Vastus leiad õppematerjalist: Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks (1)

4 HEA

Esitatud küsimused

Kes teatabmida teatakse?
Millise eesmärgiga?
Missuguse mõjuga?

Suhtlemispsühholoogia.
Teemad kordamiseks.
Sissejuhatus teemasse.

Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek . Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat.
Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi.

Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem.
Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine , mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus.
Hea suhtlemisoskus eeldab:

Head orienteeriumist rollides , mida ümbritsevad inimesed täidavad.

Oma rollide valdamist.

Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes.

Oskust kujutleda ennast partneri rolli.

Oskust nii iseenda, kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel.
Kommunikatsioon laiemas tähenduses: suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsessi eesmärgiks on info edastamine ja vahetamine suhtluspartnerite vahel.
Teabevahetuse põhiskeemid: ehk infovahetuse põhiskeem: info allikas – saatja – kanal – vastuvõtja – info saaja ( Shannon ja Weaveri 1949).
Samuti ka üldtuntud H.Laswelli mudel, mida hõlmab kuus kommunikatsiooni võtmeküsimust: kes teatab ?mida teatakse ?millise eesmärgiga?kellele?millise sidekanali vahendusel?missuguse mõjuga?
Shrammi aktiivse kommunikatsiooni mudel peegeldab sõnumi saaja ja vastuvõtja tihedat seost. Suhtlus on ringlev, tagasisidega , lõppematu, saatja ja vastuvõtja on kaasatud permanentsesse infovoolu.
Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel: Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum → Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum
Suhtlemine kui semantiline probleem: suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompentensus, mis ühelt poolt on suutlikus tõlkida oma sõnum partnerile arusaadvasse keelde, teiselt poolt oskus kodeerida teate märgiline struktuur ning tabada märkide tähenuds. Tähenduste mõistmist mõjutab suhtlemisel keele mõistmine, kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, samuti teksti avatus /suletus.

Suhtlemise kolm põhiaspekti (info, mõju, taju). Tekst ja kontekst. Dekoodrid. Barjäärid (suhtlustõkked).
Suhtlemise 3 aspekti on: info, mõju ja taju – autonoomsed aspekid ( kommunikatsioon, interaktiivne ja perspektiivne ).

Infoga antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsioonideta, hääletooni lisamata.

Mõju on eelkõige mittesõnaline sõnum.

Taju on see, kuidas inimene tajub oma partnerit.
Tekst ja kontekst:
Tekst: tekst on märkide kogum, millele teadet lähetav isik ise annab tähendust kandva funktsiooni. Teksti saab jagada: 1) avatud tekst: kus lisatakse sõnumile isikuslikku ainet, millega näidatakse oma kahtlusi ja lootus seoses öelduga ning väljendatakse ka subjektiivset suhtumist; 2) suletud tekstid: kus ei anta sõnumi lähetaja isiksust avavat infot ehk mida väiksem on suhtlemisel psühholoogiline distants ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, seda avatum on ka tekst.
Konktekst: üheks keerulisemaks suhtlusnähtuseks on sosttsiaalse kohtumise kontekst. Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mõttetuks.

Kirdon.2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia.
Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine.
Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde.
Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus. Dekoodrid: kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus.
Barjäärid: kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel kohale jõuda.
Suhtlemisbarjäärid:

Keskkonnast tingitud (müra sidekanalis, keelebarjäärid, staatusvahe, olukorrast tingitud erinevused).

Teate edastaja / saajast tingitud (sõnumi“ väljalõigatud“ saatmine, ilma psühholoogilise kontaktita, monoloogiline, eelarvamused kuulajate osas, samuti ka sõnumi sisu osas, keeleliselt segane väljendus).

Teate vastuvõtjast tingitud (ootusmudel liiga jäik, psühholoogiline barjäär, võtmeärritaja, ettevalmistus enda sõnavõtuks.

Suhtlemisvajadus.Suhtlemise funktsioonid. Suhtlemisvahendid .
Suhtlemisvajadus: on üks inimese põhivajadusi, suhtlemine on teiste vajaduste rahuldamise vahend, samuti ka rahuldame igapäevaelu praktilisi vajadusi. Suhtlemisel kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast ( minapilt ). Samuti suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi, samuti saame ka sotsiaalses elus hädavajalikku infot. Suhtlemine on ka vajalik eesmärkide saavutamiseks.
Suhtlemise funktsioonid: suhtlemise funktsioonid võib jaotada kaheks:

Isiksuse tasandil: informatsioonivahetus , regulatiivne funktsioon, afektiivne funktsioon, sotsialiseerumise funktsioon ning enesehinnangu kujunemine.

Grupi tasandil: grupi tekkimine, grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles, grupi suhted sh ka infovahetus ja regulatsioon , grupi lagnemine.
Suhtlemisvahendid: info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlusvahendite valik. Suhtlemisvahenditeks võivad olla:

Verbaalsed (sõnaline pool, see mida inimene räägib, ka diktsioon ).

Mitteverbaalsed vahendid ( kehakeel , silmside , näoilme jne).

Sõnalised vahendid ( suuline või kirjalik suhtlus).

Taktilised suhtlemisvahendid (füüsiline mõjutamine, takeesika).

Suhtlemiseetika: Meigo Remmel akadeeia nr 5 & 6. 2006 Ainult eetika võib panna olevuse õigesse positsiooni, mis ütleb, et kõige tähtsam on põhiseaduse puuelda, tötada, tegutseda ja kui keegi on võtnud vale suuna, siis ennekõike sellest tagasi pöörata vms.

Suhtlemine ning enda ja teiste tervis: inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime keeruliste perioodidega elus, neil on parem tervis ning nad goolovad nii teistest kui iseendast. Haldvad inimsuhted seevastu võtvad palju energiat ning tekitavad stressi.

Suhtlemiskompententsus. Selle tõstmise võimalused.
Suhtlemiskompentents: on oskus käituda erinevates sotsiaalsetes situatsioonides sihipäraselt, eesmärgipäraselt ning adekvaatselt partnerit arvestades. Suhtlemiskompentent toetub füsioloolistele faktoritele ( välimus, tervis, hääle omadused) ja kognitiivsetele faktoritele ( avatus, veenmisvõime, verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise oskused).
Suhtlemiskompentensi tõstmise võimalused: kompententsust saab kujundada ja täiustada suhtlemise käigus, mida soodustavad eneseanalüüs, kunst , kirjandus, teater, koolitused, psühhoteraapia ja enesealane kirjandus.

Vajadused (A. Maslow järgi): Abraham Maslow ´i teooria järgi on igal kõrgemal asuva vajaduse rahuldamise eeldamiseks eelmise rahuldus. Näiteks kui indiviidil napib turavtunnet ja tajub pidevalt ohtu, ei tunne ta ka vajandust olla loov ja spontaalne või kui füsioloogilised vajadused on rahuldamata, siis on eneseteostusvajadus pärsitud.
Alustades püramiidi tipust:

Eneseteostusvajadus: ehk vajadus olla loov, spontaalnne, lahendada probleeme.

Eneseaustuse vajadus: ehk vajadus ennast usaldada , armastada, vajadus saavutada,vajadus tunnustuse järele.

Armastusvajadus; kuuluvusvajadus: ehk vajadus sõpruse, perekonna, sekusaalse läheduse järele.

Kaitstuse vajadus: ehk enda isiku turvalisuse säilitamise vajadus, oma lähedaste kaitsmise vajadus, oma omandi kaitstuse vajadus.

Füsioloogilised vajadused: ehk vajadus toidu, vee, hapniku, soodsa temperatuuri, une, seksi järele.
Suhtlemisakt ja kontakt.

Suhtlemisakt. Erinevate etappide olemus ja tähtsus. Põhivead suhtlemisaktis.
Suhtlemisakt: on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõppeb kontakti katkestamisega.
Einevate etappide olemus ja tähtsus ehk suhtlemisakti etapid:

Ettevalmistus: ümberlülitamisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtluspartner tähtsamaiks komponendiks ehk alga partneri ja situatisooni hindamine ja määrtlemine, samuti pannakse paika suhtluse prognoos ja plaan.

Kontakti loomine: see peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on asunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse kas mitteverbaalsete või verbaalse suhtlemisvahenditega. Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partner situatsiooni, valib MINA- tasandi ja rolli.

Põhiteavete vahendamine : põhiteavete vahendamine toimub enamasti sõnalises vormis, on suhtlemis peaeesmärk. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partneri mõistmiseks piisav hulk infot.

Kontakti lõpetamine: sellega luuakse eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui sõnaliste vahenditega.
Põhivead suhtlemisaktis: põhivigadeks suhtlemisaktis võib lugeda vähene info, partneri mittekuulamine, samuti keele ja stiili valik, ka kontakti lõpetamine, millele ei järgne edasist suhtlemist partneriga.

Kontakt. Kontakti tunnused. Põhiprobleemid seoses kontaktiga .
Kontakt: on suhtlevate partnerite jaoks kahepoolne seisund suhtlemisel. Kontakt leiab aaset tähelepanu, keskendumise ja erutuse hetkel, kui inimene näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme, tunneme oma keskkonda. Meie keha meeled on kasutatud täielmääral.
Kontakti tunnused: 1) psühholoogiline kohaolek; 2) muude tegevuste katkestamine; 3) kontakt oma vajaduste ja tunnetega; 4) pöördumine partneri poole; 5) pikkontakti võtmine; 6) huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine.
Põhiprobleemid seoses kontaktiga: 5 raskust kontakti loomisel: 1) võõraste tunnete, ideede, mõtete teadvustamata omaksvõtt; 2) tükike endast, oma tunnetest kantakse partnerile üle; 3) enesevastu pööramine; 4) koosvoolamine, mina ja sina piir on ebamäärane; 4) hajumine, kõrvalekaldumine, kontaktist väljaastumine.

Eneseavamine : on oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele.

Sotsiaalse situatsiooni olemus. Võimalikke liigitusi.
Mina-tasandid.

Mina-tasandid ( E. Berne järgi).
Suhtlemistasandite teooria: Berne järgi lühidalt: teiste inimestega suheldes kasutame üht kolmest suhtlemistasandist: vanem tasandit (V); täiskasvanu tasandit (T) ja lapse tasandit (L). Inimesed kasutavad neid tasandeid vaheldumisi ja tavaliselt valitakse neist olukorrale sobivam ning indiviidi vanus ei ole seotud suhtlemistasanditega. Nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad suhtlemises kõiki kolme tasandit.
Berne järgi 3 MINA-tasandit:

Vanem (lapsevanem) tasand (III): väärtused ja normid: seda tasandit iseloomustab see, et vane , õpetab, hindab, arvustab, suunab, manitseb, ei kõhkle, kahtle ja teab õiget, kuid võtab lapse eest vastutuse: hoolitseb, teotab, aitab, kaitseb ja lohutab.

Täiskasvanu tasand (II): info, argumendid: seda tasandit iseloomustab analüüsi, kaalutluse, põhjendamise võime, täiskasvanu on eelarvamusteta, toetub faktidele ja ohjab emotsioone.

Lapse tasand (I): soovid, emotsioonid : seda tasandit iseloomustab spontaansus, impulsiivsus , loomingulisus, dogmadevaba, mänguhuviline, uudishimulik , protestivaimne ja emotsionaalsus (laps on ise elav emotsioon, kui ta on rõõmus, siis rõõmus ja kui kurb, siis kurb) – käib loomuliku lapse kohta! Sõltuv laps on aga: abitu, pelglik ja kergeusklik.

Suhtlemise diagnoos , prognoos ja regulatsioon tasandivaliku abil.

Rööpsed ja ristuvad suhtlemiskäigud (tasandid).Avalik ja varjatud suhtlmine.
Suhtluskäikusid jaotatkse rööpseteks ja ristuvateks. Rööpsed käigud on sellised, kus oodatud tasanditele vastav vastutus lasub. Ristuvad käigud on aga sellised, kus vastuse tasand ei vasta oodatule ning need käigud viivad kergemini konfliktideni.
Avalik ja varjatud suhtlemine: Avatud ala on ala, kus inimene teab kõik endast ja ka teised teavad seda. Kui aga avatud ala on suur, siis inimesel on teistega kergem suhtelda, kui aga ala on väike, siis on inimesel teisega raskem suhelda. Varjatud ala on aga ala, kus inimene teab kõike endast , kuid ei taha, et teised teaksid seda, näiteks tema nõrkustest ( hirm, kadedus , häbi) , mis segavad suhtlemist.

Ajajaotus Berne järgi ( rituaalid , meelelahutused, toimingud ja mängud) – nende olemus, vajadus ja varjuküljed.
Rituaalid –rituaalis toimub sotsiaalse tunnustuse vahetamine (tervitused, tutvustused). Rituaalid kujutavad endast lihtsate rööpsete kehastatud käikude stereotüüpset seeriat .
Meelelahutus - on rööpsete pöördumiste seeriad , ühekordsed. Hüveks on koht nn.” klubis ”.
Toimingud – tähendavad lihtsate ühekordsete rööpsete täiskasvanute tasandi pöördumiste seeria, mille tulemuseks on elusituatsioonide efektiivne lahendamine.
Mängud – on varjatud pöördumiste seeriad, mis kulgevad hästi prognoositud tulemusele, tavaliselt üks osapool prognoosib paremini.
Mittesõnaline käitumine.(mitteverbaalne – kehakeel).

Mittesõnaline (MS) suhtlemine.

MS suhtlemise kanalid / modaalsused.

MS suhtlemisvahendite osa ja funktsioonid suhtlemisel. Kehakeel.

MS käitumise kultuurifoon.

MS käitumisvahendite liigitus. Märgid ja dünaamika.
Isikutaju ja kohanemis (kaitse) mehhanismid .

Kujutlus teisest inimesest. Isikutaju (IT) põhiprobleemid. IT võime.
Kujutlus teisest inimesest:
Isikutaju – nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt.
Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju, mis on vastastikune tajumine, tunnetamine ja hindamine ehk see, kellena ja millisena partnerit tajutakse, mis tingib ka pöördumisviisi, samas suunab ka rollivalikule, määrab ka avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise.
Isikutajus on põhiküsimuseks kes ta on? Isikutaju sisu: teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, tema suhtlemise tajumine, käitumiskavatsuste määratlemine, esteetiline hinnang, moraalne hinnang.
Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg?

kategoriseerimine (kastidesse panemine , siltide kleepimine)
loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti)
analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga „mina olin täis, järelikult minu laps ka”)
projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted)
varem otsutatu kopeerimine – eelarvamused

Tagajärg – moonutatud tajukujud e. Isikutaju
Isikutaju võime
Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid , koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran , mille uks käib raskelt , ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta.
Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes. Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule . Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi. Ka seda, et firma töötajad vannuvad valju häälega kliendi juuresolekul, ruum on koristamata vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja situatsioonide puhul. Alati on kasulik saada teada võõra kujutlust või arvamust, et vabaneda korduvtaju stambist. Olles tükk aega firma tavalistest ruumidest eemal, märkame taas sinna saabudes hoopis teisi asju kui iga päev kohapeal viibides. Näeme nagu värske pilguga.
Võõristusefekt esineb juhul kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras , mitte tavapärase välimusega. Võõristusefekt põhjustab kõigepealt üllatuse. Seejärel tekib äratundmine. Inimest hakatakse nagu uuesti märkama ,tähele pannes ka sellised tunnused, mida varem ei märgatud.
Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks. Viisakas ja meeldiv suhtlemise lõpetamine on eduka klienditeeninduse oluline tunnus. Klient,
kellega suhtlemine viiakse meeldivalt lõpuni, tuleb firmasse tagasi ja võtab ehk veel potentsiaalseid kliente kaasa. Lahkumisrituaale on kirjeldatud etiketti käsitlevates raamatutes.

IT põhimehhanismid ( nende osa suhtlemisel, vigade võimalused).
Isikutaju põhimehhanismid: Isikutaju mehhanismid võimaldavad kiiremini süstematiseerida partnerilt tulnud infot, määratleda partnerit, situatsiooni ja suhtlemissituatsiooni (kes, mida, miks jne.).

Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse , rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane , lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel
Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta (näiteks: “andekas laiskvorst” fenomen on enamusele tuttav, tavaliselt tekib juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, targast ja püüdlikust, seejärel saadud info seda ei kinnita ja kooskõla säilitamiseks oma kujutluses lisatakse “andekale” “laisk”)
Analoogiate kasutamine - teise inimese tajumisel kasutatakse analoogiat iseendaga (näiteks: mina olin vihane , kui faksiaparaat rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi aparaatidega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas.)
Empaatial põhinev isikutaju - püütakse asuda teise inimese kohale, tema rolli, “pugeda tema nahka”, et tunda ja mõelda samamoodi, et paremini temast aru saada. Liiga põhjalikul sisseelamisel kaod kahjuks ise ära ja muutud otsustamisel subjektiivseks

Vigade võimalused: Ükski ülalpool nimetatud mehhanismidest ei ole veatu . Isikutaju nagu üldse on subjektiivne. Me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame.

Põhilised kohanemis- ja kaitsemehhanismid
Täiskasvanuea „küpsed” kohanemismehhanismid

Püüe teha plaane ja prognoosida oma elu erivaldkondi
Vahetu rahulduse asendamine vaimsega
Altruism e. võime loobuda lapselikust isekusest ja näha asju ka teiste seisukohalt
Tegelikuse arvestamine
Huumor

Täiskasvanuea „ neurootilised ” kohanemismehhanismid

Ratsionaliseerimine e. erinevate tunnete tõrjumine, eitamine ja alahindamine ning nende pelgalt "mõistusega võtmine”
Reaktiivne „ vastuhakk ” e. tegeliku tunde väljendamine vastupidisena
Tunnete ülekanne algsest situatsioonist mingisse teise
Väärtuste eitamine e. endale olulise asja nägemine vähetähtsa või tühisena

Täiskasvanea peamised ebaküpsed kohanemismehhanismid

Põgenemine kujutlustesse, ka haigustesse
Tugev projektsioon e. oma raskusi ja vastuolusid nähakse teistes või teiste poolt põhjustatutena
Tugev (rõhutatud) introjektsioon e. enesesüüdistus
Sisestiimulite (eriti agresiooni) kontrollimatu väljendamine

S.Freud leidis järgmised tüüpilised kaitse (kohanemis) mehhanismid:
1. Represioon e. väljatõrjumine (teadvusest välja)
2. Vastandreaktsioon (ohtliku tunde asendamine vastupidisega)
3. Isoleerimine (eraldatakse ebamugav ülejäänud elust)
4. Tühistamine (oma mõtete, tunnete olematuks tegemine)
5. Projektsioon (ülekanne teisele objektile, subjektile)
6. Enesevastu pööramine (teisele suunatud impulss enda vastu)
7. Identifikatsioon (ohu allikaga või kellegagi samastumine)
8. Regresioon ( tagasipöördumine varasema arengu astme juurde)
9. Eitamine (ei võta vastu, keeldub)
10. Idealiseerimine
11. Ratsionaliseerimine
12. Allaneelamine
Aktiivne kuulamine ja vestluse juhtimine.

Aktiivne kuulamine (AK). AK kui vestluse juhtimise vahend.

Kuulamistakistused meis ja väljaspool meid.

AK põhitehnikad ja nende kasutamine.

AK koht erinevates suhtlemissituatsioonides ( tagasiside, enesekehtestamine , probleemi lahendamine, konflikt, läbirääkimised).
Aktiivne kuulamine: on terviklik käitumisviis, mille eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse teadlikkuse suurendamine .
Kuulamiseks on vaja sobivat aega ja kohta, avatud või sobivat hoiakut partneri suhtes ning ka eelarvamustevaba suhtumist.
Kuulamine eeldab aga tähelepanu ja keskendumist, samuti ka huvi. Lisaks eeldab kuulamine tehnikate tundmist ja nende asjakohast kasutamist kindlate eesmärkide saavutamiseks. Vaieldamatu on kontakt, usaldusuhe ning hoolimine teisest inimesest.
AK kui vestluse juhtimise vahend: aktiivne kuulamine on terviklik käitumisviis, mille eesmärgiks on suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse tulemuslikkuse suurendamine. Vestluse juhtimise viis, mille abil loob vestluse juhtija endale ja partnerile parimad tingimused kasu saamiseks. Tulemuseks on üksteisest arusaamine, tahe ja võime. Kuulamine on töö – eesmärgipärane tegevus. On teatav vastutus partneri ees. Kuulamine toimub alati läbi kõrvade ja tervikliku kehaga.
Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning
aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada.
Kuulamistakistused (meis ja väljaspool meid): raskused, mis tulenevad kui me ei kuula, tingimused /põhjused, mis tulenevad:

Partnerist ehk mida partner pole võimeline ise reguleerima näiteks: keel, välltimine.

keskkonnast ehk kui vastutus lausub keskkonnale, näitekst: müra, külm, märg, kõva pink , inimesed kes ei peaks olema suhtluse juures jne.

iseennast ehk põhjused, mis tulenevad meist endist .
Iseendast tulenevad põhjused jagatakse veel kolmeks :

Põhjused, mis on meie isikuomadused, näiteks, mis raskendavad kuulamist: püsimatus, agressiivsus, depressiivsus.

Inimeste hoiakud ja vajadused, näiteks ei taha , on igav, ei huvita, on muudki teha ehk prioriteedid on teised, olen haige, on mingi sündmus juhtunud , ei oska, olles kriitiline, suhtumine negatiivne, väsinud, tujust ära.

Inimeste harjumused, näiteks mõtted mujal, mitmete tegevuste üheaegne tegevus, harjumus ise rääkida, tähelepanu hajunud, mõeldakse omi mõtteid, mida vastama peaks, harjumus teeselda, fakte kuulata. Oluline on leida iseenda põhjused, miks ei kuulata.
Aktiivse kuulamistehnikad (põhitehnikad) ja nende mõte/kasutamine (4): Millist tehnikat kasutada?
Ignoreerimine, suhtlustõkked: seisneb sisuliselt mittekuulamises ning hinnangu andmises partneri kohta. Ignoreerimistehnika võib jagada kaheks: ei kavatse kuulata ehk ollakse ignorantne ning ma ei kuula, öeldakse kohe välja ja antakse selgelt märku sellest.
Küsimine: võib jaguneda kolmeks, mille peamine mõte on info saamine:

Suletud küsimused: ehk kas küsimused, samuti variantide etteandmine näiteks: kas tulid rongi või bussiga?
Avatud küsimused: ehk kuidas, mida, miks, kes, kus küsimused. Need on küsimused, kus ei panda partnerite ette tingimusi vastamiseks.Näiteks ise küsid, ise vastad, kui ei saa nii kiiresti vastust, kui tahetakse.
Suunatud küsimused: on suletud ja avatud küsimuste vahepealene.

Jätkutehnika: on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi:

„ukseavajad“: see on tehnika, mille kaudu tehakse partnerile vestlusesse sisenemise kergemaks, samas näitab ka üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulamiseks.
Julgustamine, toetamine : neutraalsed märgid näitamaks, et info on jõudnud minuni (kuulajani) näiteks noogutamine, sõnalises võrmis mhm, samas ka toetuse ülesnäitamine.
Paus , vaikne kuulamine: on jätkutehnikaviis, millega antakse partnerile aega rääkimiseks.
Kaja ehk kohaloleku oskus: on jätkutehnika viis, kus kuulaja kordab rääkija poolt öeldud viimast sõna või rõhutab mingit fraasi. Seda tehnikat on hea kasutada siis, kui ei teata täpselt, millest partner räägib, sellisel juhul on lihtsam korrata partnerirepliike või lause osasid, näitamaks oma kohalolekut.

Ümbersõnastused: on aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale. Ümbersõnastamisel on ka oma kindlad repliigid, mis jagunevad neljaks:

Öeldu sisu ümbersõnastamine: ehk materjal, mida parner pakub, ilma et ta paneks sinna liiga emotsinaalseid asju sisse. Näiteks „ Sinu jutust võib aru saada nii..“
Tunnete ja seisundite sõnastamine: võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tunde seisundist, aga ka suhtlemise käigust. Näiteks „ Sinu näost näen..“ või „ Tundub, et oled vihane..“
Vahe – ja lõpp kokkuvõtete tegemine, kokkuvõttev sõnastamine: tehakse vestluse või selle lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded. Näiteks „ Kui nüüd kokku võtta...“
Segatehnikad, näiteks vastandamine : partneri vastuolulise käitumise ühisteadvustamine, et jõuda sügavama mõistmiseni. Näiteks „Algul kuulsin sind rääkivat..., nüüd aga...“

Ümbersõnastamine annab: rohkem infot, kui kui rääkija üldse kavatses anda, samuti võimaldab eristada rääkijale jutust olulist ja ebaolulisest, vahekokkuvõtteid teha, hoida vestlust teema raamides, samuti suunata märkamatult vestlust endale sobivas suunas, võtta aega ma ja mõelda, alandada pinget rääkija ja kuulaja vahel. Kohatu on aga ümbersõnastamine rituaalides näiteks tere kuidas läheb?, sundsituatsioonides, ülekuulamisel.
NB! Teine ja viimane nõuavad rohkem delikaatsust ning esimene ja kolmas on lihtsamad.
Kuulamise õppimine algab sellest, millised on inimeste vajadused, harjumused ning oskused teist inimest kuulata. Kuulamise tarkus on pärit Carl Rogers` lt . Temaatika , millest see tuleneb on kliendikeskne lähenemine ning sellest sai alguse kliendikeskne teraapia. Rogersi neli põhitõede, mis näitavad, et kui osaliselt on need täidetud, siis toimub kuulamine.
Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine, empaatia võime ja sotsiaalne soojus .
Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot; nautida seltskonda; mõista kedagi ja pakkuda abi ning lohutust.
Aktiivse kuulamise liigid:

Vaikne kuulamine: seisneb oskuses tähelepanelikult ja vaikivalt partnerti katkestamata kuulata.

Peegeldav kuulamine: on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teda, kuidas temast aru saadi.

Empaatiline ehk sisseelav kuulamine: eesmärgiks on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust partneri jaoks.
Aktiivse kuulamise koht erinevates suhtlemissituatsioonides ( tagasiside, enesekehtestamine, probleemi lahendamine, konflikt, läbirääkimised):
Tagasiside
Tagasiside võib teoks saada väga mitmel moel: noogutuse, naeratuse, jahhitamise, nõustuva või tõrjuva žesti keeles, aga ka öeldud väite otsesõnalise või omas tõlgenduses partnerile peegeldamise kaudu. Mistahes sisu tagasisidel ka poleks, selle saaja loeb väljendatust peaaegu alati väljasuhtumist iseendasse.Tagasisidel on suhtlemisel erakordne tähendus .
Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine

Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine .
Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõitmine
Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon
Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus
Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak
Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine

Enesekehtestamine.

Enesekehtestamine. Adekvaatne, alistuv, agressiivne käitumine.

Enesekehtestamise protsess.Mina-sõnum. 3-osaline mina – sõnum (TTT ehk tunded, tagajärg, tegu).

Enesekehtestamise eriviisid ja nende kasutamine.
Enesekehtestamine:on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Enesekehtestamine tuleneb uskumusest, et meie vajadused, soovid, tunded javäärtused on sama tähtsad kui teiste omad.
Enesekehtestamist saab arendada: suhtlemisärevust leevendama õppides, uusi suhtlustehnikaid omandades ja harjumuspäraste tehnikate kasutusala piirates.
Enesekehtestamise liigid (4):

Algatav positiivne: pakub lahendust teha kuidagi teist moodi, abi palumine, ka teise inimese tunnustamine, kompliment on raske.

Vastav positiivne: reageeriv komplimendile, tunnustusele, vastamine meeldivale pakkumisele, oma tingimuste esitamine,

Algatab negatiivne: annan teada, et mulle ei sobi, eriarvamuse teatamine, nõudmine partneri käitumise muutumist.

Vastav negatiivne: ei ütlemine maailmale, kriitikaga vastamine, tagasisidele vastamine ja ka kiusatustele vastupanek.
Enesekehtestamise tüübid:
Adekvaatne käitumine:selle käitumise juures inimene armastab ennast, hoolitseb enda eest, tal on täisverelised inimsuhted, hirmu ja ängistust on vähem ning elatakse oma elu nagu see on.
Hinnaks on: hinnaks on see, et inimene peab ümberõppima, loobuma isekast lapsikusest ja haavatavusest.
Alistuv käitumine: on oma vajadustest loobumine, kus suhted muutuvad alluvaks, olla kellegi meelejärgi ning olla mitte vastutav. Selline käitumine võimaldab teisi kontrolida ning vastutus viiakse kellelegi teisele. Lisaks võimaldab manipuleerida , saada heakskiitu, konflikte peita või edasilükata.
Hinnaks on: hinnaks on see, et jääb oma elu elamata ning elatakse kellegi teise elu. See käitumine ei võimalda sügavaid inimsuhteid ning tekitab teises ärritus või süütunnet.
Agressiivne käitumine: see käitumine võimaldab inimesel oma elu kujundada, tal on kontroll ja võim teiste inimeste üle ning saadakse alati oma tahtmine.Tuntakse ära sellest, et pidevalt on mina ees ja taga ning kasutatakse ähvardusi, hoiatusi ja repliike: sul tuleb, sa pead.
Hinnaks on: hinnaks on see, et kaob ära inimeseks olemise oskus, üksindus, süütunne.
Sekeldamine ja pusserdamine: tähendab nõudmist ja halamist, inimsuhted on keerulised ja halvad.
Allaheitlik käitumine: selle käitumise puhul on võimetus oma emotsioone kontrollida ning tekib raskusi oma elu korraldamises. Lisaks suhtlemisel on sõnu palju, kuid neil pole kandvat tähendust, väldivad rääkimist enda nimel ning kasutavad pisendavaid fraase .
Hinnaks on: hinnaks on see, et inimese organism ja keha on targemad kui tema mõistus, inimesel on madal enesehinnang ja hulk haigusi.
Enesekehtestamise protsess: enesekehtestamise protsessis on oluline sõnaline ja kehaline kontakt. Protsess:

Lihtne mina sõnum

Kolme osaline mina sõnum (TTT)

Erivõtted mina kehtestamisel.
Mina teade / sõnum: mina teate / sõnumi eesmärk on anda teisele poolele selgelt teada oma vajadustest ja vajaduse rahuldamise viisidest efektiivselt ja oma sõnade eest vastutavalt.
Kolme osaline sõnum: kolme osaline sõnum on umbisikuline, sina ja mina teade.
TTT (teade, tagajärg, tunded) ehk 3-osaline mina teade /sõnum, mina tasandid:
Mina tasandid jaotatakse kolmeks:

Partneri muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus, mis tähendab seda, et see on ainult kirjeldamine, kus hinnang peaks puuduma , mõju avaldub läbi kehakeele ( ehk faktoloogia ).

Tunded, mida selline käitumine minus tekitab.

Muudetava käitumise käegakatsutavad tagajärjed minule / ka õigustele osutamine ehk millised on muudetava käitumise tagajärjed mulle endale ja õigustele osutamine tähendab seda, et tunneksin piisavalt seadusi ja määrusi.
Enesekehtestamise eriviisid ja nende kasutamine (Boltoni järgi): erivõtted on viisid reageerida adekvaatselt.

Loomulik väide: spontaalselt, ilma formaalsuseta antakse oma vajadustest teada.

Eneseavamine, tunnete väljendamine: kehtestamiseviis, mis on 3 osalise mina teade teine osa ehk tunded, mida mingi käitumine minus tekitab. Et kasutada seda viisi, peaks kontekst olema selge ja teine koht kus kasutatakse on lähisuheted.

Tunnustus kirjeldamise kaudu: kolme osalise mina teate esimene osa ja sellisel moel sobib ta tagasiside andmiseks . Teisele poolele tuleb anda aega.

Suhete kehtestamine: on kõige võimsam kehtestamise liik, halastamatu, teeb viite selle, mis hakkab juhtuma suhtetega.

Valikuliselt tähelepanemine / tähelepanematus: neli sammu: vägivalla, agressiooni puhul anna teisele teada, mis sulle ei meeldi, kui teine kasutab seda teistkordselt, vaiki , kui kasutab uuesti ütle uuesti oma piirid ja kui veel, siis muuda teemat.

Ajutine või pikaajaline tagasitõmbumine: oluline on teha siis, kui endal pole selge, mida ise tahan ütelda, võtan aja maha. Vajalik, et saada emotsionaalset tugevust.Võib olla pikaajaline tagasitõmbumine.

Kogu ulatus, kõiki aspekte arvestav vastus: kasuatakse läbirääkimistel, konflitidel, tuleb kuulata teist poolt ja arusaada, mida ta sulle öelda tahab, jagada teisega seda poolt, mis tundub sulle adekvaatne ja parem ning alles siis jagada oma eri arvamust.

Valikuline andmine: tugev kehtestamiseviis, toimib laste ja ka täiskasvanute peal.

Loomulikud ja loogilised read, ennetav kehtestus: hea ja kasulik juhtidele.

Käitumise peatamine, tunnete arvessevõtmine: katsetada tegevus, ära lase end emotsionaalselt kaasa tõmmata, aktsepteeri tundeid, soovita altervantiive.

Keskkonna ümberkorraldamine: võime keskkonda rikastada, vaesestada, teisendada, et käitumised muutuksid.

"Ei" ütlemine: on raskemaid kehtestamiseviise. On raske, kuna see võib olla oht agressiooniks, hirm riivata kellegi tundeid, kujutlus EI-st on piiratud, ei tea viise, millises olukorras öelda ei, kui me ei tea oma peamist JA-d, siis on ka raske öelda EI.
Ei ütlemisviisid:

loomulik, lihtne "EI": ei ütlemine pole keeruline, vaid loomulik teatud situatsioonides.
ümbersõnastus ja "EI": on tähtis, kuna see vähendab survet,kui oleme eitavalt vastanud. Annab teisele poolele teada, et teda on kuuldud ja ei pea Süüria peale.
põhjendusega "EI": me ei pea kõigile oma elu põhjendama, võime näiteks lähisuhetes ja mõnikord töösuhetes. Inimesed, kellel on madal kehtestamisvõime nad põhjendavad pidevalt oma elu.
edasilükkav "EI": võib ka olla edasilükkav ja, see võib teises situatsioonis olla jaatav, kui praegu ei sobi. Võtetakse aeg maha, et vingerdad vastuse andmisega.
" katkine , praoline plaat": madala kehtestusvõimega inimeste põgenemine koht, korratakse ilma emotsioonideta ja nürilt ühte ja sama repliiki. Miinuses on see, et partneriga kontakt puudub.
kategooriline "EI": tugevate kehtestatakse viis ei öelda. Hea seisneb selles, et on selge, lihtne, kuid tihtipeale kehtestamise end kõikides valdkondades / teemades, ta on hea siis kui on situatiivne .
pidulik, paatoslik "EI": viisakalt ei ütlemine.
absoluutne "EI" : väärtustel ja põhimõtetel kehtiv ei, ainult siis kui oleme neis kindlad.

Ja-d suurendavad eluvõimalusi, ei-d kitsendavad , seavad piire .
Konflikt ja läbirääkimised.

Konflikt.Põhimõisted. Konflikti liigid. Konflikti reguleerimise võimalused. Võimalikud tulemused. 6-astmeline põhiskeem. Konflikti vahendamine. Läbirääkimste põhiideed.
Konflikt: konflikt on inimestevaheline vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvides, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest jne.
Konfliktsed inimesed / isiksused : on inimesed / isikud, kes satuvad teistest indiviididest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isikulistest omadustest tingitult ( näiteks on nad liiga demostratiivsed – meeleavaldusliku ja väljakutsuva käitumisega, liiga rigiidsed – jäigad, kanged oma käitumisega või perfektsionistid.
Konflikti põhjused:

Suhtlemisest tulenevad : näiteks ebapiisava info andmine, oskamatus mõista teise käitumist.

Isiksusest tulenevad: empaatia puudumine, mõtlemisvead ja negatiivne minakäsitlus.

Keskkonnast tulenevad: näiteks keskkonnast tulenevatest protsessidest, vastuolud ühiskonnas toimuvaga.

Indiviididest edast tulenevatest: näiteks erinevates eesmärkidest, vajadustest, õigustest ja ka väärtustest. ( oluline on mõista, et vastiolud tekivad vaid siis, kui indiviidid ei aktsepteeri oma käitumises teise indiviidi väärtusi, õigusi, vajadusi ja eesmärke).
Põhimõisted:
Vastuolu – jõudude, väärtuste, huvide, iseloomude erinevused, millest tulenevad üksteist segavad tulemused
Probleem - sõnastatud vastuolu, olemasoleva olukorraga
Konflikt – protsess, mille on käivitanud pingeliseks kasvanud vastuolu
Konfortatsioon – teadlikult käivitatud konflikt, parema kontrolli saavutamiseks vastuolu üle
Konflikti liigid:

Sisekonfliktid: sisemine konflikt on vastuolu inidviidis endas.

Välised konfliktid: on indiviidide vahelised vastuolud

Inimestevahelised konfliktid: on konfliktid inimeste / indiviidide enda vahel.

Grupisisesed konfliktid: konflikt on vastuolu grupi enda sees.

Gruppidevälised konfliktid: konflikt on vastuolu gruppide vahel / väljaspool gruppi.
Konflikti reguleerimise võimalused: Konflikti reguleerimine on konfliktiga tegelemine, sellele sobiva lahenduse leidmine.
See tegevus eeldab kõigepealt

konfliktiala määratlemist - kas on tegemist avaliku tüliga,
vajalik on üles otsida konflikti põhjus – kas tegemist on esemelise või isikulise konfliktiga ja
soovitav on ka prognoosida konflikti kulgu – kas on tegemist laieneva konfliktiga.

Konflikti põhjuse otsimine eeldab head tähelepanuvõimet, oskust kuulata ja järeldusi teha. Esialgne põhjus pole sageli see peamine, algne.
Konflikti kulu prognoosimisel on oluline ära tunda paisuvat konflikti, kuna see nõuab kiiremat tegelemist.
6-astmeline põhiskeem (konflikti lahendamise protsess) Gordoni ja Boltoni alusel:

Eelaste ehk kontakti loomine, koostöö ja vastastiku usalduse õhkkonna loomine.

Probleemi määratlemine ja sõnastamine vajaduste keeles (mitte otsuste keeles). Olulisus langeb kuulamistehnikatele, avastamaks vajadusi, millele tuleb lahendusi hakata leidma.

Lahendusvariantide otsimine, mille parimaks meetodiks on ajurünnaku tegemine.

Saadud lahenduste / ideede analüüsimine /hindamine ning sobivate lahenduste väljavalimine.

Tegevusplaani koostamine ehk kes, mida, millal ja millisel viisil tagasiside teeb. Lisaks kontrollimehhanismides kokkuleppimine.

Plaani elluviimine , mis on eriti tähtis punkt. Koostatud tegevuskava ja tegevuse jälgmine.

Hinnang probleemi lahendamisele, tulemustele, uutele võimalustele.
Konflikti vahendamine: konflikti vahendamisel on oluline olla erapooletu, mis tuleb läbi töötada kahtluse korral. Oluline on veel neutraalsus . Peamised ülesanded on aidata läbiviija seda konflikti vahendamise protseduuri: jälgida reegleid, vältida süüdlaste otsmist, päästmist, otsuseid mitte langetada ise, probleemi (e) korrastada ning teha ka vahekokkuvõtteid.
Läbirääkimiste põhiideed:
Läbirääkimisi kasutatakse vastuolude ületamiseks.
Guttman esitab vastuolude käsitlemiseks läbirääkimise järgimise mudeli:

Kontakti loomine – enne alustamist tuleb analüüsida seda, millised on teie vajadused, eesmärgid ja millised teise poole vajadused ja eesmärgid. Mis on ühine ja mis pole kindlasti. Tuleb valida õige aeg ja paik kohtumiseks. See peaks olema neutraalne koht, kus teised ei sega. Sobiva alguse väljamõtlemine (algus lause)

Positsioonide väljaselgitamine – sageli ei tunta üksteise positsioone ( arvamusi , õigusi). Seepärast tuleb püüda teisele sõna anda, et mõista tema seisukohta.

Kokkuvõtte tegemine olukorrast – esitatakse selle kirjeldus, mis on erinev ja mis on ühine ning mida kumbki tahab. Vaadatakse üle mõlema poole seisukohad, et olla kindel, kas üksteisest on ikka õigesti aru saadud.

Kokkuleppe sõlmimine – tehakse ettepanekud, milles teise huvidega on arvestatud. Arutatakse erisusi. Püütakse leida mõlema kasusi.
Roll.

