Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm puusaümbermõõt: 88cm seeliku üldpikkus: 43cm 4) Joonis Lõige
.............. 2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine...................................................................... KOKKUVÕTE............................................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... Lisad: Lisa nr.1 Nuku lõiked Lisa nr.2 Nuku alusriiete lõiked Lisa nr.3 Nuku rahvuslike riiete lõiked Lisa nr.4 ERM A 565:25 Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik 2 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED 1.1 Rahvariiete ajaloost Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3).
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A
Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud. Ema kutsub Annit riidesse panema meelitades teda ilusa seeliku ja mõnusate põlvikutega. Anni kõnnib ema poole ja seletab ,,Tussad, sokid, eelik, üks ja teije". Anni saab ridesse ja ema suundub kööki süüa tegema. 15.25 Anni jääb tuppa ning tõmbab kummuti sahtli lahti. Võtab sealt teise seeliku ning hakkab selle lukku ja nööpe kinni panema ja lahti võtma. Tegutseb omaette tükk aega vahepeal kööki kõndides nagu kontrolliks kas ema on seal ise samal ajal rääkides ,,kus emme jäi?", mille peale ema iga kord vastab ,,emme on siin Anni
Varruka värvel 5 Õlalapp Tikand Tikand Seelikud Seelikuriiet kootakse linase lõime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on õmmeldud põikiriidest. Kanga laius annab seeliku pikkuse. ERMis leiduvate Ambla seelikute pikkus on 80-92 cm, laius on 250-320 cm. Õmblus on seelikutel ees keskkohast veidi paremal (vt. voltimisskeem). Ülal on õmblus umbes 20 cm pikkuses jäetud lahti kinniselõhikuks. Seeliku kinnis jääb ette veidi paremale küljele põlle alla. Eest jätta seelik umbes 15-20 cm ulatuses voltimata siledaks, siis murda mõlemale poolele 2,5 cm sügavused vabalt langevad voldid: alates siledast pinnast paremale kuni lõhikuni kaks
Ametiriietus võib olla ettevõtetes ja korporatsioonides reglementeeritud sisekorraeeskirjades, ametijuhendites või kirjeldatud töölepingus. Ametiriietusega püütakse jätta muljet ja luua positiivset mainet külaliste silmis. Lohakalt seotud lips või auk sukapüksis ei jäta korrektse äripartneri muljet. Ametiriietus Heaks tavaks on kanda igapäevase tööriietusena klassikalist kostüümi, mis on meeldivalt komplekteeritud seeliku või pükstega. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku omavahelist kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietuse stiilina. Sõltumata aastaajast, peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad olgu puhtad ja kui kandajal võimalik, siis kõrge kontsaga. Päeval kasutatakse tagasihoidlikku meikki ja parfüümi. Püüdke olla uudne ja särav ning jälgige moes
Särgid olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Värvlil oli tikand ja särk ulatus põlvedeni.Särk õmmeldi valgest linasest riidest ja tikiti valge niidiga. Õlalapid kinnitati tikkpistes. Kaelaava äär kurrutati ja selle külge õmmeldi tavaliselt väike püstkrae. Särkidel olid pikad varukad ja need kurrutati. Kaelus kinnitati eest vitssõlega, värvlid kinnitati nööbi ja aasaga. 3.2 Seelik Kihelkonnal olid omaaegse piduülikonna seeliku variandid ühtemoodi populaarsed. Vanemat tüüpi must seelik oli erinevalt Sõrvest, (kus see oli leinariideks), Kihelkonnal eriti pidulike sündmuste puhul kantud kostüümi osa. Seelik valmistati mustast villasest kootud riidest. Seeliku alla äärde õmmeldi kaunistuseks ribad. Kõige kõrgemale kollane, selle alla must. Kõige alla õmmeldi punane riba. Seeliku servas oli punane, kitsaste roheliste ja mustade triipudega pael, mi soli mähitud kaksikspiraalidena. Seelik ulatus pahkluuni
Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19. sajandi keskpaigal oli seelik õmmeldud labasest linasest niidist, ning selle koeks oli hall villane lõng. Seelik oli neljalaidne ning linase värvliga. Värvlist kuni alumise ääreni on seelik seatud pikuti 3 cm sügavustesse püstkurdudesse ning esiosa on 25 cm laiuselt kurrutamata. Seeliku alläärele on õmmeldud punasest villasest lõngast pael, mis on kuueharuliselt palmitsetud. Seelik ulatub poole sääreni. Kurrutamiseks aeti igast kurrust läbi üks linane nöör ning uhuti kokkutõmmatud seelikut leelisega. Selleks, et kurrud sisse jääksid, pandi seeliku alläärele raskusteks kivid. Hiljem hoiti ka kuumi leibu kurrutatud seelikul vajutisena. Hiljem, 19. Sajandi lõpu poole tuli kasutusele triibuline kört. See läks aga aina värvilisemaks seoses
puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast
2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD Äksi naise ülikond koosneb särgist, seelikust, kampsunist, kaelarätikust, põllest, tanust, sukkadest ja kingadest. Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega, neiu rõivastust pärjaga ja põlleta. Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae
Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad
mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures. Naistesärgi rinnalõhik tehti abielunaistel pikem kui neidudel, sest naistel oli pika rinnalõike kaudu parem last toita. Särgi peale, seeliku alla küljelõhiku kohale, sätiti lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest. Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest, mille lõim oli linane ja kude villane. Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam
RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt
TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
ja ei tööta kogu aeg. Esiteks on see, et õpetajad tihti märkavad spikreid ja teiseks on see, et ei anta õpilastel kindel küsimuste järjestus. Ja eksamite kirjutamisel antakse leht kooli templiga, et ei saa oma lehte kasutada. Seetõttu tuleb õpilastel oma fantaasia tööle panna ja välja mõelda midagi originaalset. Paljud tütarlapsed, kes käivad seelikutes, kasutavad sellist varianti, et kirjutavad spikri sukkpükste peale. Nad arvavad nii: ,,Õpetaja ei roni ju seeliku alla." Seeliku alla õpetajad ei roni, kuid annavad neile teada, et nägid, kuidas nad spikerdasid. ,,Mul on üks kerge ja kindel eksamikirjutamise võimalus," ütles tudeng Tatjana N., ,,ma kasutan neid pabereid, mida on seadusega lubatud eksamile kaasa võtta. Lihtsalt kirjutan pliiatsiga paberile ridade vahele seda, mida ma ei tea. Veel pole kordagi vahele jäänud." Meessoost tudengitele on ideaalne variant peita spikker pintsaku varrukasse. Võivad veel selle kummiga kõe külga kinnitada
v˜oimalik teha selgeks mida klient soovib ja kelle v˜oi mille jaoks. N¨aiteks, kui klient soovib o˜mmelda endale seelikut, siis peab teadma saama kus klient soovib soovitava toodet kasutada, mis stiili (k.a. l˜oige) ja v¨arvi ta eelistab v˜oi mis p˜ohjusel ta soovib seelikut. Antud informatsioon annab disainerile v˜omaluse pakkuda erinevaid variante. N¨aiteks, kui kliendil on olemas kangat¨ ukk 70cm. Kliendi arvamusel kangast j¨atkub seeliku o˜mblemiseks. Kuid disainer v˜oib pakkuda kleidi o˜mblemist lisades teist materjali. Ka t¨ahtis stiil, mida valib klient. • Saada u ¨levaadet kliendi sobiva variandist v˜oi l˜opliku soovist. T¨apsemalt peab teadma, seeliku o˜mblemise puhul: - valitud stiil (k.a. l˜oige) ja v¨arvid - klassikaline seelik ”pliiats” rohelise v¨arvi koos voodriga. Vooder on bordoo v¨arvi, taga pool on taskud 8cm
1. Ответь на вопросы: Как тебе нравится одеваться? Что ты носишь в свободное время? Что ты надеваешь зимой? Что тебе нравится носить летом? Как ты думаешь, как надо одеваться? 2. Переведи: On ilus pikka kasvu neiu. Talle sobivad erinevad riided. Vabal ajal kannab ta teksapükse ja pluusi. Kooli paneb ta selga seeliku ja pluusi või kleidi. Talvel kannab ta kasukat, villast mütsi ja talvesaapaid. Sügisel ja kevadel kerget mantlit ja kingi, suvel armastab Olga kanda lühikesi pükse ja T-särki. Olgal on tumedad juuksed, sellepärast sobivad talle punane ja valge värv. Ta riietub alati maitsekalt. Mina arvan, et riietuda tuleb mugavalt. 3. Напиши вопрос: А) …………………………………………………………………………………..?
Eriti toidust, mis mõjutas naiste figuuri ning lihtne ja loomulik ilu muutus veetlevaks. Ujumisriided tehti naiselikumaks ning pärast sõda mõeldi välja bikiinid13 (vt lisa 6). Sõja ajal moega kaasas käimine oli raske. See nõudis inimestelt suuremat majanduslikku sissetulekut. Moodi tulnud reibas ja sportlik stiil sobis paljudele. Eriti populaarseks said kõrge pihaga spordipüksid, mis mõne lõike puhul jätsid püksisääre alt laienemise tulemusena hoopis seeliku mulje (vt joonis 12). 1940ndate õmbluskunsti tipuks said monumentaalsed õlapealteta õhtukleidid, kuid pärast 30ndate voolava joonega moodi jättis see kümnend pigem betoonist valatud mulje (vt joonis 13). Kleidi ülemisele osale oli iseloomulik kinnine dekoltee, õlapatjade abil esiletoodud õlad ning puhvis varrukad. Kübarad sobisid suurepäraselt kokku ranges stiilis õmmeldud kostüümidega. Peakateteks kasutati erineva disainiga turbaneid,
Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada.
sajandiks. Varem kedrati lõnga kedervarre ehk värtnaga. Kui keskajal olid suririided veel rikkalikult kaunistatud, siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle juures nad õpipoistena olid töötanud. Hakkas levima ka helmestikand seeliku allääre kaunistamisena (kudrustükk ehk kõverik), varem viljeldi metalltikandit. Ehete kujundusse lisandus vana geomeetrilise ornamendi kõrvale õiemotiiv, ka gootipärane kristuse sümbol viinapuu. Rahvakunsti järjepidevat, katkematut arengut tõestab see, et hilisemad tikandid vastavad väga sageli muinasaegseile metallist rõivakaunistustele. "Tänu" 17. sajandi alguse suurõnnetusele (nälg ja katk) sai rahva ajalooline mälu
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele
Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline. Särk (ame, hame) õmmeldi Viljandi kihelkonnas valgest linasest riidest labase pihaosaga ja põikiriidest takuse alaosa ehk jätkuga (jakk, jak). Põll. Abielunaised kandsid Viljandi kihelkonnas valgest peenest labasest linasest riidest hoolikalt kaunistatud põlle, mis ulatus seeliku allääreni või oli seelikust veidi lühem. Teatavasti oli põlle kandmine abielunaistel kohustuslik. Tütarlapsed põlle ei kandnud. Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis moodustus piki vööd jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi
Äärestus lai Alates 25 (m) Kantimine Alates 16(m) Palistus Alates 15 (m) Juurdelõikus Alates 100 Padjapüüride õmblus Alates 100 Tekikottide õmblus Alates 250 Päevatekkide õmblus Alates 350 Mõõtmete võtmine kohapeal Alates 100 (h) Parandustööd: Seeliku kitsamaks tegemine Alates 90 Seeliku lühemaks tegemine Alates 120 Seeliku peitluku vahetamine Alates 90 Pluusi lühemaks tegemine Alates 100 Pluusi varrukate lühendamine Alates 100 Kleidi kitsamaks tegemine Alates 100 Kleidi(voodriga) kitsamaks tegemine Alates 125 Kleidi lühemaks tegemine Alates 80
Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill) heiskab lipu Toompea lossi torn paneb lipu üles lipp lehvib
mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi põlvest põlve ja nad olid väga kallid. Seelikuid hakti kandma Venemaal suhteliselt hilja- XVIII saj paiku, kuid siin tuleb kohe ära märkida, et Venemaa erinevates paikades on ka erinevad rahvariiete traditsioonid. Põhja - Venemaal kanti küll sarafani, kuid Lõuna-Venemaal kanti poneva/d- ehk seeliku taolist põlle, mida kanti alati pika alussärgi peal. Põhja-Venemaa sinine traditsiooniline sarafan. Kõik vene rahvariided on avarad ja pikad. Meeste rahvariided on tagasihoidlikumad. Põhiliselt kooseb meeste kostüüm särgist- rubaha ja pikkadest pükstest- portõ. Meeste särgi omapärasus on selles, et kaeluse nööpimiskoht on mitte keskel, vaid vasakul- kosovorotka. Harvem tehti nööpimiskoht ka paremale. Rahvariietus täidab
harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk. Aga siiski pole nad ateistid. Eestlane usub loodusesse ja iseendasse. See tõttu ongi eesti rahva kalendris nõnda palju pühasid, mis on suunatud looduse ja esivanemate austamisele. Kuid Eestis on ka teistelt rahvastelt ülevõetud pühasid : jõulud, näärid ja halloween.
......RIIDES (MIDA?) . MA RIIETUN.... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA- SÄRK T-SÄRKI VALT,TRENDIKALT KLEIDI,JOPE,MANTLI, KLEIT, JOPE,MANTEL, KLEITI,JOPET,MANTLI MOODSALT,PIDU- SEELIKU SEELIK T,SEELIKUT LIKULT MA PANEN JALGA MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSASED,DRESSID, TEKSASED,DRESSID, TEKSASEID,DRESSE, SUVISELT SORTSID,SUSSID,SA SORTSID,SUSSID,SA SORTSE,SUSSE,SAA- A-PAD,SOKID,SUKK- A-PAD,SOKID,SUKK- PAID,SOKKE,SUKKPÜ PÜKSID,TOSSUD,PLÄ PÜKSID,TOSSUD,PLÄ KSE, TUD TUD TOSSE,PLÄTTE
selliseid hakati kasutama õukonnarõivastuses ning need levisid ka teistesse riikidesse. Piludega püksid. RENESSANSS. Korvseelik. ROKOKOO. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Seeliku karkassi toed olid rauast või puust ning muutsid koos kangaga selle riideeseme väga raskeks. Hiljem uuendati seelikut igasuguste detailidega ja püüti teha kergemaks ning mugavamaks. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Korsett. ROKOKOO. Kaua aega oli naiste poolt armastatud riideesemeks korsett.
Aivar Rumvolti õlimaalid olid väga uhked ja värvikirevad. Mõnest hoovas vastu sügise kirjut olemust, mõni oli küll sünge, kuid see eest väga erksa olemusega. Hästi huvitav oli tema värvide kokkusobitamine. Nõustun kirjelduses õelduga, et Rumvolti huvitab värvide koosmõju. See oli väga andekalt tehtud. Mulle meeldis, kuidas ta ühe maali peal pani kokku lilla, kollase, pruunikas-oranzi, punase ja tumepruuni. Päriselus ei paneks ma kunagi koos selga pluusi, mis on lilla ja seeliku, mis on kollane. Minu arvates oleks see silmale lihtsalt liiga kirju. Kuid selle maali peal sobisid need perfektselt kokku, justkui oleksidki kokku loodud! Ka üleminekuid oli väga palju. Näiteks maal, kus vasak pool oli helepruun ja parem tumepruun, keskel hajutatud. See mulle meeldis. Üldkokkuvõte tervest näitusest on hea, kuigi oleks võinud veidi rohkem maale ja joonistusi olla. Värvid olid ilusad, aga kahepeale kokku veidi vähevõitu. Aga nende kahe
Miks on mehel oma tunnetest raskem rääkida? Mehel on oma tunnetest raskem rääkida, sest nad kardavad näida nõrgana ega leia õiget väljendusviisi. Mida tähendab abiellumine mehele? Abiellumine tähendab mehele eelkõige paarisuhte kindlust. Lapsi on kindlam saada abielus olles, pere ühisvara on abielus olles kindalas kohas, mitte nii, et üks pool röövib teise paljaks ja jalutab minema, vaid lahutusel vara jaguneb pooleks. Mis see naiselikkus ikkagi on? Naiselikkus on seeliku, sukkade kandmine, meikimine, ehete kandmine, meestega flirtimine jne. Muidugi saab ka naiselik olla ilma kosmeetika abita, kuid sellised on siiski üldmõistetavad naiselikkuse tunnused. Millised on naise jaoks oodatud lähenemisviisid? Olles ise naine, arvan, et kindlasti pole õige lähenemisviis kohe agressiivselt ligitikkumine. Kui mees läheneb ja hakkab ’’kätt püksi’’ toppima on see väga eemaletõukav. Oodatud lähenemisviis on
otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poole vaadata. Leeni möödus oma nuukudest, keda ta magamas nägi. Ta kõndis nurmedele. Kuna ta teadis Kusta ja Marie saladust, tundis ta nende pärast häbi. Marie ja Kusta naeravad Leeni üle, sest too on tegelikult mehelemineku eas, kuid mängib sellegipoolest veel nukkudega. Leeni hakkas üleüldise maailmamure pärast nutma
Muidugi oli selleks Lennart Meri, kuid mida aeg edasi, seda rohkem teatakse seda hoopis Andrus Ansipi nime all. Mehed, kes on Eestis nii palju korda saatnud, kuid tule taevas appi, ikka ei ole inimesed rahul! Maailmas on nii tohutult palju asju, kus oleks taevast appi vaja, kuid olgem ausad ja mõelgem realistlikult, taevas ei saa ju meile nii või naa appi tulla. · Tule taevas appi, kui külm siin Eestis on! · Tule taevas appi, kui koleda seeliku ema mulle ostis! · Tule taevas appi, kui hot poiss just minust mööda läks! · Tule taevas appi, kui palju koduseid ülesandeid õpetaja jätnud on! · Tule taevas appi, ma olen hiljaks jäänud! · No tule taevas appi, kas sellist Eestis me tahtsimegi?! Öelge, millistes neis näidetes, kellelegi taevas appi tuli? Jah, mitte ühelgi. Aga miks inimesed taevast siis appi kutsuvad, kui seda niikuinii ei juhtu?- Sest nad loodavad
MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika
kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud
plaanisid kokku kolida? Alguses oli Mortimer muidugi ehmunud ja kuri ja see tundus kõik väga imelik. Kuid Mortimer oli tähele pannud, et ta ema oli peale Ashiga tutvumist muutunud palju nooruslikumaks ja elurõõmsamaks ja Mortimer leidis, et tal ei ole nende suhte vastu midagi. Kuidas suhtus Mortimer erinevatesse tüdrukutesse? Tüdrukute kohta oli Mortimeril oma mõte: "Ikka ja jälle keerelda selles samas ringis, nende samade seelikutega? Mis sest, et seeliku värv oli iga kord erinev ja selle omaniku nägu uus. Kui sisu on üks, mis vahet on pakendil?" Mort oli ilusa välimusega ja tark noormees ja tüdrukud jooksid tema järele. Muidugi Mortimerile meeldis see. Tal olid koguaeg uued tüdrukud. Kuidas sai Mortimer enda isaga läbi? Isa oli nende peres härra Püks, ehk see keda kõik pidid kuulama. Mortimer rääkis isale alati seda, mida ta arvas et isa tahtvat kuulda, seega oli nende läbisaamine üsna hea. Võibolla oli nende hea
Ta võttis endale uueks sihiks Fidzi saari. Ta lendas sinna otse Austraaliast, kus ta oma paar viimast aastat veetis. Seoses sellega, et Fidzile ühesuunapileteid ei müüda, pidi ta ostma endale ka tagasi pileti, mida ta muidugi ei kasutanud. Lennujaama töötajad, enne seda, kui autorit lennukisse lasta, veendusid, et Eesti on ka päriselt olemas. ÜLLATUSED FIDZIL Täiesti teisugune kultuur- rõõmsameelsed ja abivalmid inimesed. Külades nii mees kui ka naine kannab seeliku ja süüakse põrandal. Rahvas oli väga heatahtlik ja abivalmis- külade elanikud täiesti tasuta toitlustasid teda ja pukkusid ööbimispaika Ootamatud seiklused- Mariliis võis lihtsalt ringi käia ja kohata tuttavaid, kes pakkusid uusi seikluse. Paadiga sõit üksiksaarele, hobustega sõit rannal, surfamine jm. ÜLLATUSED FIDZIL Palju uusi tuttavaid- uued sõbrad Euroopast ja Austraaliast ning tuttavad Fidzid. Selgus välja, et fidzid olid kunagi maailmas tuntud kui inimsööjad.
tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid - pealmine riie on lõigatud pikiribadeks
kastidest, puust, papist 5. Anne õppis muusikakoolis viiulit, akordionit, kitarri, klaverit 6. Raamatumärkide peal olid tihased, haned, luiged, pardid 7. Isa õpetas Kadrile vene keelt, eesti keelt, geograafiat, algebrad 8. Kui Urmas Kadrile esimest korda külla tuli, Kadri koristas tuba, triikis, pesi pesu, küpsetas kooki 9. Kaldamäel juhtunud õnnetusest rääkis direktorile Kadri, Urmas, Anne, Entu 10.Vitja tõi kaltsudeks lõikamiseks ema seeliku, isa püksid, õe dressid, venna kampsuni 11.Tädi Elsa elas koos emaga, lapse ja mehega, ema ja isaga, üksi 12.Urmast kutsuti Papaks, sest tal oli palju õdesid-vendi, kandis prille, oli teistest vanem, oli teistest suurem 13.Urmas ei osanud hästi vene keelt, matemaatikat, eesti keelt, inglise keelt 14.Isa tõi soolaleivapeole sokolaadi, võileibu, pirukaid, limonaadi 15.Kadri oskas hästi lugusid jutustada, laulda, tantsida, võimelda 16.Isa tuli Kadrile esmakordselt külla, kui
tunnusele - keskaja imetlusele. ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. ·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. EKLEKTIKA ·19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma
oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaesiselt ja kätelt. Foto 1. Johannes Vermeer ,,Naine kaaluga" (1664). Valguse kulgemise mõõtmiseks on Vermeer valinud perspektiivipunktiks naise parema käe väikese sõrme otsa. Sealt valgus murdub pisut ning kumab edasi seeliku voltidele ning peegeldub tagasi naise ees seinal asuvale peeglile (foto 2) Foto 2 valguse peegeldumine Maalist röntkenfotosid tehes selgus, et keegi oli naise seljataga paikneva pildiraami mingil perioodil mustaks värvinud (foto 3, vasakul). See aga lõhkus Vermeeri loodud pildi elu ja sära, mis oli saavutatud kolme punkti valgusega, millest esimene on kardina
tehtud. Olen taibanud, asjad, mis tunduvad algul võimatud ei olegi nii väga võimatud. Näiteks, riietuse juures olen avastanud, et teksapüksid ei ole maailmas ainukesed ilusad ja stiilsed riietusesemed. Teksaseid hakkan juba vaikselt isegi vältima, ainult bussiga sõites kannan neid. Suve lõpus oli kodus suur paanika, mida ma koolis kandma hakkan. Koolipäevi ei kujutanud ilma teksapüksteta ettegi. Nüüdseks olen avastanud seeliku ning viigipükste võlud. Isegi hommikul on kergem otsustada, mida selga panna. Kuu ajajooksul olen avastanud endas mitmeidki uusi külgi ning omadusi, mille olemas olust mul ei ole aimugi olnud. Näiteks varem oli minu puhul täiesti mõeldamatu, et jätan enda arvamuse valjusti väljaütlemata. Aga neljakesi ühes toas koos elades, pean üsnagi hoolikalt jälgima, et oma arvamusega, kedagi ei solvaks. Eriti raske on see, sest mina olen iseloomult sangviinik ning üks
huvitavamaks saab enda riietust kujundada. Rõivad peavad olema täpselt parajad, mitte liiga suured ja mitte ka liiga kitsad-väikesed. Liiga liibuv või napp riietus võib külastajal tekitada vääritimõistmist. Väga lühikeses seelikus või sügava dekolteega kleidis-pluusis sekretäril on kliendis usaldust raske äratada, pigem tekitab see kergemeelseid mõtteid ja usaldamatust. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietusstiilina. Range pluusi juurde võib soojal ajal soliidse asutuse esindaja kanda ka kergelt lendlevat seelikut. Sõltumata aastaajast peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad peavad olema puhtad ja kui kandjal on võimalik, siis kontsaga. Sekretäri ametiriietuses eeldab inglise stiilis kostüüm poolkõrge kontsaga kingi ja prantsuse stiilis kostüüm kõrgekontsalisi kingi.
sülfiidi tappis.3 Kõik muu oli kena. Etendus õnnestus hiilgavalt, esinejad said võimsa aplausi osaliseks. Saal oli rahvast täis. Mulle meeldis see ballett väga. Tänu sellele balletile hakkasin balletti kui tantsustiili rohkem hindama. Ma arvan, et tahaksin millalgi lähemal ajal veel mõnda balletti vaatama minna. Sain teada, et ballett on midagi palju rohkemat, kui lihtsalt keerutamine, hüplemine ja ilusa muusika taustal seeliku lehvitamine. See oli võimas elamus. Mul ei ole ühtegi soovitust tulevikuks, sest kõik oli ideaalne. Paremini ei olekski saanud olla. Ma ei leidnud etendusest midagi minu jaoks negatiivset, orkester tegi head tööd ning esinejad olid lihtsalt vapustavad. See on üks parimaid muusikateatri lavastusi, mida olen oma elu jooksul näinud. Tantsude ajal ei tekkinud hetkekski igavustunnet. Muusika oli lummav ning sobis tantsu juurde väga hästi.
mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ? Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Muhu rõivastele iseloomulik männamotiividega geomeetriline ornament
peegel. Väga uhked olid kõrtsmiku ja tema naise kostüümid, neid oli kujutatud don Quijote nägemuse järgi. Mehe arvates olid nad lossi kuningas ja kuninganna ja seda väljendasid kostüümide juures õlgade juurest kroonikujulised riided. Paatril oli musta torukübara küljes kaks lehtrit, mille küljes rippusid tropid, millega oleks võimalik olnud heli summutada. Alonso Quijana majapidajanna punase-valge triibulise seeliku küljest tulid välja kombitsad, just nagu kaheksajalal. Aldonzal/Dulcineal oli seljas heledas toonis põlviniulatuva puhvis seelikuosaga kleit, mis nägi eemalt vaadates üsna räbal välja, ja jalas olid tal kontsaga saapad. Teatrisaali lagi on kaunistatud freskomaaliga. Kogu lage ühe pilguga haarata on keeruline, sest kunstnikud on jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud
Spikrite peitmiseks on igasuguseid võimalusi: SMS mobiili ekraanil, spikker pluusi varruka sisse, pliiatsitele pinalisse, läbipaistvas pastakas rullikeeratud spikker, pastaka peale kirjutatad nõelaga teksti ning kraabitud osa täidad värviga, võib kirjutada spikri prillide siseklaasile, arvutiga võimlikult väikselt paberile välja printida, kirjutatad vajaliku hariliku pliiatsiga laua peale, tunni lõppedes kustutad maha, tüdrukud kirjutavad põlvedele, seeliku alla, jalanõude välistaldadele, printides mingi väikese paberi peale spikri välja ja siis kleebid sinna teibi peale ning siis tõmbad teibi uuesti maha, nii et kogu kiri jääb teibi liimi poolele ja selle siis kleebid selle ükskõik kuhu ning veel palju võimalusi, kuidas ja kuhu spikrit valmistada. Millal spikrit kasutada? Spikrit tuleks siis kasutada, kui sul on väga vähe aega õppimiseks jäänud või on raske materjal, mille pead selgeks saama. Miks eelistada õppimisele spikrit
Seelik Valmistatud oli kas ostetud või mõisakangrute kootud kangast Seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi Pealisseelikud (piduseelikud) on kirkamad ja mitmevärvilisemad Alusseelikuid (tööseelikud) on enamasti kahevärvilised Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), Seelikutele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud Seelikud olid villased Näited seeliku triibustikust Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fifth level Fourth level Fifth level
Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli koos, kutsuti karjane oma tulevast tööd üle vaatama, pererahva ja loomadega tutvust tegema. Peremees ise käis koos karjasega tulevased karjamaad läbi, et poiss teaks, mis teda ees ootab. Enne karja-aja algust oli karjapoiss naistele abiks. Ta aitas lõnga kerida,
sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits
Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. 11 Ehitusstiil Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika
annaabi.ee 
