Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal sobiboleks soovitav end avada?
  • Kui selgesti on mõistetud sõnumit mida edastatakse?
  • Kui hea suhtleja sa oled?
  • Kui pikaajalise don sinu suhted?
Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemine
suhe - kestev interktsioon
ajategur , intiimsuse kui läheduse tegur,
suhtlemise dünaamika - viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine
suhtlemisvahendid - verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon .
suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel ( esmamulje , kategoriseerimine jne.)
suhtlemise funktsioonid - vajaduste rahuldamine ( kuulmis -, mõju-, emotsionaalsete suhete omamise vajadus)
suhted annavad isikule:
  • suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne)
  • kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr)
  • mina-pildi kujunemine

suhtlemise komponendid:
kommunikatsioon (sõnumite edastamine ; müra)
tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele)
mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil)
sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid:
  • psühholoogiline
  • informatiivne
  • materiaalne

ideid hinnangu andmiseks enda suhtlemisoskustele:
  • otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine)
  • jälgida plaanide/eesmärkide täitmist-saavutamist ( emotsioonid , enesetunne)
  • suhete kestmine (kas tahetakse suhelda ja kas otsitakse kontakti)
  • konfliktide tagajärg

käitumise vorminine - tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele:
  • positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne)
  • negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha)
  • karistus (oluline on selgitus )
  • frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära)
  • tasustamisgraafik

suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley):
inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele.
suhetes: fundamentaalne seisukoht - minimaalsete kuludega maksimaalsete hüvede saamine
5 komponenti: tulud, kulud, ootused, tajutud alternatiivid, investeering
tulud/kulud:
instrumentaalne positiivne - n. prühi välja viimine
instrumentaalne negatiivne - n. enda järel pesu jätmine teistele oesemiseks
afektiivne positiivne - n. suudlemine
afektiivne negatiivne - n. vaidlemine ja konflikt
soolised erinevused tasude tajumisel
ootused - mõjutavad rahulolu suhetega :
varasemate suhete mõju
ootused tuleviku kohta
võrdlus
madalad ja kõrged ootused
alternatiivid - mõjutavad suhetele pühendumist
hakatakse alternatiive otsima , kas on asenduseks m idagi või ei
kui palju saadakse võimalike teiste suhete kaudu (kas mõni teine suhe toob rohkem rahulolu)
reaalne elu (teine on parem, aga tihtipeale ei vahetata hetkelist partnerit välja)
investeerimine - muudab pühendumise tugevamaks
kui on palju investeeritud (kaua koos oldud ja palju ühist), siis võidakse rohkem pühenduda
mineviku kulud kui investeering tulevikku (on palju antud, aga kui vaadata vaeva investeeringuga, see on tulevikus kasulik)
paradoks - halb investeering suurendab pühendumist (dissonants ja suhe); õigustamine (suhe on nõudnud palju pingutusi ja pole olnud meeldivust, siis võidakse hakata õigustama)
Arvamus suhetest
-avatud teiste jaoks ( kuulamine jne)
-enda avamine
enda avamine kui informatsiooni jagamine enda kohta, mille põhjal formeeruvad suhted
pigem tunnetest kui faktidest (ei öelda ainult fakte vaid lisatakse ka oma emotsioone)
2 dimensiooni: sügavas ja ulatus
keskendumine olevikule ( minevik ja tulevik tunduvad olevat ohutumad)
suhte arenguks on vajalik vastastikune avamine
avamine ja risk (see mida sa räägid enda kohta, seda võidakse kasutada sinu vastu)
avamise plussid:
adekvaatne reaalsuse taju
teadlikkuse suurenemine endas
võimalus inimest tundma õppida (kes ja mida soovib)
millal sobib/oleks soovitav end avada?
vastastikune avamine
situatsiooniga arvestamine
suhete muutumine
Kommunikatsioon
verbaalne vs mitteverbaalne
tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised)
kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil.
kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt.
kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent )
sõnumi saatja
edastatav teade
kanal
sõnumi saaja
müra
Kommunikatsioon ja suhted
kommunikatsiooni muutus - muutus suhetes
muutus suhetes - muutus kommunikatsioonis
sagedus (2x päevas, 2x nädalas, ei räägita üldse)
teemad (intiimsed-isiklikud, viisakuste vahetamine)
teemade hulk (kõigest, mõni)
teemade käsitlemise sügavus (pinnapealsed)
efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti.
kommunikatsioon lähisuhetes
seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega
võimaldab tekkida lähedusel ( avatus ), mille indikaatoriks on intiimsed vestlusteemad
teemade laius ja sügavus
Toetav kommunikatsioon
konfliktid esinevad kõikides suhetes, kuna konflikt on erinev arusaam kahe inimese vahel.
lähtekoht: konflikt võib aidata suurendada intiimsust (kuid mitte alati)
probleemi hoidmine fookuses
enda tunnete selge väljendamine (ei pea alati karjuma või vägivaldselt käituma. võib öelda, et sa solvasid/ärritasid mind)
tunnete põhjuste välja toomine
häirivast käitunisest rääkida võimalikult konkreetselt ( asjast tuleb konkreetselt rääkida mitte laialivalguvalt)
efektiivsema kommunikatsioon suunas:
verbaalse ja mitteverbaalse info kokkulangevus
mitme kanali kasutamine
tagasiside küsimine
olla arusaadav
omapoolsete hinnangute ja tõlgenduste vältimine
Rääkija ''kohustused''
sama keele kasutamine
öelda mitut moodi(verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas)
erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine
vastutus endale
tagasiside küsimine
Kuulaja ''kohustused''
püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht)
teema ja emotsioonide fikseerimine
kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne)
tagasiside andmine
Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal:
tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!)
huvi teise inimese vastu
kehakeel ja distants vestlejate vahel
sünkroonsed liigutused
kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside
keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid
psühholoogiline kohalolek
tähelepanelik vaikimine
kuulamine:
... on enam kui sõnade kuulmine
...tähendab seotust teise inimesega
...eeldab tagasisidet
abistav kuulamine:
oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja -oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon
arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne.
abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne.
tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil.
suhtlemistõkked:
mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust
kritiseerimine - hoiakute, tegude negatiivne hindamine
sildistamine - stereotüpiseerimine
diagnoosi panek - eksperdi mängimine
kiitmine - varjatud tagamõttega
kamandamine - käskimine
ähvardamine - katse kontrollida
moraali lugemine - õige/vale
ülekuulamine - küsimuste esitamine
nõu andmine - vihje teiste alahindamisele
kõrvalepõikamine - nt. teisele teemae liikumine
argumenteerimine - emotsioonide ignoreerimine
rahustamine - võib mõjuda vastupidiselt
võrdlemine
mõtete lugemine
vastuseks valmistumine
sõelumine
sildistamine
unelemine
samastumine
nõuandmine
väitlemine
õigustamine
teema vahetamine
takkakiitmine
vajalikud suhtlemisel:
usaldamine
selge ja täpne kommunikatsioon
konfliktide konstruktiivne lahendamine
erinevuste arvestamine
endast teadlik olemine
suunatus teistele
kogemustest õppimine
Mõjutamine
...oma mõju suurendamine teiste suhtes
vajadused:
vajadus - motivatsioon kui pingeseisund - eesmärgi saavutamise suunas liikumine
Abraham Maslow vajaduste hierarhia
a. füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal-, ja unevajadus )
b. turvalisuse vajadus (ohu vältimise vajadus)
c. sotsiaalsed vajadused (kuuluvustunde vajadus)
d. tunnustusvajadus (eneseväärikustunde-, tunnustamise vajadus)
e. eneseaktualisatsioonivajadus ( eneseteostus )
kommunikatsioon ja veenmine :
hoiakute muutmine
allikas:
ekspert
usaldusväärsus
allikate arv ja füüsiline lähedus
teade:
faktid
emotsioonid
mõjutatav:
seotus teemaga ja ngo töötlemine
immuunsus veenmise vastu (eelnevad teadmised)
heuristikud:
atraktiivsus - nõustumine nendega, kes meeldib
tuttav - inimesed usuvad, eelistavad seda, millega on rohkem kokku puututud
tunded
Mitteverbaalne tasand suhtlemises
müüt: iga liigutus tähendab midagi
Vaatleja kaldub usaldama mitteverbaalseid signaale
  • tõlgendatakse seda, mille kohta on kategooriad (nt. tõlgendatakse liigutusi, mida on raamatus kajastatud)
  • kultuuris kindlad patternid (nt. kuidas teretame, ühistranspordis ei vaata lähedalseisjale silma)
  • valikuline
  • ambivalentsus

Takistused: sümbolite puudumine, tähendused õpitavad, kontekst
Emotsioonide väljendamine
Keskkonna mõju (E.Hall)
  • Intiimne (15-45cm)
  • Isiklik ( -120cm)
  • Sotsiaalne ( -160cm)
  • Avalik (üle 160)

kui keegi liig alähedale tuleb, siis muudetaksedistantsi või pääratakse pilk kõrvale
Välimus, riietus
jalad, keha ja pilk suunatakse selle poole, kellest ollakse huvitatud.
kui märgatakse, et keegi atraktiivne jälgib, siis hakata enda keha jälgima.
P.Ekman ja W. Friesen - liigutuste kategoriseerimine
  • embleemid - kommunikatiivsed märgid, tekitatud tahtlikult (randmele näitamine)
  • illustraatorid - teatud kõne lõikude rõhutamiseks (näpuga osutamine)
  • adaptorid - väljendavad emotsionaalset seisundit (sõrmede mudimine)

puudutamine
personaalne ruum ja suhete tüüp
territoriaalne käitumine ja markerid
prokseemika (E.Hall) - ruumi kasutamine
--------------------------------------------------------------------------------
Kui selgesti on mõistetud sõnumit, mida edastatakse? Kui selgesti signaali tõlgendatakse?
paljud asjad jäätakse ütlemata. asjad, mis häirivad. ei taheta öelda või ei osata öelda.
suhte arengul teemad muutuvad - suureneb usaldus
Kommunikatsiooni alusel tehakse järeldusi, milline on omavaheline kommunikatsioon.
kui hea suhtleja sa oled? - kui pikaajalise don sinu suhted?
ideaalne suhe ei ole see, kus ei ole konflikte, vaid see, kus konfliktid suudetakse hästi lahendada.
Vasakule Paremale
Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #1 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #2 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #3 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #4 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #5 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #6 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #7 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #8 Suhtlemispsühholoogia konspekt 2 #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor likoor Õppematerjali autor
2012 aasta konspekt, osaline, osalt teises konspektis

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemispsühholoogia
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia
Loengumaterjalid
9
doc

Loengumaterjalid

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · m?

Suhtlemispsühholoogia
Teabe vahetamine
36
pptx

Teabe vahetamine

Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsio

Isiksusepsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte kordamine
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alko

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ress

Suhtlemis psühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõni

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun