elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist. Maja on kaheosaline, eesmine on kitsam, kus paiknevad auditoorium ja avalikud ruumid ning tagumine laiem osa, kus on lava ja sellega kaasnevad abiruumid. Paremale ja vasakule hoonest jäävad kaks vana purskkaevu, mis sümboliseerivad vastandlikke maailmaid. 1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski tähelepanuväärsed ei ole mitte arvud, vaid vaheldusrikkus ja kõrgklassiline kunstimeisterlikkus, mida see teater pakkuda suudab. Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja Giacomo Puccini kõrval ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Straussi ja Richard
docstxt/1321790875151901.txt
Aeg Koht Osavõtjad Dirigendid Repertuaar Korraldajad ja korraldus I 1869 Tartu, 878 esinejat J. V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed.
· Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased kontserdid Estonia kontserdisaalis · Sageli ka teistes linnades · Mitu korda hooajas välismaal · Arvukad turneed Euroopas, USAs, Hiinas, endises Nõukogude Liidus.
Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul
-1 Retsensioon Diplomaatilised noodid Ungari KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 Sisukord I osa: Kontserdi toimumise aeg ja koht;esinejad II osa: Esitatud palade loend III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud IV osa: Kokkuvõte Lisa: Kasutatud materjal I osa Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid: Y Judit Andrejszki - sopran Y Agnes Pinter - sopran Y Balazs Draskoczy - tenor Y Karoly Paszti - tenor Y Zoltan Kalmanovits - bariton, viola de gamba Y Andras Demjen - bass, viola de gamba Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku
Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.
teatriohjad tugevamalt enda kätte. Kuid nüüdki jäid tema hooleks eeskätt asja organisatsiooniline külg ja lavastuste muusikapool. Tihenenud ja tegelasrohkemad lavastused viisid 1884. a. mängusaali ümberehitusele (istekohti oli 340 ringis). 1887 ehitati suvisteks vabaõhuetendusteks uus aialava (istekohti oli 1100 ringis). Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused
amandinda ja kalimba. Hiljem ta uurinud ja õppinud kora`t ning Lääne-Aafrika (Senegal, Gambia ja Mali) rahvamuusikat Alagi Mbye, Kouyateh & Cissoko, Jali perede ja Malis Toumani Diabate juures. Täna asub ta muusikalisel teelahkmel Ida- ja Lääne-Aafrika vahel. Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid ansambli loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava hõimu mandinked repertuaar. Joel Sebunjo ja pill amandinda. Kalimba Minu arvamus: Külastasin Joel Sebunjo kontserdit, mis toimus 22 oktoober 2009. Kontsert mida külastasin oli selline multi-instrumentalist.Ta mängis rahvamuusika pille mis olid endongo, amandinda ja kalimba. Ta mängis lugusid, mida ta on ise välja mõelnud. Minuarust oli Joel Sebunjoi muusika väga sügavatundeline ja kaasa haarav. See muusika stiil oli väga erinev ja mitmekesine mida mina kuulan, aga samas väga sügav ja kuulatav
laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja meeste temaatika aktuaalsed sündmused värsiread koonduvad salmidesse lõppriim kaasaegne keel repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat) skandeerimist ei tehta Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne) liigitus: tantsulaulud, laulumängud sõja ja nekrutilaulud vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika)
nagu näiteks lavastuste personal ja selle suurus ning teatrihooned. Viimasel kahel dekaadil on aga järjest enam raamatuid keskendunud puhtalt repertuaariuuringutele ja teatritele endile. Siinkohal toob Rutter näiteks kõige olulisemad autorid ja teosed, mida järgnevalt artiklis mitmel korral tsiteerib: Reavley Gairi "Pauli lapsed" ("Reavley Gair's The Children of Paul's", 1982), Roslyn Knutsoni "Shakespeare'i teatri repertuaar" ("The Repertory of Shakespeare's Company", 1991), Scott McMillini and Sally-Beth MacLeani "Kuninganna mehed ja nende näidendid" ("The Queen's Men and their Plays", 1998), Mary Bly' "Kummalised neitsid ja süütud kuningannad" ("Queer Virgins and Virgin Queans on the Early Modern Stage", 2000), Andrew Gurri "Shakespeare'i teater" ("The Shakespeare Company", 2004) ja Lucy Munro "Kuninganna lapsed" ("Children of the Queen's Revels", 2005)
Greip „Nagu puuvili greip, on ka ansambel Greip sama värske ning muusika vitamiinirohke“ Ansamblist Alates 2006. aastast Pärit Pärnust Viieliikmelne a cappella-laulugrupp Eriilmeline repertuaar 2010. aastal ilmus debüütalbum „Üks viis“ Koosseis Karin Leetsar – sopran Mari Holm – alt Fred Rõigas – tenor Rauno Muttik – bariton / beatbox Reimo Kiisk – bass Madis Isand – helirežissöör Saavutused Kevadümin 2006 Kevadümin 2007 2007. a Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad Leipzigis rahvusvaheline vokaalansamblite konkurss
keskaja ja renessansi muusikat. · Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel. · Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. · Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jne. · Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus ja joogilaulude ning tantsumuusikani. · Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Pillid 1 2 · Lautod (1) · Fiidel (2)
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal...........................................
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp
nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest tunnetest vs ühiskondlikest Grand Opera - Suur Ooper, 5 vaatust, suured dekoratsioonid Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp) Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,La Traviata'' - 19 muusikalist numbrit, peaosa Violeta , sopran; Alfredo, tenor.
Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust. Kuna olen ka ennem mitmeid muusikale näinud ,võin kindlalt väita , et teada tuntud muuskikalinäod pettumust ei
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla"
Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Tuntud suured oreliteosed · 6.Triosonaati orelile BWV 525-530 · Tokaata ja Fuuga d-moll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 · 18 Koraali BWV 651-668 · 6 Schübler-Chorale BWV 599-544 Klaviirile · Hästitemapereeritud klaviir. Teine osa BWV 870-893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. · Goldberg-variatsioonid BWV 988 · Muusikaline ohver BWV 1079 · Fuuga kunst BWV 1080
on teinud mõne aastakümnega läbi niisama ulatusliku arenemisprotsessi, kui vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid rahvalaule, siis hakati koore tegema (Saksamaalt tulnud vennastest ja pastoritest siiski mööda ei saa, ka neljahäälne koorilaul ja kirikulaulu repertuaar oli ,,rõhujatelt"). Siis tuli laulupidu ja järgmised laulupeod ja kirjutati koorilaule ja mõnel noorel tuli järsku pähe minna Peterburi ja päriselt muusikat õppida. 20. sajandi alguses toimus Eesti linnade rahvusliku koosseisu ja selle kiire muutus: muutus hariduslik pilt - rahvusliku intelligentsi, kõrgkultuuri tarbijate teke. Eesti ülikoolid sajandi
Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!"
langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti uskumatu, aga isegi infoühiskond suudab pakkuda kosutust igale inimesele, kes suudab reaalselt leida hetke mõtlemiseks, sajanditetagusesse aega, kus võõras võim valitses igat liigutust meie maalapil ja kontrollis isegi mõtteid. Päris hämmastav, aga see ei ole võimalik kujutada seda õudust(või õndsust), mis avanes meie vana-vana-vanematele. Laulupeo repertuaar, viisid, sõnad ja meeleolu pärineb just nendest kogemustest! Seega, tunnetamaks oma ajalugu, oskamaks elada täisväärtuslikku elu, peaksime kogema seda ülevat tunnet, seda pärandust, mida meile on pärandatud läbi muusika. Laulupeo traditsiooni edasi kandmine ei ole tänase päeva seisuga ohus. Nähtavasti on meie ühiskonnas siiski veel inimesi, kes soovivad arendada edasi kogu seda pikaajalist tööd, mis on iga järgneva põlvkonna kohus. Kõik märgid
Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Need on Euroopa kultuurielu tugevalt mõjutanud, aidates kaasa muutustele kunstivormides ja tutvustades maailmaklassi kuuluvaid autoreid ja esinejaid. Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18. saj, teretulnud olid nii vähemtuntud autorid kui looming. Traditsioonilistele draamavormidele esitati väljakutseid ja 1950. ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik
Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja. Enamus Süda teoseid
juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar koosnes tema tuntuimatest lugudest. Nii sai ka suurem osa publikust kaasa laulda. Esitatud lood olid näiteks ,,Sind otsides", ,,Jagatud öö" ja ,,Rääkimata lugu". Need ongi ehk Uku Suvist kõige tuntumad lood, sest neist esimene ning viimane on olnud telesarja ,,Sind otsides" tunnuslugudeks. Suviste hääl kõlas hilissuvises järveäärses pargis imeliselt. Olin isegi meeldivalt üllatunud, et ta suutis kõik sõnad kaunilt välja hääldada ning samas häälega ka mängida.
näita aparatuur, mis annab suurema laiuskraadi jaoks erinevates ansamblites. Muusikaline stiil: Bachi muusikastiili tulenes tema erakordselt soravalt Kontrapunktilise leiutise ja liikuma paneva jõuga. Oma elegantsi puhul oli tema improvisatsiooniks klaviatuur ,tema kokkupuude Lõuna-Saksamaa, Põhja- Saksamaa, Itaalia ja prantsuse muusikaga ja tema nähtav pühendumus luteri liturgiaga.Perioodil 1713-14, kui suur repertuaar Itaalia muusikas muutus kättesaadavaks Weimari kohtus,kus orkester oli pöördepunkt. Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline kontuurid, teravad piirjooned nende alusjoontest , rütmiline ülevaatlikkus ja selgemalt liigendatud kavade ümbersuunamist.Bachi ilmselt siiras, isiklik suhe kristliku Jumala luterliku traditsiooni ja suure nõudlusega
(lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. ·MARIA STAAK (laul) ·ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) ·MUUSIKUD Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikani. Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud) kuni kuuest (keskaegne mitmehäälsus, renessansi ansamblimuusika) muusikust. Programmid on paindlikud, neid võib ühendada ja kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on näited kavadest, mida oleme viimasel ajal esitanud. Salvestused: ADORATUR ROSA
~~~ Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto ja shakuhachimuusika valdkonnas. Paljud neist püüavad omavahel põimida Jaapani traditsioonilist muusikat läänemaailma muusikaga. Üks grupp, kes on pühendunud uue jaapani muusika loomisele traditsioonilises stiilis on “Ensamble Nipponica”, mis loodi 1964. a. Kasutades Jaapani rahvuslikke pille on neil lai repertuaar, mis oma vormilt on lähedane lääne muusikale. ~~~ Jaapani lastelaule saab jagada traditsioonilisteks ja modernseteks. Kui esimesi on lauldud lastele üle sajandite, siis viimased hakkasid ilmuma pärast Esimest maailmasõda. Traditsioonilisi lastelaule on mitu liiki: hällilaulud, mängulaulud ja kontserdilaulud. Need jutustavad sageli laste tegevustest vanematel ajajärkudel: hüppenööriga hüppamisest, lohede
Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, kuid sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud
Nagu Pete Seegeril, on ka Dylanil tohutul hulgal plaate erinevates muusikastiilides gospelist folkrockini. Ta on avaldanud ka 8 raamatut, mille hulgas on romaane ja laulusõnade kogumikke. Ta on võitnud 14 auhinda, millest 11 on Grammyd. Ta annab praeguseni kontserte. http://www.youtube.com/watch?v=cJpB_AEZf6U http://www.youtube.com/user/BobDylanVEVO#p/u/21/LEwixZi0zw Folk rock on folki ja rockmuusikat ühendav muusikastiil, mis tekkis 1960ndatel aastatel Ameerikas. Repertuaar toetus osalt folgile, osalt Bob Dylani taoliste folgilähedaste autorilaululoojate loomingule. Stiili piirid on raskesti määratletavad. Instrumentatsioon ning mängu ja laululaad ning materjalivalik võivad olla lähedasemad folgile või rokile. Tavaliselt ei peeta folkrokiks bluusil või muul afroameerika muusikal põhinevat muusikat ega Kanada prantslaste muusikat. Teiste mitteeuroopa rahvaste muusikal põhinev muusika liigitatakse 1980ndatest alates maailmamuusika alla.
vastuoluliselt ühest küljest populismis ja teisalt äärmuslikus avangardismis. Tänapäeva perspektiivist nähtuna olid Milesi seitsmekümnendad väga edumeelne periood, mille mõju kaasaegsele muusikale kasvab aasta aastalt. 1975. aastal katkestas pahenevate terviseprobleemide ja uimastisõltuvuse tõttu pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse. 1981. aastal pöördus tagasi kontserdilavadele. Muusikasse ei toonud Miles Davise kaheksakümnendaid siiski enam midagi uut, repertuaar lähenes popmuusikale ja tema instrumentaalsed võimed olid tervislikel põhjustel sageli väga nõrgad. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock. Aastal 1984 pälvis Miles Davis Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Léonie Sonningi muusikaauhinna.
Milline on koosseis, kes on dirigent (kui on). Milline on repetuaar, mida mängitakse? Minu kodukandis - Audru vallas tegutsevad orkestrid/ansamblid: * Rahvamuusikaansambel Audru Kapell. Valdkond: rahvamuusika. Tegevusala: rahvamuusikaansambel/-orkester. Liikmeid: 4 (mehi 1, naisi 3) * Audru jõelaevanduse punt. Viieliikmeline: akordion, viiul, akustiline kitarr, akustiline basskitarr, trummid ja suupillid. Saab kuulda ka kohati kolmehäälset vokaali. Repertuaar on eestikeelsest "süldimuusikast" kuni 60-70 aastate tantsuhittideni.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale
1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka ,,kitaharast" nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril on 6 keelt, millest ülemised 3 valmistatakse nailoist ja alumised 3 nailoniga põimitud traadist. Antud teema valisin, et saada rohkem teada pillist, mida mängin; leida vastused
· 1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus · Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine ,,50" aastase priiuse puhul Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev · 1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes · 1867 a. kevadel läkitati võimude palvel lubada korraldada 1869 a. juunis pärisorjuse kaotamise 50. Aastapäeva puhul Eesti laulupidu · Luba saadi 1769 a. veebruaris REPERTUAAR · Laulupeo repertuaar ilus trükis 1869 a. mais · Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu · Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935
Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten
· Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut. · Tuntumad palad on : ''Lähen ja Tulen'', ''Nii lihtsalt ei saa'', Tere tulemast'' ja ''Meil on Aega veel '' · Koosseisu kuuluvad : Maia Vahtramäe ( vokaal) , Jaanus Saks ehk Wild Disease, Risto Vürsti ehk Fate, Kenneth Rüütli ehk Kenny, Eric Kammiste ( kitarr), Robert Loigom ( trummid) ja Meelik Samel ( basskitarr). Repertuaar Kontserdi repertuaariks oli Põhja-Tallinna uus plaat '' Per Aspera ad Astra'' : ''Tere tulemast'', ''Psühh'', ''Armupalavik'', ''Bakter'', ''Nii lihtsalt ei saa'', ''Kõik Saan Endale'', ''Per Aspera ad Astra'', ''Algusest lõpuni'', ''Eksinud'', ''Lähen ja Tulen'', ''Võta napsu'', ''Meil on aega veel'', ''Ükspäev julgen'' ja ''Draamakuninganna''. Mulle meeldis kõige rohkem laul ''Lähen ja tulen'', mis on selline hästi hea tempoga ja kiiresti meeldejääv lugu
Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film. Tuntud muusikale: Richard Rodgers "Oklahoma", "Helisev muusika" Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" John Kander "Kabaree" Andrew Lloyd Webber "Kassid", "Ooperiteatri fantoom" Claude-Michel Schönberg "Hüljatud" EESTI TEATRITE REPERTUAAR KÄESOLEVAL HOOAJAL Mis ? Kus ? Nimi Valgevene Ooperi- ja Balletiteater, Madama Butterfly Tallinn OOPER Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Lõbus Lesk OPERETT Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Helisev Muusikal MUUSIKAL
ning köstreid · Peole tuldi jalgsi, kaugemad ka hobuvankritega · Majutasid tartlased · ~15 000 pealtvaatajat Miks ainult meeskoorid? · Moraalne kaalutlus - ,, Kuida olleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda kogguniste kehelnud pühitsemast" · Eeskujuks ka saksa meeskooride laulupeod Repertuaar · Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid
Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi Phiharmooniaorkestriga, Lincolni Sümfooniaorkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ja EMTA Sümfooniaorkestriga, dirigentideks Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Murdvee, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten, jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Mihkel Polli repertuaar on zanriliselt ja ajastuliselt väga lai, hõlmates nii suurvorme kui miniatuure, ning meistriteoseid Bachist Ligetini. Ma . Ma arvan, ka, et nii andekas ja noor pianist jõuab elus väga kaugele ja aina rohkem inimesi soovib teda kuulata ning ta saab ülemaailma kuulsaks. Kontserdiarvustus nr. II
Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor
Esimene eestikeelne teatrimäng ,,Vanemuise'' seltsis toimus sisuliselt 1867/1868. a talvel seltsi liikme R.Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu
· Edendas kõiki kultuurivaldkondi · Tõstis maal huvi seltside vastu · Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal B variant 1.Mis tähtsus on Vennastekoguduse liikumisel Eesti koorikultuurile ? 2.Kirjuta teistest asjaarmastajatest-heliloojatest peale Kunileiu 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus(tänapäevani) 4.Mis eriala Peterburi konservatooriumis oli Baltimaade üliõpilastele tähtsaim ja miks ? 5.Iseloomusta Janseni muusikapropaganda tegevust 6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar 7.Miks õpiti konservatooriums orelit ? 1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-,
trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Puhkpillid Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata.
(2) Uus Jaapani muusika Jaapani muusika säilitamine ja areng toimub praegugi. Paljud heliloojad töötavad aktiivselt koto- ja shakuhachimuusika valdkonnas. Paljud neist püüavad omavahel põimida Jaapani traditsioonilist muusikat läänemaailma muusikaga. Üks grupp, kes on pühendunud uue jaapani muusika loomisele traditsiooonilises stiilis on "Ensamble Nipponica", mis loodi 1964 a. Kasutades Jaapani rahvuslikke pille on neil lai repertuaar, mis oma vormilt on lähedane lääne muusikale. (2) Instrumendid Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. saj. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli ainult 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. (2)
to be in the leading part- olema peaosas a very popular&outstanding theatre- väga populaarne ja silmapaistev teater to buy a programme, an usherette, a matinee- uksehoidja, päevane etendus seats in the circle- istekohad tickest in the orchestra stalls- piletid orkestri juurde scenary- dekoratsioonid leave the coats in the cloakroom- jätma joped garderoobi a revolving stage- pöördlava good accoustick for hearing music- hea akustika muuska kuulamiseks theatre repertoire- teatri repertuaar the fisrt night show- esietendus a rehersal- proov an orchestra pit, a conductor, a compser- orkestriauk, dirigent, helilooja the spotlights go down- tuled kustuvad the curtain goes up- eesriie avaneb get 3 curtain calls- 3korda näitlejais tagasi kutsuma to dress up- pidulikult riidesse panema to perform a play- etendama näidendit a refreshment room- puhkeruum the audienca applouds, a gripping plot- haarav sisu
Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Nende repertuaar on mitmekesine, hõlmates klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaaegset muusikat ning ka popmuusika töötlusi. Keelpillikvarteti ja Rannapi kontsert koosnes viiest osast. Peale esimest kahte osa oli väike vaheaeg. Esimesena kõlas keelpillikvarteti esituses Rannapi 1992. aastal kirjutatud lugu „Prodigal Son”. See lugu ei puudutanud mind sügavamalt. Loo esimene pool oli kiire ning sünge, meenutades õudusfilmi taustamuusikat
Punk Laulupeo rongkäik algas kell 18 Rakvere gümnaasiumi ning Pauluse kiriku eest, läbis kesklinna ning suundus sealt edasi Vallimäele. Laulupeokontsert algas kell 20 ja sellele järgnes Soome legendaarse artisti Pelle Miljoona konstert. 2008. aastal toimunud Punk Laulupeol esitati vaid tuntuid eestikeelseid punklaule, ainsaks erandiks oli nö pungi hümn "Anarchy in the U.K.", kuid sel korral oli Punk Laulupeo repertuaar palju mitmekülgsem ning lisaks Eesti pungiklassikale esitasid koorid ka inglise, vene ning soomekeelseid tuntud punklaule. Enne laulupeo algust jaotati publikule ka ajaleheformaadis peokavad, mis sisaldasid lisaks ürituse ajaloole ning faktidele ka kõikide laulude sõnu ning seetõttu oli väga mugav kaasa laulda. Esmalt kõlaski The Sex Pistolsi "Anarchy in the U.K.", mis on üks tuntumaid punkroki laule tänapäevani
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2.Metoodika/eksperiment 2.1. Uuringu ülesehitus Käesolev uuring viidi läbi ühes osas: 2017 märtsis viidi läbi küsitlus Eesti mehe tantsulisuse kohta. 2.2. Küsimustik
annaabi.ee 
