Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suh...
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus;
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvi...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv
usaldusväärsuse ja kohusetundlikusega tööga hakkama saada · Usaldusisik tutvusringkonnas · Võimalus ebaõnnestuda avalikkuse ees esinemisega · (Töö)pakkumistel tulenev keeleoskus muutub takistuseks Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti ausus, sõbralikkus ja hea kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et saaks olla hea suhtleja, peab ennekõike olema hea kuulaja. Kuulajana ma üldjuhul teise situatsiooni läbi ei ela, kuid oskan nõud anda vaid siis kui olen ise mõnd sarnast olukorda tundnud. Olen suhtlusaldis, kuid sõltub suhtluspartnerist, kas on teemasid millest rääkida. Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige
ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a.) Nõustamise alused ja magistritaseme õpe erinevad tehnikad (2a.) Kriisiabi
Mis on juhiks olemise plussid ja miinused? Juhtimis strateegia olemaolu Uurida Varese Külalistemaja juhi Juta Valli juhiks saamist ja olemist Juhi töö Reguleerida meeskonnatööd Tuleb seada eesmärke ja valida vahendeid Kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid Hinnata jätkusuutlikust Firma liikmete mõjutamine ühise eesmärgi nimel Üksiktegevuste koondamine tervikuks Juhi omadused Oskus kujundada efektiivset meeskonda Kuulamisoskus Innovatsioonivõime Motivatsioon Teadmised Kogemused Juhi plussid ja miinused Plussid: Miinused: Austus Suhtlemine Karjääriredeli tipp Majanduslikult hästi kindlustatud Loobumine isiklikest huvidest Suur vastutus
Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) avatud kuulamine – kogu väite/seisukoha ära kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne) tagasiside andmise oskus: (võimalusel) keskenduda
Julgust läheb vaja iga päev. Praktika alguses kartsin kõike, ka lapsi ja seda, kuidas nad mind vastu võtavad. Kui käidi minu õppetegevust vaatlemas, siis ma kartsin veel rohkem. Tänu praktikale ja kogemusele on tulnud julgust rohkem juurde. Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust üle astuma. Tugevus aga on see, et saan sellega alati hakkama ja suudan jääda vahetuks ja siiraks. Minu tugevused on kindlasti sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse lapsevanemasse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Oma nõrgaks küljeks pean ma probleemsetes olukordades käitumist. Mõnikord olen tagantjärele mõelnud, kas ma ikka tegin õigesti? Võib-olla oleks pidanud teistmoodi ütlema, käituma... Eriti on see raske sel puhul, kui ma ei tunne lapsevanemat ega tema reaktsiooni.
kuulaja. Lihtsalt kuuljast ei piisa, vaja on süvendatud kuulamist, et inimene end hästi tunneks. Paraku oskavad kuulata liiga vähesed, kuigi see on eduka suhtlemise ja sügavate suhete puhul väga tähtis. Millised võiksid olla mitte kuulamise peamised põhjused? Enamasti aja, tahtmise, viitsimise puudus või mitte oskamine. Saja protsendiliselt võib nõus olla raamatu “Suhtlemisoskused” autoritega (vt. Kasutatud kirjanduse loetelu), kelle arvates on kuulamisoskus inimsuhete loomisel ja ja ülalhoidmisel hädavajalik, sest seda oskust hinnatakse tavaliselt kõrgelt. Sõprussuhete puhul on kuulamisoskus asendamatu tarve ning igal pool mujalgi elus võib see ainult kasu tuua. Osates kuulata on võimalik teisi märgatavalt paremini mõista, aru saada nende tunnetest, vajadustest ja ootustest. Kuulamisoskuse puudumine toob kaasa olulisest informatsioonist ilma jäämise ning lähenevate probleemide mitte märkamise.
Sin Aurika NT-11 Kas 10 korda kuulda on tõesti halvem kui üks kord näha? Oma elus inimesed kasutavad sellist väljendit: ,,On parem üks kord näha kui mitu korda kuulda". Kas see on tõsiselt nii? Kas tõeliselt on vaja uskuda ainult oma nägemisele? Kas meie kuulamisoskus on halvem kui nägemusoskus? Mina võin öelda ainult minu oma arvamust. Ma arvan, et kõige parem on iseseisvalt kõik vaadata. On niisugused olukorrad, kui kõik inimesed ütlevad sulle midagi aga tõsiselt see, mida nad ütlevad sulle, ei ole tõsi. Mina isiklikult ei usu nii kaua, kuni ise ei näe. Mina usun rohkem oma nägemisele, kui kellegi teiste arvamustele. Miks mina niimoodi teen? Mina olen harjunud uskuda ainult iseendale ja sellele, mida mina ise näen.
Sõprus Sõprus on väga suur mõiste. Sellega võib haiget saad, kuid ka palju rõõmu valmistada. Sõprus teeb haiget , kui usaldad valesid inimesi. Mõned inimesed kasutavad teiste inimeste lahkust ära, et siis nende tagant varastada. Kuid nad on nii rumalad, et ei mõista kui haiget nad teistele teevad. Need inimesed peavad neid ju ikkagi sõpradeks ja lihtsalt ühe hetkel on sõprus rikutud. Kuid suurem osa sõpradest ja sõprusest ikkagi hoiavad teineteist. Me usaldame saladusi neile, kelle saladusi me ise suudame hoida. Me kuulame, veedame üksteisega aega, teeme nalja ja seepärast on meil head suhted, me oleme sõbrad. Me jagame oma muresid. Me soovime oma sõpradele head ja nemad meilegi, me oleme nendega ausad ja nemad kuulavad austavad meid. Me oleme sõbralikud, lahked, usaldavad, hoolivad, ausad ja muidugi sõbrad ka. Meie huvid peavad kattuma, muidu meil poleks millestki rääkida. Me naljatleme samade asjad...
suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. Oma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Küll aga on sõpruses olulised kaasatundmisvõime, abivalmidus, avatus , kuulamisoskus ja eelkõige ausus. Sõpruse alustalaks ju ongi ausus. Selle puudumisel pole ilmselt tegu tõelise sõprusega. Kindlustunde annab teadmine, et oman kedagi, kellega saan jagada nii rõõme, kui muresid. Oluline on ka sõbra puhul näiteks see, et saan usaldada saladuse, ise teades, et seda hoitakse. Samuti on tähtis tunne, et mind ennast saab usaldada. Juba vanad indiaanlased on öelnud: „Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna. Ära kõnni minu ees, ma võin maha jääda.
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11 ...
Kuigi tegelikult on küll vahel tahtmine ise otsustada, aga samas saab ju alati teha omapoolseid ettepanekuid ja nõu küsida. Olen nagu üks vahelüli alluvate ja juhi vahel, alati viisakas ja abivalmis. Kõik kuuldu ja nähtu, mis ei ole otseselt seotus tööülesannetega, jätan samuti enda teada. Ei tohi lubada endale kuulujuttude levitamist, pealegi selline tegevus toob endaga kaasa ainult probleeme ja tülisid. Tähtis on meie ameti puhul hea kuulamisoskus ja enesevalitsus. Oskus kuulata ja märgata ümbrust, väljendada ennast korrektselt ja arusaadavalt. Kriisiolukordades säilitada külma närvi ja kainet mõtlemist. See kõik on väga oluline, sest kujutagem ette, et mingil põhjusel on kliendil või näiteks töölisel halb tuju. Mina kui sekretär, saan kogu paha tuju enda kaela. Ebaeetiline on minna ise ka närvi ja tõsta häält teiste peale. Oluline on jääda rahulikuks, mis
(inglise, saksa, prantsuse, vene keel) ning sisseastuja valikul kaks eksamit nendest: bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika. Kontakt: TÜ arstiteaduskond; Ravila 19 50411, Tartu Telefon: 737 5326 E-post: [email protected] www.med.ut.ee Milliseid eeldusi, andeid, iseloomuomadusi antud amet eeldab? Me kõik tahame, kui arsti juurde läheme, et arst oleks sõbralik, hooliv, naeratav. Ma arvan, et arstil peaks olema hea suhtlemisoskus ja hea kuulamisoskus. Ta peaks olema kannatlik ja rahulik, sest arst peab ju seletama inimestele keerukaid haigusi, mis inimest kimbutavad. Arstil peaksid olema tugevad närvid. Arstil peab olema tähelepanuvõime, kiirus, pedantsus neid iseloomuomadusi on vaja selleks, et kiiresti reageerida, kui on vaja elu ja surma peale tegutseda. Kõige lõpuks peab arst olema ka väga tark. Ta peab aru saama mida ta teeb, sest ta peab päästma teiste inimeste elusid. Kas Eesti majandus vajab seda elukutset?
Sõprus See on nii päikeseline sõna, millel on täpselt nii palju eri tähendusi, kui on sõlmitud sõprussuhteid. Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset aspekti. Kõigil inimestel on välja kujunenud arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav. Aga mida see tegelikult tähendab ja milline on selle mõju? Me keegi ei mõtle igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele, kuigi see on olulise tähenduse omandanud juba lapseeas. Tihti, sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute persoonidega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus, kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enama...
inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline
peaksid, et klient teenindusega rahul oleks. Klienditeenindaja peaks valmis olema väga erinevateks ja ootamatuteks küsimusteks. Kuid kui tekib situatsioon, kus teenindaja tõesti ei oska vastata, peabki ta seejuures olema viisakas, vabandama ning üritada muudmoodi lahendust leida, näiteks paluda abi mõnelt oma kolleegilt. Heal klienditeenindajal võiks olla veel mitmeid erinevaid omadusi, nt kiirus, täpsus, töökus, valmidus meeskonnatööks, hea kuulamisoskus. Neid omadusi on kindlasti veel. See ei tähenda, et ühel klienditeenindajal peavadki olema kõik need eespool mainitud omadused. Keegi ei ole perfektne ning keegi ei saa omandada kõiki neid omadusi. Hea klienditeenindaja on ka see, kes on lihtsalt viisakas ja saab kliendiga hakkama. Ma arvan, et igaüks meist suudaks olla hea teenindaja, igaühes meis on viisakust mida klienditeenindajas olema peaks. Minu meelest ei olegi üldse nii oluline naeratus ja röömsameelsus
varanduse kaotamisel kaotab inimene ka oma sõbrad. Tõelised aga jäävad , olenemata inimese majanduslikust seisukorrast ja see on kindlasti rikkus, mis on hindamatu. Elu on vaene aga inimesel, kellel pole perekonda. Või mingil põhjusel on lähedastest saanud võõrad. Tihti, kui laps on kasvanud peres, kus ei hoolita, siis võib ta ka ise tulevikus mitte osata hoida suhteid. Rääkimine ka pisiasjadest rikastab mitte ainult rääkijat, vaid ka kuulajat. Oskus hoida häid suhteid, kuulamisoskus, tolerantsus need omadused on inimese suur varandus. Palju raha pole sellistel puhkudel vajalik. Vaene on ka hingelt inimene kindlasti siis, kui ta pole teistele head teinud või pole seda teha tahtnud. Väikene kingitus või sirutatud abikasi rikastab inimest päris kindlasti. Elu võib olla vaene ka siis, kui teed päevast-päeva tööd ja rabeled raha pärast, aga see ei too kaasa rahuldust ja rõõmu. Kõik on justkui olemas ja funktsioneerib, aga miskit jääb puudu
Viited Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koduleht www.koolipsyhholoogid.ee Koolipsühholoogi kutsestandard www.kutsekoda.ee Tunnused Siin on näha selle ametiga seotud olulised märksõnad - töötingimuste, hariduse, huvi ja oskustega seotud tunnused, mille tähtsus ameti juures esitatud 5-pallisel skaalal 5 Koostöövõime 5 Õpetamis- ja juhendamisoskused 5 Vaimse pinge talumine 5 Inimeste abistamise/õpetamise/ravimisega seotud töö 5 Kuulamisoskus 5 Analüüsioskus 5 Kõrgharidus 5 Konsulteerimine ja nõustamine 3 Inimeste õpetamine ja treenimine 3 Kavandamis- ja korraldamisoskused 3 Teiste juhendamine ja/või kontrollimine 3 Tegevuste kavandamine, korraldamine ja juhtimine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline ...
oma mõtteid ja ideid välja pakkuda. Paljuski sõltub olukorra keerukus indiviidi eelnevatest kogemustest - kas ja kuidas on eelnevalt suhtutud nende initsiatiivi ning ideedesse. Siinkohal on kunstiterapeudil võimalus klienti aidata. Luues usaldusliku suhte, anname kliendile võimaluse häbitundeta oma arvamust avaldada ning uudset ja loovat probleemilahendust arendada. Turvatunde loomisel on tähtsad terapeudi empaatiavõime, kuulamisoskus ning kindlasti ka positiivsus ja ressurssidele orienteeritus. Kliendis on loovus olemas, mis on aga tihtilugu peidetud kujul ning vajab julgustamist, et see saaks avalduda. Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm. Omades rohkelt teadmisi nii
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. O...
kõnekeskustele. Kõnekeskuste probleemide ja metoodikaga puudub mul varasem kokkupuude, seega sain oma teadmistepagasit täiendada sellega, et lihtsana näiv töö või kõnekeskus kui ettevõttena omab selliseid küsimusi et oleks õige arv töötajaid, lõpetamata- ja lõpetatud kõnedega seonduvad tegevused. Võib öelda, et Eesti kõnekeskused on tasemel, kuna töötajate keeleoskus ning suhtlemis- ja kuulamisoskus on väga head. (Näited: häirekeskus; taksoteenust pakkuvad ettevõtted; infoliinid; pangandus ettevõtted; asutused, kus saab broneerida lennu- või laevapileteid; jpt.) Kim, J. W., Ha, S. H. Consecutive staffing solution using simulation in the contact center. Industrial Management & Data Systems. [http://www.emeraldinsight.com.ezproxy.utlib.ee/journals.htm? issn=0263-5577&volume=110&issue=5&articleid=1863370&show=html] 31.10.2011.
Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla. Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üld...
te olete eksimatu. Ning kuna te ei pea oma vigu vigadeks, teete te neid aina edasi. 11. Teema vahetamine. Jutu pöörate uuele teemale siis, kui vana tekitab teis tüdimust või ebamugavust, teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, teie loobite teravmeelsusi ja keeldute tema jutusse süvenemast. 12. Takka kiitmine. Kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole, te lihtsaalt kiidate kõigele takka, mis teine ütleb. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja sailitamisel hadavajalik.Hea kuulaja tombab teisi ligi, sobrad usaldavad talle oma saladusi ja tooalane edugi on kiire tulema. mittekuulata oskajad on tuutud kaaslased.Need,kes ei oska kuulata ei saa aru, miks tal ei ole kaaslasi, nad vahetavad riideid, opivad vaimukusi, kiid ei opi kuulamist. Kuulamisoskusteta inimene ei suuda margata lahenevaid probleeme.. Puudes tegude tagamaadele jouda, peate nende motteid lugema ning
inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemak...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
enesetäiendamisele. · Võime vaadata ennast kõrvalt. · Enesekindlus ehk selge arusaam oma väärtustest ja võimetest, otsusekindlus. · Enesekontroll vajalik selleks, et ohjata oma impulsiivseid tundeid ja häirivaid emotsioone ehk jääda rahulikus, positiivseks, kindlameelseks ka pingeliselt hetkedel. · Teiste tunnete tajumine, tähelepanu emotsionaalsete märkide suhtes, hea kuulamisoskus. · Klientide vajaduste mõistmine pakkudes sobivaid teenuseid ja tooteid, et suurendada klientide rahulolu. · Oskus vaadata olukordi kliendi seisukohalt. · Hea kuulamis oskus, vastastikune arusaamine, täieliku infovahetuse pooldamine. Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused? Klienditeenindaja peab olema: Erialatundev, humoorikas, kontaktijulge, usaldust äratav, rõõmsameelne, abivalmis,
peaksid, et klient teenindusega rahul oleks. Klienditeenindaja peaks valmis olema väga erinevateks ja ootamatuteks küsimusteks. Kuid kui tekib situatsioon, kus teenindaja tõesti ei oska vastata, peabki ta seejuures olema viisakas, vabandama ning üritada muudmoodi lahendust leida, näiteks paluda abi mõnelt oma kolleegilt. Heal klienditeenindajal võiks olla veel mitmeid erinevaid omadusi, nt kiirus, täpsus, töökus, valmidus meeskonnatööks, hea kuulamisoskus. Neid omadusi on kindlasti veel. See ei tähenda, et ühel klienditeenindajal peavadki olema kõik need eespool mainitud omadused. Keegi ei ole perfektne ning keegi ei saa omandada kõiki neid omadusi. Hea klienditeenindaja on ka see, kes on lihtsalt viisakas ja saab kliendiga hakkama. Ma arvan, et igaüks meist suudaks olla hea teenindaja, igaühes meis on viisakust mida klienditeenindajas olema peaks. Minu meelest ei olegi üldse nii oluline naeratus ja rõõmsameelsus
· tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov 2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3 Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kakskorda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri isikuomadusi (5). - usaldusväärsus, inimlikkus ja osavõtlikkus - oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada - meeskonna- ja koostööoskus - suhtlemis- ja kuulamisoskus - otsustus- ja vastutusvõime - tasakaalukas kriitilistes olukordades TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. 1. kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt?
naeratab, kas inimene on avatud, kuidas suhtleb teistega, oma hoiaku järgi teistesse. Firma mainet mõjutab väga palju esmamulje efekt. Esmamuljest sõltub kas inimene hakkab firmat usaldama ja soovib antud firmaga koostööd teha või mitte. Esmamulje puhul mängivad rolli nii väline korrektsus (puhtus, asukoht, logod, lõhnad jne) kui ka teeninduse kvaliteet. 3. Sellepärast, et need oskused aitavad vältida erinevad suhtlemisbarjääre. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel vajalik. Hea kuulaja kuuleb ja mõistab teisi inimesi, saab lihtsamalt vajalikku infot, teda usaldatakse rohkem. Kehtestamisoskus soodustab häid inimsuhteid, laseb seista oma tõekspidamiste ja vajaduste eest teise inimese üle domineerimata ja teist 3 halvustamata. Kui ei oska ennast kehtestada, siis keegi ei kuula sind ja sinu vajadused jäävad
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
Millisel viisil saab sõnaga kohtuda? (sõna kuuleme, ütleme, märgime üles) Miks kõlab sõna mõne teise sõnaga sarnaselt või sellest täiesti erinevalt? (Et häälikuid on palju vähem kui sõnu, siis peavad häälikud sõnas korduma) Miks kõlavad ainult mõned häälikud selgelt ja kostavad kaugele? 12. Kuulamine, mis see on ja selle arendamine erinevas vanuses. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene oskus. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi. 6-7kuusetel on helitundlikkuse aeg, siis on ta tähelepanelik kõikide häälte suhtes. Ta hakkab oma lalina abil vestlema täiskasvanuga. 1aastasel esimesed tähendusega sõnad
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha
Inimese võime vastu võtta ja töödelda informatsiooni on piiratud ning seepärast on vaja üha rohkem mõelda sellele, kuidas muuta teabeedastus võimalikult efektiivseks. Kui vajalik teave jõuab õigel ajal inimeseni ja ta oskab sellest enda jaoks olulisema üles leida, siis suudab ta vastu võtta ka õigeid otsuseid ja suunata oma tegevust. Oma loomult on inimene infovahetaja. · edastab meelsasti uut teavet; · on uudishimulik, kuulab meelsasti, et saada infot; Kõnelemis- ja kuulamisoskus lisavad enesekindlust, see omakorda tagab edu igapäevasuhtluses ja positsiooni ühiskonnas. · Enne teistega suhtlema asumist suhtleb inimene iseendaga. · Enne otsuse langetamist kaalub poolt- ja vastuargumente või laseb end juhtida emotsioonidest. Kommunikatsiooniprotsess on suhe kõneleja ja kuulaja(te) vahel. Sõnumile annab tähenduse just kuulaja. On vaja kuulaja hinnangut.
Islamiriigid maailmapoliitikas ja nende diplomaatia Alustada tuleb Muhammadist (570-632) . Ta oli pärit Quraisi hõimu Hasimi suguvõsast. Ta jäi varakult orvuks ja kasvas üles onu Abu Talibi perekonnas. Noore mehena sai temast kaamelikaravanide saatja. Hiljem abiellus ta oma tööandja, kaupmehe lese Hadidzaga. Ta jäi kirjaoskamatuks. Tähelepanelikkus, kuulamisoskus võimaldasid tal omandada teatud judaismi ja kristluse põhitõdesid. Nende kuuest lapsest jäid ellu neli tütart. Muhammad ei olnud ainult uue usu kuulutaja. Ta oli ka leidlik ja fanaatiline araabia hõimude ühendaja. Ühendamine toimus sõja ja vägivalla teel nagu mujalgi maailmas. Ta lootis pöörata oma usku ka Mediina juudid, keda ta austas. Algul ta palvetas näoga Jeruusalemma poole. Kui juudid ei nõustunud temaga, siis pidid muslimid hakkama palvetama näoga Meka poole. Muhammadi Mediinas loodud kogukond ehk umma sai islamistliku teokraatliku riigi algmudeliks. Peale surma 632 aas...
· tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine · kuulamisoskus · kehtestav käitumine · konfliktidega toimetuleku oskused · probleemide lahendamise oskused · Klienditeenindus kõrgtase · teeninduse põhimõtted · holistilik (terviklikkusest lähtuv)suhtlus teeninduses · klienditeenindaja roll, isikuomadused · veaolukordade ennetamine ja käsitlemine · kiituste ja kaebuste käsitlemine · erilisvajadustega (puuetega) klientide teenindamine · siseklient
silmsidet, kui näen et ka vastane on huvitatud vestlusest astun juurde ja teretan, küsin nime ning, kuidas ta sattus siia. Proovin leida ühiseid teemasi, küsida tema hobide/huvide kohta jne. Kui soovin vestlust lõpetada ütlen, et meeldiv oli vestelda, kuid pean nüüd lahkuma. Kuna minus ei tekita probleemi inimestega suhtlemine siis minujaoks see erilisi probleeme. Lisaks heale nõuandmisoskusele on tarvilik ka kuulamisoskus. Enamasti üritan inimesti kuulata, ning neile nõu anda. Mul on palju tuttavaid, kes tulevad oma probleemiga minu juurde, et kas lihtsalt südant kergendada murest või et leida koos minuga probleemile lahendust. Vahest esineb erinevaid kuulamistõkkeid. See mida mina kasutan, oleneb palju sellest, kellega on vestlus ning millisel teemal. Kui on teema, mis mind ei huvita absoluutselt siis vahetan teemat või unelen. Kui tuttav räägib oma nädalavahetusest siis tihti võib tekkida
et kõik minu töötajad oleksid teadlikud nii firma eesmärkidest kui ka oma õigustest ja kohustustest, see tekitab turvatunnet ja annb head motivatsiooni. Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Mina alati leian aega kuulamiseks, kuulates ,,loen ridade vahel" ja kui vajatakse minu reaktsiooni või tagasisidet, siis teen seda nii kiiresti kui võimalik. Oma kogemusest tean, kuivõrd tekitab stressi ja langetab motivatsiooni kui juht ei leia aega sind ära kuulata, sest sellisel juhul jääd oma probleemiga üksinda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid ted...
teene. Klienti ei tohi jooksutata ega talle delegeerita oma ülesandeid Kliendi ja teenindaja esmakohtumine Teenindaja ja kliendi esmakontakti vahel tuleb klienti tervitada , pühendada kogu tähelepanu klliendile Pakkuda teenuseid ning tuvastada kliendi vajadusi ja luua valikuid. Tuleb hoida õige teeninduslik hoiak teenindusprotsessi lõpuni. Kliendi heaolu tagamiseks on vajalikud ka õiged suhtlemisoskused . Näiteks: Selge ja täpne eneseväljendusoskus , kuulamisoskus , oskus infot anda ja hankida , oskus luua ja lõpetada kontakti , vestluse juhtimisoskus , kehtestamisoskus ning konfliktiga toimetulekuoskus. http://kompsyh.blogspot.com/2009/02/helen-kittkliendi-rahulolu-suurendamise.html Kasutatud kirjandus · http://eope.ehte.ee/klientide_ryhmitamine/?Ettev%F5tete_kliendir%FChmad · http://kompsyh.blogspot.com/2009/02/helerin-niitmae-liina-vahaste-kliendi.html · http://www.pekonsult
Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kaks korda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri eeldusi. · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus 4) Nimeta liidri isikuomadusi. 1) USALDUSVÄÄRSUS, INIMLIKKUS JA OSAVÕTLIKKUS 2) OSKUS KAASTÖÖTAJAID HINNATA, MOTIVEERIDA JA EDENDADA 3) MEESKONNA-JA KOOSTÖÖOSKUS 4) SUHTLEMISE-JA KUULAMISOSKUS 5)OTSUTUS JA VASTUTUSVÕIME 6) TASAKAALUKUS KRIITILISES OLUKORRAS TEEMA: ORGANISATSIOONIKÄITUMINE 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. 1. kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt?
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi.
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
