1.Referaat 2 Ainetöö eesmärgiks on rakendada varasemalt omandatud teoreetilised teadmised praktilistesse tulemustesse. Kogu ainetöö on sooritatud ja läbi katsetatud autori poolt. Edukaks ainetöö sooritamise eelduseks oli vajalik esmalt võrrelda erinevaid skeeme ja koguda mõtteid, kuidas neid realiseerida. Antud ainetöö teemaks on valitud raadiosageduslik segaja. Sellist teema valikut põhjendaksin antud teema konkreetsuse ja resultaadi arusaadava ning mõistetava rakendamise võimalusega. Raadiosegaja eesmärgiks on härida, takistada või segada raadiosignaali juhtmevabal teel. Töö lõpptulemusena peab seade olema suuteline takistama RF signaali valitud sagedusel. Üldise eesmärgina on vajalik saada skeemi põhjal seade tööle ja teha vajalikud mõõtmised. Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja
kalorimeetrisse. Jälgige vee temperatuuri tõusmist ja segage seejuures ettevaatlikult vett. Kui näete, et temperatuur enam ei tõuse, siis märkige üles kõige kõrgem temperatuur. Järgnevalt koostage soojusliku tasakaalu võrrand, millest leidke otsitav erisoojus. Tehke tabeli abil kindlaks, mis ainega on tegemist. Termomeeter segaja Kalorimeeter Kalorimeeter Tähistused: mkeha keha mass ckeha keha erisoojus tkeha keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi vee erisoojus mkal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus
06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t- vee, kalorimeetri, segaja ja metallic ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Vigade arvutus: Lõppvastus: Studenti koefitsentide tabel Mõõtmiste arv Usaldusnivoo (%) 90 95 99 1 6,31 12,71 63,66 2 2,92 4,30 9,92 3 2,35 3,18 5,84
Seadme iseloomustus Vahustamismasinad lihtsustavad vahustamisprotsesse, segajate abiga saab ühtlase konsistentsiga massi. Tänu seadmete abile saame ettevalmistustööd teostada kiiresti ja tööjõudu kokkuhoides. Seadme ehitus A Liides lisaseadmete ühendamiseks B Planetaarajamümbris C Roostevabaterasest turvakaitse D Kiirühendusvõll E Kaas F Ülaosa G Täitmisrenn H Juhtlüliti (2 tk) I Alus J Segamisnõu Seadme tööpõhimõte Segamisnõu asetada segaja alusele. Kontrollida nõu kinnituse õigsust. Asetada segamisvõllile sobiv segamisotsik ja fikseeri. Kui mudel on varustatud tõsteseadmega, siis tõsta nõu üles-alla tõstmise kangiga üles ja aseta nõu kohale. Aseta kaitsevõre segaja nõu peale. Käivita masin. Käivitamine rohelise nupuga. Segamine käivitub siis, kui nõu on asetatud õigesti tööasendisse. Segamiskiiruse muutmine vajadusel toimub kiiruse reguleerimiskangi abil seadme töö ajal
Köögiseadmed Universaalsegajat kasutatakse toidumassi, taigna ja segude segamiseks ja vahustamiseks. Segamisvahenditeks on vispel ja segamislaba. Kasutamine: 1. Aseta nõu selleks ettenähtud hoobadele. 2. Kinnita segamisotsik 3. Segaja küljes on kaks kangi, milles üks on kiiruse reguleerimiseks ja teine on nõu üles alla tõstmiseks. Tõstes nõu üles kinnitub segaja nõu tugevasti hoobadele. 4. Masin käivitub ainult siis, kui nõu on ülaasendis ja kaitsevõre on ees. 5. Kiirust saab muuta ainult masina töötamiseajal. 6. Segaja tuleb alati käivitada ja seisatada minimaalse kiiruse juures. Hooldus: 1. Kui masin seiskub suure kiiruse juures siis tuleb nõu enne uut käivitamist eemaldada ning lülitada masin sisse ja panna uuesti minimaalse kiiruse juurde. 2. Ei tohi üle koormata.
Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse katla kuumutuskihti ning kondenseerub veeks. Kondenseerunud vesi juhitakse kanalisatsiooni. Keetmist juhitakse reguleerides auru kogust. Katla kallutamine toimub kas mehaaniliselt või elektriliselt (uuematel). Suurematel kateldel on tühjenduskraan. Tavalistele kateldele lisaks on spetsiaalkatlaid, mille põhja või kaane külge on võimalik kinnitada segaja. Segaja pöörlemissuund ja kiirus on reguleeritav. Lisavarustusena on kateldele saada segajaid. KOMBIKATEL Uue põlvkonna keedukatlaid kutsutakse ka kombikateldeks. Seda mitte asjatult, sest kuumutamisfunktsioonile lisaks on need katlad võimelised valmistatavat rooga ka jahutama. Traditsioonilise keedukatla korral tuleb valmis roog pärast küpsetamist tõsta katlast GN nõudesse ja sealt edasi
Baaritöö vahendid Shaker- raputi- klassikaline(koosneb kolmest osast, valmistatud roostevabast terasest, keskmisel osal on sisseehitatud sõel. Bostoni shaker(koosneb kahest osast, alumine klaas on roostevabast terasest ja ülemine klaasist). Seguklaas- klaas, milles valmistatakse jooke mida ei shakeita, vaid segatakse Baari sõel- kastutatakse kurnamiseks, jää vältimiseks Baari lusikas Kokteili segaja segamisaeruke Jäänõu- tanggid, Metalis mesuurid, ehk mõõtenõud- 2,4,6 cl Jääsõel- aukudega ja sakid servad Mahlapress- sidrunmahla, apelsiini mahl segujookides Noad- sakilise srvaga, et puuvilju lõigata Riiv- riivitakse shokolaadi, muskaati, sidruki koort Plastmassist lõikelaud Jäävasa- haamer Jääpuustaja- tehakse prapeer jääd(killud) Korgitser-veinupudelite avaja Vahuveini pudelite avaja Tavaline avaja- õllepudeli, karastusjookide avamiseks Konservipurgi avaja Käterätikud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 ...
Jrk. nr. P(N) h (mm) 1(mm) F (N) 1 350 230 458 3,5 50,2183406 2 350 200 380 3,50 54,9 3 350 260 560 3,5 25,5 4 350 460 950 3,5 48,4210526 5 350 320 650 3,5 49,2307692 Keskmine 45,6540325 Katse nr. F (N) F(N) F (N) t (s) f (p/s) N (W) 1 0 1 1 10,15 9,85222 13,74 2 0 2 2 15,19 6,583 18,365 3 0,5 2,5 2 16,5 6,06 16,907 4 1 3,5 2,5 25,41 3,9354 13,7236 5 1 4 3 42,69 2,342 9,8022 6 1,5 4,5 3 88,65 1,128 4,7 d- 4,44 cm Katse nr. t (s) N l (m) g (m/s²) 1 ...
Seejärel tuleb nimetatud piirkond katta kahekihilise mineraalse isolatsioonivõõbaga. See tagab tugevad ja kindla aluspinna järgnevaks bituumenkatteks ning sellega on takistatud bituumenkihi taha tungida võiv niiskus. HI-tööd ei tohi läbi viia alla +5C. See kehtib nii õhu kui ka aluspinna kohta. Vältima peab sademeid, vett ja külma materjali kuivamisfaasis. Kahe- või enamakomponente materjali segamiseks sobib paremini aeglaste pööretega segaja. Segamisaega tuleb täpselt jälgida. HI peab olema praoületusvõimeline. Praod võivad olla maksimaalselt 2 mm. Drenaazi toimimiselt ning mittesiduva pinnase korral konstrueerida HI mittesurvelise veekoormuse tingimustesse. Drenaazi puudumisel ja/või siduva pinnase korral konstrueerida HI survelise veekoormuse tingimustesse. HI peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuuri ja vajumise tõttu ilma, et HI kaotaks oma funktsiooni. 2
aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs-meetodil. Leegita meetodi puhul kasutatakse mõõterakuna pürolüütilise kihiga grafiitahju. Uuritav proov süstitakse grafiitküvetti, millele rakendatake elektrivoolu. Peale proovi sisestamist toimub kuumutamine kolmeastmeliselt: 1) kuivatamine, 2) tuhastamine, 3) atomiseerumine. Grafiitküvetti kaitseb oksüdeeriva atmosfääri eest inertgaas (Ar). Põhiline füüsikaline segaja on fooni absorptsioon. Viskoosne proov annab süstimisel halva korduvuse. Keemilistest segajatest tuleks vältida lenduva ühendi moodustumist. Oluline on, et maatriksi komponendid oleksid lenduvad kui analüüsitava osa komponendid. Sageli aitavad seda saavutada nn maatriksmodifikaatorid. Põhiliseks eeliseks elektrotermilisel meetodil on analüüsitava aine väike vajaminev kogus (5 10 l) ning meetodi suur tundlikkus 100-1000x tundlikum kui leekmeetod.
on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne. Kui siseenergia muutus on 0, siis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus (C) soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra, kui temperatuuri muutus ei muuda aine keemilist koostist. Ühikuks J/K . Sõltub temperatuurist. Keerukate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia salvestamiseks. Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri Soola integraalse lauhustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter TÖÖ ÜLESANNE Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beck...
Ettevõttes on rohkem levinud kuum meetod. Kuumal meetodil suhkrusiirupiValmistamise tehnoloogiline skeem on järgmine: · Suhkru lahustamine vees · Suhkrusiirupi keetmine; · Kuuma suhkrusiirupi filtreerimine · Valmis suhkrusiirupi jahutamine. Kuumal meetodil suhkrusiirupi valmistamiseks doseeritakse puhtasse keedukatlasse ettenähtud vee kogus ja kuumutatakse see keemiseni. Seejärel lisatakse suhkur, kusjuures segaja peab töötama. Mehhaanilise segaja puudumisel tuleb lisada suhkur 40-50°C juures olevale veele. Edasine suhkrulahuse kuumutamine toimub aeglaselt pidevalt segades nii, et suhkur oleks keemaineku ajaks lahustunud.Mida madalamal temperatuuril suhkur lahustub seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid
koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel
2. Kisselli keetmisel inverteerunud sahharoosi koguse määramine Töövahendid: tärklis, sahharoos, sidrunhape, destilleeritud vesi, küllastunud Ba(OH)2 lahus, 1%- line K3Fe(CN)6 lahus, metüleensinine, 2,5 M NaOH lahus, analüütiline kaal, elektripliit, spaatlid, mõõtesilinder, Pasteur'i pipetid, lehter, filterpaber, keeduklaasid (2 tk 100 ml, 1 tk 400 ml), 250 ml mõõtekolb, koonilised kolvid (2 tk 250 ml), 50 ml bürett, jää, kauss, automaat segaja. Töö käik: Kisselli valmistamine: Segasime 50 ml külmas destilleeritud vees 2 g kartulitärklist seni kuni tekkis suspensioon. Valmistasime nii öelda kissellilahuse - eelnevalt kaalutud keeduklaasi valasime 150 ml eelmises punktis saadud happe lahust ja lisasime 10,67 g suhkrut. Lahuse panime keema ning lisasime kartulitärklise suspensiooni peenikese joana, samal ajal segasime intensiivselt seda, et vältida klompide tekkimist
koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel
3) ringlussegamine kasutatakse düüse ja pumpasid 4) staatiline segamine kasutatakse vedeliku läbipumpamist spetsiaalsetest suunavate elementidega seadmetest segistite tüübid: 1) labasegistid 2) propellersegistid 3) turbiinsegistid voolukuju segamisel sõltub impelleri tüübist, vedeliku omadusest, tanki, peegeldite ja segaja suurusest ja proportsioonidest. Vedeliku kiirusel suvalises vedeliku punktis segamistankis on kolm komponenti: 1) radiaalne, suunatud perpendikulaarselt impelleri võlliga 2) teljesuunaline, paralleelne võlliga 3) tangentsiaalne e rotatsiooniline, võlli ümber toimuva ringliikumise puutuja suunaline Kaks esimest on kasulikud ja tagavad efektiivse segamise Segamiseks vajaliku võimsuse leidmine hüdrodünaamilist reziimi hinnatakse Re arvuga
1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus,...
