Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loengumaterjalid (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

  • Suhtlemispsühholoogia


    Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt).
    Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt.
    Nt:
    • Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.)
    • suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus).
    • suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine)


  • Suhete rollist:
    • seos identiteedi kujunemisega
    • vajaduste rahuldamine
    • toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss)
    • seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega
    • mõjutab elu kvaliteeti

    (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga
    • teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine)
    • suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik)
    • käitumine (nt: kehtestavalt käitumine

    Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid.
  • Mõisted


    kommunikaator – teabe edastaja
    retsipient - info vastuvõtja
    teade –info, mis edastatakse suhtlemise käigus
    sümbolid – kannavad tähendusi, on kokkuleppelised
    suhtlemise kontekst – aitab teksti mõista
    tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti
    Suhtlemise komponendid - tajumine , kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist.
    Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine.
    Biheivioristlik vaatenurk suhtlemisoskuste (ka nt. suhtlemisstiili) kujunemisel: tasud ja karistused käitumise tagajärgedena. Vastus reageeringule omab olulist rolli käitumisviisi kordumisel tulevikus.
    Sotsiaalse vahetuse teooria abil saab seletab suhete püsimist ja muutumist tulude ja kulude terminites. Investeeringud
  • Mina-pilt ja suhted

  • Mina-pilt, minakontseptsioon, identiteet


    Suhted vormivad mina-pilti. Mina-pilt juhib käitumist läbi eri suhtlemissituatsioonide.
    Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist.
    Teadmine, hinnangud (ja rahulolu).
    • sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse)
    • muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast
    • teiste arvamused ja hinnangud kui " poolik " informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse.
    • valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad
    • mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes
    • olulised mina-aspektid ja kriitika
    • enesehinnangu mõju suhetele – enese avamine , ootused, emotsionaalne taust
    • adekvaatse hinnangu eelised
    • atributsioonid ja enesehinnang
    • skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus
    • võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta*

  • Suhted ja suhtumine endasse


    Ennast väärtustavat inimest iseloomustab enda aktsepteerimine, mis ei tähenda nõrkuste eitamist või enda õigustamist eksimuste korral.
    Enda avamine tähendab mõtete ja tunnete avaldamist. Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista enda käitumist. Võimaldab saada enda kohta tagasisidet.
    Ideid sügavamaks avamiseks:
    • Vastastikune avamine
    • Enda avamise ulatus ja sügavus suhete kulgemise jooksul (Johari aken –suletud ja varjatud alad)

  • Eneseavamine ja enese esitlemine – arvestamine normidega ja enda eesmärkidega
  • Suhtlemise komponendid: tunnetus


    Taju – sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine.
    Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid).
    Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas".
    Skeemid – organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" – lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav.
    Käitumise põhjuste omistamine
    • vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus
    • atributsioonivead (automaatsed)
    • fundamentaalsed vead

    Inimese tajumise mehhanismid :

    Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist .
  • Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon
  • Mudel


    • sõnumi saatja
    • edastatav teade
    • kanal
    • sõnumi saaja
    • müra (saatja, vastuvõtja, kanal)

    Müra näide

    (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada").
    Sõnumite vahetamisel (nt vestluse käigus, probleemi lahendamisel) on oluline tagasiside küsimine (nt. "Kuidas sa aru said?") ja andmine (nt. "Ma sain praegu nii aru, et ....")
    Rääkija "kohustused":
    • sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta)
    • eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas),
    • erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine,
    • vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru),
    • tagasiside küsimine.

    Kuulaja "kohustused":
    • püüda mõista tähendust
    • teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.),
    • tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita.

    Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne.
    Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega.
    Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas ( Rubin , 1980; Harrison , 1976)
    • kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne )
    • orienteeritus tunnetele
    • oodatavad reaktsioonid

  • Toetav ja konstruktiivne stiil probleemide lahendamisel


    *Konstruktiivne kriitika: ollakse konkreetne, räägitakse nt. konkreetsest käitumisest, isikut ei sildistata, tehakse ettepanekuid .
    *Täissõnumid: enda mõtted, soovid ja tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendus hõlmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid hilja koju), mõtted (ma arvan, et sul oli probleeme tööl), tunded (see teeb mind murelikuks) ja soov (tahan, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid ).
    Iga vestluse korral (n: poes, bensiinijaamas) pole vajalik rääkida tunnetest (olen õnnetu, hirmunud, vihane), kuid saab väljendada enda suhtumist (mulle see ei meeldi).
    *Ideid kommunikatsiooni parandamiseks: kavatsused, mõju, probleemi käsitlemise viis, mõtete lugemine, metakommunikatsiooni sagedus, kokkuvõtete tegemine.
    *Konflikti õnnestumise hindamine tagajärgede alusel: lisateabe saamine, lahenduse leidmine, kontrolli määr, usaldus, hirm, lohutuse pakkumine, atraktiivusus
    Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad sõnumi saatja ja sõnumi vastuvõtja (kuulaja ja rääkija).
    Vastastikune mõjustamine:
    Küsimus: kas ja miks peaks inimene loobuma enda huvide tähtsustamaks piamisest teiste omadest ja manipulatsioonidest?
    Mõjutatakse käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit , eesmärke, mina-pilti, enesehinnangut. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise isiku täpne tajumine (omadused, psüühiline seisund, plaanid jne.), mida võib takistada varem kujunenud suhtumine teise.
    Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega.
    Strateegiad:

    Mõju suurendab meeldivus
    Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud:
    • olen hea
    • mina olen hea (sina ei ole)
    • sina oled hea (mina pole)
    • olen abitu
    • olen süütu
    • olen tugev
    • olen tark

    Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi:

    Transaktsionaalne mudel mõjutamise kontekstis.
    Autor Eric Berne (Eric Lennard Bernstein, 1910 – 1970). Pakkus välja tasandid , mida on võimalik valida suhtlemise ajal: Vanem, Täiskasvanu, Laps.
    Tasanditele on omane erinev suhtlemise stiil.
    Lapse tasand – iseloomulik spontaansus, emotsionaalsus, sõbralikkus (N: Naine sõbrannale: " Issand kui lahe!"), kuid ka enda madalamale asetamine (ei julge enda õigusi kaitsta, nõustub käskude täitmisega protestimata n: Mees naisele: "Mine kohe poodi!" Naine jätab tegevuse pooleli : "Jah, kohe!")
    Vanema tasand – iseloomulik võib olla teise inimese madalamale seadmine (kamandamine, kritiseerimine , õpetamine). Samas võib konflikt tekkimata jääda, kui teine seda aktsepteerib (Mees naisele: "Mine kohe poodi!" Naine jätab tegevuse pooleli: "Jah, kohe!")
    Täiskasvanu tasand – iseloomulik arukus , analüüsimine, objektiivusus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks (suhtlemispartner tunneb, et temasse suhtutakse kui võrdsesse)
    Vestluse suunamiseks on oluline ära tunda, missuguselt tasandilt sõnum saadeti.
    Ristuvad (tekitavad konflikte) ja rööpsed käigud (konflikte ei teki).
    Sotsiaalne tasand – nähtav
    Varjatud, psühholoogiline tasand – juhib sotsiaalset tasandit , pole nähtav
  • Suhtlemisstiilid


    • Alistuv – enda vajaduste kaitsmata jätmine
    • Agressiivne – domineeriv, teisi vigastav stiil
    • Kehtestav käitumine – enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine. Oskus keelduda, küsida teisi vigastamata.

    Konflikt
    Konflikt kui valitud suhtlemistasandite ja –stiilide tagajärg. Iseloomulik huvide ja eesmärkide põrkumine, erinevus suhtumises. Sageli kaasneb negatiivne emotsionaalne taust.
    Konflikt kui võimalus suhteid parandada ja enda vajaduste eest seista.
    Endastlähtuvad tehnikad ( Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel, Krips, 2002):
    • ignoreerimine
    • küsimuste esitamine (kinnised, lahtised, retoorilised )
    • argumenteerimine (koos lisaväidetega, autoriteetidele tuginemine, võrdluste toomine)
    • jah, aga... (näiline aktsepteerimine)
    • demagoogiavõtted ( valetamine , vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused)

    Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent )
    Kuulamine võib olla näiline.
    • võrdlemine,
    • samastumine,
    • väitlemine,
    • unelemine,
    • enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal,
    • sildistamine,
    • nõuandmine,
    • õigustamine,
    • teema vahetamine.

    Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon)
    Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (žestid, poosid , miimika, silmside , kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid )
    Kehakeel:
    • mitmeti tõlgendamise võimalus
    • varasemad kogemused
    • valikuline tõlgendamine

    Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja
    Emotsioonide tõlgendamine
  • Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi.
    Emotsionaalne seisund ja konflikt. Irratsionaalsuse kasv pidurdab kainet mõtlemist. Konfliktsituatsioonis, oluliste teemade korral, soovitatakse teha paus.
  • Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur


    Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks.
    Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp.
    • esteetiline aspekt,
    • "mis on ilus on ka hea" stereotüüp,
    • sotsiaalsed oskused,
    • ülekanne.

    Meeldivust mõjutavad tegurid:
    Füüsiline lähedus
    • personaalne ruum ja
    • kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida)

    Kriitika: geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei garanteeri sümpaatia tekkimist alati.
    Sarnasus
    • demograafiline,
    • isiksuslik
    • sarnasus psühholoogilise heaolutunde baasina

    Vastastikku teineteist täiendavad suhted
    • naiste füüsiline atraktiivsus ja meeste majanduslik staatus, sotsiaalne positsioon kui ressurss (beauty for money ).
    • sotsiobioloogiline vaatenurk (fertiilsus ja võimalused järglasi kasvatada)
    • õigluse teooria

    Takistused - võivad suurendada meeldivust (Romeo ja Julia )
    Ootused – soov kellelegi meeldida võib luua soodsa pinna (ennasttäitev prohvetlus )
    • erutus – mõtted skeem
    • vale põhjuste omistamine (arvan, et armun (armusin) hetkel)
    • mõtted ja kirglik (romantiline armastus) stiil
    • ülelihtsustamine, idealiseerimine

    Armastus
    Armastuse tüübid:
    Võimalik eristada kirglikku (tugev erutus, "agoonia" lahusoleku ajal) ja nö sõbralikku (usaldus, turvalisus, kindlustunnet sisendav) stiili
    J. Lee armastuse stiilid:
    • ludus – mängulisusel oluline roll
    • storge – eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua
    • mania - nõudlik omada sooviv, kontrollimine
    • agape – altruistlik
    • pragma – otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon , vanus, töö

    armastuse kolmnurk toob välja kolm komponenti:
    • intiimsus – emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust
    • kirg – motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust
    • pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr

    Võimalikud mitmed kombinatsioonid:
    • meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal),
    • romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal),
    • kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged).

    Läheduse erinevad tüübid
    Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad.
    (Clinebell & Clinebell, 1970)

    Eeldused läheduseks:

    Takistused läheduseks:
    • madal enesehinnang,
    • kiirustamine,
    • läbitöötamata vaenulikkus,
    • mineviku mõju,
    • manipulatsioonid,
    • rivaalitsemine.

  • Vasakule Paremale
    Loengumaterjalid #1 Loengumaterjalid #2 Loengumaterjalid #3 Loengumaterjalid #4 Loengumaterjalid #5 Loengumaterjalid #6 Loengumaterjalid #7 Loengumaterjalid #8 Loengumaterjalid #9
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 394 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Triinu Pääsik Õppematerjali autor
    Ilma isiklike märgeteta.

    Sarnased õppematerjalid

    Suhtlemispsühholoogia
    10
    doc

    Suhtlemispsühholoogia

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõni

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    8
    doc

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    14
    doc

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ress

    Suhtlemis psühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia
    17
    docx

    Suhtlemispsühholoogia

    Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia konspekt 2
    9
    rtf

    Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

    Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte kordamine
    16
    docx

    Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alko

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia
    14
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia

    Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner

    Suhtlemispsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia eksam
    9
    doc

    Suhtlemispsühholoogia eksam.

    SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon ­ püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialise

    Suhtlemispsühholoogia




    Kommentaarid (6)

    etaera profiilipilt
    eta era: hea abimaterjal eksamiks valmistumisel.
    18:20 30-12-2009
    GoldenRoos profiilipilt
    golden roos: Väga vajalik enne eksamit korrata.
    16:11 18-03-2013
    klara profiilipilt
    klara: Annab hea ülevaate, aitäh :)
    22:22 19-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun