TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides.................... 8 3.3 Kuulamise tüübid.................................................. 11 3.4 Efektiivne kuulamine............................................ 13 3
perioodide müügiandmed ning mis kohaldatakse majanduskeskkonna ja ettevõttesiseste tingimustega. Müüja füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb, pakub kaupa või teenust tarbijale. Müük protsess, milles realiseeritakse turunduse poolt kavandatu müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu abil. Müümine kliendi probleemide ja vajaduste kindlakstegemine ja nende rahuldamiseks sobivaima lahenduste pakkumine. Seega on müümine suhtlemisprotsess, mis algab ostja probleemi väljaselgitamisest ja lõpeb selle lahendamisega. Nõustav müük selgelt eesmärgistatud, kliendi vajadustest lähtuv, aktiivne, kahepoolselt kasule keskenduv ja pikaajalist kliendisuhet taotlev müük. Personaalne (isiklik) müük vahetu suhtlemise põhjal tehtav müük. Pressingmüük müügi vorm, millele on iseloomulik pakutava toote eeliste liialdatud esiletoomine, konkurentide kauba halvustamine, ükskõikne suhtumine väiksematesse
24. Millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu F. Hertzbergi 2 mudeli teooria järgi? 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused. 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 28. Konfliktijuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid. 30. Kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid. 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted.
t partnerite suhtlemisvalmidusest, kus me keskendame oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades end partnerile, katkestame muu info vastuvõtu, sh muude asjadega tegelemise, seejärel tajume oma suhtluspartnerit (tema välimust, häält, liigutusi) ja vastavalt sellele kohandame oma suhtlemisviisi. Suhtlemisprotsessi käigus vahetame informatsiooni, töötleme seda ning lõpuks võtame vastu mingi otsuse. Kuid väga tihti juhtub, et kuigi anname endast parima, ei ole suhtlemisprotsess nii tulemuslik, kui oleme soovinud. Seetõttu on oluline teada rohkem suhtlemisprotsessi olemusest ja püüda omandada ning arendada nii igapäevases elus kui ka töös väga vajalikke suhtlemisoskusi. Kohtudes kellegagi esimest korda, sisenedes näiteks esimest korda kooli, tekib tutvumisfaas ja tajumisel saab oluliseks esmamulje efekt. See kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. On vajalik
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist. Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine. Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus.
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja
2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine 8.3. Valu kogemine KASUTATUD KIRJANDUS 1
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Riigivõimuasutused Poliitikud, valitsusinstitutsioonide liikmed Kodanikuühiskonna organisatsioonid Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kas poliitikat on vaja? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad oma tegevuses järgida. Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus. Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu
ja valdkonnad Riigivõimuasutused Poliitikud, valitsusinstitutsioonide liikmed Kodanikuühiskonna organisatsioonid Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kas poliitikat on vaja? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad oma tegevuses järgida. Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus. Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu
läbirääkimisi pidada, on väga mitmed alustalad, millest võiks juhinduda läbirääkimisi pidades. 2.1 Läbirääkimisstiil Läbirääkimisi peetakse kaalutletult koostöövalmi suhtlemisvormi abil. Harilikult kulgevad läbirääkimised mööda äratuntavat, neljast sammust koosnevat rada (Shell 2005:6): Ettevalmistus; Teabe vahetamine; Üksikasjalik kauplemine; Kohustuste võtmine. Läbirääkimine on interaktiivne suhtlemisprotsess, mis toimub alati, kui me kelleltki midagi soovime või kui keegi soovib midagi meie käest. Kõik läbirääkimised algavad sinust endast. Edukate läbirääkimiste esimene alustala on sinu isiklik läbirääkimisstiil ehk viis, kuidas sa inimestevahelist konflikti hõlmava olukorraga vastamisi seistes suhtled. Sinu edu läbirääkijana sõltub eelkõige sellest, kui avameelselt sa enda, kui suhtleja eeliseid ja puudusi hinnata oskad. 2.2 Eesmärgid ja ootused
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE..........................................................
· Alluvate huvipuudus · Juhtide vastuseis 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine. Alluvatele: Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine 17. Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Kahepoolne suhtlemisprotsess Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam
suurenemine, stressi vähenemine.... Eeltingimused osaluseks * Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; Osalus ei või takistada põhitöö tegemist, * Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, * Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav, * Alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisav intelligentsuse tase ja tehnilised teadmised), 17. Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine, kus püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info B a r jä ri
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suh...
komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur
Teiste inimeste tegude puhul ülehinnatakse seesmisi ja alahinnatakse väliseid põhjusi. Enda tegude puhul ülehinnatakse väliseid ja alahinnatakse seesmisi põhjuseid. Sotsiaalne taju Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal... Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik, kuid selleni jõutakse alles hiljem. Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist.
16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Inimesele – tunneb suuremat rahulolu, tunnustuse ja eneseteostuse tunne, võib suureneda eneseusaldus ning võib toimuda staatuse tõus. Väheneb stress. Organisatsioonile – väheneb vastuseis uuendustele, suureneb töömaht, kvaliteet, alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis
mahasurumiseks, seda kasutatakse ebapopulaarsete otsuste elluviimiseks. Kompromiss- mõlemad pooled annavd järele, et saavutada üksmeelt, see on optimaalne strateegia juhul ,kui osapooled on võrdse võimuga. Koostöö, probleemi lahendamine- problem lahendatakse süsteemi "võitja-võitja" põhimõttel, mõlemad osapooled püüvad rhuldada teise huvisid, avameelne ja aus arutelu, sobi kui on piisavalt aega ja tulemus tähtis. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid.192 Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine. Igasuguse suhtlemise puhul on kaks osapoolt: edastaja ja vastuvõtja. Informeerimise protsess: 1. Saatja- enne informeerimist tuleb kaaluda edastatava teabe tähtsust ja eesmärke. 2. info kodeerimine tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, sümbolite keeled. Tulemuseks on sõnaline (verbaalne) või mitteverbaalne teade. Valitud vorm oleneb sidekanalist.
Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. Kõneakt - (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab
Osalus on edukas, sest inimese loomuses on soov kontrollida temaga seotud asju. 16.Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile Organisatsioonile: suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine ja meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine Inimesele: tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. 1.Idee ilmumine – võtmeetapp, kui idee pole väärtuslik, on kõik edasine kasutu 2.Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3.Edastamine – sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis, õige suhtlemisaeg ja kanal 4
Diskursuse mõiste kattub paljuski teksti mõistega. Suulise diskursuse all mõistetakse tavaliselt kahesuunalist suhtlust. Diskursus on tekst koos kontekstiga. Tekstilingvistika on lingvistika haru, mis uurib tekste. Diskursuseanalüüs on suulise suhtluse lingvistiline uurimine. 73. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 74. Viiteahelad, anafoor keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud
Kõrgete ametikohtade puhul haaratakse massimeedia. - Kõrvalseisjate kasutamine- seisakus org. Elustamiseks, kus ületoodetud isiku taust, väärtushinnangud, hoiakud, juhtimisstiil raputavad olemasolevad liikmed tardumusest üles - Kuradi advokaadid leitakse isik , kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane - Org.struktuuri muutumine sagedane konflikti allikas 29. suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Kui räägid ja teised ei saa aru ei ole suhtlemine, oluline on arusaamine. Suhetes püütakse oma suhtluspartnereid mõjutada endale sobivas suunas, seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Kahepoolne suhtlemine- suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja
võtta. Osalus aitab parandada alluvate motiveeritust, sest nad tunnevad end antud olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Alluvad on tavaliselt enam rahul nii oma töö kui ülemusega. Alluvatel võib samuti väheneda kaadrivoolavus ja töölt puudumine, sest nad peavad oma töökohta heaks ja iseend edukamaks. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune arusaamine. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam. Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemine on ainult see, mida vastuvõtja aru saab.
liidritele, kui liikmetele. Infokanal organisatsiooni erinevate osade vahel- 7. töölisomand individuaalne võimalus, loosungi all ,,Osta kompanii, kus sa töötad". Eelised: kõrgem töömoraal, tööviljakus, töölistel parem tööga kindlustatus. 8. töörahulolu ringid - esile tuua inimeste tööalaseid probleeme ja leida lahendusi. Probleem: mida enam osalejaid, seda enam hooletust. 16 Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Kahepoolne suhtlemisprotsees. Suhtlemisbarjaririd. Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teistele ja sellest arusaamine. Kahepoolne suhtlemine(idee tekkimine- kodeerimine-edastamine)->(vastuvõtmine-dekodeerimine-heaks kiitmine-tegutsemine). Edastaja (sõnum)-> < vastuvõtja (tagasiside) Protsses:ideeilmumine;kooderimine ;edastamine;vastuvõtt;dekodeerimine; aktsepteerimine;kasutamine;tagasiside.
Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist)
Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86
16.Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osaluse kasulikkus Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine..... Alluvatele: Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine.... 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded.
16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osaluse kasulikkus Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine..... Alluvatele: Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine.... 17. Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded.
Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86
,,See on hea, et mul on raamat" Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte: palve, ettepanek, küsimus, väide. Võib ka kirjalik olla. Implikatuuriteooria (1960-ndad) on tihedalt seotud kõneaktiteooriaga. Järeldus implikatuur. ,,Siin on nii palav" (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist).
ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine.
Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID
reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega ja suhtlemise uurimisega. MIDA X-GA ÖELDA VÕIB? Kõneakt – suuline suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine.
seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Vähenevad konfliktid ja stress, tunnustatakse organisatsiooni eesmärke ja seistakse vähe vastu muutustele. Osaluse käigus paraneb inimeste vaheline suhtlemine. Kasu organisatsioonile: Suurenenud väljalase, kõrgem kvaliteet, loomingulisuse tõus, innovatsioon. Kasu alluvatele/inimesele: Motivatsioon, enesehinnangu tõus, stressi vähenemine, töörahulolu suurenemine. 17. Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust – suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja.
diskursusemarkereid; nt nonäitab tavaliselt vooru või teema algust. Diskursuseanalüüsi meetoditega on uuritud näiteks õpetaja ja õpilaste suhtlust klassiruumis õppeprotsessi käigus. Tekstilingvistika uurimisobjektiks on terviktekstid. 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine.
69. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid? (Emile Durkheim) Kuritegevus liidab ühiskonda - liitumine kuritegevuse vastu. Piiride märkimine, kuhumaani aksepteeritakse hälbivat käitumist. Lisaks tuuakse välja, et hälbiv käitumine väljendab rahuolematust kehtivate väärtuste ja normidega. 70. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine. Hälbimus ei ole seotud indiviidi või grupiga, vaid hoopis suhtlemisprotsess deviantse ja mitte-deviantsete inimestega. H. Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälvik on "hälviku" sildi saanud. Esmane hälbivus - rikume reegleid ja seda ei panda tähele ja ei mõjuta minapildi muutust; Teisene hälbivus - reaktsioonid on tugevad, identideet muutub ja hakkab meie elu mõjutama (endist vangi nähakse endise vangina). 71. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
- Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus
Kui see toimub keele vahendusel, on tegemist verbaalse suhtlemisega, mis on inimeste peamine suhtlemisviis. Selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Kõigepealt algab iga suhtlusakt kontakti loomisest. Järgneb suhtlemine kui protsess, mis eeldab rollide jaotust ning partneri(te) rolli arvestamist (laps-täiskasvanu, õpilane-õpetaja, laps-laps, tööandja-töövõtja jne.). Iga suhtlemisakt lõpeb kontakti katkestamisega. Suhtlemisprotsess on dünaamiline, sest partneri vastusrepliike pole võimalik täpselt ette teada. Suhtlemist iseloomustavad protsessis osalejate strateegia ja taktika. Kommunikatiivne strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Kommunikatiivne taktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik (kooperatiivsuse aste, distantsi hoidmine ja muutmine, emotsionaalsuse aste jne.)
KONTAKT OTSUS + NE partneris, (analüüs, TEGU olukorras jne. süntees) Kasutatav psüühiline protsess Emotsioonid Meeled/Taju Mõtlemine Tahe Joon. 3 Suhtlemisprotsess Suhtlemise käsitlemisel on erinevaid võimalusi. Võimalus on lähtuda erinevatest suhtlemiskompetentsidest nagu kontakti võtmine, kuulmisoskused, enesekehtestamine, Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
