VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
arteriaalseks hüpertensiooniks e. kõrgenenud vererõhuks. Vererõhu väärtus alla 90/60 on arteriaalne hüpotoonia e. madal vererõhk. Vererõhu mõõtmise aparaadid: 1. Täisautomaatne vererõhuaparaat(Vererõhu mõõtmiseks asetatakse õlavarrele mansett, pärast nupule vajutamist alustab aparaat manseti täitmist ja seejärel vererõhu mõõtmist.) 2. Poolautomaatne vererõhuaparaat Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Aparaat mõõdab nii vererõhku kui ka pulsisagedust. 3. Mehaaniline vererõhuaparaat .Vererõhu mõõtmiseks peab ise ballooni abil mansetti piisavalt rõhku pumpama. Siis tuleb avada ballooni ventiil ja langetada rõhku mansetis. Samal ajal tuleb stetoskoobi abil kuulata pulsilööke küünarliigese sisepinnalt. Mehaanilise aparaadiga ei ole võimalik mõõta pulsisagedust. Mõõtmisel peab olema käsi südame kõrgusel ja inimene peab olema
transportida suuri transportida mööda kaevandused hästi koguseid tankerite ja torujuhtmeid, ei vaja mehaniseeritud masinad torujuhtmetega puhastamist ehk kaasaegsed saavad ümbertöötlemist, gaasi ei korraga palju toota pea pumpama, tuleb survega ehk lihtne kätte saada, põletamisel vähe saasteaineid Kasutamise puudused ehk Kütte varastamine Kui vedada Saastab keskkonda palju keskkonna probleemid torujuhtmete kaudu ja kui torujuhtmetega siis kallis - co2 kasvuhoonegaasid
Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere
Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt intensiivne punaliblede teke
sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse.) Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga
hambad taga, et puristada merisiilikuid. ,,HAI HINGAMINE VEE ALL" Haid ja teised kalad omastavad veest hapnikku lõpuste abil. Veresooni pidi lõpustest ülejäänud kehasse. Paljud aktiivset jahti pidavad haid peavad pidevalt ujuma, et hapnikurikas vesi liiguks läbi lõpuste. Kui sellised haid peatuvad, upuvad nad hapnikku puuduses taga järjel. Mõned põhjaeluviisiga haid on võimelised kohapeal lesides vett läbi lõpuste pumpama ja suudavad nii eelpooltoodud olukordi vältida. ,,HAI NAHK" Haide nahal on üle keha pisikesed ogad. Need on plakoidsoomuste ogad, mis ulatuvad läbi naha. Ogad juhivad vett hai kehast mööda ja aitavad tal vees edasi libiseda. Tänapäevastel ujumistrikoodel on samuti pisikesed hambakesed. See on hai naha ogade imitatsioon, et aidata ujujatel kiiremini vees edasi liikuda. Haide soomuseogad on suunatud tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA"
lyric(s) laulusõna(d) mahogany mahagon mammal imetaja mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma- objection vastuväide off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima
meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Südame- ja vereringe haiguste tagajärjed
tootmiseks. See vähendab ka suurel määral metsas elavate liikide eluruumi ning mõnelpool maailmas isegi teatud liikide väljasuremisohtu sattumist. Nagu näiteks bambusmetsade raie on tohutult suur ning seetõttu pole pandadel ehk bambuskarudel enam piisavalt toitu ning nende arvukus on väga väikseks jäänud. Samuti põhjustab probleeme ka nafta puurimine. Selle tõttu kasvab ka kütuse tarbimine ning see sunnib inimesi järjest rohkem naftavarusid tühjaks pumpama. See kõik tekitab suurel hulgal süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi mis küll laseb valgust ja soojust maale kuid soojus enam tagasi minna ei saa, sest süsihappegaas takistab seda. Seda nimetatakse „kasvuhoone efektiks“. Maale jääv soojus tõstab keskmist õhu temperatuuri ning see põhjustab jäämägede sulamist. See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist
ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda
2% Peamine kaevandus ala on El Termiline aur Maagaas Bourma Kombineeritud tsükli energia Naftat hakati seal välja 44% 43% Tuule,hüdro ja pumpama 1966 aastal päikeseenergia Praeguseks ajaks on seal 12 nafta leiukohta 11% Kultuur Tuneesia kultuur on kujunenud umbes 3000 aastat tagasi Ajaloos on olnud Tuneesias palju erinevate rahvaste sisserännet Tuneesia kultuuri on voolinud ajaloos: roomlased, juudid,
• Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima); 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat;
*sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja
9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes)
turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused.
