meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad...............................................................................................4 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele. 1 2 Kuulmine Kuulmine on suhtlemise alusel väga oluline
.................... 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11 2 1 SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on vajalik inimsuhete loomisel, informatsiooni saamiseks ja vahetamiseks ning teiste inimeste paremaks mõistmiseks, et vältida või lahendada erinevaid probleeme
1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim (Postimees 2010). 1.2.2 Peegeldamine
" Käitumise põhjal saab selgeks teha, kellel on probleem. Käitumise aken jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (Käitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (Käitumised, mida mina sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist. Kui partneril on probleem, siis sellele aitab vastupanu anda abistavad hoiakud ja oskused, ehk siis aktiivne kuulamine ja teised kuulamistehnikad. Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri käitumised, mille suhtes tunnen sallimatust). Sellele aitab kaasa probleemide käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga. Inimestel on palju rolle. Minu rollideks on õpilane, laps, sõbranna, kuulaja, vaataja, lugeja, kirjutaja, rääkija, tuttav, reisija ja palju muud. Suhtlemispraktikum andis mulle palju uut ja huvitavat teada
.......................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE....................................................... 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED................................................................................................... 6 KUULAMISTEHNIKAD................................................................................................ 8 KUIDAS KUULAMISOSKUST TREENIDA................................................................ 10 HEA KUULAJA MEELESPEA................................................................................... 11 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
..... A. Ma rohkem enam ei jaksa B. Ma panen meile kohvi ja sa räägid mulle, kui tahad.... A. Mind varastati paljaks, ligi 1000 eurot läks. B.Kust sinul äkki sellised rahad? ........ A.Õppejõud määrab referaadi tingimused ja kuupäeva. B. (vastuseks õppejõule). Ega ma teile tüli tee, kui saada referaadi hiljem...... A. Mehe mõõt on mehe suhe naisesse. B.Kuidas sa seda näed? C. Kuidas sa sellise jama peale tulid? D. Kas see kehtib ka vastupidi= 7.2 NIMETAGE KUULAMISTEHNIKAD ( nimetage ka kasutatud süsteemi allikas) 7.3. KASUTAGE VASTAMISEKS võimalikult erinevaid kuulamistehnikaid . NB! ÜHTLASI NIMETAGE kasutatud tehnika. Mul on paha sellest rääkida, aga ma ei jaksa, ei taha niimoodi. Mul on häbi. Sina kutsusid mind enda juurde tööle. Rääkisid mulle meie kõrgest töökultuurist ja väärtustest, tähtaegadest kinnipidamisest. Ja ometi olen pidanud mitmed Sinu poolt tehtud tööd pidanud ümber tegema
selgusele jõuda. Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. 9 On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast. Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine. Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008). Supervision of Music Therapy. Taylor & Francis Ltd. Pehk, A. (2012). Searching for the unknown
püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik igas olukorras. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus tuleks vaadata, kas see on andnud ka edusamme. (Antsov, 2005) 2.1 Ignoreerimine Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on
Keskendutakse ainult oma mõtetele ja arendatakse oma teemat, sõltumata sellest, mis partner ütles. Kuulamise teesklemine - Miimika, kehaasendi ja häälitsustega "ahahh", "voi nii", "oo!" jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada. Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. "punastele lippudele", üksikutele sõnadele või väljenditele, jättes kõrvale konteksti või jutu sisu tervikuna. Kuulamistehnikad Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot
asju isiklikult võtma. Teine samm, kuulamine. Ka siinkohal tuleks õppida erinevaid kuulamistehnikaid, et konflikte lahendada. Kolmas samm, sõnastage vaated, tunded ja vajadused. Suhtlemisoskused ja väljendusoskused on õpitavad, sest mitte igaks ei oska end väljendada ja see võib omakorda tekitada konflikte. Sama kehtib ka MindTools kohta, kus selleks, et konflikte lahendada, tuleks kõigepealt omandada erinevad suhtlemise- ja kuulamistehnikad. Tõnu Lehtsaare konfliktidiagnostika sobib hästi sobib konflikti analüüsimiseks. Otseseid meetodeid see ei sisalda, kuidas konflikti lahendada. Konfliktidiagnostika sobib pikaajalise konflikti puhul, kus on vaja analüüsida ja mõelda tagajärgedele. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 13 Kjerulf meetod tekitab segadust ja pigem annab vaid nõuandeid, kuidas võiks käituda.
arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot
ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot
Teemast kõrvale kaldumine Räägime millestki muust Ilus ilm täna. Kas teile meeldib sügis? Ratsionaliseerimine ehk loogiline argumenteerimine Rahustamine Kõik eksivad Teistelgi on sellega probleeme olnud ja kõik on saanud lahendatud. Ärge nüüd nii väga muretsege! Kuulamistehnikad nii nagu muidki oskusi. Suhtlemistehnikad on õpitavad ja omandatakse harjutamise teel. Kuulamisoskus kuulub efektiivse teenindamise hulka. Hea · ole huvitatud kuulaja on kliendiga ühel lainel, seega saab ta kliendilt enam · uuri küsimuste abil · püsi kursil
oma tõlgenduste pealesurumine, diagnoosimine (Nüüd on mulle selge, miks te nii tegite) rahustamine, lohutamine (Kõik eksivad, Läheb üle) ülekuulamine (Kumb alustas?) naljatamine, tähelepanu kõrvalejuhtimine (Räägime millestki muust) teise mõtete lugemine (Mulle tundub, et te tahate praadi süüa) Kuulamistehnikad nii nagu muidki oskusi. Suhtlemistehnikad on õpitavad ja omandatakse harjutamise teel. Kuulamisoskus kuulub efektiivse teenindamise hulka. Hea kuulaja on kliendiga ühel lainel, seega saab ta kliendilt enam täpsemat informatsiooni tema vajaduste kohta ja suudab selle oskuse abil kõrvaldada nii mõnegi ebakõla teeninduses. Meeldiv teenindaja on see, kelle pärast tullakse firmasse tagasi, mitte konkreetse teenuse pärast.
annaabi.ee 
