Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise
maha, siis ma kuulan Teid ära) Õpetamine, manipuleerimine (Nii võib, aga nii pole ilus) Kuulamine ei ole Teise eest otsustamine (Proovige teha nii) Moraliseerimine (Mina Teie vanuses seda küll endale lubada ei saanud) Hukkamõistmine (Ma ju hoiatasin, et nii läheb) Kuulamine ei ole Kiitmine (Minu arvates on Teil õigus) Alandamine (Ah, mis jutt see ka on) Oma tõlgenduste peale surumine (Nüüd on mul selge, miks te nii tegite) Kuulamine ei ole Rahustamine, lohutamine (Kõik eksivad) Ülekuulamine (Kumb alustas?) Naljatamine, tähelepanu kõrvale juhtimine (Räägime milleski muust) Teise mõtete lugemine (Mulle tundub, et Te tahate abielu lahutada?)
on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. Perekriis mis see on?
Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. 1.Perekriis - mis see on ?
on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud inimese elus juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Psüühilises kriisis olev inimene, aga nõuab eelkõige ärakuulamist ja koolimist. Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siisn ei aita. Meeleheites inimene vajab eelkõige sündmusest korduvalt rääkimist. See aitab inimesel leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ka ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud. Kriisi käsitlusperiood kestab mõnest kuust umbes aastani. Sel ajal hakkab inimene toimunut omaks võtma ja sellega harjuma. Toimunut enam ei eitata, ega jäeta muul moel psüühilisest tegevusest kõrvale, vaid nõustutakse oma kaotuse ja muutusega. Perekriis – mis see on?
Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala. Endale tundmatu, teistele teada olev info teie kohta. See on alateadvustasemele väljatõrjutud info. Näiteks ebameeldivad kogemused, tunded. - Tundmatu ala
Tegemist oli leinaga, ta oli kauge sugulane, kellega me aegajalt suhtlesime. Ta kaotas oma elukaaslase. Kolm nädalat ma käisin igal õhtul tema juures, 3-4 tundi istusin tema juures ja ta sõimas oma surnud meest. Süüdistas, ütles tema kohta halvasti ja mina ei öelnud talle ühtki halba sõna selle peale. Ma lihtsalt kuulasin. Ma olin vait ja lasin tal rääkida. Ta sai oma tunded välja elatud. Ma hakkan teile seda rääkima ka kriisi juures. Tegelikult rahustamine ja lohutamine on leina alla surumine. Me peame selliste asjadega arvestama. Lihtsalt kuula. Kui kõrval on inimene, kes tahab, et teda hoitakse, siis hoia ümbert kinni ja ära ütle mitte midagi. Lase tal nutta, lase tal välja elada. Peoleminek on alla tampimine, ta surub endas asjad alla, ta ei tegele nendega. Laske tal välja elada. Ärge võtke talt ära seda, et ta ei tohi tundeid näidata. Kõik on selles faasis lubatud. Sellest räägin pikemalt, kui me jõuame kriisis käitumise juurde.
Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne. Suu varjamine osutab tavaliselt süü tundele. Ent vahel võib see tähendada ka
· Isiksuse psühholoogia Rakenduslikud harud o Pedagoogiline psühholoogia · Puudutab ka täiskasvanuid o Koolipsühholoogia o Meditsiinipsühholoogia · Tegeleb haigete inimestega Kõik haiged (nt operatsioon, avarii jne) · Kuidas eluga hakkama saada peale õnnetust o Militaarpsühholoogia · Tegeleb sõjaväelastega o Spordipsühholoogia · Enne ja pärast võistlust ettevalmistamine ja kaotuse lohutamine o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia · Teadus, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist · Seotud geograafia ja ajalooga · Usk · Kollektivism o Tähtis kollektiiv o Enda isiksus ei ole nii tähtis, tähtis teine ühiskond o Kui kellelgi midagi halvasti tullakse appi · Individualsim o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus
· kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem · väljendab oma väärtusetust · räägib oma tuleviku puudumisest · räägib oma soovist surra Mida stressi vastu teha? Kui sina ise tunned, et hakkad stressi langema, või juhtub see mõne su sõbraga, siis pea meeles, et kõige kurjem tegu stressis inimese vastu on jätta ta üksi, abita, iseenda ja oma murega tõtt vaatama. Kui aga mure on nii suur, et sõbra lohutamine ei aita, peaks probleemist rääkima vanemate, vanema õe või venna, mõne sugulasega ning üheskoos otsustama, kui tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast läbisaamisest õpetajaga - olukorra selgeks rääkimine ning kui õpetaja ja õpilase suhted on läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole
inglil , ja ma olen kindel , et nad pole sellised nagu sina tahaks , aga kurat võtaks , nad vähemalt ei teeskle , et olla keegi teine ! · Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka . Ma võin ju olla vastikum kui keegi teine , aga te ei tea seda . Te näete ainult väikest tüdrukut , kes naerab ja naeratab päevad läbi aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse kuigi te võiksite
saladuse pidamine tõi krahvi perele pigem läbi doktori juurde õnne kui õnnetust. Kokkuvõtteks saab öelda, et surmatemaatika oli toona sama aktuaalne kui tänapäeval ja usun, et selliseks see jääbki. Surmast kirjutamist ei välditud ega kardetud. Kõige varasemates kirjapanekutes rõhutati just kristlikke vaateid ja trööstiti inimesi ristiusu seisukohalt. Pärast valgustust rõhutati kristlikke vaateid seoses surma ootamisega ehk veidi vähem, kuid inimeste trööstimine, lohutamine jäi samaks. Iga loetud kirjandusliku surmajuhtumiga kaasnevat leinamist ja matusetalitust kirjeldati kasvõi lühidalt kirikliku toiminguga, mainiti palvetamist ja kiriklikku matust või siis selle puudumist. Toonased surmaviisid võisid vaid olla võrreldes tänapäevaga veidi tavatumad ja võõramad, näiteks omavoliline hukkamine ja märtrisurm. Samas aga on tänapäeva maailmas endiselt olemas tapmised, mis juhtuvad kas siis tahtmatult või omakasu nimel nii nagu toonases kirjanduseski.
Su seesmine hoiak olgu täielik kindlus, et kui Sa kord oled oma jala vaimsele teele tõstnud, siis Sa jõuad lõpuks ka sihile, ükskõik, milliseid takistusi sel teekonnal ka ei tuleks ületada. Sa märkad, et omaette oldud aeg laeb Sind vaimselt ja aitab Sul hakkama saada kõige eesootavaga tagasi kohkumata, takerdumata. Meie peame seejuures hoolitsema, et raskustes inimesed tunneks end abitutena, tõrjutute või kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba
Vanema tasandi moodustavad vanemlikud kujundid - tunded ja situatsioonid, milles on säilitatud vanemate käitumine, kehaasend, sõnavara ning need võivad teatud tingimustel aktiveeruda. Vanema tasandil tehakse rutiinseid otsuseid ("seepärast, et nii tehakse") sageli automaatselt, mis säästab hulga aega ja energiat ja Täiskasvanu saab pühenduda tähtsatele küsimustele. Vanemliku suhtlemise tunnused on: väärtuste ja normide loomine, hoolitsemine, kaitsmine, lohutamine, tunnustamine, kritiseerimine, karistamine, käskimine/keelamine, vastutamine jne (Berne 2001:25). Lapse tasandile e lapsemeelsele käitumisele on iseloomulikud tegutsemise loomulikkus, siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus, fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega.
Ãra usu kõike, mida minust räägitakse... enne kui pole ise mind tundma õppinud Ma võin ju olla ilus või kole, mul võib olla hea või halb iselooom ning ma naeran alati, nii palju kui võimalik, sest mul on nii hea, kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse, ka mina olen haavatav, ka mina saan haiget ma ei pruugi seda välja näidata, sest mulle ei meeldi haletsemine, lohutamine. Ma saan ise oma asjadega hakkama, ma saan oma muredest üksi jagu, mul ple vaja, et teised minu pärast nutaks, ei ma ei taha seda, ma võtan elult kõik mis võtta annab, kuid kui minuga halvasti käitutakse, käitun mina ka. Ma võin ju olla vastikum kui keegi teine, aga te ei tea seda. Te näete ainult tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse kuigi te võiksite
Prokatilov on tema majas ning veedab aega tema naisega. ""See on tema müts!" sosistasid nad. "Ta ...on siin?!"" Hirmu ees oma positsiooni kõigutada, läheb Strutskov oma sõpradega hoopis kõrtsi ning jätab naise ametnikuga omapead. Pinge kasvab, kui Strutskov tuleb sõpradega kõrtsist koju tagasi ning kuuleb pealt, kuidas tema naine ja Prokatilov teda taga räägivad, kuid ka see ei pane Strutskovi tegutsema. Veel mitu korda lähevad nad tagasi. Pööre on sõprade lohutamine, et Prokatilov on kõva käsi ning pärast seda, kui naine on temaga mõned tunnid koos istunud, on ka mehel kümme aastat õndsust kindlustatud, ning lõpuks ametniku lahkumine. Puänt seisneb selles, et Strutskov jätab asja sinnapaika ning hakkab hilisõhtul rahulikult koos sõpradega jahtunud ning kuivanud toitu sööma. "Naela otsas" on tüüpiline klassikaline novell selle pärast, et järgib standardset novelli ülesehitust. Vanka
ohvreid, o suutlikkus andestada tehtud kurja. Sotsiaalse tundlikkuse abil - kuigi sotsiaalne tuimus ei ole otseselt taunitav, näitavad uuringud, et selliseid inimesi püütakse vältida. Kaasinimesed ei tunne tema sümpaatiat/armastust endi vastu, mis ongi häirivaks asjaoluks. Laste puhul on sotsiaalset tundlikkust täheldatud järgnevas käitumises ja suhtumises: o sallivus teistsuguste laste vastu (riietus, rahvus, kehalised puuded jne), o kurva või pettunud lapse lohutamine, o millestki loobumine teise heaks, ka täiskasvanu abist, o rõõmu tundmine kinkimisest, üllatuse valmistamisest, o teise lapse saavutuse sõnaline tunnustamine, o üksi seisva lapse kutsumine ühistegevusse, o teisele lapsele võimaluse andmine rõõmustamiseks (mängus meelega kaotamine), o oma asjadest osa ära andmine selle, kellel pole üldse või on vähem, o teisele lapsele või täiskasvanule abi pakkumine,
Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine
•Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka) •Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a •Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne? Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske näha asju teise seisukohast •Lapse vanus (kogn. areng) •Sugu (vaatluste alusel erinevusi
rahuldamata, suhted VAJADUSED ON Enamik vajadusi" säilivad näiliselt, kuid RAHULDATUD JA rahuldatud. Suhted ei on pinnapealsed SUHTED säili SÄILIVAD SUHTLEMISTASANDID Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps. VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab"). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. TÄISKASVANULIK TASAND. Tasakaalustaja
võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in. arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku 8. SILDISTAMINE/ NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu võib mõjuda laastavalt in. minapildile kutsub sageli esile sõnalist kättemaksu 9. ANALÜÜSIMINE/ DIAGNOOSIMINE Viga on selles, et .. Sa oled lihtsalt väsinud... võib mõjuda ähvardavalt ja masendavalt kaob soov edasi suhelda, sest kardetakse sõnumi moonutamist või ebameeldivat paljastamist 10. RAHUSTAMINE/ LOHUTAMINE Ah, ei ole midagi.. Ära muretse.. Küll läheb paremaks rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ei tohiks ennast pahasti tunda 11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas.... küsimustele vastamine toob sageli kaasa kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima, pooltõdesid rääkima või valetama tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE
peatuda, kui varem. Kõige paremad mängud on elu jäljendavad mängud nagu kodu või poe mängimine. Ka lihtsaid mälumänge võiks selles vanuses mängida. Peaks ka julgustama last ise jutte välja mõtlema, see ergutab nende kujutlusvõimet. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Esimestel nädalatel tekib ema ja lapse vahel tugev side. Selleks, et laps ennast hästi tunneks oleks hea, kui ema oleks rahulik. Teine võimalus lapsega tugev side luua on lohutamine, kui vastsündinu pahas tujus on. Kui laps on teistel inimestel süles parandab see tema sotsiaalset arengut. Nelja kuuselt võiks proovida lasta lastel omavanustega mängida, kuigi nende huvi ei ole veel püsiv on sellel suur kasu nende sotsiaalsete suhete arengule. Suurenenud käte- silmade koordinatsioon avab imikule uusi võimalusi, kuid ka võib tekitada hirmutavaid olukordi. Sellisel juhul peab ema lapse enesekindluse rahustades taastama ning pisaraid
Every single choice I have made, every single step I have taken, and every single word i have spoken, good or bad has brought me to you and in the end thats all I ever wanted. - Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka . Ma võin ju olla vastikum kui keegi teine , aga te ei tea seda . Te näete ainult tüdrukut , kes naerab ja naeratab päevad läbi aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse kuigi te võiksite .
Kunst on elust sammuke ees. Otsitakse vapustavaid kogemusi. Otsitakse minevikus püsima jäänud, vastupidanud tugevaid kujutlusi (Shakespeare, Homeros). Kujutlusi eelistatakse mõistusele. Eraldi teed liiguvad massikultuur ja kõrgkultuur ning seisavad üksteisest lahus. THOMAS STEARNS ELIOT (1888 - 1965) ja MATTHEW ARNOLD (1822 - 1888) - kunst on võtnud üle religiooni koha. Piibellikud lood, moraal. Maailma ja elu täitmine tähendusega. Lohutamine ja õpetus. J. Joyce ja Th. Mann asendavad kristluse puudujäägi ilukirjanduses varasemate religioonide sümboolikaga. Jumalik avastatakse iseendas. Mure selle kohta, miks kultuuri massilise reprodutseeritavuse ajal rahvas ikkagi ei varustada kõrgkultuurilise kunstiga. 33 Jaanus Adamson räägib postmodernismist ja modernismi hägusatest piiridest. Üheks näiteks
transaktsionaalseks analüüsiks. Inimesed kasutavad suhtlemises erinevaid suhtlemistasandeid, kusjuures kõik kolm tasandit on olemas kõigil inimestel. Vastavalt vajadusele valib inimene enda arvates situatsioonile (partneri eelnevale lausele) sobiva tasandi. Need tasandid on vanema, täiskasvanu ja lapse tasandid. Vanema tasandil toimub tavaliselt käsutamine, õpetamine, moraliseerimine, klatsimine, ka lohutamine, noomimine jne. Vanema tasandilt suhtlemise õpime selgeks oma vanemaid jälgides ja matkides. Vanema tasandil suhtleme selliselt, nagu teaksime, mis on õige ja mis on vale, olles veendunud, et just nii peab olema ja nii peab tegema. Tunneme end olevat targema, tugevamana, võtame endale vastutuse tagajärgede eest. Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et vanem teab kõike, ta ei kahtle ega kõhkle, tal on alati õigus. Tavaliselt ta manitseb, suunab, õpetab, lubab ja keelab, hindab, kiidab
sõber? Sest ta läks sõpra Miks? lohutama. Mida sina sellises olukorras teeksid? Läheksin ka lohutama. Miks? Sest sõprade lohutamine on tähtsam kui võit. Võidusõit Oli ilus suvepäev. Päike paistis ja ilm oli soe. Lapsed otsustasid tõukeratastega võidu sõita. Nad läksid ratastega tänavale, kuna hoovis oli liiga vähe ruumi. Lastel oli hea tuju, sest võidusõit oli nende lemmiktegevus. Piia ja Tiit seisid stardijoonel, kuna nad pidid stardikäsklust ootama. Lõpuks andiski Tarmo stardikäskluse. Lapsed hakkasidki kohe sõitma
o Emotsioonide väljendamise reguleerimine lapsed õpivad end väljendama sotsiaalselt kohasel viisil. Lapsed, kes oskavad seda koolimineku eaks paremini, tulevad paremini toime ka täiskasvanuna. o Emotsioonide ja nende põhjuste mõistmine lihtsam toime tulla, kui aru saame. - Teiste tajumine o Emotsioonide äratundmine oluline on teise inimese kurbuse äratundmine. o Teiste emotsioonidele reageerimine empaatiline suhtumine, lohutamine, rõõmustamine. o Teiste emotsioonide tagapõhja mõistmine saan aru mida ja MIKS räägitakse o Enda käitumise mõju mõistmine teiste tunnetele Emotsionaalsus tunnete tekkimise kiirus, intensiivsus ja taastumiseks kuluv aeg on väga individuaalsed. Emotsionaalse arengu häired RHK-10 - Meeleolu ehk tundeelu häired o Ärevushäired o Depressioon - Suhtlemishäired o Valikuline mutism o Kiindumushäired klammerdumine kõikidesse inimestesse
nad pole sellised nagu sina tahaks , aga kurat võtaks , nad vähemalt ei teeskle , et olla keegi teine ! Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka . Ma võin ju olla vastikum kui keegi teine , aga te ei tea seda . Te näete ainult väikest tüdrukut , kes naerab ja naeratab päevad läbi aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse kuigi te võiksite . Ka
Parv linde vaadata m¨arke, milles see esi- puu otsas. Nii seletab m¨arki neb: `poomine' ; `hukatu 133 viha' ja `tigeda vaimu selgitab kui l~onga pehmen- lohutamine' (); `vai- damisel(heietamisel) siid- mu vaigistamine' ja `lepita- ja kiu saamist. M¨ark seo- mine' (). Peaks selge ole- tud l~onga kvaliteediomaduste ma, et on poomissurma t~ostmisega termilise t¨o¨otluse t¨ ahendusega. kaudu. / ¡ Vana kuju . Koos- / ¡ Vana kuju Kujutab
いん せんじん うんき tumisest , t¨ahenduses p¨uhaku 人 pilveks 雲気 muutumine ja taeva t˜ousmine. 真 algse t¨ahenduse leidmisel tasub vaadata m¨arke, milles see esineb: ‘poomine’ てん しん おんれい しん 顛; ‘hukatu viha’ 瞋 ja ‘tigeda vaimu 怨霊 lohutamine’ 愼(慎); ‘vaimu vaigista- ちん mine’ 填 ja ‘lepitamine’ 鎭(鎮). Peaks selge olema, et 真 on poomissurma 顛死 t¨ahendusega. 議類 参考 ⇒填 ⇒鼎 参考 説文 ⇒匕 ⇒ 臼 E I PEA PAIKA , VALE !
Mul oli raske näha palvet ja etteheidet isa kustuvais silmis, ja et sellest raskusest pääseda, valetasin ma, et aga iseendal oleks kergem. Isa saatus jättis mind ehk hoopis ükskõikseks, sest ma mõtlesin: tema sureb varsti niikuinii, mis temast. See on esimeseks. Ja teiseks: Isegi kui minu vale oleks olnud puht armastuse vale, ka siis poleks mul õigust olnud teda kasutada. Miks? Aga sellepärast, et ilmas on midagi suuremat, kõrgemat ja pühamat kui on surija lohutamine, kuigi see surija oleks sinu oma vana isa, ema, poeg, tütar või naine. Jah isegi kui surija oleks su armuke -- vabandage, et ma seda ütlen, sest teie olete alles liiga noor, et sellest aru saada -- jah, kui oleks su armuke, kelle pärast oled teinud õnnetuks oma naise ja lapsed ning ka iseenda, isegi teda ei tohiks surisängil lohutada valega, et ta võiks lahkuda siit ilmast rahus ja rõõmus ning õndsas lootuses.
See periood võib kesta vaid mõne tunni, aga ka mitu päeva ja nädalat. Laiba tegelik vaatamine või puudutamine võib aidata surma teadvustada ning ei lase leinajal põgeneda ebareaalsesse maailma. Oluline on lubada tunnete väljendamist ja tundepuhanguid. Kaootiliste tunnete esinemine Erinevate emotsioonide voog on võimas ja seda ei suudeta enam maha suruda. Nutmine, karjumine, märatsemine, raev, viha, naermine ja süütunded on võimalikud sümptomid. Otsimine, enda leidmine ja enda lohutamine Vestluste, jutustuste, piltide või filmide vaatamisega kogetakse mõttes uuesti ühist eluperioodi surnuga. See lihtsustab leinajal uue olukorra mõistmist, seega „nõustumist“. Uue mina- ja maailmapildi faas Sageli tõmbub ellujäänu oma ümbrusest tagasi. Selles faasis avab ta end aga uuesti teistele, valu surnu pärast väheneb argipäevas märgatavalt, kuid võib meenutustega uuesti meelde tulla. Lähedaste rasked küsimused – võimalikud vastused 200
annaabi.ee 
