Professions and Jobs 1)Find the words and give translations. A D R E T S A M D A E H N U R A X Y M R T R R E E M R Y C Q B R A S E P N G G E S M T Y I E B C P Z U E N Y N D T X H G A H Q I G H O A B P S P N L A E Z U G N N V O A S U S A R Q I E Y R E M R A F I S O N P N T F A T K N E C T L E D O M S W A S T A T T E C P E K R R C Y H U V I M P A R O S V S H R S P K T E A C H E R Q N N R A X S N I C S O O L I T B E M K T J R Y I P V I R L M H O U M C A S Q A Y Q L W R B Q E S G A S C E X J D R ...
täiesti iseenesestmõistetavalt kaasa otsekohe, olenematta sellest, kas nad kogu teksti valdavad või ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles seejärel sõnatähendused ja lauseehitus. Õigesti ehitatud lausetest õpib laps kõnereegleid. See tähendab lastelaulude ja -salmide lihtsad tekstid annavad tihti korratavate musterlausetena tänapäeval nii palju arendatud keeleoskusele põhjapaneva aluse. Lapsed laulavad mõnikord innukalt ja suure vaimstusega kõlaliselt sarnaseid häälikuid või sõnu, ,, und oben singt Josef den Engelein vor" selle asemel, et laulda ,,und oben singt jubelnd der Engelein Chor", või ,,Halloo Julia", selle asemel, et laulda ,,Halleluja"
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles.
mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine MURDEKEEL · Argikeele piirkondlik avaldumisvorm on murdekeel · Eestis 8 murdeala KIRJALIKU VESTLUSE KEEL · Vestlused jututubades ja sotsiaalvõrgustikes · Kõnekeelsed jooned · Lauseehitus tavaliselt lühike ja konkreetne · Kasutusel lühendid · Emotsioonide väljendamine nt: ; :) ; xD NÄITED KIRJALIKU VESTLUSE KEELE LÜHENDITEST Suhteliselt suht Põhimõtteliselt pmst Kuule kle Või v Muide btw (inglise keelest by the way) Vabandust sorry AITÄH KUULAMAST!
Kirjanduse funktsioonid Kirjandusel on palju erinevaid väärtusi ja funktsioone, mis omavad erinevate inimeste jaoks erinevaid väärtusi. Kui ma olin noorem, oli raamat minu jaoks hea ajaviitmise viis. Sealt sain palju uut sõnavara, laienes ka mu silmaring maailmas toimuva suhtes. Tänu inglisekeelsetele raamatutele on suurenenud ka minu võõrkeele sõnavara ning paranenud lauseehitus. Hetkel on kirjanduse puhul minu jaoks oluliseim, et raamat mind kõnetaks ning minu mõtetele ja küsimustele vastaks, et ta aitaks mul leppida tegelikkusega ja pakuks lohutust, kui olukord tundub lootusetu. Paljude teoste abil olen õppinud märkama ja vaatama ka asjade teist poolt. Kirjandusel on ka oluline roll kultuuri säilitamise ja edendamise suhtes. Selle abil on võimalik ka kritiseerida aktuaalseid teemasid ning riigikorda, mis tihti rahva halvakspanu osaks satuvad
o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja grammatika tundminelähenevad keskmisele kasutustasemele lapse ümbruses, kuid mõni väljendus erineb veel täiskasvanu keelest; o 36-39 kuud - sõnavara koosneb 1000 või enamast sõnast; keeruliste grammatikareeglite edukas kasutamine lausete moodustamisel, kuigi mõni reegel on veel omandamata; grammatikavead on jäänud harvemaks; ca 90% mõistetavus.
Ida Murded jagunevad Kesk murrakuteks Lõuna-Eesti(üldiselt) S T Ei Ai Q-mitmus Oluline: Kask-kõiv Mänd-pedak Tartu m urre Omaaegse Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks Kuuskedest- kuuskist M ulgim urre Kõige põhjaeestlikum A e Kirjutame- kirjuteme Võru ja setu m urre Võru keel tänapäevase Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks. Vokaalharmoonia Küla-külä Teine lauseehitus Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre Aluseks kirjakeele Maa- mua Müüma- müima Meel- miel Käsi- käsa Kive- kiva Rotte- rotta Idam urre On mõjutatud Vadja keelest o õ Õtsekõhe Venelasi- venelaisi Rannikum urre Kõige lähedasem soome keele Puudub vältevaheldus (kõik III vältes) Sepad- seppad Mets- metsa Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b Kõba kibi 2. Õ- puudub
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule)
· Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus. · (Alam)saksa keele mõju tugev eesti keelele. · Arenes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti · Hakkasid esinema esimesed eesti keele grammatikud.nt 1673 Heinrich Stahl jne.
