SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldus...
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamu...
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
Sotsiaalpsühholoogia terminis isikutaju käsitletakse erinevaid vaimseid protsesse mida inimesed kasutavad, et moodustada muljeid teistest inimestest. See ei hõlma ainult seda, kuidas me moodustame neid muljeid, vaid ka seda kuidas me teeme erinevaid järeldusi teiste inimeste muljetest. Võttes arvesse seda, kui tihti inimesed iga päev teevad selliseid otsuseid, näiteks kui te kohtute uue töökaaslasega hakkate te kohe kujundama selle inimese kohta esmamuljet. Lisaks kui te külastate toidupoodi peale tööd ning kassiir vaatab teid ja teeb teie kohta kohe mingid isklikud järeldused, mis sellest, et ta ei tea teist eriti midagi. Isikutaju võimaldab meil anda kiireid hinnanguid ja võtta vastu kiireid otsuseid, kuid see võib viia ka kallutatud või stereotüüpsetele arusaamadele teiste inimeste kohta. Isikutaju mõjutab meie igapäevast suhtlust teiste inimestega. Ilmselgelt on isikutaju väga subjektiivne ning seda võivad mõjutada mitmed muutujad...
Hallutsinogeenid MT12-PE Stephani Pille, Marianne Sagaja Sissejuhatus HALLUTSINOGEENID Uimastite rühm, mis päritolult erinevad üksteisest, kuid mis toime poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP, DOB (dimetoksibromoamfetamiin), ka nimetus Broom-STP, MDA (metüleendioksiamfeta...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitus...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA Brenda Kozlovki M12 Mina sellisena, nagu ma olen iseenda jaoks- *Iseenda jaoks olen ma tavalise välimusega ,vahel kergesti ärrituv,lõbus tüdruk.Mulle meeldib sporti teha,sageli pean ennast sundima,et vajalikud toimetused saaksid tehtud,sest tihtipeale tuleb laiskuseuss sisse ,teinekord,aga teen meeleldi palju toimetusi vähese ajaga.Arvan,et ma olen tavaline neiu,midagi erilist endas ei leia.Mulle ei meeldi inimesed kes norivad inimesi tema rahvuse pärast.Koolitöid eriti meeleldi ei tee,ma leian endale alati mingi põhjuse,et miks ma seda teha ei saa. Mina sõpradele vaatenurgast, st. millisena ma näitan ennast oma sõpradele *Sõpradele näitan ennast sellest vaatenurgast kuidas parasjagu tuju on.Ma ei ole võtnud endale mingit hoiakut,et peaksin kellegile meeldima.Olen just selline nagu olen ja kui kellegile see ei meeldi ...
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