Sotsiaalne roll. Rollikäsitlus. Roll ja suhtlemine.
Sotsiaalne roll: on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses (asendis)
olevalt inimeselt (nt. peaminister , direktor , abikaasa, isa, õpilane, politsei jne).
Sotsiaalset rolli kirjeldavad ühiskonnas või sotsiaalses grupis kujunenud
rolliootused. Osa neist võib olla fikseeritud kirjalikult (nt. ameti- ja
töökohakirjeldused), osa antakse edasi suuliselt, osa võib olla mittesõnalises
vormis. Erinevate subjektide (sotsiaalsete gruppide, inimeste) ootused teatud
rolli suhtes võivad olla erinevad, mõnikord vastuolulisedki. Rolliootused ei
arvesta rolli täitja individuaalsust, rolli võivad täita erinevad inimesed. Ootustele
mittevastav käitumine toob kaasa sotsiaalseid sanktsioone.
Rolli täitjast lähtudes võime rääkida rollikujutlustest- subjektiivsetest
arusaamisest antud rollist, oma õigustest ja kohustustest, rolli omaksvõtmise
astmest.
Rollikäitumine: sotsiaalse rolli täitmise individualiseeritud variant.
Et inimene kuulub väga mitmesugustesse sotsiaalsetesse gruppidesse , on tal
väga palju rolle (nt. tööalaseid, perekondlikud, soorollid jne). Osa neist on
universaalsed, teisi tuleb täita ainult üksikjuhtudel. Vastuoluliste ootustega
rollide täitmine võib tuua kaasa rolli konflikti.
Igas situatsioonis tõuseb esiplaanile üks rollidest, toimub rollivalik. Suhtlemisel
toimub see valik partneriga kohtumisel , psühholoogilise kontakti loomise ajal.
Partnerite vahel võib rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse
alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab
suhtlemisvahendeid, kellele tema roll on harjumuspärasem, kes on paindlikum .
Võib ka eristada pikaajalisi rolle ja lühiajalisi rolle:

pikaajalised rollid on näiteks paljud perekondlikud rollid, samuti ka tööalased rollid, kui need kestavad pikemat aega.
lühiajalisi rolle aga täidame iga päev pidevalt: bussisõitja, teatrikülastaja, jalakäija, ostja jne.

Sotsiaalseid rolle võib jagada 4-ks:

Psühho-somaatiline roll – millised on meie bioloogilise käitumise erinevused, mis kehalise tunnetuse kaudu tekib. Seotud elufaasidega
Psüühiline roll – vastab küsimusele „Kes olen mina , see unikaalne iseseisev inimene?”
Sotsiaalne – „kes olen mina grupis teiste suhtes?” Nii palju, kui on gruppe, nii palju on ka rolle.
Eksistentsiaalne roll – e.kosmilised rollid, „kes olen mina inimesena ja mis on minu elumõte?”

Erinevad rollid:

rollitu roll – e.positsioon millele pole rolli ootusi juurde määratud (nt.valija kes on juba oma hääle juba andnud)

defineerimata roll- e.määratlemata roll

hälbinud või halvasti normitud roll – nt.lahutatud naine

taunitud rollid – mõrvar, roolijoodik, ühiskonnas hukka mõistetud

autsaiderid e. dissidendid – ühiskonna vastu protestijad

normist kergelt hälbinud rollid

krimi – kelle normiks on rollide rikkumine

häbimärgistatud rollid

ritaalsed rolli
Probleemid rolli enda sees:

Rolliga mitte hakkama saamine nt.haiguse tõttu ( piloot ,sõjaväelane)
Rolli küündimatus (nt.õpetaja)
Rolli motivatsiooni puudus
Ebaadekvaatne rolli taju
Rolli tagasi tõrjumine (nt.abielumees käitub ikka poissmehena)
Rolli hülgamine (rollist vaikselt välja ujumine )
Ebaadekvaatne ettevalmistus rolli täitmiseks
Rolli täitmise puudulikkus ressursside tõttu (augud seadustes)
Rolli sisene konflikt – rolli enda sees võivad olla vastuolulised arusaamad
Interpositsiooniline konflikt
Raskused rolli eraldusega – inimene ei oska oma rolle eristada
Kokku sobimatud rollid
Rolli muutus – kui meie põhipartner muudab rolli, siis peab ka teine muutma
Rolli segadus – inimene pole võimeline paika panema oma rolle, pole paika pannud oma prioriteete
Raskused rolli muutusel – alkohoolikul raske olla kaine
Ülemäärased rolli ootused iseenda suhtes – inimene ootab, et ta oleks absoluutne
Frustreeritud rolli ootused kõrvalt
Rollide täitmise häiritus
Rolli retro – langeme tagasi vanasse rolli
Rolli ümberpööramine
Rolli vägistamine
Rolli šokk

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 100 allalaadimist

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #1

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #2

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #3

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #4

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #5

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #6

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #7

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #8

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #9

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #10

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #11

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #12

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #13

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #14

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #15

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #16

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #17

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #18

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #19

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #20

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #21

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #22

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimused koos vastustega.

suhtlemispsühholooga partner kuulamine suhtlemine mehhanismid Suhtlemispsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Suhtlemispsühholoogia

psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk

Suhtlemispsühholoogia

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja

Suhtlemine

docx

Suhtlemispsühholoogia

Toiminud - lihtsad rööpsed teineteist täiendavate repliikide seeriad, mis on suundatud elusitutasioonide tulemuslikule juhtimisele. Täiskasvanutasandil suhtlemine. Rituaalid rööpsete pöörumiste seeriad, mida juhib vanem, kes on need vastu võtnud. Täidavad neid kaks täiskasvanut, kes teavad, kuidas seda teha. Püütakse vastata partner pakutud tasandil. Meelelahutused rööpsete pöördumiste seeriad, tavaliselt ühekordsed. Sotsioloogilise aluspõhjaga teemad, mis sobivad mingitele sotsiaalsetele gruppidele (naised, mehed, vanad, noored). Mängud varjatud pöördumiste seeria, mis kulgeb hästimääratletud tulemusele, kusjuures suure tõenäosusega üks pool prognoosib paremini, trikiga varustatud pöördumisteseeria, millega üks tõmbab teise lõksu. Mängud aitavad reaalsusest eemal olla, loovad kindlustunnet, aitavad luua enesekindlust- või kaitset, mäng võimaldab säilitada sama seisu, ennnast õigustada. Tihti peale on mängude

Suhtlemispsühholoogia

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ..........

Suhtlemis psühholoogia

docx

Klienditeenindus ja suhtlemise alused

Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulev

Suhtlemisõpetus

doc

Suhtlemise lühikontspekt

Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, fa

Suhtlemisõpetus

docx

Väljendusoskus kontrolltöö vastused

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väl

Väljendusoskus

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid