”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid kuidas rahuldada infovajadust ning otsustada, kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja erinevaid informatsiooniallikaid kodutööde tegemises ning lisamaterjaliga tutvumiseks. Raske on ette kujutada elu ilma Internetita, kust leiab kiirelt peaaegu kõik vajaliku. Infoallikate ja infootsingute kursus oli kasulik, sest sain teadlikuks mitmetest headest andmebaasidest, millest ma varem kuulnudki ei olnud. Põhiliselt, kui on vaja leida mingi kindel artikkel,
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4
10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1 · Publitseerimata (käsikirjalised materjalid) 11. Mis on infovajadus? · Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 12. Millised on infovajaduse ajendid? · Tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) · Sotsiaalsed (kuuluvus- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) · Füsioloogilised (nälg, janu jne) 13. Millised on infovajaduse tüübid? · Argielu infovajadus argieluga seotud info · Vaba aja infovajadus vaba aja veetmise ja harrastamisega seotud info
Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne); füsioloogilised (nälg, janu jne 12.Millised on infovajaduse tüübid? Infovajaduse tüübid: argielu infovajadus vajadus leida argieluga
formuleeritud vajadus (formalized need) kohandatud/sobitatud vajadus (compromized need). Suurem osa teadlastest väidavad ühiselt, et teadmistel on subjektiivne iseloom: et hangitavat teadmist ei pruugi saada tingimata valmis kujul. ... on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) füsioloogilised (nälg, janu jne) argielu infovajadus vajadus leida argieluga seotud infot vaba aja infovajadus vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot erialane infovajadus vajadus leida õppimise või tööga seotud infot kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks olemisega seotud teavet Infootsing (information retrieval) on meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni.
Essee Me elame infoühiskonnas. See tähendab aga seda, et üks olulisim ressurss meie elus on informatsioon. Väga tihti on olukordi, kus informatsiooni tundub olevat liiga palju ning seetõttu peame me orienteeruma usaldusväärse ja mitte usaldusväärse informatsiooni vahel. See on oluline nii meie endi jaoks, kui nende jaoks, kellele me hangitud informatsiooni suuname. Infovajadus on meil kõigil igapäevaselt. Minul, kui tudengil, on infovajadus väga suur. Ma vajan informatsiooni õppimises, kodutöödes, loengutes. See on osa minu igapäevasest elust – informatsiooni otsimine. Väga tihti esineb olukordi, kus informatsiooni on liiga vähe. Seda põhjustab eelkõige keelebarjäär. Kuna ma olen vene keelsest perest, siis saan hakkama ka vene keelse informatsiooni otsimise ja töötlemisega. Inglise keelse informatsiooniga töötamine on minu jaoks kordades raskem, kuna mulle tundub, et see tekst on alati nii
etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid · Teaviku-ehk dokumendi otsing otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist.
mudeleid. hinnata ja kasutada · Levinuim on vajaminevat informatsiooni" infokirjaoskuse defineerimine infokirjaoskaja isiku kaudu. INFOKIRJAOSKAJA · Teadvustab infovajadust · Sõnastab infopäringuid · Määratleb info- ja viiteallikad · Sooritab infootsinguid · Hindab infot ja infoallikaid · Valib sobiva info ja allikad · Korratsab ja töötleb infot · Kasutab ning eristab infot INFOKIRJAOSKUSE KOMPONENDID · Sissejuhatus · Infovajadus ja päring · Infoallikad · Viiteinfoallikad · Infootsing · Infoallikate hindamine · Info kasutamise reeglid KOKKUVÕTE · Tulemuslik informatsiooni otsing nõuab üha enam teadmisi ja oskusi infole juurdepääsu vahenditest ja viisidest · Teadmised ja oskused infokirjaoskuse vallas sisaldavad terve rea omavahel seotuid toiminguid infovajaduse äratundmisest kuni info kasutamiseni KASUTATUD KIRJANDUS · V, Sirje. U, Anne. K, Anneli. U, Elviine. Sissejuhatus infokirjaoskusesse
Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks
viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi. Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus.
marginimega toode · Kokkuleppe · Suuremahulised ostud lõetamine · Ülemaailmne reklaam Investeetrimine · väiksemad · suuremad kulutused tootmiskulud · kõrgem riskitase · suuremad ressursid · suurem infovajadus Ühisettevõtlus · väiksemad kulud · potensiaalse · ühised ressursid, konkurendi kogemused ja riskid koolitamine · keskkonna ja turu tundmine turunduse kontroll 12. Investeerimise ja ühisettevtõtluse eelised ja puudused(lk111)
o faktidega vassimine o sildistamine Sõltuvussuhtega mõjutamine põhineb asjaolul, et inimestel on oluliste vajaduste rahuldamiseks piiratud võimalused, siis see, kes neid võimalusi omab, omab ka võimu selle inimese üle. Sõltuvussuhte korral muudab inimene oma käitumist, hoiakut, väärtusi, muutub mina-pilt ja enesehinnang ning seda mõjutamise tagajärjel. 7 Levinumaks vajaduseks on rühmakuulumise vajadus, infovajadus ja autoriteedivajadus. 4. Kuulamine Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Kõige suurem viga, mida suhtlejad teevad ongi see, et nad ei oska kuulata. Otsustatakse puudulikust infost lähtudes. Kuulamise puhul eristatakse vaikset ja aktiivset kuulamist. Kuulamiseks vajalikud oskused võib jagada tingitult kuulamise eelduseks, vaikse kuulamise tehnikaks ja aktiivse kuulamise tehnikaks. Eelduste puhul mõeldakse hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja keskendub partnerile,
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-...
Eesmärgi, ülesannete ja tööhüpoteesi püstitamine Küsitluse eel tuleks uurida olemasolevat infot ja selgitada, millist infot vajatakse lisaks. Infot on võimalik saada erinevaid allikaid kasutades, valmisolevaid uuringuid lugedes, statistilisi materjale analüüsides, ajalehti ja ajakirju lugedes. Küsitluse eesmärgi selgitamiseks tuleks leida vastused , millist infot on võimalik küsitlusega saada ja mida on võimalik leida ilma küsitluseta. Määratakse kindlaks küsitluse eesmärk ja infovajadus. Küsitletavate ringi kindlakstegemine Küsitletava ringi kindlakstegemisel, leitakse vastus küsimusele, kes annab valiku info? Näiteks tahetakse selgitada, miks teatud asumis elavad inimesed ei kasuta turismitalu teenuseid. Antud näite korral peaks küsitlema kõiki kohalikke elanikke (nn üldkogum). Sõltuvalt olukorrast võib kõigi elanike küsitlemine olla ajaliselt liiga mahukas või rahaliselt kulukas. Reeglina ei küsitleta turundustegevuses kogu tarbijaskonda. Valitakse nn
seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2
GRAILS tehnoloogia võimaldab suhteliselt väikese tööjõukuluga saada arvestatavaid tulemusi. Teise olulise osana praktika käigus sooritatust tooksin esile Enterprise Architectiga modelleerimise. Nagu eelpool mainisin, on tegemist IT Kolledzis kasutatava Racional Rose analoogiga. Kui võrrelda IT Kolledzis sooritatud modelleerimist praktika käigus tehtuga, oli kolledzis sooritatud ülesanne oluliselt lihtsam mõni üksik tabel andmemudelis, mõni üksik infovajadus jne. Paraku tegelikkuses tuleb lahendada palju keerulisemaid ülesandeid ning loomulikult kasvab ressursi kulu eksponentsiaalselt ülesande keerulisuse kasvuga. Kolmandaks tooksin esile AJAX-i ja jQuery. Need koostöös, eriti veel kasutades JSON-i, võimaldavad oluliselt kiirendada brauseri tööd. Enam ei ole tarvis andmeid korduvalt suurtes kogustes kliendini tarnida. AJAX-i päringuga küsime vaid pisut ning juba näitame.
o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida, suur infovajadus 5. Mis on positsioneerimine? Toiminguid, mis paigutavad toote teatud kohale kindlatest näitajatest lähtudes. Positsioonimine on toote pakkumise kujundamine, see tähendab toote konkurentsivõimelise positsiooni ja vastava turundusmeetmestiku formuleerimine. Aluseks peaks olema tarbijate arvamus toodetest ja toote kohast konkurentide hulgas. 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus 6. Mis on segmenteerimine
hindamiseks; - töötajad on eelkõige huvitatud oma töökohtade ja töötasu säilimisest; - laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos intressidega; - hankijaid e tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõime tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest; - ostjaid huvitab eelkõige, kas neid varustav firma on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi varustama; - valitsuse infovajadus on põhiliselt seotud maksustamise küsimustega, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine.
neid olukordi leevendada. Et koolis oleks hea õpikeskond lastele, peab olema ka hea töökeskond personalile. Sotsiaalpedagoogi üheks rolliks on ka infotöötaja. Lisaks ainetundides saadud teadmistele vajavad noored teadmisi ka teistest valdkondadest. Näiteks seksuaalkasvatus, mõnuained, toitumine, reisimine, õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii
pikendada, kui seda müüa mõnel vähem arenenud turul D tootmisvõimsuste parem koormatus D rahvusvahelise konkurentsi kogemus arenenud välisturul aitab ka koduturul oma turuosa kaitsta ja suurendada; D eksport stimuleerib tootmise tehnoloogilist taset tõstma; D ettevõttel on võimalik kiiremini kasvada. Rahvusvahelise turunduse erilisus: D infovajadus: rahvusvahelisele turule sisenemine eeldab suure hulga spetsiaalse info hankimist; D risk: piireületav äritegevus on seotud suuremate riskidega; D koordineerimisvajadus: ettevõtted, millised tegutsevad mitme maa turgudel peavad väga täpselt kavandama ja koordineerime erinevatel turgudel toimuvaid aktsioone; D komplekssus: otsuste tegemine ja juhtimine muutub rahvusvahelisel turul tegutsevas ettevõttes komplekssemaks.
kasutamisel võisid tekkida probleemid sõna erinevas tähenduses. Ei tegeletud sellise probleemiga nagu sõna sünonüümid, homonüümid jne. Puudub sõna täpsustus, erinevas kontekstis on sõna tähendus erinev. Seega võib juhtuda, et sama otsinguga leitakse väga erineva teema materjal. 23. Milles seisneb valikteadistus (SDI selected dissemination of information)? Valikteadistus on süstemaatiline (bibligraafia) info vahendamine mingi ainevaldkonna kohta. Teenintatava püsiv infovajadus on infokeskuses fikseeritud ning uut saabuvat materjali jälgitakse fikseeritud päringutest lähtuvalt. Kui mõnele spetsialistile huvipakkuv materjal on infokeskusesse saabunud, siis teda teavitatakse.Tegemist on personaalse teenindusega. 24. Nimeta infoteaduse ja infokorralduse alaseid uurimis ja tegevusvaldkondi 1960ndatest? 1960ndatel hakkas ARPA inensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga. Algselt oli see mõeldud militaarsetel
teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal,
1. Juht peab saavutama alluvapoolse positiivse suhtumise. Ta peab end veenma selles, et suhtlemine on oluline osa tema tööst. 2. Juht peab olema hästiinformeeritud, otsima alluvaid huvitavat informatsiooni ja varustama neid sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna. 3. Juhil on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist. 4. Tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei usu sõnumit. Alluvate infovajadus Tööjuhendid annavad ülevaate töökeskkonnast või -ülesandest. Tagasiside ülesande täitmisest pakub alluvatele väga suurt huvi, sest see annab hinnangu tehtust, aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda, näitab teiste huvi, tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsusetunnet, parandab töössesuhtumist ja tegutsemise efektiivsust. Teated, uudised Ajakohase teabe edastamiseks kasutavad paljud juhid infolehti, teadetetahvleid,
Anda töötajatele tagasisidet töö tulemustest Tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise Altpoolt tulev suhtlemine ehk juhtidele: Saab teavet alluvate eesmärkidest, mõtetest, huvidest Saab teavet inimeste probleemidest Saab teavet takistustest organisatsiooni eesmärkide saavutamisel Saab teavet sellest, kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke Saab ettepanekuid tegevuse muutmiseks Alluvate infovajadus: 1. Tööjuhendid - ülevaade töökeskkonnast või -ülesandest 2. Tagasiside ülesande täitmisest hinnang, huvi, enesekindlus 3. Teated, uudised - infoleht, teadetetahvel, firma ajaleht, päevaaruanded jne 4. Sotsiaalne toetus tööline vajab lugupidamist ja hindamist Juht peab saavutama alluvapoolse positiivse suhtumise. Ta peab end veenma selles, et suhtlemine on oluline osa tema tööst.
- millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavandada nendega koostöös, et rahuldataks kõigi osapoolte infovajadus. Tehnilised vahendid raportite vormidest analüüsitarkvarani hõlbustavad ja kiirendavad info kogumist, analüüsi ja kasutamist. Vastutus info kogumise eest! Turundusinfo allikad jagunevad: - firmasisene info – kliendiandmebaasid, müügi-ja kasumiaruanded, info tootmisvõimuste kohta - turuluure – ajakirjanduses ja Internetis avaldatud teave, vahendajatelt saadav info konkurentide tegevuse kohta, klientidelt müügikontaktide käigus saadav tagasiside,…
5. Informatsiooni moonutamine (Distortion) on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. Iga infomoonutus jätab juhi ilma täpsest informatsioonist ning raskendab õigete otsuste vastuvõtmist. Kõige halvem on aga asja eetiline külg, kuna kaob usaldus. Alluvate infovajadus: 1. Tööjuhendid (Job instructions) annavad ülevaate töökeskkonnast või -ülesandest. 2. Tagasiside ülesande täitmisest (Performance feedback) pakub alluvatele väga suurt huvi, sest see · annab hinnangu tehtust, · aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda, · näitab teiste huvi, · tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsusetunnet, · parandab töössesuhtumist ja tegutsemise efektiivsust. 3
huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. Iga infomoonutus jätab juhi ilma täpsest informatsioonist ning raskendab õigete otsuste vastuvõtmist. Kõige halvem on aga asja eetiline külg, kuna kaob usaldus. Alluvate infovajadus: 1. Tööjuhendid(Job instructions) annavad ülevaate töökeskkonnast või -ülesandest. 2. Tagasiside ülesande täitmisest (Performance feedback) pakub alluvatele väga suurt huvi, sest see annab hinnangu tehtust, aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda, näitab teiste huvi, tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsusetunnet, parandab töössesuhtumist ja tegutsemise efektiivsust. 3
Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist,
Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist,
ta ka teisi sarnaseid tooteid, sest kaupmees pole toodet kliendi jaoks tähtsaks muutnud. Dissonantse vähendav käitumine tekib siis, kui tooted on suhteliselt ühesugused, kuid ostjapoolne osalusmäär on kõrge, see tähendab, et küsitakse palju nõu teenindajatelt ning väga oluline on seda ka kliendile anda, et potentsiaalset ostu ei kaotaks. Harjumuspärast mudelit iseloomustab väike risk ning infovajadus, mistõttu tarbijad ei karda riskida, sest tooted on üldjuhul ka odavad. Vastupidiselt harjumuspärasele mudelile on kompleksne ostukäitumine suurte riskide ning infovajadusega, mistõttu sooritatakse ka komplekseid oste väga harva. Komplekset ostukäitumist mõjutab ka toote kallis hind
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
1) olemasolevad (kehtivad 2001) 1) andmevajadus (andmesõnastik klassifikaatorid IT mõttes) 2) muudetavate klassifikaatorite 2) küsimused, mida küsitakse list juhtimisotsuste tegemiseks. 3) uued standardiseeritud 3) andmete sisestuse/ vahetus klassifikaatorid (uus kontoplaan) formaadid ja standardid 4) kehtivad (vajalikud) aruanded 4) andmemudel (analüütikud 5) juhtkonna infovajadus saavad aru, et kõik vajalikud 6) tänased analüüsid ja selle andmed on olemas) eesmärgid ja tulemused (miks 5) andmete klassifikatsioon/ tehakse ja kelle jaoks tehakse) kirjeldused 7) sidusorganisatsioonide 6) andmete võrreldavus (reeglid, andmestuktuurid, -klassifikaatorid, seosed) sidusorganisatsioonidega -formaadid äri ja IT analüütik 3 päeva
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
IV Aruandlussüsteemi toetava andmetöötluse tugisüsteemi kujundamine andmetöötlusvahendite valik tarkvara ja riistvara osas; projekti- ja tarkvaraarenduse põhimõtete kindlaksmääramine. Erinevatel juhtimistasanditel vajaminev informatsioon erineb aga üksteisest info objekti suunitluselt, agregeerituse astmelt, ajaliselt raamilt jt momentidelt. Juhtimistasandi ja infovajaduse seoseid kajastab tabel 1. Tabel 1. Infovajadus erinevate juhtimistasandite lõikes 1. Ettevõtte omanikud Planeerimine Visiooni ja tegevussuundade eesmärkide kujundamine Delegeerimine Visiooni teostamine Jälgimine Visiooni teostamise efektiivsus Planeerimise ajaline raamistik Väga pikaajaline Jälgitav ajaperiood Aasta
kulukad ostud valdkonnas, kus ettevõttel puudub eelnev kogemus; otsene taasost - lihtsaim juhtum, sageli toimub lihtsalt laovarude uuendamine ilma alternatiivseid tooteid ja teisi hankijaid läbi kaalumata. Ostud on väikese riskiga ja suhteliselt odavad; modifitseeritud taasost - vahepealne olukord, kus otsuse langetamiseks on vajalik mõningane lisaandmete kogumine ja alternatiivide võrdlus. Ostutüüp Probleemi uudsus Infovajadus Uued alternatiivid Uus ostuülesanne Suur Maksimaalne Olulised Modifitseeritud Keskmine Keskmine Kitsendatud taasost Otsene taasost Väike Minimaalne Puuduvad Eraldi võib välja tuua süsteemostu – see on teatud probleemi terviklahenduse ost, millega välditakse probleemi lahendamisega seotud üksikotsustusi.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
Negatiivsed mõjutamismehhanismid Positiivsed mõjutamismehhanismid. Sõltuvussuhtega mõjutamine põhineb asjaolul, et kui inimesel on oma oluliste vajaduste rahuldamiseks piiratud võimalused, siis see, kes neid võimalusi omab, omab ka võimu selle inimese üle. Ta saab teda mõjutada läbi inimese põhivajaduste. Tüüpilisemateks vajadusteks on rühmakuulumise (teiste hulka kuulumise) vajadus, infovajadus ja autoriteedivajadus. Loomulikult saab kasutada sõltuvussuhtesse asetamiseks mistahes inimese vajadusi. Vabanemine sõltuvussuhtest algab sellest, kui inimene endale tunnistab oma sõltuvust ja hakkab sellest väljapääsu otsima. On kaks teed välja pääsemiseks 1. otsida oma vajaduse rahuldamiseks alternatiivne variant (teine rühm, teine infoallikas, teine autoriteet), 2. sisendada endale, et tegelikult mul seda vajadust pole (tahangi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