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku
takistavateks piduriteks". Palju lihtsam on aru saada mõttest, kui see on kirja pandud lühemate lausetena, samuti jääb see ka paremini meelde. Minule jäid kõnest meelde ainult üksikud huvitavamad kohad, ümber ma seda jutustada ei suudaks, kuna väga palju teksti läks lihtsalt kaduma eelkõige ebahuvitavuse tõttu. Aga antud kõne peakski huvitama eelkõige selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril- kolmel korral. Näiteks tooksin sellise lause: ,,Seadustega antud õigustest viljelda omakultuuri jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alused kohta. Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamise ja alaealiste komisjoni otsuse jõustumine on mõlemad ühe lausega ära toodud. Lõppsättede sisaldab rakendussätteid ja seaduse jõustumise paragrahvi. Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt on seadus kirjutatud lihtsas ja tavainimesele mõistetavas keeles ja lausekastutuses, kuid osad paragrahvid on siiski rasked lugeda ja mõista. Paraku on juriidiline keel ja lauseehitus tavainimese jaoks mõistust sõlme ajav, eriti siis, kui üks seadus sisaldab viiteid teisele seadusele või paragrahvile, mida tuleb hakata omakorda välja otsima, kuna lihtinimene ei tunne ju seadusi peast, veel vähem oskab ta seadusepunkte kergusega tõlgendada ja maakeelde ümber panna.
mängis naistega), ta proovis oma elu muuta, aga ei saanud sellega hakkama. Basil on kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Ta pidas Doriani ideaalseks, kuid hiljem kahetses maali tegemist. Lord Henry on küüniline aadlik, ta ajas inimesi segadusse oma filosoofiliste mõtetega. Teoses oli kolm tegevusliini, üks oli Dorian ja Basil sõprus, teine Dorian ja Henry sõprus ja kolmas oli Doriani ja tema portree. Raamatut oli raske lugeda kuna lauseehitus oli keeruline. Lord Henry öeldud filosoofilised mõtisklused olid lauseehituselt väga keerukad ja arusaamatud. Oli ka palju värvikaid kujundeid. „Dorian Gray“ oli hea raamat, kuna näitas inimene arenemist, kujunemist, tema hirme ja eluvaateid. Samas oli see väga keeruline teos, kuna Henry aforismid ja filosofeerimine jäi arusaamatuks.
Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodide sõnastus on ülev. Nad on kirjutatud riimita vabavärsis, tuginevad Rooma ja Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa- mendiks peetakse luuletust ´´Mardi Luteruse päeval´´, milles luuletaja näeb ette oma peatset surma ning kirjutab sellest, mis temast maha jääb. Pastoraalid ehk karjase- laulud tuginevad samuti antiik-eeskujudel, kuid sisaldavad eestipäraseid motiive ja on dialoogi kujulised. Tuntuim pastoraal on ´´Ott ning Peedo´´. K. J
Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs Nimi Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aita...
Retsensioon ,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Kirjastus ,,Tänapäev" Ilmumisaasta 2012 Teos on mõeldud nendele, kes otsivad lugemisallikat põnevusest, inimeste omavahelistest suhetest, petmisest ja ka vähesel määral armastusest. Raamatu kaante disain on leidnud tänu Jaak Peebule väga huvitava lahenduse. Keskendudes lugemisele ei pannud tähelegi kuidas aeg lendab ning oli hea lugeda kuna autoril oli lihtsalt super keelekasutus ning selline lauseehitus, mis räägib igale lugejale juba enda eest. Reeli Reinaus on Eesti kirjanik. Tema sulest on ilmunud hulk laste- ja noorteraamatuid. Noortele on ta varem kirjutanud raamatud ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus" ja ,,Vaevatud". Tema noorteromaan ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha. Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib
Juhtumikirjeldus Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N Nägemine, kuulmine- Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis. Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- S...
Kui jook otsa sai, läks ahv uut otsima. Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha. Ta viskas selle maha, lootuses, et see nii avaneb. Kast hoopis plahvatas ning loomad paiskusid seinte äärde. Kokkuvõte Arvan, et teostel oli sügav mõte ning kui lugudesse süveneda, siis võib nii mõndagi õppida. Mina kahjuks väga süveneda ei saanud, kuna lihtsalt napib aega seoses kevadtöödega. Siiski soovitan seda teistele, sest lugudel on mõte ja huvitav lauseehitus, millest annab paljugi õppida. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas (05.05.2013) http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html (05.05.2013) http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas (05.05.2013)
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks ...
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks ...
Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemi...
...................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus................................................................................................................12 2.3. kirjavahemärgid ........................................................................................................13 2.4. Suur ja väike algustäht .............................................................................................14 2.5. Järeldus..............................................................................................................
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Mis eristab seda teistlaadi tekstidest (näiteks ajaleheartiklitest)? Teadusteksti iseloomustavad äärmiselt täpsed definitsioonid. Artikli tekst on üheselt mõistetav ja annab edasi selge info. Sõnavara annab infot (sh fakte) edasi ilma kõneleja suhtumist liigselt rõhutamata, neutraalselt ja objektiivselt. Info edastaja isikule pööratakse väga vähe tähelepanu, sest oluline on sõnumi sisu, mitte selle edasiandja isik. Esineb iseloomulik oskussõnavara, lauseehitus ja teksti liigendus. Kõnekujundeid kasutatakse väga piiratult ning neid iseloomustab rangus ja emotsionaalne vaoshoitus.. Iseloomulik on lugejat austav, liigseid lihtsustusi vältiv kirjastiil. Kasutatav keel on võrreldes tavakeelega keerulisem - laused on pikemad ja keerukama ülesehitusega. Kasutatakse erialasõnavara ja võõrsõnu. Esitatud väited on loogilised, põhjendatud ja andmetega tõendatud. Vastupidised seisukohad lükatakse ümber tasakaalukalt ja hinnanguvabalt.
Ühissõidukitega vahendatav reklaam on tasuline reklaam Internet Sõnumi ülesehitus pealkiri peab olema: · Kergesti meeldejääv · Huvitekitav · Pealkirja kõrvalolev pilt äratab tähelepanu · Foto on parem kui joonis · 1 suur pilt mõjub paremini kui mitu väikest · Sõnum tuleks paigutada pealkirja · Pealkirjas ei tohiks olla negatiivset, teisi tooteid/ettevõtteid maha tegevat Tekst peab olema: · Loetav ja arusaadav · Lihtne lauseehitus · Inimese silm fikseerib korraga 30 tähemärki, sellega peaks ühe mõtte ära esitama · Kirja suurus 9-12, pealkiri 14-30 · Väikesed tähed on loetavamad kui suured · Püstine tekst loetavam kui kaldkiri · Logo firmanime graafiline kujutamine Küsimused 1. Mis on turundus, laiemas ja kitsamas tähenduses? 2. Toote elutsükli faasid sünnist surmani 3. Millistest osadest kuulub turunduse juhtimine 4
kelle tõttu purunes Theodori tavapärane ja harilik maailm. Oleks see maksuametnik uskunud Theodori juttu mustast laekast, mille talle oli pärandanud vaarisa ja kust ta saigi raha maali ostmiseks ja et tegu polnud mitte mingi pettusega, siis oleksid palju asjad olemata olnud. Kahjuks just see kriitilisus ja ebausk teise inimese õnne muutis kogu Theodori elu. Hinnang Mina hindan seda raamatut väga hästi, selle sõnakasutus, lauseehitus oli minu silmis hea, mul oli huvitav seda raamatut lugeda ja ma tahtis veel ja veel lugeda seda. Mõtted on hästi sõnastatud ning nad ei ole nii kuivad ja sisutud, nendes on mõte, mis tuleb leida. Kasutatud on ka alternatiivsõnu, mis teevad teksti kuidagi täidlasemaks ja meeldivamaks. Samuti on rohkelt kasutatud mõtteteri, aforisme, raamat on osaliselt psühholoogilisfilosoofiline ning päris mitmed kohad panevad mõtlema sügavamalt.
Isa ja ema olid rõõmsad, et neil on suureks sirgumas tervislik ja kaunis noor neiu. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus. Kulminatsioon juhtus siis kui Gregor kuulis pealt oma perekonna juttu, kuidas ta on kasutu ja tahavad temast lahti saada. Peale seda Gregor tunneb ennast kasutult ja lõpetab söömise. Lõpplahenduseks oli Gregori surm ja perekonna rõõm ja kergendus sell üle. 9. Autori keel ja lauseehitus. Autoril olid vahepeal üpriski pikad laused, kuid lausete ülesehitus oli loogiline ja arusaadav. Autor kasutas kergeid sõnu, mis tegid lugemise kergeks ja ladusaks. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud? Kirjeldused olid piisavad, sai kõik vajaliku informatsiooni kätte. Kirjeldati põhiliselt tegevust. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm.
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifes...
0SÜ EKSAM 1. Süntaksi põhimõisteid: lause, lausung, voor, fraas, moodustaja, transitiivne/intransitiivne lause/verb. a. Lause terviklik mõte. See on keeleüksus, mis on grammaatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklkku mõtet. Lause peamine ülesanne mõtet edasi andma. See on suurim üksus, millega süntaksis tegeldakse. b. Lausung lausetest või lausekatkenditest koosnev ühe isiku kõneakt, mis piiratud pauside või teiste isiku kõneaktiga. c. Voor e kõnevoor on see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima. d. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. e. Moodustaja - (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel ...
· Fleksioon e tüvevaheldused · Redublikatsioon liitmise erijuhtum, tüvi kordub täielikult · Abisõnad 8. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel):
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa.
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia,
tekstil puudub klassikaline ülesehitus; tekstil puudub pidevus, seoseid võib avastada ka hiljem; tekst luuakse paljudel erinevatel meetoditel: unenäod, müütilised arhetüübid, motiivid ja sümbolid...jne; luules saab valitsevaks vabavärss või vabavabarütm; sündmused ei ole loogilises järjestuses; teksti osad ei pruugi olla seoses; muutub vaatepunkt kirjanik ei ole enam kõiketeadja ega hinnangute andja Uus on sisemonoloog, teadvuse vool, lauseehitus, kirjandustekst sarnaneb argikõnele, puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele, laused on lõpetamata, esineb grammatika vigu, luules sai tähtsaks intonatsioon, rõhk, pausid; loodi uusi metafoore, sõnu. Muutus kirjanduse aine modernismis kadus ära arvamus et kirjanik suudab oma tekstiga tõde maailma kohta peegeldada, ja seda isegi paremaks teha.
NING KAS LIIGENDAMINE VASTAB SISU- JA VORMINÕUETELE 14) LOEN KIRJANDI 3 KORDA LÄBI NN ''VÕÕRASTE SILMADE'' JA ANALÜÜSIN SEDA: 1. Sisu seisukohast loen läbi iga lõigu eraldi ja vaatan kas nad omavahel seostuvad ning uurin, kas on olemas terviklik läbiv mõte mu kirjandil. Seejärel uurin sissejuhatust ja kokkuvõtet, kas nad on tõstatatud probleem ja leitud lahendus ning kuidas nad sisuga haakuvad. 2. Lauseehitus ja keelelise korrektuuri seisukohalt kirjavahemärgid, sõnakordused, kas laused on normaalse pikkusega, kas lause mõte on selge, taandread, võõrsõnade õigekiri 3. Pean 5-10 min pausi ja loen uuesti terve kirjandi läbi 15) KUI EI LEIA ENAM MIDAGI, MIS VAJAKS PARANDUSI JA TÄIENDUSI, HAKKAN PUHTANDIT KIRJUTAMA 3 PUHTAND
Ta väidab, et selle mehe eesmärk on ta sugu hävitada. Pärn saab aru, et tema süü ta hinge peal on ta enda peale koormanud ja lapsele on tal õigus vaid tänu kahele tühjale sõnale kirikuraamatus. Kuid siiski ta palub tänulikult Leenalt õigust külas käia kui külm hakkab või lausa ise uuesti Kaukale kolida. Kellad löövad, lugu lõppeb ning laps Pärnil süles võttab ka Leenalt käest kinni ning nad embavad. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa vorm. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatud on enamasti uute tseenide atmosfääri ja sisustust ning tegelaste tundeid. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja vormis. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Teoses on (ja ma olen kuulnud, et teised õpilased nõustuvad) raske leida
ei ole. Nende subjektipositsioon on Freudi ja Lacani teoorias alati patriaarhaalse süsteemi suhtes marginaalne. Cixous' pakutavat naiskirjutust võib võtta ka omalaadse kompensatsioonina naistele. Tema stiili ilmestavad sõnamängud ja metafoorid küsimärgistavad (,,murravad naerdes" C. väljend) igasugused kindla tähenduse ja "samasuse loogika" nõuded (vt Irigaray) ja väidavad selle asemel, et "miski ei ole vaid üks asi". Tema lauseehitus püüab jäljendada tõrjutud ihade tukslemist, rütm ja helipilt väljendavad enam konkreetset aistilist vahenditust kui teise ja erineva ratsionaalset valitsemist. Identiteet vabaneb terviklikust "minast", mille kohale astuvad erinevad mängud "minaga": mina ja sina, mitte mina või sina. Selline heterogeensus pilkab valitsevat keelt, mis hoiab alati kinni oma ühest ja vastuvaidlematust tõest, identiteedi ja teaduse versioonist.
Sa võid leida, et kui laps ei ole näoga sinu poole, ei vaevu ta sind eriti kuulama. Seepärast seisa tema suhtes nii, et te saaksite teineteisele otsa vaadata. Kõne ergutamine 19.-21. elukuuni Kõneoskus areneb aina edasi ja laps saab aru, et rääkimine ei ole ainult oma tunnete ja mõtete väljendusvahend, vaid ka hea seltskondliku kontakti loomise moodus. Ta on üha rohkem huvitatud vestlusest. Suurenev sõnavara ja keerukam lauseehitus võimaldab lapsel vestluses osaledes end ka keerukamalt väljendada. Nõuandeid · Palu lapsel asju nimetada. Osuta mõnele esemele, mida ta teab. ning küsi, kuidas seda nimetatakse. Laienda mängu järkjärgult objektidele, mida ta sinu kuuldes varem nimetanud ei ole - kui ta kõhkleb, ütle otsitav sõna talle ette. · Reageeri lapse jutule. Kui sa aasta ja üheksa kuu vanuse maimiku jutust ka täielikult aru ei saa.
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel. Proosateose kesksed elemendid: · Vaatepunkt ja jutustaja ( kust ja kuidas sündmustikku kirjeldatakse) · Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased) · Kompositsioon (teose ülesehitus); teema, detail, motiiv, konflikt · Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline
Helmeri küsimustele vastab Nora, et ei tohi kirjutada ega midagi saata ning abi ka ei tohi pakkuda, sest võõrastelt ta abi ei võtta. Vaid ime milledesse Nora enam ei usu võiks Nora sõnul nende kooselust abielu kujundada- ja ta lahkub jättes Helmeri nuttma laua juurde. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Tegemist on siiski kulminatsiooniga. Nora pinged aina paisuvad ja paisuvad, samal ajal Torvaldi lubadused teevad seda sama ka. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa, tegelt erakordne proosa lauseehitus- see oli esimest korda kui kasutati niimodi keelt näidendis. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatud on emotsioone, vaatuste alguses muidugi rekvisiidid. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Dialoog- Nora vaatenurgast 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele)
NB! Eesti keeles vastavad vormid ei ühildu, s.t vaatamata põhisõna vormile jääb tud-kesksõna muutumatuks. Nt: virg rapta (`röövitud neiu'); dat. sg. virgin raptae (`röövitud neiule'); ante Rmam conditam (`enne rajatud Roomat, s.o enne Rooma rajamist'); ab urbe condit (`rajatud linnast (alates), s.o linna rajamisest'). Pass. perf. part. võib esineda substantiivina. Nt: post srptum (`pärast kirjutatut'); vae victs! (`häda võidetuile'). Kui lauseehitus seda nõuab, tuleb part. perf. pass. tõlkida kõrvallause abil. Nt: lx tarde discdere vsa (`valgus, mis näis pikkamisi hääbuvat'). Vinco, vici, victum, ere (III) võitma: Infinitivus: vincere; IV pv-st: võitma, võitmine Imperativus: I pv-st sg 2 võida; pl 2 võitke Participium praes. act; I pv-st: -ns (nom), -ntis (gen) vincens, entis võitev; võites Parti. Perf. pass.; III pv-st: -us, a, um; victus, a, um võidetud
oma ema moodi vastu, nuttes ja pelgavalt kuid lõppuks rahuneb ja isa ning tütar räägivad asjad selgeks ning isa tõotab, et armastab Astritit rohkem. Koju tulles ootab naine intesiivse auraga neid ning isa kes oli vahepeal rääkinud Astridel, et ta rohkem iseseisevalt peab mõtlema ja mitte nii ema mõjusfääris olema käsib Astridil ema juurde joosta rahu ja kaastunde pärast, sest tütar armastab mõlemaid. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline romaani laused. Palju on kõrgtasemelisi väljendeid mis jäävad vahest arusaamatuks lugejale. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatakse peamiselt inimeste siseseid monolooge, mõtteid ja tundeid ning suhet Martini ja Isebelle vahel 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavormis ehk Martini Justuse vaatenurgast on lugu kajastatud. 12
3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE Kõigil üliõpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, mis sisaldavad teatud kohustuslikke ja vajadusel muid lisasid. Järgnevalt on toodud kirjalike tööde (referaat, miniuurimistöö, kursusetöö ja diplomitöö) koostisosad ja nende järjestus. Sulgudes on märgitud töö liik, kus vastav osa on vajalik. Kirjalike tööde struktuur on toodud lisas 2. 3.1. Üldnõuded 1. Töö kirjutatakse eesti keeles, lauseehitus ja kirjavahemärkide kasutamine tekstis peab vastama eesti keele reeglitele. 2. Kirjutise kui terviku ülesehitus peab olema loogiline ning töö eri osad omavahelises vastavuses. Väljendusviis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist. 3. Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/Paper/Paper Size), ühepoolsel paberilehel
tõelisi (varalisi või moraalseid) kahjusid, või teo tagajärg on olemas mängult (ent ka siis võib ilmneda pettuse tõeline moraalne või psüühiline tagajärg, või tegelik tüli). Näiteks kaubamärgi- või autoriõiguste rikkumine võib olla reaalne, ehkki toodet või teost reaalselt ei müüda või levitata. Propositsiooniline tähendus (lause “loogiline tähendus”) Keelel on sisemine loogika ning keele ja maailma seoste loogika: lauseehitus ja lausete tähendus (süntaks ja semantika). Keele ja maailma seoste loogika käsitab väitlausete tõetingimusi – tõeväärtust. Keele süntaktika ja semantika põimuvad keele grammatikas. Lausete tähendus tuleneb keele sisemisest loogikast ja juurdunud semantikast. Lause tähendust mõjutavad nii lauseehitus kui ka lauseüksuste tähendus. Tõeväärtus on keeleväljendi ja sellega osutatava maailma seos, millel on oma loogika: väitlausete tõetingimused. Laused
tegelastega. Viis olulist küsimust: Kes tegelane on? välja nägemine, sotsiaalne staatus, iseloom, suhted iseenda ja teiste tegelastega, maailmaga. Miks ta räägib ja tegutseb? motiivid, eetilised ja esteetilised väärtushinnangud. Kus, millal ja kellega ta räägib? ruumid, kus tegelane asub, dialoogipartnerid. Mida ta räägib? teemad, mida ta öelda tahab. Kuidas ta räägib? sõnavara, lauseehitus, mida ta rääkimise ajal teeb. Tegelaskonna analüüs Kõik laval esinevad tegelased, kes erinevad üksteisest maailmavaate, karakteri või elukogemuse poolest. Sellest tekivad konfliktid, mis näidendit edasi viivad ning annab tegelastele võimaluse oma vaateid selgitada. Tegelaskonna analüüs aitab mõista üksiku tegelase olemust kui ka lavastuses kujutavat maailma. Levinumad tegelaskonna analüüsi võimalused:
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
Lapsed muutuvad füüsilistes tegevustes oskuslikumaks ja kiiremaks ning nende peenmotoorika võimaldab tegelda kujutavate tegevustega. ➧Esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Lapsed õpivad ikka veel, et saavutada täielikku iseseisvust tualetis ja riietumisel. Ka söömisoskused täienevad puutudes kokku erinevate toitude ja lauanõudega. Hakkavad kujunema teisesed eneseteenindusoskused - nt õpivad enese järelt koristama. ➧Kõne areng. Täiustub sõnavara ja lauseehitus. ➧Tunnetustegevus. Maailma mõtestamisel toetuvad lapsed ikka veel põhiliselt tajule ja vajavad seega vahetuid praktilisi kogemusi. Lastel on keeruline mõista infot, mis jääb situatsioonist väljapoole ja millega neil pole olnud isiklikku kokkupuudet. Lapsed hakkavad planeerima oma vahetut tegevust - ütlevad näiteks, et nüüd hakkan joonistama autot. ➧Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Lapsed hakkavad mängima süzeemänge ja
Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline (mitmekihiline) eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Sellel on allsüsteemid,mis on omavahel mitmesugustes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahelised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri.Põhilisi allsüsteeme on viis. /tähesüsteem, hääliksüsteem, sõnavara e leksikon, süntaks e lauseehitus, morfoloogia ehk uuritakse väiksemaid häälikusüsteeme/ 13 Suulises keeles antakse tähendusi edasi häälikuliste sümbolite ja nendega seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
