Sotsiaalpsühholoogia. Inimestevaheline suhtlemine (3)

Sotsiaalpsühholoogia
Inimestevaheline suhtlemine
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Suhtlemine, kehakeel 4
2. Suhtlemistõkked 5
3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6
3.1. Mõjutamismehhanismid 6
4. Kuulamine 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11
Sissejuhatus
Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga.
Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu.
Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilidest.
Sotsiaalpsühholoogia põhimõtted
Inimestevaheline suhtlemine
1. Suhtlemine, kehakeel
Inimesed suhtlevad iga päev. Suheldakse rääkides silmast silma, mobiili teel, Interneti teel. Suhtlemisviise on palju. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetamise protsess, mille käigust toimub tundma õppimine ja vastastikune tajumine . Suhtlemisprotsessid on kasutusel kõik psüühilised protsessid – taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu ja kõne. Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb.
Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist.
Sõnatud signaalid , parakeel, silmside ja žestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda „ridade vahelt“. Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata:

• distantsile inimeste vahel
  
• pilkkontakti olemasolule
  
• hääle tugevusele
  
• žestidele ja muudele kehaliigutustele
  

2. Suhtlemistõkked
Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist, nimetatakse suhtlemistõketeks.
Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja –moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks – keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud ja retsipiendist tingitud.
Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked:

• koht (ruumi suurus, temperatuur)
  
• müra (valju muusika , karjuv rahvamass)
  
• kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga)
  
• keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga)
  
• staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust )
  

Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked:

• kontakti puudumine
  
• segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine)
  
• monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada)
  
• ülelihtsustatud info
  

Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked:

• mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda)
  
• psühholoogiline barjäär
  
• hoiak, eelarvamus
  

On väga palju põhjusi, miks info kohale ei jõua. Suhtlemistõkkeid me igapäeva elus vältida ei saa, aga saame neid vähendada.
3. Mõjutamine ehk interaktsioon
Suhtlemise käigus toimub vastastikune mõjutamine. Suhtlemise kaudu saab mõjutada:

• käitumist
  
• hoiakuid
  
• tundeid
  
• enesehinnangut
  
• eesmärke
  
• teadmisi
  

ja palju muud.
Eristatakse peamiselt kolme mõjutamise viisi:

• Sisendamine (tõestamata mõjutamine)
  
• Sundimine (inimene pannakse toimina oma tõekspidamiste vastaselt)
  
• Veenmine (põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub)
  

3.1. Mõjutamismehhanismid
Inimeste mõjutamine toimub sageli märkamatult. On olemas kindlad mehhanismid , mille kasutamine anna pea alati mõjuefekti. Mehhanismid võib jaotada kolme rühma:

• Positiivsed mõjutamismehhanismid
  

• Negatiivsed mõjutamismehhanismid
  
• Sõltuvussuhtega mõjutamine
  

Positiivsed mõjutamismehhanismid tekitavad inimestes meeldiva tunde ja selle tagajärjel lastakse ennast mõjutada. Mõjutatakse emotsioonidega ja meeldivusega.
Emotsioonidega mõjutamine seisneb positiivsete tunnete väljanäitamises. Meeldivusega mõjutamine põhineb seisukohal, et inimene, kes on meeldiv, suudab paremini mõjutada kui ebameeldiv.
Negatiivsed mõjutamismehhanismid on sellised, mille kasutamine kahjustab inimest. Inimese enda soove, tahtmisi, vajadusi ei võeta arvesse. Inimene küll laseb ennast mõjutada, kuid tunneb ennast hiljem halvasti.
Negatiivsete mõjutamismehhanismide alla kuuluvad:

• Füüsilise vägivallaga mõjutamine
  
  • löömine
    
  • tõukamine
    

• Psüühilise vägivallaga mõjutamine
  
  • karjumine
    
  • hääletõstmine
    
  • ähvardamine
    
  • mõnitamine
    

• Demagoogiga mõjutamine
  
  • kainele mõistusele rõhumine
    
  • enamuse arvamusega manipuleerimine
    
  • faktidega vassimine
    
  • sildistamine
    

Sõltuvussuhtega mõjutamine põhineb asjaolul, et inimestel on oluliste vajaduste rahuldamiseks piiratud võimalused, siis see, kes neid võimalusi omab, omab ka võimu selle inimese üle. Sõltuvussuhte korral muudab inimene oma käitumist, hoiakut, väärtusi, muutub mina-pilt ja enesehinnang ning seda mõjutamise tagajärjel.
Levinumaks vajaduseks on rühmakuulumise vajadus, infovajadus ja autoriteedivajadus.
4. Kuulamine
Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Kõige suurem viga, mida suhtlejad teevad ongi see, et nad ei oska kuulata. Otsustatakse puudulikust infost lähtudes.
Kuulamise puhul eristatakse vaikset ja aktiivset kuulamist. Kuulamiseks vajalikud oskused võib jagada tingitult kuulamise eelduseks , vaikse kuulamise tehnikaks ja aktiivse kuulamise tehnikaks.
Eelduste puhul mõeldakse hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja keskendub partnerile, jätab kõrvale omad mõtted ja tegevused ning respekteerib partnerit. Hea kuulaja tunneb oma piire , teadvustab omi emotsioone, mis kuulamisel tekivad ja kontrollib neid. Ta on mõistev ja huvitatud.
Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega oma huvi ja mõistmise väljendamises. Kasutatakse noogutusi, naeratusi, miimikat ja ka häälitsusi. Vaikse kuulamise eesmärgiks on vestluse soodustamine. Sobib juhul, kui inimene on erutatud , ta pole endas kindel või tahab oma mure ära rääkida. Oluline vaikse kuulamise puhul on tõesti kuulamine, mitte katkestamine. ( Muuseas katkestavad rohkem mehed, kuna nad arvavad teadvad, mida teine öelda tahab.)
Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks ja vajatud info kättesaamiseks. Aktiivse kuulamise võteteks on täpsustamine, ümbersõnastamine ja kaja .

• Täpsustamise all mõeldakse küsimuste esitamist , mille abil saab muuta rääkija juttu täpsemaks.
  

• Kaja on tehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna või sõnapaar. Seda tehnikat rakendatakse siis, kui rääkija takerdub oma lausetega, ei leia õiget sõna või on ebakindel. Selle tehnikaga ei tasu liialdada.
  

Ümbersõnastamine tähendab partnerile tema teksti tagasi andmist. Tavaliselt on tagasi antav tekst lühem kui esialgne. Ümbersõnastamine peab olema hinnanguvaba
Kokkuvõte
Suhtlemine ja ka kuulamine on omaette kunstid . Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid.
Kasutatud allikad
Sotsiaalpsühholoogia alused (2002) Hayes , N
Suhtlemispsühholoogia Kidron, A
Kehakeel Pease, A
11