ebameeldiv või kandub edasi Ataki ajal on pulss kiirenenud Stenokardia diagnostika ja ravi Kõige olulisem on inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm Lisauuringuna kasutatakse südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat Veloergomeetria Koronarograafia Vajalik võib olla kirurgiline sekkumine Südamepuudulikkus See on seisund, kus süda ei ole võimeline piisavas koguses verd pumpama ja tekivad iseloomulikud hemodünaamika häired Krooniline südamepuudulikkus tekib aja jooksul, kui organism üritab puudu olevat kompenseerida Tekkepõhjuseid on mitmeid: kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südamekasvajad, kardiomüpaatiad Südamepuudulikkuse riskitegurid Isheemiatõbi Hüpertentsioon Kõrge kollesteroolitase Kõrge vanus Ülekaalulisus Diabeet Suitsetamine Kroonilise südamepuudulikuse tagajärjed
kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad
1. Millega tegeleb energiamajandus?(3) Energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamiseks tarbijatele. 2. Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? A)Taastuv ressurss, mis leiab nii kasutamist kui ka tsüklilist moodustumist. B)Taastumatu-kasutatakse kui ei moodustu ehk valekasutuse korral saab otsa kunagi, ressurss ei taastu. C)Ammenduvad loodusvarad on niisugused, mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on ...
· Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda Paremasse kotta suubuvad kehaveenid, hapnikuvaene veri, suunab vere paremasse vatsakesse.
(1997) 12. Bassein täitub kahe toru kaudu 6 tunniga, kusjuures üks nendest torudest täidaks basseini 5 tundi kiiremini kui teine. Kui palju aega kuluks basseini täitmiseks kummagi toru kaudu eraldi? 13. Kaks pumpa koos pumpaksid basseini tühjaks nelja tunniga. Pumbad pandi korraga tööle, ent kolme tunni pärast läks esimene pump rikki. Teisel pumbal kulus järelejäänud vee pumpamiseks veel neli tundi. Kui kaua oleks pidanud järelejäänud vett pumpama esimene pump, kui esimese pumba asemel oleks samal hetkel läinud rikki teine pump? (1997) 14. Kaks müüriladujat, kellest teine alustab tööd 1,5 päeva hiljem kui teine, lõpetavad töö 7 päevaga. Kui sama töö anda mõlemale müürsepale eraldi, siis esimesel kuluks töö lõpetamiseks 3 päeva rohkem kui teisel. Mitu päeva kulub töö lõpeamiseks mõlemal müürsepal eraldi? 15. Kaks töölist pidid valmistama partii ühetüübilisi detaile
Ekstreemsetes temperatuuritingimustes (-20ºC ja alla selle) saab aku tugeva koormuse. Sellistes tingimustes võib soojendi töötamise aega vähendada 10-15minutini ja seejärel jätta soojendi sõidu ajaks sisselülitatuks, kuni auto mootor saavutab normaalse töötemperatuuri. Seisukütteseadme tööpõhimõte 1.Seisukütteseade aktiveeritakse kas mobiiltelefoni või mugava taimeriga. 2.Vahetult pärast käivitamist hakkab dosaatorpump pumpama kütusepaagist kütust kütteseadmesse. 3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7
Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka kütuse tarbimine mis omakorda sunnib aina rohkem ja rohkem naftavarusid tühjaks pumpama. See kõik tekitab veelgi suurema hulga süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi, mis küll laseb Päikese soojus-valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt". Soojus jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning lõpptulemuseks on jäämägede sulamine, mis tekitab ulatuslikke üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed kaotaksid kodud, osad riigid kaoksid, kliimamuutused,
Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid,
Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnivad sarvedega. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga samasse sugukonda kuuluvad okaapid. 4 Kaelkirjaku süda peab pumpama verd pähe, mis asub südamest umbes kolme meetrit kõrgemal. Sellepärast on looma süda suur ja võimas, kaaludes umbes 11 kilogrammi. Et vererõhk oleks enam- vähem ühtlane ka siis, kui loom kuue meetri kõrgusel sööb või maapinnal joob, on kaelkirjakul keeruline vereringlus. Võimas kaelaveen on nagu mahuti, mis kogub endasse üleliigse vere, kui kaelkirjak näiteks juues pea langetab. Kui loom pea uuesti üles töstab, on ta takistuseks, et veri liiga kiiresti südamesse ei valguks
täidetud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- e kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mida paremini kivimid vett juhivad seda rohkem peab vett maa seest välja pumpama. Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Väike on põhjavee reostuskaitstus
tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja. Et rehvi ja kehva teepinna(muda, lumi, jää, vms) napi haakuvuse kaudmiseks pole palju vaja
Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
www.hmv-systems.fi EDS tööpõhimõte Piduripedaalile vajutamisel kandub rõhk peasilindrist hüdraulilisele ümberlülitusklapile ja klapp sulgub. Samal ajal kandub rõhk ka läbi avatud eraldusklapi ja pealevooluklapi rattapiduritesse. Pealevooluklapp on normaalolukorras, kui vool mähist ei läbi, avatud ja äravooluklapp suletud. Rõhu suurendamine Ühe vedava ratta kaapimisel sulgeb juhtplokk eraldusklapi ja käivitab pumba. Pump hakkab pumpama pidurivedelikku rattapidurisse. Ratast pidurdatakse kuni kaapimise vähenemiseni. Rõhu hõoidmine Rataste pöörlemissageduse erinevuse vähenemisel lülitab juhtplokk pumba välja ja sulgeb pealevooluklapi. Äravooluklapp on endiselt suletud. Rõhu vähendamine Rataste pöörlemissageduste võrdsustumisel katkestab juhtplokk pealevooluklapi vooluahela ja klapp avaneb. 3. ASR - Kaapeväldik - väldib sõidu ajal rataste kaapimise (EDS - töötas ainult sõidu alustamisel);
-moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed -pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad -arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment. -käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad -süda hakkab verd pumpama -embrüo närvisüsteem on peaaegu välja kujunenud -hakkavad arenema luurakud -embrüol on kopsud, sool, maks, neerud ja sisesuguelundid, kuid kõik ei ole täielikult välja arenenud KAHEKSAS RASEDUSNÄDAL -sellest nädalast alates võib embrüot nimetada looteks -lihtsas vormis on arenenud kõik tähtsamad siseorganid, kuigi need ei paikne veel oma lõplikus asukohas -nägu on äratuntav, eristada võib ninaotsa ja ninasõõrmeid. Lõualuu kaks poolt on ühinenud suuks, arenenud on ka keel
mujalt. · Eksport ja import USAga on mõlemad tasapisi tõusnud aga probleemiks on, et import on ületanud ekspordi. Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole. · Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla. Kui see tõele vastab, tõstab see Brasiilia maailma kaheksandaks naftariigiks. Kui 2010. aastal hakatakse naftat pumpama, tugevdab see kogu majandust ja valuutat. · Brasiilia valitsus usub, et majandustõus jätkub sama kiirusega järgmised 15-20 aastat, kuid majandusanalüütikud kahtlevad selles. Analüütikud väidavad, et majanduskasv on saavutanud oma lae ja jahtub märgatavalt. · Suurenenud kaubandusaktiivsus Hiinaga ja ülejäänud maailmaga näitab, et Brasiilia ei ole enam nii sõltuv USA-st kui varem. Turg · Ajalugu näitab, et kui USA dollari hind tõuseb ,siis Brasiilia reaali hind langeb ja ka
Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning võivad surra toidupuuduse kätte. Inim- ja loodusliku tegevuse kombineerumise tagajärjel võib hariliku ebapärlikarbi populatsiooni ohustada ka orgaaniliste setete ülekoormus vooluveekogus. Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii jõeäärsete alade niitmine ja kasutamine karjamaadena, mille tagajärjel niidetud hein vette võib
moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike toksiinide toksilisus madala hapnikusisalduse korral on suurem ning seetõttu peavad kalad 5 piisava hapnikukoguse saamiseks rohkem vett läbi lõpuste pumpama. Sel moel suureneb ka lõpustega kontakteeruvate toksiinide kogus ja need võivad sealtkaudu kalasse imenduda. Mitmed reovees leiduvad ained on organismis akumuleeruvad mürgid: kord organismi sattunud, jäävad nad sinna püsima ning nende kogus suureneb pidevalt. Paljudest järvedest on leitud elavhõbedat, mis ladestub kalades. Kuna kala ei asu toiduahela tipus, on ta söögiks nii teistelegi loomadele. Kala sööv loom omastab ka elavhõbedat, mis omakorda ladestub
Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese
Inimalge varjub seal kui mugavas pesakeses. Algab kõige tihedam kontakt ema kudedega. Sealt saadab ta välja keemilis-hormonaalse sõnumi: «Emme, mina olen siin,» tänu millele peatub ema menstruaaltsükkel. Ta on algusest peale ema orga- nismiga tugevalt seotud, elades koos emaga läbi selle rõõme, valusid, hirme ja muid emotsioone. Ise veel mitte 2-millimeetrinegi, hakkavad kujunema tema südame 4 kambrit. Verd pumpama hakkab lapse süda 21-päevaselt. 28. päeval ilmuvad kaks mügarikku, käed, ja keha allosas kaks mügarikku, jalad. 40-päevasel lapsel on võimalik mõõta ajulaineid. Samal ajal hakkab laps ka liigutama. Miks ema tema liigutusi ei tunne? Sellepärast, et emaka sees ei ole närviretseptoreid. Väljaspoolt on emakas aga väga tundlik. Selleks, et lapse liigutusi tunda, peab laps olema vähemalt 30 cm pikk ja kaaluma umbes 450 grammi, et piisavalt tugevasti vastu emakaseina põtkida
Seitsmendal nädalal meenutab idulane ikka veel tulnukat. Ta on kasvanud -- pikkus on umbes 1,3 cm. Ta on võimeline sirutama ja pöörama pead, käsi ja jalgu. Tohutu pea on langetatud rinnale. Formeerub nägu, kuid silmad asuvad veel külgedel ning on tihedalt suletud. Silmalaugude alt on näha musta pigmenti. Intensiivselt areneb peaaju. Hästi on eraldatavad käed ja jalad, mis on otstest lõhenenud, seal tekivad sõrmed ja varbad. Süda hakkab embrüo kehas verd pumpama. Üldjoontes on kujunenud kesknärvisüsteem. On alanud luurakkude arenemine. Embrüol on juba kopsud, soolestik, maks, neerud ning sisemised suguelundid, kuid see kõik pole veel täielikult formeerunud. Kaheksandaks nädalaks on nägu vormi võtnud: on tekkinud ninaots, välja on joonistunud sõõrmed, kujunenud on suu. Juba on olemas keel. Formeerunud on sõrmed ja varbad, kuigi on veel kilega kokku tõmmatud. Käed ja jalad on pikemaks muutunud, märgatavad on õlad,
klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks
Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama sotsaiaalprogrammide ülepaisutatus kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima) · 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (Suurbritannia puhul nimetatud ka tätserismiks): rakendati vaba turumajandust erastati natsionaliseeritud ettevõtteid vähendati sotsiaalkulutusi suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid kärbiti ametiühingute õiguseid moderniseeriti tootmistehnoloogiat
Põrandale anti edasi impuls p (mv) p1+p2+p3+...+pn= const Kuidas liigub kõrgest tornist alla lastud kivi? Kas kaugus torni vundamendist sõltub sellest, kui kõrgelt kivi alla visati? Objektid, mis langevad teatud kõrguselt maale (v.a. poolustel) nihkuvad veidi itta (~3.2 cm 100 m kõrgusest tornist visatuna). Põhjus on selles, et torni otsa joonkiirus on veidi suurem kui torni alusel. ( Vabalangemise trajektoor on ruutparabool!!! Kui suure algkiirusega peab pumpama vett, et purskkaevu juga kerkiks 30 m kõrgusele? 24 m·s-1 Kui suur oleks lõppkiirus kui vesi langeb 30 m kõrguselt? Sama Kui kõrgele ja kui kaugele ulatub sama juga kui see suunata 45°all kaldu? Kiirus tuleb jagada vertikaal- ja horisontaalkomponendiks. Mida peab lennuki piloot tegema, et kabiinis tekiks kaaluta olek? Kabiinis on kaaluta olek siis, kui lennuk liigub vaba langemise trajektoori mööda. See on
Taastumatud. Reostavad. Energiasaagise mõiste (EROEI). Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja. Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike seadmete tootmiseks ja käigus hoidmiseks on jätkuvalt naftat vaja. Millal muutub nafta puurimine energiaallikana mõttetuks?
