- pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas) - kalded: ette-taha, kõrvale kalded kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis, tahame suhelda, suhtluse lõpp (taha kallutades), kokku langevus (kas on samal meelel) Suhtlusel väga oluline silmade kõrgus samal kõrgusel soodustab suhtlemist, eri kõrgus raskendab. Kõige kergem sidet luua kui istuda vastastikku (silmsidet kõige kergem luua, hoida). Silmsidet peaks suhtlemisel olema umbes 60% (kui 100%, siis kas väga meeldib, või väga agressiivne).
üritanud teha lisamüüki Teenindusprotsessi Teenindus oli väga sujuv Teenindus oli sujuv sujuvus/korraldamatus Paindlikkus, loovus/ Teenindus oli loov ja Teenindus oli suhteliselt jäikus, loovuse puudumine mõnus jäik Kas teenindaja otsis Teenindaja hoidis Minu jaoks jäi silmsidet kliendiga silmsidet? silmsidet täpselt parajal väheseks määral Milline oli teenindaja Teenindaja kehakeel oli Kehakeel oli sõbralik kehakeel? avatud ning sõbralik Milline oli teenindaja Hääl oli malbe ning Hääl oli sõbralik hääl? rõõmus Kas teenindaja kuulas Jah, teenindaja püüdis Jah ja ei. Ta püüdis küll
vanemana ka lugeda, kuid e-kirju mitte. Virtuaalmaailmas leiame omale uusi sõpru ja mõned inimesed on isegi jututubade kaudu leidnud omale kallima ning pärast abiellunud. Targad inimesed arvavad, et tulevikus on silmsidesuhtlust väga vähe, sest kõik juba kasutavad virtuaalmaailma ja räägivad oma jutud ja teevad töötehingud ära just arvutite abil. Inimeste perekondlikud sidemed hõrenevad aina rohkem. Muidugi on hea, et tulevikus virtuaalmaailm tähtis, kuid silmsidet peaks olema loomulikult rohkem. Virtuaalmaailmas on tegevusi, millega inimesed saavad tegeleda ja las nad ka kasutavad neid, kuid ei tohi unustada oma lähedasi enda ümber, sest nemad vajavad ka silmsidet ja suhtlust reaalses maailmas. Arvutimängud pole nii põnevad, vaid hoopis põnevam on siis, kui saadakse koos seltskonnaga koos olla. Hooligem oma lähedastest.
Pilk annab olulist infot inimeste omavahelise suhtluse kohta. Eriti võetakse seda arvesse filmide tegemisel, kus näidatakse just pilkude keeles inimeste tundeid ja vastastikuseid suhtumisi: kiindumust, viha, teesklust. Katseliselt on tõestatud (M. Argyle), et mida rohkem ja sagedamini kellegile otsa vaadatakse, seda enam see inimene ka meeldib. · Sõprade vahel on silmside sagedasem · Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule · Silmsidet hoidev isik tundub teistele usaldusväärsem · Kui suhtlemisel aset leidvad tavalised lühidad pilgud vahelduvad pikkade ainitiste pilkudega, annab see märku, et kõne alla võetud jututeemast peetakse omavahelisi suhteid tähtsamaks. Mehrabini järgi leiab kahe isiku suhlemisel on eelistatud see, kellele vaadatakse sagedamini otsa. Nimelt on uuringud väiksemates gruppides näidanud seda, et
Kriteerium 4 3 2 Omapoolne kommentaar Kehahoiak on esinejal Kehahoiak on enamasti Kehahoiak on lõtv ja Kehahoiak ja korrektne, loob silmsideme korrektne, silmside lohakas. Esineja ei loo silmside kuulajatega. kuulajatega vähene. kuulajatega silmsidet. Teema ja sisu on vastavuses. Esitlusele on lisatud pildimaterjali, Näitlikustamine pildimaterjal toetab esitluse Esineb 3 või enam Esineb 12 puudujääki. (esitlus) teemat. Lisatud on puudujääki. kasutatud materjalid. Piltide allikatele on korrektselt
Riietu korrektselt Intervjueerija küsimused Sissejuhatavad küsimused Avatud küsimused Suletud küsimused Kompetentsusküsimused Situatsiooniküsimused Arvamusküsimused Faktilised küsimused Intervjueerija küsimused 1 Jälgitakse kindlat metoodikat Küsimuste blokid koostatakse: Eelmise töö kohta Töö tulemuste kohta Tulevase töö kohta Isiku enda kohta Kandidaat vestlusel Ole täpne Saabumisel tervita ja tutvusta ennast selgelt Püüa olla vaba ja sundimatu Hoia silmsidet Mõtle, enne kui räägid Näita üles huvi ja entusiasmi Intervjueerija ABC Ole professionaalne Ära näita oma suhtumist vastustesse Ära esita suunavaid küsimusi Ära domineeri vestluses, lase kandidaadil rääkida Kohtle kandidaate võrdselt Kuula "ridade vahelt", tee märkmeid Vajadusel julgusta kandidaati vestlema TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud 5. Muudab teemat 6. Annab hinnanguid ja arvustab 7. On kitsarinnaline 8. Räägib ise liiga palju 9. Annab ebavajalikku nõu 10. On ametis muude asjadega, pole aega kuulata Õppides tõeliselt kuulama, end avama ning ennast täissõnumitega väljendama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse arendamiseks.
