Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
lillede istutamine tööpingi käsitlemisoskus juurdelõikamise oskus 5 Oskused jagunevad: Kohanemisoskused · on seotud konkreetse isikuga · ei saa mõõta ega hinnata · vajad neid iga päev, et teistega suhelda, eri olukordades toime tulla suhtlemisoskus pingetaluvus koostöövalmidus õppimisvõime 6 Suhtlemisoskused: Esinemisoskused · siirus (manipuleerimine) mõjutab kuulajaid · kõne ja hääl annavad ettekujutuse kõnelejast · miimika väljendab emotsioone · on arendatavad 7 Suhtlemisoskused: Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või...
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad ·ärapööratud kehaasend ·pingul näoilme ·silmside puudumine ·kõrgendatud hääletoon ·k...
Suhtlemisoskus Maarja Vladimirova 2012 Mis on suhtlemisoskus ? Oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääleto...
9 h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad. See väljendub kindlalt silma vaatamises, käed on avatud peoga väljasirutatud, istutakse jalad veidi harkis, sirge keha hoiak, kõne aeglane, rahulik, hääl vaikne. i) Valmisolekust ja eneseohjeldamisest annab märku põlvedele asetatud käed või seljataha põimitud käed, sirge kehahoiak, sügav rahulik hingamine.6 6 Mckay, Matthew. Suhtlemisoskused. Tartu, Väike Vanker, 2004 10 KOKKUVÕTE Referaadi ,,Emotsioonid" eesmärgiks oli teada saada, mis on Emotsioonid, kuidas need väljenduvad, kas ja kuidas neist aru saadakse ning miks neid mõnikord varjata püütakse. Emotsioon on tundmus mida tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab meie vajadusi ja väärtusi. Pärast subjektiivset emotsionaalset elamust kaasnevad emotsioonidega muutused inimese käitumises ja füsioloogias
Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida tundsite minevikus või tunnete nüüd, mõtete kujul teistest või endast ning teie endiste või praeguste soovide või vajaduste kujul. 9 Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemaks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutate energiat. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 29-32) Eneseväljendus Teiste inimestega suhtlemise võib jagada nelja kategooriasse: te väljendate oma tähelepanekuid, mõtteid, tundeid ja soove. Iga kategooria nõuab erinevat väljendusstiili ning sageli ka täiesti erinevat sõnavara. 1. Tähelepanekud See on teadlase, detektiivi, televiisoriparandaja keel. Oma tähelepanekuid edastades nendite, mida meeled teile ütlevad. Ei mingeid oletusi, järeldusi ega kokkuvõtteid kõik on puhas fakt. 2
- Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab
lahtiolekuajad, tehniine varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine. Kliente mõjutavad enim: ruumide ja töötajate välja nägemine, tehniline sisustus, sildid ja muud nähtavad materjalid. 2. Personaalne e. inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted. Klienditeeninduse moodustavad: 1. Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus. 2. Suhtlemisoskused 3. Teeninduslik hoiak teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud. Hoiakuga väljendab inimene suhtumist kellessegi või millegisse ning see tuleneb suurel määral mõttelaadist. Hoiakut saab muuta vaid inimene ise. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist. Kui see puudub, siis ilmselt ei saa eksisteerida ka teenindushoiakut, mis paneb omakorda aluse teenindusvalmidusele. Teenindusmõttelaadi olulised tunnused: Iga inimese kui isiksuse tunnustamine ja austamine
Seetõttu on tunnevad muidu ebakindlad suhtlejad end internetis turvalisemalt. Eriti aktiivsed virtuaalses elus on noored, kellele meeldivad need laialdased võimalused, mida internetisuhtlus pakub. Kahjuks vähenevad selle tõttu omavahelised reaalsed kokkusaamised ja ühistegevus. Vanasti, kui internetti polnud, sisustati oma aega pigem õues mängides või raamatuid lugedes. Psühholoogid väidavad, et just tänu interneti puudumisele arenesid noorte suhtlemisoskused varem paremini välja kui praegu. Enam ei pea sõpradega kokku saama, et reisipilte näidata. Piisab sellest, kui need internetti üles laadida ja sõbrad vaatama kutsuda. Virtuaalsed inimsuhted pole kaugeltki nii püsivad kui reaalsed. Internetis suheldes saab inimesest ühekülgse pildi. Kui jututeemad ammenduvad, kaob suure tõenäosusega huvi üldse edasi suhelda. Samas on sõprade nimekiri alati olemas ja kättesaadav.
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
Anneli Müürsepp T1 Probleemküsimustiku iseseisev töö Sotsiaalne kompetentsus Sotsiaalne tähendab ühiskondliku ja kompetentsus tähendab asjatundlikkust, pädevust. Sotsiaalne kompetentsuse all mõistame seega ühiskondlikku asjatundlikkust. Aga mis on siiski ühiskondlik asjatundlikkus, mina mõistan selle all, oskust kasutada sotsiaalseid võimeid (oskusi arukalt suhelda); näha, lahendada ning põhjendada ühiskonnas esile kerkivaid lokaalseid ja globaalseid probleeme. Sotsiaalne kompetentsus koosneks siis inimene sotsiaalsetest ehk ühiskondlikest oskustest, näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenind...
Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi Kasutatud materjal http://corners.kolhoos
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek ...
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? M...
-mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine.
Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inime...
soovidele. Kui ma olen väga kindel teemas, millel soovin vestelda ning enda arvates annan vägagi selgelt edasi uut informatsiooni oma vestluskaastastele, siis mõnel korral olen tähele pannud, et jään enese selgelt väljendamisega hätta ning teised minu ümber ei mõista mind. Kõige suuremaks ohuks pean liigset usalduvust. Oma avatud oleku tõttu kipun võõraid inimesi liialt usaldama, sest kuna ma ise olen usaldusväärne ja aus, eeldan, et ka teised on samasugused. Suhtlemisoskused on meil kõigil erinevad, kuid usun, et neid on võimalik õppida praktiseerides. Oma võimaluste ja tugevuste pidev treenimine ning oma ohtude ja nõrkuste teadmine võimaldavad inimesel saada paremaks aina paremaks suhtlejaks.
"Kohtumiseni" lausumisega. Kokkuvõte Tuleb armastada oma tööd, siis sellega kaasneb ka hea klienditeenindamine. Kuna klientide jaoks teenindaja ongi firma, siis tuleb oma ettevõttest jätta parim mulje. Seega tuleb alati anda endast parim ka sisekliendi teenindamisel, sest sellest võib olulisel määral oleneda ettevõtte maine ja tulevik. Vastasel juhul võib oodata ettevõtet suur allakäik. Viidatud allikad 1. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker. 2. Tschohl, J. 1997. Teeninduskunst. Koolibri. 3. Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita.
individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju. Kakskeelsuse eelised Kakskeelsetel on suurem sõnavara. Kakskeelsete mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kakskeelsetel on enam arenenud suhtlemisoskused. Täiskasvanuna on ka teisi keeli lihtsam õppida. Kakskeelsetel on võime paremini märgata keelte ja kutuuride erinevusi – nad on tolerantsemad. Kakskeelsuse puudused Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps.
Atraktiivsusega kaasnevad nii tasud, kuid ka negatiivsemad tagajärjed (nt kadedus). Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp. Põhjused: · esteetiline aspekt - on arvatud, et põhjus on esteetilises naudingus, mida kogetakse kena inimest vaadates · lähtutakse stereotüübist "mis on ilus on ka hea" · sotsiaalsed oskused on leitud, et atraktiivsemad on enesekindlamad sotsiaalsetes situatsioonides ning neil on paremad suhtlemisoskused, kuid nad on ka rohkem enesest teadlikud (Feingold, 1992) · ülekanne - kui X-i seostatakse füüsiliselt atraktiivse inimesega, võib see omakorda head valgust ka X-le heita. Nt. ilmub X väga kena kaaslasega seltskonda, mis omakorda viib mõtted X-le kui "vägavale", kes on sellise ilusa inimese lähedane Kinnitamine, vajaduste rahuldamine, hüvede pakkumine ja kulude minimeerimine; võrdsuse teooria rahulolu suhtega ning õiglane vastu saadavate hüvede määr
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Iseseisvus ja organiseeritus Ettevõtte: Bruker Baltic OÜ – assistent/juhiabi ametikoht Nõuded töötajale: keskharidus töökogemus assistendina või büroojuhina väga hea eesti ja vene keele oskus hea inglise keele oskus pinge- ja rutiinitaluvus iseseisvus väga hea kontoritarkvara kasutamise oskus Ettevõte: Andevis AS – klienditoe spetsialist Nõudmised kandidaadile Väga hea suhtlemisoskused Positiivne lähtumine väljakutsetele Energia lahenduse leidmiseks Soov õppida ja ennast parendada Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled eesti, inglise, vene Ettevõte: Ecofarm TÜ – assistendi ametikoht Nõudmised kandidaadile: Kõrgharidus Väga hea inglise keele oskus Kasuks tuleb eelnev koostöö tootmises Ettevõte: HR Power – kontori assistent Nõudmised kandidaalie: Vähemalt keskharidus
eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia, paindlikumad suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis 3 vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad,
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
retsepti, kuigi kasulikku infot suhtlemisoskuse kohta on olemas tänu tehtud uuringutele. 1. Osav suhtlemine toob edu ja annab rahuldustunde perekonnaelus. 2. Osav suhtlemine on oluline koolis edasijõudmiseks. 3. Esmasel tutvumisel annab hea suhtlemisoskus eelduse, et sind peetaks füüsiliselt meeldivaks, sotsiaalselt soovitavaks ja üldse heaks inimeseks. 4. Need, kes hästi rääkida oskavad, teevad poliitilist karjääri. 5. Paremad suhtlemisoskused toovad edu mitte ainult perekonnaelus, vaid ka töös ja sõprussuhetes. KOKKUVÕTE 1.Suhtlemine on oluline mitmest aspektist. Sisukas suhtlus rahuldab praktilisi vajadusi, tagab füüsilise ja vaimse tervise, aitab määrata kindlaks oma identiteeti ja on igasuguste suhetealuseks. 2.Sisukaimaks suhtlemise mudeliks on transaktsionaalne mudel, mille kohaselt inimesed saadavad teateid ja võtavad teisi teateid vastu samaaegselt 3
Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne). Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid, mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus: 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele 5.7 Teisi ärakasutav elustiil 8.1 Suhtlemisoskused 8.2 Agressiivne käitumine 8.5 Probleemide äratundmise võime 8.6 Toimetulek ja probleemide lahendamise oskus 8.7 Oskus mõista teiste inimeste seisukohti 4 8.8 Oma tegevuse tagajärgede mõistmine 9 Hoiakud EQUIP programmi pakutakse ka kinnipeetavatele Tallinna Vanglas. Vangla programm eeldab 13 kohtumist üks kord nädalas
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
eesmärgiks on tõhusate suhete loomine väliskeskkonnaga. Eliminative (Eritamine) – käitumine, mis on seotud füüsiliste jäätmete nõristamine. Affiliative (Kuuluvus) – käitumine, mis on seotud isiklike suhete vanematega arendamisega ja toetamisega, samuti sõprade, eakaaslaste ja autoriteetisikutega. Peamiseks on sugulus- ja kiindumustunne, inimestevahelised suhted ja suhtlemisoskused. Dependency (Sõltuvus) - käitumine, mis on seotud teistelt abi või emotsionaalse toetuse saamisega ülesannete täitmisel. Käitumine sisaldab tähelepanu otsimist, tunnustust ja emotsionaalset turvalisust. Sexual (Suguline) – käitumine, mis on seotud konkreetse soolise mõnu saamisega ning inimkonna jätkamisega. Teadmised ja käitumine langevad bioloogilise meessoo või naissoo kokku.
töölepingus? Summeeritud tööaeg on maksimaalne töötundide arv nelja kuu jooksul, mis ei tohi ületada keskmiselt 48-sat tundi nädalas. Töölepingus tuleks ära märkida graafiku alusel töötamisel graafiku teatavaks tegemise aeg, tuleks ära märkida summeerimisaja periood (max 4 kuud) 9. Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Kui lepingus pole mainitud katseaja kestust on selleks neli kuud. Selle eesmärgiks on hinnata kas töötajal on olemas piisavad suhtlemisoskused, ja vajalikud oskused, tööülessanete täitmiseks, sammuti selleks et teada saada kas töölise tervis peab antud tööl vastu. 10. Töö- ja puhkeaeg; - Tööaja norm puudub- ehk siis eeldatakse et 7 päeva jooksul tehakse kokku 40h tööd. - Ei tohi töötada rohkem kui keskmiselt 48 tundi nädalas nelja kuu vältel. - 24 tunnise ajavahemiku jooksul jääb töötajale vähemalt järjestikust 11h puhkeaega.
tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
Niisiis. Kas rääkimine on hõbe, ning vaikimine kuld? Võibolla tõesti. Kuid need mõlemad on omaette kunst, mida tuleb osata vallata. Suur hunnik hooletult loobitud hõbedat ei oma suuremat väärtust, kui tükike kulda. Samas õigesti kasutatud hõbe võib olla sama kaunis, või isegi kaunim kui kuld. KASUTATUD KIRJANDUS Niiberg, T. 2011. Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus. McKay, M. Ph.D & Davis, M. Ph.D & Fanning, P. 1995. Suhtlemisoskused. Tallinn: Väike Vanker. Lopes Marques, J. 2010. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? Ei ole nõus! URL=http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/joao-lopes-marques-raakimine-hobe-vaikimine-kuld- ei-ole-nous?id=31286923 23. november 2014
Tema kõrge positsioon seab sellega ühtlasi talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust
suhted. 8. Sinu päeva tipphetked Mõtle igal õhtul kolmele positiivsele päevasündmusele. Need ei peagi olema suurejoonelised ja elumuutvad hetked, lihtsalt momendid, mis tekitasid sinus hea enesetunde, kui jäid endaga väga rahule vms. Uuringud kinnitavad, et see suurendab õnnetunnet ja vähendab depressiooni. 9. Keskendu oma parimatele külgedele Inimesed on rõõmsad, kui nad saavad teha midagi, milles nad on head. Mõtle oma n-ö võtmeoskustele: selleks võivad olla suhtlemisoskused, mõni spordiala, teiste aitamine vms. Seejärel pühenda osa päevast sellele tegevusele. See teeb su päeva kahtlemata ilusamaks. 10. Unista Kui oled pigem unistaja- kui tegutseja-tüüpi, siis see tegevus on just sulle. Päeva jooksul kipub meie meel ikka rändama minema, ent kui paned selle enda kasuks õigesti tööle, võib sinu elu muutuda märksa positiivsemaks. Kipume ikka analüüsima mõnda minevikusündmust või oma käitumist, mõtlema, mis läks valesti jne. Sunni end
Igaühe oma asi on, kui palju ta juurde õpib, teiste ja enda käitumist jälgib ning kuidas igapäeva elus toime tuleb. Kuid et olla edukas ja rahuldavalt toime tulla, on vaja suhelda, on vaja vallata suhtlemiskunsti, millest sõltub elus peaaegu kõik. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adler, A. (1995) Inimesetundmine. Tallinn: Kupar. 156 lk. 2. Ellis, A (2000) Kuidas saada jagu oma ärevusest. Varrak. 271 lk. 3. McKay, M. Davis,M. Fanning,P. (1995) Suhtlemisoskused. Väike Vanker. 294 lk. 4. Topf, C. (2000) Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees. 138 lk. 5. Palts, K. Kaili Paltsi artikkel “Konfliktist ja selle lahendamise viisidest” http://www.tnk.tartu.ee/0konfliktist.html (19. märts 2002) 21