suured, et valkudes liikuda. Na+, K+ ja H+ diffundeeruvad läbi membraani läbi juhtivuskanalite. Suhkrud on neutraalse laenguga ja seega neid ei pumbata ega saa sisse vedada. Millest tekib membraanil potentsiaalide vahe? Membraanis on ATP seoselised ioonpumbad, mis ATPd hüdrolüüsides võivad H ioone rakust välja pumbata. Ioonide liikumine tekitab kohe membraanile potentsiaalide vahe. ATP seoselised pumbad on võimelised ioone ainult rakust välja pumpama. H välja pumbates tekib rakku neg potentsiaal. K kanal avaneb ja K liigub sisse negatiivse potentsiaali tõmbejõu mõjul. See neutraliseerib küll membraani potentsiaali, kuid H+ pumpamist jätkates saab rakus luua suteliselt kõrge (kümnetesse mM ulatuva) K+ ioonide kontsentratsiooni. See rakusisene kõrge K + kontsentratsioon ongi rakumembraanil toimuvate protsesside peamiseks energeetiliseks kandjaks. Jaotusfunktsioon – mis on Y teljel? X-teljel on molekulide kiirus m/s. y-telg omab
suurused on väga olulised sest 1 kg piima tootmiseks on vaja pumbata udarast läbi 400 kg verd, 40 kg-se päevatoodangu korral on vaja pumbata läbi udara 16000 kg verd selle verekoguse läbi udara pumpamiseks peavad olema avarad teed. Heal lüpsilehmal peab olema väga tugev süda sest seeveri tuleb pumbata ka läbi kopsude, maksa, puhastada neerudes, rikastada toitainetega sooltes jne st hea toodangutaseme juures peab süda pumpama ööpäevas 16000 x 5 kg verd = 80 tonni verd st. paigalseisva kõrge toodangutasemega lehma süda töötab nii nagu jookseks ta pidevalt kerget traavi, sama intensiivselt töötavad ka kopsud, maks ja teised siseorganid... Lehma välimiku hindamine 10 ja 100 palli skaala alusel hinnatavate tunnuste grupid maksimaalsed hindepallid
Lisad Taevakehade pilte ( 7.) Linnutee ( 8.) Asteroid ( 9.) Meteoor ( 10.) Uudiseid Kosmosest leiti uus salapärane taevakeha AFP/Scanpix Kosmosest hiljuti avastatud imelik ja salapärane objekt võib olla seni kohatud ,,mikrokvasareist" -- universumi eredaimate objektide miniatuursetest versioonidest -- kõige eredam ja pikaealisem. Taevakeha hakkas mullu raadiolaineid välja pumpama suhteliselt lähedal, pelgalt kümne miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas M82. Objekti avastamisest teatati teisipäeval, vahendab Space.com. ,,2009. aasta mais lagedale ilmunud objekt on meid kukalt kratsima pannid -- midagi päris samasugust ei ole me kunagi varem kohanud," selgitab Inglismaa Manchesteri ülikooli Jodrell Banki observatooriumi raadioastronoom Tom Muxlow. M82 on ,,tähevabrik" -- selline galaktika, mis vorbib metsikul kiirusel uusi tähti. Suurem osa sel
takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised), - osa staatilisest õhurõhust kulutatakse vedeliku liikuma panemiseks s.o. kineetiliseks energiaks. Peale vaadeldud tegurite mõjutab pumba imemiskõrgust vedeliku temperatuur. Vedeliku keemistemperatuur oleneb rõhust. Mida kõrgem on rõhk ,seda kõrgem on keemistemperatuur . Rõhu langemisel keemistemperatuur langeb. Kuna imitorus vedeliku rõhk langeb, võib vedelik imitorus hakata keema. Pump hakkab pumpama auru ja vedeliku segu , millega imikõrgus väheneb . Vee imikõrgus atmosfäri rõhul on praktiliselt juba 70oC juures 0- lähedane ja pump lakkab pumpamast. Kõrge temperatuuriga vedeliku pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