Esimese lapsega käiakse tihti arsti juures, et teada saada, kas nende laps areneb normaalselt ja tihti võrreldakse ka teiste ümbruskonna lastega. Aga muretsemiseks ei ole põhjust kuna lapsed arenevad väga erinevalt ja lapse tähtsate arenguastemete läbimine võib varieeruda üpris laial skaalal. Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute temperamendierinevusi nende aktiivsusest ja suhtumisest uutesse muljetesse
mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5. Ei anna kõnelejale tagasisidet (ei verbaalset ega mitteverbaalset) või annab seda ebapiisavalt 6. Muudab teemat 7. Annab hinnanguid ja arvustab 8. On kitsarinnaline 9. Räägib ise liiga palju 10. On enesekeskne 11. Annab ebavajalikku nõu 12. On ametis muude asjadega, pole aega kuulata OLGE AKTIIVNE Aktiivseks kuulamiseks peate alustama teadlikkusest. Millal
inimest leida ning teenindaja korraldab ise konkursi, teeb intervjuud ja selgitab välja sellele ametikohale sobiva töötaja); teenindaja pakub kliendile veel lisateenuseid, et kliendi tööd lihtsustada; kliendil on võimalus valida, kus seda teenust osutatakse, kas teenindaja või kliendi kontoris. · Lahkumine 1. Tänamine peale igat kontakti lõppu teenindaja tänab viisakalt ja naeratades klienti, hoides temaga silmsidet. 2 Klienditeekond 2. Hüvastijätt teenindaja tõuseb ja saadab kliendi ukseni; sobivuse korral jäetakse hüvasti kättpidi. 3. Tagasikutsumine kui teenuse osutamiseks on vajalik veel kohtuda, siis kutsutakse
vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades. 10. Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb? Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt, hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul. 11. Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet? Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu) 12. Vahele 13. Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3) 1) Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat. 2) Kuum kliima
suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega tagasihoidlikud - Suurem võimalus teha + helistaja tunneb ennast vigu ja vääraid järeldusi julgemalt, kui silmast - Kergem tähelepanu silma suhtlemisel kõrvale viia + kergem kõnet kontrolli all
Eduka esineja nipid Ära loe maha Lükka juuksed silme eest ära Valmista kõik korralikult ette Ära vehi jalgadega Ära pane käsi taskusse Räägi enesekindlalt Loo publikuga silmsidet Ära võta iseennast liiga tõsiselt. Selleks, et sisukalt kõneleda, ei pea olema surmtõsine. Jää iseendaks. Sa oled kõigest inimene. Kui mõnikord jäävadki sõnad kurku kinni või ütled midagi valesti, ei pane keegi teine peale sinu seda tõenäoliselt tähelegi. Kasuta Powerpointi targasti. Pane ühele slaidile võimalikult vähe punkte, mida laiendad oma kõnega, mitte slaidilt maha lugedes. Enne kõnelemist käi kohas, kus esined. Soovitavalt tee
1.3 Kehakeele erinevad vormid Suheldes suuname oma pilgu sagedasti partneri näole ning suuremal või vähemal määral mõistame me silmade keelt, sest me suudame eristada pilke, nagu väljakutsuv, külm, tappev ning intiimne. Silmside võib olla väga informatiivne, sest pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast. Inimesed, kes suhtlemise ajal partnerile üldse otsa ei vaata, püüavad midagi varjata. Kui aga silmsidet välditakse mõne küsimuse korral, on tõenäone, et kõnealune küsimus põhjustab piinlikkust või süütunnet. Silmside, mis kestab üle kahe kolmandiku suhtlemisajast, viitab huvile pigem partneri isiku, kui tema sõnade vastu. Silmsidet esineb rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. Teine oluline osa kehakeelest on kõnnak ning kehahoiak. Iga inimene käib küll isemoodi, kuid liikumise kiirus, rüht ja sammu pikkus väljendavad inimese meeleolu. Rõõmsas meeleolus
Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas täpselt? Statistilise füüsika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et füüsikud üritavad kõrvale jätta kõik pisidetailid ja keskenduda põhiprintsiipidele. Näiteks võtavad bioloogid arvesse, et lind ei ole täiuslik arvuti
aega tööl viibima. 20. Ma pean tundma hästi oma erialatööd ja omama piisavalt teadmisi sellest, mida ma müün ja klienditeenindusest üldse. 21. Ma pean oskama tellimusi vastu võtta. 22. Ma pean oskama meeskonnas töötada, samas mul peab olema ka enesekehtestamise oskus. 23. Ma pean oskama suuliselt ja kirjalikult klientidega suhelda. 24. Ma pean lõpetama kõrvalised tegevused kui suhtleb kliendiga. 25. Ma pean olema avatud suhtumisega ja pean hoidma silmsidet kliendiga. Minu kehakeel on väga tähtis kliendiga suhtlemisel. 3 26. Ma pean olema meelestatud kliendiga suhtlemisele ja tema abistamisele. Ma pean olema positiivne, viisakas, kiire reaktsiooniga, avatud ja abivalmis. 27. Ma pean oskama toime tulla erivajadustega ja puudega inimeste teenindamisega. 28. Ma pean oskama toime tulla tööstressi juhtimisega. 29
Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak). Suure tähtsuse omandavad mitmesugused kauba demonstreerimise liigutused. Kaupa on kasulik demons...
Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus patutunnistamise sakrament on see, kui inimene saab kahetseda oma pattu. Meenutada seda, tunnistada, kahetseda, võtta vastu õpetused ja heastada oma patud. Katoliku kirik kasutab meeleparanduseks kabiine, kus patukahetseja saab oma patte preestrile läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul kuulatakse patukahetseja ära ning jagatakse talle õpetlikud sõnad ja patukahetsemise võimalused. Haigete salvimise või õlitamise sakramendiks peeti vanasti toimingut, mis teostati vaid surijatele. Hiljem aga võeti see kasutusele ka raskelt haigetele inimestele. Sellega pakutakse haigetele leevendust, usku ja lootust. Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine. Täisealine
Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet. Väldi, kui kahtled: Sa peaks vältima kehakeelt, mis võib olla mitmeti mõistetav, või tunduda kaasvestlejale ebaprofessionaalne. Näiteks on mõnel inimesel nalja tehes, kombeks silma pilgutada, see on väga ok sõprade seltskonnas, võõramas seltskonnas aga võib see olla tõlgendatav mitmeti. Silmside: Stabiilne ja pidev silmside on suur osa kommunikatsioonist. Ilma silmsidet loomata on väga raske oma mõtet kaasvestlejani viia. Keskendu: Paljudel inimestel on kombeks rääkides keskenduda kõrvalistele tegevustele või objektidele, nende väitel, aitab see neil vältida ärevus ja ebamugavustunnet. Kuid fakt on see, et vestluspartneri jaoks on see ebamugav ja jätab väga pealiskaudse mulje. Tea, mida kehakeel tähistab: Kehakeel võib anda erineva tähendusega signaale, ajal, mil räägid või kuulad.
ning nõu, mida ta saaks veel oma esituste juures paremaks muuta. Andreas esitas ka palju John Mayeri lugusid. Üks nendest kandis nime ,,Gravity". Lugu oli taaskord aeglane ja melanhoolselt sujuv ja jõuline. Terve selle loo aja oli esitaja ilme tõsine ning oli aru saada, et laul puudutas teda ennast väga. Teine John Mayeri lugu, mis esitlusel kõlas oli ,,Your body is a wonderland". See lugu oli veidi tempokam, vahelduseks väga hea. Siin lõi esitleja publikuga palju kontakti ning silmsidet. Mul hakkas isegi jalg selle loo ajal rütmi kaasa lööma. Ning kuna lugu oli taaskord tuttav, ümisesin seda ka kaasa. Kokkuvõttes oli see üks mõnusamaid kontserte, kus ma olen käinud. Õhkkonna muutis meeldivaks see, et ei olnud palju rahvast. Natukene rohkem oleks võinud küll olla, aga mitte liialt. Just siis, kui kontsert oli juba lõpusirgel, hakkas restorani rohkem inimesi tulema. Kontserdilt lahkudes oli süda kuidagi eriliselt soe ning väljas mõllav kõva tuul ei tundunudki
on see alati nähtav teistele inimestele, kellega suhtlete". Minu arvates äärmiselt huvitav ning tabav väljend kultuuri kohta. Eriti puudutab see väljend kindlasti Araabiamaade kultuure, kus on kultuur tõepoolest lausa otseselt silmaga nähtav burkasid kandvad naised. Lisaks, võivad Araabiamaades reisivad Euroopast pärit naised tunda tugevalt seda, et suheldes eelistatakse alati rääkida meessoost isikuga ning naistega välditakse silmsidet. Kindlasti ei tunneta need Araabia mehed ise, et käituksid oma kultuurile väga omaselt, nende jaoks on see lihtsalt igapäevane omane käitus- ja suhtlemisstiil. Küll aga tajuvad seda väga tugevasti Euroopast pärit naisturistid, kuid tuleb mõista, et see on omane kultuurile ning isiklikult ei tasu sellise asja peale solvuda. II väljend: ,,Kultuuri tuleks kirjeldada kui armastust täiuslikkuse vastu. See on täiuslikkuse õppimine."
Me ei saa ära blokkida neid asju, mis meile ei meeldi. Ehk me ei saa kasutada suhtlemisbarjääre. Mulle ei meeldi ja ma ei kuula. Te tahate oma perekonnas lahendada probleeme Kas siis saate asju blokkida? Ei saa, kuna te peate kuulama ka selliseid asju, mis teile tegelikult ei meeldi. Mida hea kuulaja teeb ja mida ei tee? Hea kuulaja toetab kõnelejat poosi, pilgu ja miimikaga. Mida see tähendab? Mida te teete, kui te kuulate? Te hoiate silmsidet. Te olete ettepoole kummardanud. Kui ma näen, et enamus teist hakkab ära vajuma, siis te pole enam ettepoole kummardunud. Siis hakatakse ringi vaatama. Siis ma saan aaru, et asi on käest ära läinud. Kogu aeg te ei jõua samamoodi olla, aga kui te õigel ajal muigate, naerate, hoiate silmsidet, siis ma saan ikka aru, et te kuulate. Tuleb õppida kuulajatele omaseid poose tundma. Üks lektori omadusi on see, et ta peab nägema, mida terve auditoorium teeb.
vältimiseks. 20.07.2009 Patsiendiga on * Teostada pt 30.07.2009 Võimatu saavutatud süleravi ning õpetada Patsient on saanud pilkkontakti silmside. tema emale ravi süleravi ning saavutamine teostamist. temaga on võimalik patsiendiga, mis on Selleks tuleb saada silmsidet. tingitud haiguse saavutada silmside eripärast ja poolvägisi sundides väljendub silmside ja süles lapse ümbert puudumises. kätega tugevasti kinni hoides. Rabelemine ja vastupunnimine võib
see on hirmu ja alistumise liigutus (Jaskolka, 2004: 21). Siia alla käib ka näiteks tahtmatu pupillide reflektoorne avardumine. Seda ei saa teadlikult kontrollida (op. cit: 22). 1.1.5 Ametialased Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1
Saksamaa, Sveits ja Austria väga maskuliinsed Tõde Kuidas tullakse toime mitmemõtteliste ja etteaimamatute olukordadega Üks äärmus orienteeritus ühele tõele mille vastas on orienteeritus paljudele tõdedele Tugevalt ebakindlust vältivad Venemaa, Balkanimaad, Jaapan, Korea Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina taluvad ebakindlust paremini Tugevalt ebakindlust vältivad Meeldib turvaline ja ettearvatav maailm Eelistavad otsest silmsidet Head sõnaseadjad, süstemaatilised ja jutukad, kuigi vahel lärmakad. Zestikuleerivad elavalt, kuid hoiduvad füüsilisest kontaktist Toleratnsed ebakindluse suhtes Võtavad elu kergelt Taluvad hästi ebakindlaid olukordi ja isegi armastavad neid Kalduvus hoiduda jäikade reeglite ja seaduste kehtestamisest, kuid nad lahendavad kõik konfliktid, mis esile kerkivad Struktuuri ja ajakavadesse suhtutakse kergelt Ajaline mõju Valik praguse ja tulevase olukorra vahel
Teenindus- Vahi Selveri teenindus on hea. Müüja-klienditeenindajad on viisakad, samas on olen sattunud ka kassapidaja järjekorda, kes oli küll väga viisakas, aga samas ei olnud piisavalt pädev ja sel põhjusel oli teenindus väga aeglane. Müügi lõpetamine lõppeb müüjate poolt enamasti vaid tseki ulatamisega, samas on ka paar klienditeenindajat kes lõpetavad müügi meeldivate soovidega. Maxima klienditeenindus oli rahuldav, klienditeenindajad küll tervitavad, aga ei teki silmsidet, lisaks müügi lõpetamine lõppebki tseki andmisega mulle. Müügisaalis ei ole peaaegu kunagi näinud klienditeenindajat, kellelt saaks abi paluda, kui klient seda vajaks. Kaubavalik- Selveri kaubavalik on küll omajagu lai, aga samas lame, tihtipeale ei õnnestu saada neid tooteid, mida tahaksin. Eriti kehv on puuvilja ja juurvilja valik. Selveri puhul meeldib mulle väga, et kaupluses pakendatakse viilutatud
Ei sega vahele Silmside Kehakeel Noogutab kaasa Käitumine käitumisstiil Iseloomustus mitteverbaalne agressiivne Nähvab Äkilised liigutused Räägib kurjalt Ei vaata silma Suhtleb teist mahasuruvalt Käed puusas Üleolev Alistuv Tagasihoidlikkus Ei loo silmsidet Ebakindel Hädine arglikhääletoon Kehtestav Kindlameelne Loob silmsideme Täiskasvanulik Väärikas kehahoiak Kasutab sõna palun ole kena jne Neli eluhoiakut kaks maailmavaadet Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil
Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24). Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine
Ilma üle pingutamata võib öelda, et kõige tähtsam sõltumatu mulje juures on silmside. Tavaliselt vaatavat lapsed maha kui nad on pahandust teinud. Sellepärast küsitaksegi nendelt: „Vaata mulle otsa – ega sa ei valeta?“ Inimene, kes valetab, ei vaata teisele otsa, seda me teame. Seega teeme järeldusi: kes ei vaata silma, see valetab. Te võite öelda, mida tahate, kuid kui te oma partnerile otsa ei vaata siis olete kaotanud. Et veenvalt esineda, on vaja silmsidet. Kõik muud kehakeele nipid ei ole nii tõhusad, kui te ei loo silmsidet (Dr Topf 2000: 13-14). 5 1.2. KEHAHOIAK Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme. Kehahoiak peegeldab meie vaimset hoiakut. Nii hea kui ka halb kehahoiak on nähtav juba kaugelt, mis jäädvustub kohe vaataja aju emotsionaalses osas. Hoiak on teiste kehaliste signaalidega võrreldes palju
Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud. Kolmandal pildil on kujutatud positiivset üllatust. Tema kulmud on väga kõrgel ning silmadest kiirgab rahulolu. Lisaks on suu avatud ning pooleldi naerul ja õlad üllatusest pinges. Neljandal pildil saab vaadelda alandlikus positsioonis olevat inimest. Tema kehahoiak on tagasihoidlik ning pilk allasurutud. Väldib silmsidet.(4 [26. märts. 2011]) Tüdrukute vastused: 1. Pilt - õigesti vastas 72% tüdrukut tuues põhjenduseks, et pildil toodul isikul on suured silmad ning lahtine suu. 28 % arvas seevastu, et tegemist on üllatunud emotsiooniga, põhjendades oma valikut ainult suurte silmadega. 2. Pilt - õigesti vastas samuti 72% tüdrukutest põhjendades, et naise õlad olid längus ning silmad vesised. Peale selle märgiti ära, et suu näeb välja väga nutune.
Mis on teenindus? Teeninduse mõiste Teenindus on äritegevusele iseloomulik tegevuse ja teenindaja omaduste kogum. Teeninduseks peetakse ka suhtlemist klienditeenindaja ja kliendi vahel. Teenindust defineeritakse erinevalt, kuid sõna ise on tulnud ladina keelest. Teenindus servio ehk alluda, teeninduses olla, või servo ehk tähelepanemine, silmaspidamine. Tänapäeval on teenindus üks suuremaid valdkondi, mis annab tööd, kuid kas see on ka piisavalt kvaliteetne ja hea? Klienditeenindaja ja klient Öeldakse, et klient on kuningas, kuid tegelikult see nii ei ole. Kui klient on kuningas, siis klienditeenindaja on kuninganna. Klient ja klienditeenindaja on võrdsed, nad arendavad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Nii nagu kõik siin maailmas, muutub ja areneb ka klienditeenindus. Klienditeenindaja töö on suhtlemine kliendiga, mille eest ta saab palka. Hea teenindus toimib vaid kliendi isiksusest lähtu...
Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju. Lapse areng 4-6 elukuul 4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada. Pöörab kogu kehaga seljalt küljele mõlemas suunas.Haarab esemeid kogu peoga 5-kuune- pöörab seljalt kõhuli , võib ka kõhult seljale. Kõhuli asendis püüab end lükata sirgetele kätele, ning eset haarates viib keharaskuse ühele kehapoolele. Paneb asju ühest käest teise, haarab eset sirge käsivarrega,
See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud. Hääl väljub kehast ning see, millisena ta väljub, sõltub sellest, kas keha on valmis. Kõige esimene asi töös häälega on avastada oma keha - tajuda, et lihased alluvad meie tahtele ja mitte vastupidi. Ka häälepaelad on mikrolihased ja võib juhtuda, et ülemäärase pinge olemasolu kehas väljendub kõlatus ja nõrgas hääles. Öeldakse, et hääl annab 38% üldmuljest. Tuleb jälgida oma kõnetempot pingeolukorras
Kliendile on oluline esmamulje jää lahkeks, naeratavaks ja professionaalseks teenindajaks. Naeratage telefonile klient ei näe, kuid tunnetab seda. Telefoni vastuvõtja ees võiks olla peegel. Olge endas kindel, ärge jätke helistajale muljet, et te olete segaduses või ebakindel. See on teie, mitte helistaja asi. Telefonisuhtluse plussid ja miinused: + Ei pea ise kohale minema või Ei saa kliendiga luua sõitma. silmsidet. + Säästab aega. Ei saa kasutada kogu + Saab jätta firmast hea mulje ka kehakeelt. siis, kui firma ja ruumid on Ei saa valida sobivat aega. väikesed. Suurem võimalus teha vigu + Helistaja tunneb ennast ja vääraid järeldusi. julgemalt. + Kergem kõnet kontrolli all Kergem tähelepanu kõrvale hoida. viia.
tõkkeid ka tema poolt. Näiteks palub ema minult tihti abi telefoni käsitlemisel, mis on eestikeelse menüüga ja mille kohta on tal eestikeelne juhend samuti olemas. Sellistel juhtudel on tavaliselt minu vastuseks:,,Kuidas sa ise hakkama ei saa, see on nii lihtne ju!". Kuulamisoskused Ma arvan, et ma olen täitsa hea kuulaja, kuigi mul on vahel raskusi oma suu kinni hoidmisega ja teisel lõpetada laskmisega. Kasutan palju ukseavajaid ning silmsidet, vähem ümbersõnastamist. Kui näen, et kedagi vaevab miski nii rängalt, et seda võib ta näost välja lugeda, tekitan alati aega tema ära kuulamiseks, julgustades teda rääkima, hoidudes liigsest sundimisest. Usun, et tõestust minu heast kuulamisoskusest annab tõsiasi, et väga tihti pöörduvad sõbrad muredest vaevatult minu poole, et oma koormat kergendada. Teen omalt poolt kõik, et pärast vestlust tunneksid nad end paremini, mis enamasti ka õnnestub. Minatasandid
nii nagu Põhjamaades. Mehed hüüavad "bella", selle asemel, et teha kahemõttelisi ettepanekuid. Taolisi hüüdeid ja märkusi ei nähta kohalikus kultuuris solvangutena. Kui naisterahvas saab kurjaks või käitub solvununa, siis see on kohalike jaoks üllatav. Parim viis on selliseid tähelepanuavaldusi ignoreerida ning rahulikult edasi kõndida, justkui oleks taolised kommentaarid jäänud Teie jaoks märkamatuks. Kui väldite silmsidet ja vestlusesse laskumist, siis sellega asi ka üldjuhul lõpeb. Itaalia köök Populaarsed klassikalised road pastast, polentast ja pitsast, võrratud kala- ja mereanniroad, hõrgud lihatoidud, veinid, isuäratavad magustoidud ning võrratud küpsetised. Meredest saadakse maitsvaid karploomi. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid väikestes kogustes. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati- või paprikapüreesid
IT-TUGIISIKU KLIENDITEENINDUSE STANDARD 1 Esmamulje loomine • Olen korrektse välimusega. • Kannan hoolitsetud riietust. • Hoian korras oma töökoha • Silmas silma suhtlemist alustades: ◦ naeratan, ei näita mingeid pahameele märke ◦ hoian silmsidet ◦ tervitan esimesena ◦ kuulan huviga ja tähelepanelikult ◦ ei katkesta rääkijat ◦ annan inimesele mõista, et et olen teda märganud ka siis, kui olen hetkel hõivatud (silmside, naeratus, noogutus) ◦ räägin selgelt ja arusaadavalt ◦ jälgin oma kehakeelt (kehahoiak, asendid, žestid, pilk, näoilme, liikumine)
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust . Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest . Näiteks jaapanlased vaatavad vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku ,
omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid. Vaadates ööklubides inimestevahelist suhtlust, võib väita, et inimesed järgivad eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele
ninaga, mittelibiseva tallaga) ERIVAJADUSTEGA KLIENT (VAEGNÄGIJA, KURT) v Saatmisel võtab vaegnägija saatja käsivarrest kinni tema küünarnukist veidi kõrgemalt v Saatja paneb vaegnägija käetooli seljatoele ning tutvustab istme asendit v Vaegnägijale tuleb söömise ajal seletada mis on taldrikul või kandikul ning vajaduse korral aidata avada pakendeid ja eemaldada kaasi v Vaegkuuljaga vesteldes tuleb temaga koguaeg silmsidet hoida v Rääkimisel kasutatakse tavalisi sõnu ja lühikesi lauseid v Vaegkuuljaga rääkides lülitatakse välja raadio, teler ja muud müra allikad KLIENDI TURVALISUS RAVIMITE MANUSTAMISEL v Õiged ravimid õigele kliendile v Ravimid anda vajadusel suhu, jälgida neelamist v Poolitada võib ainult neid tablette millel on poolitusjoon v Seedekulglat ärritavaid ravimeid ja ärritava toimega ravimeid on soovitav võtta peale sööki v
Tekitage olukordi käte kasutamiseks Kasutage erinevaid liigutusi Arvestage, et suurem ruum ja arvukam publik nõuab laiemaid zeste Tehke julgeid zeste Ärge õppige liigutusi pähe. Vältida tuleb: Taskus müntidega kõlistamist Prillidega mängimist Riietega mängimist Ehete näperdamist Pidevat käte hõõrumist Vidinatega mängimist Silmside Vaadake inimesi Hoidke tingimata silmsidet mõtte lõpus ja rõhutamist vajavate fraaside juures Ärge vaadake aknast välja Ärge vaadake vaid üht osa publikust Ärge laske märkmetel silmsidet rikkuda Ärge vaadake publikust üle Riietus Riietuge konservatiivselt Lööge kingad läikima Kandke mugavaid riideid Ärge laske asjadel taskust välja paista Ärge üldse kandke taskutes asju, mille kontuurid ära paistavad
me kellelegi osutame ja selle tähelepanu määrast. Pilk annab olulist infot inimeste omavaheliste suhete kohta. Oleme märganud, et vestluskaaslasele vaadatakse rohkem otsa kuulamise kui kõnelemise ajal. Katseliselt on tõestatud, et mida sagedamini kellelegi otsa vaadatakse, seda enam see inimene meeldib. M.Argyle on sõnastanud mitu silmside seaduspärasust: · Sõprade vahel on silmside sagedasem. · Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule. · Silmsidet hoidev isik tundub teisele usaldusväärsem. · Mitme inimesega ruumis mõtestab see, kes tabab endal eemal viibiva isiku pilgu, seda suhtlemissoovi ilminguna. · Kui suhtlemisel aset leidvad tavalised lühidad pilgud vahelduvad pikkade ainitiste pilkudega, annab se emärku, et kõne alla võetud jututeemest peetekse tähtsamaks omavahelisi suhteid. Arvukad katsed lubavad järeldada, et kui pilk kestab üle 10 sekundi, põhjustab see üldjuhul
Zestid esinemisel Tekitage olukordi käte kasutamiseks Kasutage erinevaid liigutusi Arvestage, et suurem ruum ja arvukam publik nõuab laiemaid zeste Tehke julgeid zeste Ärge õppige liigutusi pähe. Vältida tuleb: Taskus müntidega kõlistamist Prillidega mängimist Riietega mängimist Ehete näperdamist Pidevat käte hõõrumist Vidinatega mängimist Silmside Vaadake inimesi Hoidke tingimata silmsidet mõtte lõpus ja rõhutamist vajavate fraaside juures Ärge vaadake aknast välja Ärge vaadake vaid üht osa publikust Ärge laske märkmetel silmsidet rikkuda Ärge vaadake publikust üle Riietus Riietuge konservatiivselt Lööge kingad läikima Kandke mugavaid riideid Ärge laske asjadel taskust välja paista Ärge üldse kandke taskutes asju, mille kontuurid ära paistavad Ärge kandke ehteid, mis mõjuvad domineerivalt
See tähendas seda, et tolla ei pingutatud kauba või teenuse maha müümise pärast, kuna teati, et inimestel on seda kindlasti vaja ning nad tulevad ise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Kuid sellisest ühiskonna kultuurist oleme me ülesaamas aga leidub ka neid, kes siiamaani on selles teeninduses kinni. Eesti teenindus kvaliteet on muutumas isiksusekeskseks. Teeninduskvaliteet on kliendisõbralikum, mis tähendab seda, et teenindajad on hakanud sõbralikumalt tervitama, looma silmsidet ning naeratama. Samuti ka on hakatud pöörama igale kliendile eraldi tähelepanu, suhtumine on muutunud selliseks, kus miski pole ületamatu ning on hakatud mõtlema selle peale, et panna klienti arusaama, et just tema on vajalik ning eriline ettevõtte jaoks. On olemas ettevõtteid, kes on juba sellise käitumise omandamise teel. Näiteks Rakveres Põhjakeskuses asuv söögikoht. Nimelt käisime seal oma sõbrannaga söömas,
" Seesama võib kehtida ka nt diplomitööde kaitsmisel, kus tudeng kardab, et tema jutt ei ole õppejõududest koosnevale komisjonile piisavalt adekvaatne. Olukorrast tingitud barjäär - peab arvestama esinemise kellaajaga, esinemiseks määratud ruumiga, päeva pikkusega ja muu taolisega, mis olukorda mingil moel segada võiks. 1.4 Esineja poolt loodud suhtlustõkked Ei hoia kuulajatega kontakti - nii nagu igapäevases silmast-silma suhtluses, soovib ka saalitäis kuulajaid. Seega peab silmsidet hoidma ning tegema kõik selleks, et igal kuulajal oleks tunne, et just temale esinetakse. Halb ettevalmistus, mistõttu räägitakse kuulajate teadmisi ning arvesse võtmata kas liiga keeruliselt või liiga elementaarsel tasemel. Probleemi vältimiseks tuleks enne esinemist kindlasti auditooriumi analüüs ära teha. Monotoonne kõne - esitlus peab sisaldama lugusid, emotsioone ja tundeid. Niipea, kui rongisõidu kombel monotoonselt muudkui edasi libiseda, võib kaotada ka oma kuulajaskonna.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed
kommunikatiivsuse kvalitatiivne muutus; eraldumine reaalsest maailmast ja suutmatus suhelda; Autism toitumishäired söövad vähe või söövad vaid kindlaid toite. unehäired; ümbritseva suhtes täiesti passiivne; tavaline situatsioon võib kutsuda esile ärevust, nuttu; varases lapseeas võib laps jätta mulje, et on kurt või pime; väldivad silmsidet raske maha rahustada Lapse autism mängu juures loovuse puudumine, laps ei mängi teiste lastega, ta naerab kohatult ja itsitab, keeldub rutiini lõhkumisest, süveneb ühte teemasse, suhtleb ühepoolselt, kordab kuuldud sõnu, väldib silmsidet, lapsel on eriline anne mõnel kindlal alal, käsitseb või keerutab mõnd objekti, tal on omapärased liigutused Aspergeri sündroom
Pildil "Madonna kroonimine" kroonivad inglid jumalaema enda kuningannaks. Hetk on niivõrd püha, et kõik tegelased suhtlevad omavahel sõnatus keeles - vaid pilkude abil. See on üksteisega kohtumine ajatus hetkes, täiuse ringis. See-eest maalil "Madonna granaatõunaga", kus figuurid on tihedalt koos, nende omavaheline suhtlemine puudub. Enamik tegelastest räägib iseendaga. Jääb mulje suletud ringist, piinavast üksindusest, loiust väsimusest. Vaid kaks inglit otsivad silmsidet nendega, kes asuvad väljaspool ringi, kes elavad tänases ajas. Ühel neist on ükskõikne ilme, teine aga piidleb silmanurgast, kulmud imestusest kõrgele kerkinud, uudishimulikult seda aega, kuhu kuulume meie. 1481. a-l kutsus paavst Sixtus IV kohale Botticelli ja teised prominentsed Firenze ja Umbriano kunstnikud, et teha freskosid Sixtuse kabeli seintele. Eesmärgiks oli ülemvõim Papacy üle- Sandro panus oli mõõdukalt edukas. Ta naases Firenzesse ja olles keeruka
· 8-9 kuul seisab toe najal ja roomab. Kõne areng · Kõne areng esimesel eluaastal- Vastsündinu on aktiivselt valmis looma seoseid ümbritseva maailmaga. Pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
