Küsimus 8 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on tootmise ettevalmistamise põhinõuded? Vali üks: a. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks b. Konstruktsiooni tehnoloogilisuse tagamist, valmistusprotsesside projekteerimist ja rakistuse projekteerimist ning valmistamist c. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist Tagasiside Õige vastus on: Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist. Küsimus 9 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Select one: a. Voolkoostamine transportoperatsioonide(vahendite) kasutamisega b. Statsionaarne konveierkoostamine c. Järjestik-paralleelne käsitsi koostamine Feedback The correct answer is: Voolkoostamine transportoperatsioonide(vahendite) kasutamisega Question 7 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on tootmise ettevalmistamise põhinõuded? Select one: a. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist b. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks c. Konstruktsiooni tehnoloogilisuse tagamist, valmistusprotsesside projekteerimist ja rakistuse projekteerimist ning valmistamist Feedback The correct answer is: Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise
Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Uudne võte- kollaa. See on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine. Kubismi kuulsaim esindaja on Pablo Picasso
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleem...
MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5
Toimetulek stressiga Stress tabab mingil hetkel meist igaühte keda tööl, keda koolis. Kuigi igal juhul on tegemist üldjoontes sama häireseisundiga, tuleme me sellega erinevalt toime. Stressiga toime tulekuks tuleb kõigepealt jõuda selle allikani. Põhjalikult tuleb analüüsida, millest stress võib põhjustatud olla ning hakata tekitajaga tegelema ning läbi viima muutuseid. Sellegipoolest pole mõtet püüda kõike korraga ära lahendada. Kui üritada kõikidest stressipõhjustajatest kohe lahti saada, võib see põhjustada hoopis suuremat stressi. Võitluses stressi vastu on väga suur tähtsus perekonnal ning sõpradel. Kui pere- ning sõprusringist abi ei saa, tuleks pöörduda professionaalse nõustaja poole. Üheskoos saab läbi analüüsida stressi põhjused ning püüda edaspidist stressi vältida. Mõnikord piisab vaid vestlusest hea sõbraga, et saada suurele allikale lahendus. Et vabaneda ...
b. Lõikeriist, töödeldavad mõõdud tolerantsidega, vajalik pinnakaredus c. Detaili joonis, lõikeriist, töödeldavad mõõdud, baseerimisskeem 7 : 3,00 Mis on tootmise ettevalmistamise põhinõuded? : a. Konstruktsiooni tehnoloogilisuse tagamist, valmistusprotsesside projekteerimist ja rakistuse projekteerimist ning valmistamist b. Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist c. Tootmise ettevalmistamise all mõistame materjalide, tööjõu ja seadmete hankimist uute ülesannete jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi
Olge aus. Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest kogemustest, seega olge autentne. Kirjeldage arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovige oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Olge austav. Me ei oota, et iga teie kokkupuude mõne koha või ettevõttega oleks täiuslik. Mõnikord võite soovida jagada ka negatiivset tagasisidet. Isegi kui olete vihane, proovige anda konstruktiivset tagasisidet. Ettevõtte omanikud saavad kasutada tagasisidet selle parendamiseks. Kirjutage hästi. Inimesed pööravad teie öeldule rohkem tähelepanu, kui kirjutate korrektselt ja läbimõeldult. Veenduge, et tekst on loetav ning ärge kasutage üleliigseid suurtähti või kirjavahemärke. Olge grammatiliselt korrektne, kontrollige õigekirja ning vältige roppusi. Inimesed ei otsi tingimata ametlikke aruandeid, vaid tahavad teada, mis on teatud koha puhul märkimisväärne
Küsimused mida esitada tööandjale Gert Kaasik Regor Laanemaa TAH-13 Küsimused, mida esitada tööandjale Töövestluse lõpus võidakse teilt küsida: "On Teil küsimusi?" Tavaline vastus on: "Ei, te seletasite kõike piisavalt põhjalikult". See on vale vastus. Olete lasknud käest võimaluse küsida olulisi küsimusi, mis aitaks Teil otsustada, kas soovite selles ettevõttes töötada. Valmistage enne intervjuud ette 5-6 küsimust ja võtke need endaga kaasa. Kui tuleb aeg esitada küsimusi, võtke oma nimekiri välja. See näitab, et olete teinud ettevalmistusi. Samas on Teil ka hea võimalus hankida informatsiooni, mis aitaks Teil teha teadlikku otsust. Missuguste isikuomadustega töötajad on Teie meeskonnas edukad? Uuri välja, mida tööandja tegelikult tahab. Omadussõnad, mida ta oma meeskonna kirjeldamiseks kasutab, viitavad omadustele, mida ta selle töö puhul kõige väärtuslikumaks peab. Mõtle, kas need omadussõnad sobivad kokku sinu omadustega. Kas uu...
tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Olulise tähtsuse omandasid välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad
PROTSESSI KIRJELDUS 1. Muudatuse soovi esitamine - leitakse parem viis süsteemi toimimiseks ning muutuse ellu viimiseks on vaja esitada soov arendajale 2. Muudatuse plaani loomine - muudatuse esitaja ja muudatuse looja arutavad läbi kõik võimalikud variandid ja kaasnevad ohutegurid ning pannakse paika esialgne plaan 3. Muudatuse mõju hinnang - haldur hindab muudatuse looja ja esitaja poolt üles antud esialgse plaani tõhusust, annab konstruktiivset kriitikat ja edastab oma lõppotsuse sobilikkuse kohta 4. Kooskõlastamine - muudatuste plaan vaadatakse üle muudatuste nõukogu poolt ja nõukogu otsustab, kas seda muudatust on mõistlik teha või mitte 5. Teavituse korraldamine - haldur edastab lõpliku muudatuse plaani arendajale 6. Muudatuse loomine - arendaja viib ellu halduri poolt esitatud muudatuste plaani 7. Muudatuste järgne testimine - testija kontrollib arenduskeskkonnas selle muutuse sobivust ning annab tagasisidet 8
koolitusel osalenutes, kuid töösuhe kestab vaid mõned kuud. Osa koolituse läbinutest ilmselt ei viitsigi tööle naasta, aga siin ongi elukestvaõppe alustalad motivatsioon ja sotsiaalsete oskuste rakendamine juba ammuilma kaotsi läinud, sest elukestva õppe kujundamine peab algama juba kodust ja lasteaiast. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid endale teadvustama elukestvaõppe kui elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu ,,mootori", mille tõrgeteta tööks on vaja kõikide osapoolte konstruktiivset koostööd. Eesti Koostöö Kogu mitmest aruande osast aga paistab välja tõsiasi siiani Eestit edasiviinud arenguressursid hakkavad ammenduma. Pikemad tööpäevad, kõrgema taseme hariduspaber või muulastele laialdasem keeleõpetamine pole enam need mootorid, mis meid Euroopa parimate hulka viivad. Kiire arengu jätkamiseks tuleb vastata palju keerulisematele küsimustele millistele majandussektoritele tasub Eestis
Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga dekoratiivsemad , kui gooti stiili omad ning nende ülesandeks on mõjutada inimeste tundeid, hämmastada. Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile, kus segunevad tõelised ja maalitud detailid, mida on üsna raske üksteisest eristada. Kogu see kirev mass peidab enda all kiriku konstruktiivset süsteemi (näiteks tehti lagi puust, kuid püüti varjata selle tõelist materjali). · Barokk-kiriku välisilmes olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist ühendavad külgedel barokile iseloomulikud detailid voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv. Fassaadi detailid sarnanevad renessanssiaegsetega (poolsambad, pilastrid,
ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo. Ludwigsburgi residents Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733.
See on tänapäeval osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legend Rooma asutamisest ja Augustusest oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi. 10. Fortuna Virilise temple See on osaliselt säilinud vabariigiaegne tempel Roomas, kus on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid. Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Kunagised sambad on asendunud poolsammastega ning neil pole olulist konstruktiivset osad ning nad on mõeldud lihtsalt kaunistamiseks. Eliis Mets 10B .
Grupp on nii kindel oma ideedes, et nad ei vaatle tegevuse plaane erakorralistes olukordades. Grupimõtlemise vältimiseks võib arvestada järgmisi soovitusi: Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega,
*Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid
Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi erinevaid olukordi, õpitakse käituma tasakaalukalt ja konstruktiivselt. Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist ebaõnnestumisele. Lisaks on programmis kõlbluse- ja viha juhtimise treeningut. Kõlblustreeningus arendatakse kõlbelise mõtlemise oskusi ja võimet mõista kaasinimeste seisukohti. Samuti lahendatakse moraalseid dilemmasid, mis puudutavad erinevaid põhiväärtusi (ausus, austus, elu). Viha juhtimise treeningus õpitakse oma viha ohjama ja ettepoole tagajärgedele mõtlema. Programmi pikkus on 12 kohtumist, mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi.
on kahekorruseline ja kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, mida võib kohata ka Voluut ornamentikas. Barokk-kiriku välisilme Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat.
muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada. Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; 7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistel...
................................................................. 15 Sissejuhatus. Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu . Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus. Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju. Samas, Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisi...
3. Prantsusmaal. ja Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem stiil, mida nim. hoopiski vanaks klassitsismiks 5.)Barokki kiriku Lääne- fassaad: keskosa kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid -nn. voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8
fiksatsioon võib olla homo-seksuaalsuse alus-põhjus. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse. Latentne faas: umbes 6. eluaastast kuni puberteedini. Latentne faas on suhtelise rahu faas. Seksuaalsed ja agressiivsed tungid on vähem aktiivsed. Genitaalne faas: puberteedijärgne. küpsus ja loovus, ning elu paremaks muutmine. Seega pole see ainult uue elu loomine (paljunemine), aga ka intellektuaalne ja artistlik loovus. Eesmärgiks on õppida, kuidas lisada ellu ja ühiskonda midagi konstruktiivset. Latentsele ja genitaalsele faasile pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. Unenägude tõlgendamine Freud pööras suurt tähelepanu unenägude analüüsile- ta pidas unenägusid otseteeks alateadvuse juurde. Levinud unenäotüüpe ja nendele pakutavad tõlgendused Freudilt: Eksamiärevuse unenäod on sagedased enne mingit vastutusrikast ülesannet, mis seab ohtu indiviidi maine ja staatuse. Kukkumine- kukkumisunenäod toovad ilmsiks inimese sisemise ärevuse
aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Eristatakse kahte toimetulekustiili: 1) Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla
They are represented in the exhibition by full-scale, black-and-white photographic reproductions. One of the strengths of the exhibition is the assembly of preliminary studies for most of the works. These were done in oil, watercolor, ink and pencil. These help convey a sense of the three lost compositions, but cannot hope to replace the actual canvasses. The viewer is left with a profound feeling of loss for the destroyed works. Esimest põhisuunda nn. konstruktiivset e. geomeetrilist abstraktsionismi esindas KAZIMIR MALEVITS(1878-1935). -Malevits hakkas Moskvas esimesena maalidel üksnes ristkülikuid ja ruute kujutama -1915. valmis tal teos ,,Must ruut valgel pinnal" -"Valge ruut valgel pinnal" 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. Selles laadis lõi oma kirevaruudulised maalid ka hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944) Ta
o lõikejoon on vahemikus 0,30,6 mm; o pealkirjad on vahemikus 0,50,7 mm; o mõõtarvud ja muud kirjad on vahemikus 0,250,35 mm. Kirjanurk joonistel pole vajalik, aga kindlasti peab olema igal joonisel üliõpilase nimi, rühm ja kood; Joonised võib vormistada arvutigraafika abil või käsitsi, kuid vormistus peab olema korrektne. Töös hinnatakse: Hoone konstruktiivset lahendust ja tarindite valikut ja lahendusi (vundament, põrand, sein, lagi, katus jne.); Hoone plaanilahendust, väliskuju, vastavust lähteülesandele; Seletuskirja; Korrektset vormistust, jooniste kokkulangevust, Tähtaegadeks esitamist. Töö on eelduseks eksamile pääsuks ja mõjutab eksami tulemust 10 protsendipunkti võrra. Töö esitamise tähtaeg on: 28. märts 2009: hoone plaanilahendus ja vaated; hiljemalt 20
joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes konstruktiivse loogika näitlemine, sest tegelikult pole ei alumise ega ülemise korruse poolsammastel mingit konstruktiivset osa. Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad, nn. termid. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale
ilmnevad teatud aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Eristatakse kahte toimetulekustiili. 1. Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2. Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast,
läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Eristatakse kahte toimetulekustiili: 1) Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla
esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
kohtunikke ja pealtvaatajaid. Treenerid: - olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele; - õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama ka teistelt sama; - mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste või pealtvaatajate ees; - säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi reeglite vastu eksinutele; - austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset; - kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja ausad; - mitte soodustama suhtumist - “võit iga hinna eest”. Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Meedia: - kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone;
teistelt! Mõnel teismelisel on "seesmine kritiseerija" - sisehääl, mis leiab kõiges halba, mida ta ka ei teeks. Ja sellises keskkonnas on enesehinnangul loomulikult raske kasvada. Mõni on oma kriitilise hääle kujundanud vanema või õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult konstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võib-olla sa
aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Eristatakse kahte toimetulekustiili: 1) Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus (näiteks töö kaotanud mees loeb ajalehekuulutusi, et leida tööpakkumisi, paneb end kirja tööbörsil, küsib tuttavalt, ega tal ei ole tööd pakkuda). 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks töö kaotanud mees läheb sõpradega välja õlut jooma). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla
Motiveeriva töökeskkonna loomisel peab tööandja jälgima üldisi põhimõtteid, aga samas tuleb arvestada üksikuid töötajaid, tuleb tunda nende käitumis- ja elustiile. Toetavat töökeskkonda iseloomustab iga inimese respekteerimine ning väärtustamine, usaldus inimestevahelistes suhetes ja koostöö. Pika kogemusega töötajad vajavad samuti kui nooredki juhilt ärakuulamist, huvi tundmist, tunnustust hea töö eest ning konstruktiivset, toetavat tagasisidet edasiminekute kohta. Vältida tuleks "unustamisest" põhjustatud negatiivset emotsiooni, mis võib võtta töömotivatsiooni. Üheks kõige väärtuslikumaks tunnustuseks juhi poolt on töötaja kaasamine oluliste juhtimisotsuste tegemisse. Iga inimese jaoks on oluline, et tal oleks töökohas suhtlusgrupp, kelle hulgas ennast hästi tunda. Tööandja huvi võiks olla ühtekuuluvustunde omapoolne soodustamine. Vältida tuleb
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
konflikte. Toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast. Eristatakse kahte toimetulekustiili: 1) Probleemi lahendamisele keskendumine püüd teha midagi konstruktiivset pingelises olukorras, et leida lahendus 2) Emotsioonidele keskendumine püüd reguleerida stressiolukorra poolt tekitatud emotsioone (näiteks eksamil põrunud õpilane läheb sõpradega väljakinno). Enamus inimesi kasutab mõlemat toimetulekustiili ja nende efektiivsus sõltub olukorrast, millega püütakse toime tulla. Näiteks tööalastes probleemides kasutatakse kõige rohkem probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga
sõnavara, morfoloogia jne) jääb täiesti konstantseks. Erinevalt teistest suurtest zanridest tekkis ja küpses romaan just välise ja sisemise mitmekeelsuse järsu aktiviseerumise tingimustes. Seepärast saigi romaan asuda juhtima uusaja kirjanduse keele ja stiili arengu uuenemisprotsessi. Romaani zanristruktuuri temaatilisi momente puudutavad omadused ilmnevad ja selguvad kõige paremini romaani ja eepose kõrvutamisel. Eepost kui zanri iseloomustab kolm konstruktiivset tunnusjoont: 1) eepose aineks on rahva eepiline minevik Goethe ja Schilleri järgi ,,absoluutne minevik" . 2) eepose allikaks on rahvapärimus (mitte aga isiklik kogemus ja sellest väljakasvav vaba väljamõeldis) 3) Eepilist maailma lahutab kaasajast s.t. lauliku (autori ja kuulajate) ajast absoluutne eepiline kaugus Eepose maailm rahva kangelaslik minevik, rahva ajaloo maailm. Kujutatava maailma kuuluvus minevikku on eepose kui zanri konstitutiivne vormitunnusjoon. Eepos ei ole
· "Halo-efekt" laen psühholoogiavaldkonnast. Toodud siia piltlikustamaks situatsiooni, kus üksikute äärmisel negatiivsete v positiivsete kogemuste pinnalt tulemuslikkuse hindamisel tehakse meelevaldseid üldistusi. · Vähene kriitilisus ja kontroll juhid ei soovi igapäevase harmoonilise töökeskkonna nimel piisavalt kriitiliselt kontrollida enda töötajaid, neile 6 vajadusel igapäevase tulemuslikkuse juhtimisel ka konstruktiivset kriitikat teha või negatiivset tagasisidet anda. · Formaalsus tulemusjuhtimine taandub perioodilisele mehhaanilisele tabelite täitmisele, mida tehakse selleks, et ,,keegi seda ju nõuab". 5.Tulemusjuhtimine organisatsioonides Tulemusjuhtimine peegeldub väga selgelt Euronicsi kauplusketis, kus vestlesime antud ettevõtte töötajaga. Töötajaid motiveeritakse läbi erinevate müügimängude, kus töötajal on võimalik teenida endale kasumlikke preemijaid
Müüritise tugevdamine toimub põhiliselt müüritise võrkudega armeerimise teel, kus müüritise täiendav tugevus saavutatakse ruumilise pingeolukorra loomisega täiskividest müüritises võrkude abil. Võrgud pannakse horisontaalvuukidesse ja ühe võrguga tugevdatav ala haarab teatava hulga kiviridasid võrgu all ja peal. Müüritise arvutuslikul tugevdamisel on see ridade arv määratud, samuti on määratud võrgu silm ja traadi läbimõõt. Kasutatakse ka nn konstruktiivset armeerimist, kus võrgud pannakse vastavalt väljakujunenud praktikale. Vuukidesse või kiviuuretesse pandud armatuurvarraste abil võib müüritisest moodustada ekstsentrilise surve ja painde elemente. Need elemendid kujundatakse kõik arvutuste alusel. Müüritise armeerimine võrkudega Võrgud pannakse ladumise ajal horisontaalvuukidesse. Arvutuslikul tugevdamisel määratakse kõik võrgu parameetrid arvutusega. Samasugust tugevdamist võib kasutada konstruktiivsel tugevdamisel,
armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Kõige paremaid tulemusi annab Fibo Bi-armatuur. Poolekiviseotise puhul peab ankurduse pikkus olema vähemalt 300 mm. Suurte avadega kandvates seintes on aknapilastritel ja vahetult nende all asuvatel osadel oluliselt suuremad pinged kui nt lihtsatel rinnatiste osadel. Kokkusurumine, mis tekib suurte pingete tõttu, võib põhjustada pragude teket pilastrite all. Seetõttu
M.F. Paulsen nimetab tagasiside aspekte, mida õppijad õpetajalt ootavad: • Ausat ja objektiivset hindamist • Tehtud töö kohtlemist respektiga • Määratud hindele selgituse ja põhjenduse andmist • Selget osutust, kuidas nad saaksid paremaks muutuda nii spetsiifilistes vastustes küsimustele kui ka üldiselt • Julgustust ja taaskinnitust oma suutlikkusele ja progressile • Konstruktiivset kriitikat ja nõuandeid • Võimalust soovi korral hindajale vastata • Õigeaegset (enne järgmise ülesande täitmise tähtaega) vastust/tagasisdet [2]. Hindamisel ja tagasisides tuleb arvestada ka õppijate soove ning ootusi: milliseid külgi nemad väärtustavad, millist tagasisidet-hindamist vajavad ja kuidas õppejõud peaks seda tegema [2]. 4 Õpetamise ja õppeainete tagasisideküsitluse eesmärgid on
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini ta...
Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. 1. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmistest ja oskustest ning õpilase hoiakutest ja väärtustest. 2. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal täiendavat, julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta. 3. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi. Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine.
PAUL CEZANNE Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2. Elu ja Töö.........................................................................................................................................4 Perekond ja varajased aastad...........................................................................................................4 Cezanne kunstnik..........................................................................................................................4 Näitused ja teemad...........................................................................................................................5 Cezanne'i surm.................................................................................................................................5 3.Cezanne'i loominguperioodid.......
kontserdid jne. · Kõrge tehniline spetsialiseeritus ning tegevuse koordineeritus. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Koostöö kuldreeglid · Väärtusta erinevusi · Erista probleeme inimestest · Kinnita tähelepanu eesmärkidele, mitte isikutele · Austa ja usalda teisi inimesi · Selgita kannatlikult oma seisukohti · Kuula teiste seisukohad ära · Otsi vastastikku kasulikke kokkuleppevariante · Anna ja küsi konstruktiivset tagasisidet · Kontrolli oma emotsioone, mitte teiste omi · Juhi koostööprotsessi ja hinda aega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Mis võib viia koostöös vastuoludeni? · avalik usaldamatus kellegi suhtes · kaasvestleja katkestamine, kui ta avaldab oma arvamust · isikliku antipaatia avalik näitamine · pidevad väikesed torked · inimese rolli tähtsuse vähendamine, talle negatiivse hinnangu andmine
patenteeritud, kuid kõigil neil on probleeme veebirakendustega. Keskendutakse vaid luku funktsionaalsusele, kuid unustatakse, et klient soovib ka motiveerivat, arusaadavat kasutajaliidest, mis muudaks luku igapäevase kasutamise märkamatuks ja meeldivaks tegevuseks. Urban Smartlock loob rakenduse, mis on kasutajasõbralik, moodne ning mis kõige tähtsam, turvaline ning kasutajate vajadusi rahuldav. Arendamisprotsessis kaasatakse reaalseid kliente, kes saavad anda konstruktiivset tagasisidet. Ettevõte tooted jäävad välismaiste konkurentidega samasse hinnaklassi (300€ - 500€). Arvestades seda, et ettevõte alustab oma tegevusega Eestis, on antud hinnaklass igati sobilik. Eesti konkurentide toodete hinnad on üldiselt kallimad (500€ - 1000€). 4 Oma tooteid disainides arvestab Urban Smartlock eestlaste loomusega ning tagasihoidlikkusega
Treenerid: - olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele; - õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama ka teistelt sama; - mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste või pealtvaatajate ees; - säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi reeglite vastu eksinutele; - austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset; - kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja ausad; - mitte soodustama suhtumist - "võit iga hinna eest". Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Lapsevanemad:
Teadmine juhtunust ei kao. Ka hiljem, muude probleemide lahendamisel, võidakse teisele tehtut meelde tuletada. P e t t u m u s e s t lõplikult üle saamiseks võib kuluda aastaid. Ebaefektiivne käitumine suhteprobleemide korral Konflikt soosib mitteratsionaalset käitumist. Enda tahtmise läbisurumisel proovitakse võtteid, mis võivad anda küll hetkel võidu, kuid ei aita lahendada suhteprobleeme. Rahulolematus või pettumus abielus ei leia sageli konstruktiivset lahendust. Üheks kanaliks, millesse rahulolematus abikaasa ja pereeluga tihti suunatakse, on f ü ü s i l i s e l t v i g a s t a v k ä i t u m i n e. Paradoksaalsel kombel käitub inimene sagedamini agressiivselt just lähedastega ja mitte niivõrd võõrastega. Ollakse kindlad, et selline käitumine ununeb. Seda lubavad sageli arvata varasemad analoogsed olukorrad, kus pärast riidu on elu liikunud tagasi endistele rööbastele, kuigi juhtum on jäänud valusalt hinge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