• Mitte kunagi ei tohi sulustada kaitseklapi päästemehhanismi. • Mitte kunagi ei tohi auru generaatorisse lisada vett, kui katel on kuum, sest vastasel juhul võib kraanist WATER LEVEL (vee tase) auru välja tungida, mistõttu on põletusoht. • Katla kohale ei tohi kunagi kummarduda, kui kantakse avaraid rõivaid või midagi lotendavat. • Seguri töötamise ajal ei tohi mingil juhul panna käsi, sõrmi või mingeid esemeid katlasse. • Segaja töötamise ajal ei tohi katsuda selle võlli ega ühendusmehhanismi. • Toidu väljapaiskumise vältimiseks, tuleb segaja pöörlemiskiirus valida sõltuvalt katla täitumisastmest. 6 • Keeva katlasisu puhul tuleb olla eriti ettevaatlik, sest kuumad pritsmed ja üle keenud sisu võivad kõrvetada ning põletushaavu tekitada. • Katla tühjendamisel tuleb olla ettevaatlik, sest vastasel juhul võib ennast kõrvetada või
Aeg Raadius Fraktsiooni suht. sis. t r Q Fraktsiooni suhteline sisaldus Q, % 280 1,18643019941 38,8235294118 Q=f(r) 600 158E-005 8,10486122707 52,9411764706 900 873E-006 6,61759148080 85,8823529412100 1200 348E-006 0,000005731 88,2352941176 1800 4,67934381119 90,5882352941 80 3000 846E-006 3,62460413039 100 60 460 008E-006 9,25640381222 61,1764705882 530 907E-006 8,62349415961 65,8823529412 40 0,00000362 0,00000462 0,00000562 0,00000662 0,0...
● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid kuulamistõkkeid; nagu sildistamine, oma vastuse koostamine, nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine või takka kiitmine. Tasub ennast kõrvalt jälgida, et teadvustada, mis takistab aktiivset kuulamist, sest siis saab segaja teadlikult kõrvaldada. Hea kuulamise reeglid: 1. Keskendu partnerile 4 2. Kontrolli ümbersõnastamisega, kas said kliendist aru. 3
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad k...
soovitavalt hetkeks üksinda. Samuti öeldakse lapsele alati, millise käitumise peab ta lõpetama ja milline oleks kohane käitumine (Roomeldi 2003: 60). 8 · Ignoreerimine - reeglid - kiitus. Seda tehnikat kasutades, õpetaja ignoreerib lapse käitumist, kes rikub reegleid ja kiidab teist last, kes allub reeglitele, sellisel kujul, et see oleks mõistetav segaja jaoks. Kindlasti peab olema selge reeglite sõnastus. Samuti, ignoreerimine on efektiivne ainult juhul kui persoon, kelle käitumist ignoreeritakse, on saanud minevikus kiita enda käitumise eest. · Käitumuslik kokkulepe. Võib moodustada kokkulepe õpetaja ja lapse vahel (samuti võib kaasata vanemaid), mis kinnitavad selgeid oodatuid tulemusi käitumises. Sõnastage täpselt, millistel juhtudel saab laps tunnustatud. · Märgi tasumise süsteem
määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja, temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus. 4. Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen 45/80 on penetratsioon 60 on pehemenemistäpp 5
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuulu...
negatiivset võrdlusmomenti. Siinjuures on oht, et hakatakse eelmist kõnelejat jäljendama, see ei tule aga kindlasti kasuks. Oluline on meeles pidada, et hea esineja jääb alati iseendaks. * Ebaõnnestunud eelkõneleja järel tuleb võita publiku usaldus ning püüda ka pingeid maha võtta, ilma et seejuures eelkõneleja isikut naeruvääristataks. Valmis tuleb olla ka selleks, et keegi hakkab ettekannet segama. Kui segaja teeb seda lihtsalt soovist teiste kuulajate tähelepanu endale tõmmata, on lihtne lahendus ka talle sõna anda, küsides tema arvamust või lastes tal küsimustele vastata. Kui korrarikkuja aga vaatab pärast segavat sõnavõttu vilksamisi kellegi poole, otsides tunnustust või kontrollides reageeringut, siis tahab segaja oma positsiooni grupis kõneleja arvelt tugevdada, demonstreerides oma julgust või jultumust kõnelejat segada, ning ootab liidri tunnustust
poolt ja et teised proovis sisalduvad ained ei avalda signaali tugevusele mõju. Selektiivsus iseloomustab, mil määral saab metoodikaga määrata analüüti ilma, et teised ained segaksid. Spetsiifilisuse all mõeldakse 100%-list selektiivsust. Meetodid on väga harva spetsiifilised, metoodikad võivad kitsas rakendusalas seda olla. Proovi komponente, mis segavad analüüdi määramist, nimetatakse segajateks. Segaja võib toimida kahel moel: kas käituda nagu analüüt ja tugevdada analüütilist signaali (saadakse kõrgemad tulemused) või segab metoodika toimimist (tulemused võivad olla nii kõrgemad kui madalamad tegelikust). Tuleb teada, milliseid aineid võib proov oma olemusest ja päritolust tulenevalt sisaldada. Nt bensoehappe määramisel bensaldehüüdis happe-alus tiitrimisega, mis üldjuhul ei ole bensoehappe suhtes selektiivne, saavutatakse kõrge selektiivsus, kuna keemilistel põhjustel
Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos. Pragmaatika – kuidas lause asetub kontaksti, mingid lisateadmised. Nt segaja on kõrval, müra, kas inimesed mõistavad üksteist. Kõige kõrgem ja keerulisem aste. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Märgi ja kasutaja vaheline seos (peab teadma kõiki eelmisi, et aru saada). Morris on Peirce üks tähtsamaid järglasi, võttis kasutusele semioosi ja pragmaatika terminid Semiootika – Peirce, Morris. Semioloogia uurib märkide rolli ühiskonna ja sotsiaalse elu osana + see toetub
· esitleb visuaalselt reklaamiideed, eriti siis, kui sõnadesse on seda raske või võimatu valada; · muudab reklaami usutavamaks, hüve silmaga nähtavaks; · juhatab lugeja teate teiste elementide juurde, täiendab põhiteksti, pealkirja. Kompositsioon on kõigi reklaamiteate elementide koondamine ühtseks tervikuks. See on reklaamiteate üldilme kujundaja, üksikelementide koosmängu soodustaja või segaja. 2.Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel
· esitleb visuaalselt reklaamiideed, eriti siis, kui sõnadesse on seda raske või võimatu valada; · muudab reklaami usutavamaks, hüve silmaga nähtavaks; · juhatab lugeja teate teiste elementide juurde, täiendab põhiteksti, pealkirja. Kompositsioon on kõigi reklaamiteate elementide koondamine ühtseks tervikuks. See on reklaamiteate üldilme kujundaja, üksikelementide koosmängu soodustaja või segaja. 2.Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel
TCH TRU-dele. CS-2 241 CS-3 293 CS-4 401 C/I Carrier/Interferer kandja segaja võimsuste suhe, TCH BCCH iseloomustab kanali häiretaset. 10kb/ s Mida halvem on häiretase, seda rohkem veaparandust tuleb infole 0
filterkatlasse, alles selge virre suunatakse virdekeedu katlasse Filtreerimisel meskist eraldatavat vedelat osa nimetatakse esimeseks virdeks Filterkatlasse jäänud meski tahke osa sisaldab veel hulgaliselt ekstraktiivaineid, sellepärast pestakse seda kuuma veega (75-78 °C) Virde filtreerimist teostatakse erinevatel seadmetel · filterkatel · filterpress Filterkatlas on erilise konstruktsiooniga segaja, millega on võimalik · katlas meski kihi kõrgust ühtlustada, · filtreerimise ajal raba kihti kobestada, · raba katlast välja ajada. Filtrikatla peamised osad: · Madal silindriline nõu · Topeltpõhi, pealmine on piludega · Meski sissepumpamise klapid · Pöörlev raba lõikamise ja eemaldamise seade · Piserdusvee voolu ja temperatuuri reguleeriv süsteem · Korsten
ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik.
makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu *Elektrodialüüs lõpeb juba mõne tunni möödudes ja selle abil võib eemaldada ka elektrolüüdi jälgi, mis tavalise dialüüsi abil pole võimalik.
Hõivaja Hõivaja võib olla passiivne, lihtsalt kuulab pealt, aga võib olla ka aktiivne. Kommunikatsioon ei ole vaid inimeste riigis, vaid ka loomade seas. Tiiger on väga intelligentne loom: ta mitte ainult ei kuula teiste loomade suhtlust peal vaid suudab hääli ka jäljendada. Hõivaja võtab vastu sõnumit, mis pole talle määratud ja saadab välja vale sõnumi. Seega on hõivajast saanud segaja. Jakobsoni põhimõtestest lähtudes nõuab see loogika, et sõnumid peavad olema orienteeritud hõivajale. Aisopost nimetatakse ka valmide isaks. Valmid lõid oma maailma lõvi = valitseja, eesel = loll, rebane = kavalpea, kuid mitte tegija. Siis võis rääkida sellised asju, mis muidu olid ühiskonnas karistatavad. Kommunikatsioon ja autokommunikatsioon · Mina sõnum tema · Mina sõnum mina Selle teooria pakkus älja 1973 aastal Juri Lotman (Kaks kommunikatsioonimudelit
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
Sünergism- Nt kasutatakse segusid, mille eesmärk on nt kahjurite hävitamine, eemale peletamine. Enamasti kasutatakse kemikaale. Nendega koos ka biolooogilise vahendeid. 93. Paagisegud, kleepeained - nende kasutamise põhimõtted. Paagisegu: Veega tehakse pooleks ja siis pritsitakse taimedele. Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid, herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada. Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid. 94. Herbitsiidid ja vee kvaliteet (temperatuur, kare vesi, soolade sisaldus, pH tase), reguleerimise võimalused.
portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Apellatsioonireeglitega on paika pandud vaid teatud nõuded, millele kokkusegatavad baasalkoholid vastama peavad, kogu muu maitseharmoonia sõltub suuresti segaja meisterlikkusest. Liigitus Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Nende kõrval on hulgaliselt litsentseeritud väikeettevõtjaid nagu talupidajast Suzanne Rufin, kelle aastane tootmiskogus piirdub paari vaadiga, mis ei jõua kunagi rahvusvahelise ulatusega jaemüügivõrku. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud.
(joonis 3.7). Võtame näiteks situatsiooni, mil kahele omavahel vestlejale kolmas osaline vahele hakkab rääkima. Agressiivne vastus võiks olla: "Miks sa ei oota, kuni lõpetame, kas sa oled alati nii ebaviisakas?" Passiivselt käituv inimene ei reageeri sellele olukorrale isegi siis, kui vahelesegaja teda tegelikult häirib. Kehtestav vastus on: "Vabanda, aga me soovime oma jutuajamise lõpetada." Muidugi ei muuda selline vastus segaja hoiakuid, kuid annab võimaluse väljendada selgelt oma arvamust. Kehtestava käitumise võtete kohaselt soovitatakse korrata teistkordselt vastust, säilitades seejuures ka eelnevaga sarnase mittesõnalise väljen- duse. Vahel on vajadus vastust ka kolmandat korda esitada. Nii saab keelduda emotsionaalseid pingeid suurendamata. Joonis 3.7. Kehtestav sõnum. Kehtestava käitumise põhimõtete kohaselt tuleb ebameeldivate olu- kordadega tegeleda otsekohe või niipea kui võimalik
normidest, harjumustest ning ootustest. Hoiakute abil on võimalik ennustada tegelikku käitumist. See kuidas me mõtleme kliendist peegeldub meie käitumises (vt Nõiutud ring) ja igal käitumisel on tulemus. Klient on kuningas nii kaua kui ta kuninglikult käitub 12 Kuidas mõtleb teenindaja kliendist? Kas klient on ....abitu laps? ... segaja? ... rahakott? ... ähvardus? ... sõber? ... metsloom (näiteks põder)? .... kuningas? .... Inimene? Kuigi tarbija kohta on kombeks öelda, et ta on kuningas, saab teenindaja oma suhtumise, käitumise ja tööstiiliga kliendi valikut ja ka klienti ennast oluliselt mõjutada. Ei tohi unustada asjaolu, et tarbija on kuningas siis, kui ta oskab kuninglikult käituda. Teenindusprotsessi juhiks on klient, teenindaja
Põhitekst on reklaamiteates peamise informatsiooni kandja, ta täpsustab ja seletab lahti pealkirja, illustratsiooni. Väga raske on kirjutada lugemakutsuvat reklaamiteksti, eriti kui on teada, et 80% lehelugejatest ei jõua kunagi pealkirjast kaugemale. Tähtsaim reegel tekstikirjutajale on — mida lühem, seda parem. Kompositsioon on kõigi reklaamiteate elementide koondamine ühtseks tervikuks. See on reklaamiteate üldilme kujundaja, üksikelementide koosmängu soodustaja või segaja. Ajakirjareklaam on oma mõjurite poolest sarnane ajalehereklaamiga, siiski on terve rida põhjusi, miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 4–6 korda vähem kui ajalehed: pikk ilmumistükkel, territoriaalselt hajutatud auditoorium (erinevate huvidega lugejad). Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 105 Erinevad käitumisviisid suhtlemises keerulisemate situatsioonidega nii, et säiliks rahulik õhkkond ja firma maine ei väheneks. Alarühmades (3-5 inimest) analüüsige läbi järgnevad uskumused klientide kohta. Klient on kuningas- Klient on segaja. Klient on vaenlane. Klient on tüütus. Klient on sõber. Klient on minu palk. Klient on inimene. Klient on kasum. Missuguse teenindajapoolse käitumise kutsub igaüks neist mõtteviisidest esile? Kuidas see mõjutab kliendi käitumist? Missugused laused võimaldavad teenindajal olla edukam, missugused seda takistavad? Mõtteviisile vastavaid käitumisi on võimalik liigendada. Loomariigis on
mahukaalusid (antud näites toodud ülalpool): 3 1 tonn mineraalmulla maht: 1 : 1,040 = 0,962 m . 3 0,2917 tonni komposti maht: 0,2917 : 0,39 = 0,748 m . Segu valmistava töötaja seisukohalt aga on kõige mugavam, kui mahud väljendatakse mahuosadena üksteise suhtes. Antud näites on segamine kõige mugavam, kui segaja teab, et omavahel on vaja segada 1 mahuosa mineraalmulda ning 0,748 : 0,962 = 0,778 mahuosa komposti 112
aga linnas ei saa. Siis ei saa kõrvaltegevusi teha. Et väljakut. – probleeem polnud mälus. pingutama peab vaid sellele, mis tähtis. Ruumiline tähelepanu Rakutasand: kas V4 neuronid reageerivad ahvil teistmoodi. Kui ilmunb ootamatu segaja, mis nõuab tp endale (tähtis stiimul taju seisukohalt), siis Kui ülesanne on raske, töötavad rakud 20% aktiivsemalt! Nb tähelepanu efekt. aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja. Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on
Merede Hirm ja Lõuna-Aafrika põhjaranniku ning Karaiibi mere Must Tasuja ei jä ä nu d nii ruttu magama. Nad lugesid oma õhtupalve pikali olles ja omaette, sest polnud ju ühtegi mõjuvõimsat isikut, kes oleks sundinud neid põlvitama ja valjusti palvetama. Tegelikult ei kavatsenud nad üldse palvetada, kuid nad kartsid korraga niikaugele minna, sest sellega võisid nad äkilise ja erilise piksenoole taevast alla, kutsuda. Siis olid nad peaaegu juba magama jäämas, kui t u li segaja, mis ei tahtnud neile rahu anda. See oli südametunnistus. Neis tekkis ebamäärane kartus, et nad ei olnud õigesti tekiud kodunt ära joostes; seejärel meenus neile varastatud liha ja siis algas alles õige piin. Nad püüdsid sellest laht i saada, meenutades südametunnistusele, et nad olid korduvalt maiustisi ja õunu näpanud; kuid südametunnistust ei saanud rahustada selliste nõrkade väidetega. Lõpuks näis neile, et sellest tõrksast tõsiasjast ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
