väljendavaid sõnu: ´´Kohe ma toon Teile´´,´´Võib-olla te soovite veel..?´´,´´Kas teil on ikka mugav..?´´ Ja ka kindlustunnet loovaid sõnu:´´Ma olen täiesti kindel, et..´´,´´Me oleme alati teie jaoks...´´,´´Me garanteerime,veenduge ise...´´ Märts on Eestis hea teeninduse kuu, see tõttu just praegu kohtan ma kui klient eeltoodud suhtumist enda vastu ja püüan ise ka alati vastata samaga. Kasutatud õppematerjal: · 1. McKay, M., Davis, M., Fanning,P. (1995). Suhtlemisoskused. Tallinn. Väike Vanker. · 2.Naessen, L. (1997).Parem teenindamine. Kuidas enesearendamise kaudu saavutada klientide rahulolu. Tallinn. Avita. · 3. Karjatse, M. (1998). Miks klient trahul ei ole.kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn. Ilo. · 4. Shell,R.G. (2005). Edukad läbirääkimised. Tallinn. Pegasus Lisaks õppeaine juhendaja Kaja Adra konspektid ja internet. http://www.slideshare.net/birge/positiivne-klienditeenindus-177043
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja
lahendusi leidma. Kõikide nende tööülesannete täitmise eelduseks on teenindusmõttelaad ja sellele vastav käitumine. Selleks, et rahuldada kõikide võimalike klientide erinevaid vajadusi, peab teenindaja oma tööülesandeid täites olema ka erinevates rollides: suhtleja, müüja, nõustaja, kindlustunde looja jne, see nimekiri on väga pikk. Edukuse aluseks klienditeenindusel on töötaja väline kuvand, suhtlemisoskused, asjatundlikkus, hea silmside ja motivatsioon. Hea teenindamine tähendab kindlasti rohkemat kui üksnes hea suhtlusoskus klientidega, kuid sellegipoolest on see klienditeenduse üks alustalasid. Mistõttu on äärmiselt oluline mõista ning kindlasti ka osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid, mida on võimalik liigitada kaheks rühmaks. Esimeseks rühmaks on personaalsed suhtlusvahendid, mille hulka loetakse klienditeenindaja enda suulised ja mitteverbaalsed suhtlusvahendid
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see
annaabi.ee 