Juhtimine ... meeskonna liikmete mõjutamine oma isikliku mõjuga, et saavutada nii organisatoorsed kui ka isiklikud eesmärgid ... olla suuteline looma haaravat kollektiivset visiooni ja seda edasi anda nii, et see motiveeriks teisi ... tegutseda selliselt, et töötajad vastaksid/reageeriksid su tegudele 5 Projektijuhi omadused · Visioon · Head suhtlemisoskused · Võime sisendada veendumust ja viitsimist · Tegevusele orienteeritus · Emotsionaalne väljendusrikkus ja soojus · Valmisolek võtta personaalseid riske · Ebatraditsiooniliste strateegiate kasutamine · Stressitaluvus · OLULINE: Sind EI armastata Sind EI vihata 6 Õpitavus Päritav või treenitav? Keskendu juhtimisele, mitte juhtidele Juhtimist saab õppida iga päev
· Tegevuskava koostamine (värbamine, valik, koolitus) 20. Selgita mõistet-personali värbamine? Protsess mille käigus meelitatakse ligi kandidaate kellel on organisatsiooni eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud. 21. Selgita mõistet ,,personali valik"? Protsess mille käigus valitakse töökohtadele kandideerivatest isikutest kõige sobivamad. 22. Nimetage personali valiku kriteeriumid? · Oskused (ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused) · Isikuomadused (vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus · Töötulemused (töö efektiivsus, töötulemused) · Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed)
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine.
väljendavaid sõnu: ´´Kohe ma toon Teile´´,´´Võib-olla te soovite veel..?´´,´´Kas teil on ikka mugav..?´´ Ja ka kindlustunnet loovaid sõnu:´´Ma olen täiesti kindel, et..´´,´´Me oleme alati teie jaoks...´´,´´Me garanteerime,veenduge ise...´´ Märts on Eestis hea teeninduse kuu, see tõttu just praegu kohtan ma kui klient eeltoodud suhtumist enda vastu ja püüan ise ka alati vastata samaga. Kasutatud õppematerjal: · 1. McKay, M., Davis, M., Fanning,P. (1995). Suhtlemisoskused. Tallinn. Väike Vanker. · 2.Naessen, L. (1997).Parem teenindamine. Kuidas enesearendamise kaudu saavutada klientide rahulolu. Tallinn. Avita. · 3. Karjatse, M. (1998). Miks klient trahul ei ole.kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn. Ilo. · 4. Shell,R.G. (2005). Edukad läbirääkimised. Tallinn. Pegasus Lisaks õppeaine juhendaja Kaja Adra konspektid ja internet. http://www.slideshare.net/birge/positiivne-klienditeenindus-177043
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja
lahendusi leidma. Kõikide nende tööülesannete täitmise eelduseks on teenindusmõttelaad ja sellele vastav käitumine. Selleks, et rahuldada kõikide võimalike klientide erinevaid vajadusi, peab teenindaja oma tööülesandeid täites olema ka erinevates rollides: suhtleja, müüja, nõustaja, kindlustunde looja jne, see nimekiri on väga pikk. Edukuse aluseks klienditeenindusel on töötaja väline kuvand, suhtlemisoskused, asjatundlikkus, hea silmside ja motivatsioon. Hea teenindamine tähendab kindlasti rohkemat kui üksnes hea suhtlusoskus klientidega, kuid sellegipoolest on see klienditeenduse üks alustalasid. Mistõttu on äärmiselt oluline mõista ning kindlasti ka osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid, mida on võimalik liigitada kaheks rühmaks. Esimeseks rühmaks on personaalsed suhtlusvahendid, mille hulka loetakse klienditeenindaja enda suulised ja mitteverbaalsed suhtlusvahendid
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
