et saavutada mingeid konkreetseid või üldisi eesmärke. Teisisõnu − emotsionaalne intelligentsus on see, kui inimene juhib mõtlemise abil oma tundeid (ja tunnete abil oma mõtlemist) ning suunab selle järgi oma käitumist. Tulemuseks on parem endaga toimetulek ja paremad suhted teiste inimestega. Intelligentsust on õieti kolm sorti: Esimene - mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine - on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on - sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. Jarek Vask 2012
Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad, fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut stereotüüpi. Üks stereotüüpsete üldistuste allikaks on ühe grupi liikme käitumise alateadvuslik üldistamine kõikidele teistele grupi liikmetele. Soomlane, kes õppis tundma ainult üht bulgaarlast võib eeldada, et kõik bulgaarlased omavad konkreetse isiku iseloomujooni. NÄIDE! Mina ise olen kunagi teinud suure vea. Ma ei soovi kedagi solvata, aga kaks või kolm aastat tagasi ütles mulle sõbranna, et enamus sportlasi ei ole väga targad ning sama
võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik)
Juhan Liiv Seminar teemal ,,Armastusluule" Juhan Liivi loomingus sisaldavate armastusluuletuste arv pole suur. Juhan Liivi armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses ...
Referaat Mõttemudel Tallinna Transpordikool Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse ...
Kolmanda samba raames muutub parlamendi õigus olla teavitatud nõudeks temaga konsulteerida. Esimese samba raames jääb konsulteerimine üldreegliks, kuid kõikides valdkondades, kus tõhustatud koostöö on seotud kaasotsustamismenetluse alla kuuluva küsimusega, on nõutav EP nõusolek. 7. Põhiõiguste kaitse Üks lõige lisati ELi lepingu artiklile 7, mis puudutab otsuseid juhul, kui mõni liikmesriik ,,rikub oluliselt ja jätkuvalt" põhiõigusi, et hõlmata juhud, kui põhiõiguste ilmset rikkumist ei ole tegelikult toimunud, aga on ,,ilmne oht", et see võib toimuda.
tüüpilise ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Narva kultuur (algus u. 5000 aastat e.Kr.) jätkab ilmset mesoliitilist Kunda kultuuri traditsiooni, mis seletab sarnasust luu- ja kiviesemetes. Tüüpilise kammkeraamika kultuur (algus u. 4200 aastat e.Kr.) - selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Hilise kammkeraamika kultuur (algus u. 3600 aastat e.Kr.) jätkab tüüpilise kammkeraamika kultuuri traditsiooni, kuid eelkõige keraamikas on see tugevasti muundunud ja piirkondlike erijoontega. Nöörkeraamika kultuur (algus u. 3100 aastat. e.Kr
sümbolismi arbujalik uusklassikaline variant kõige puhtama ja karakteersema väljenduse. Suurele osale Alveri luuletustest on omane klassikaline lõpetatus: kindlate piirjoontega, tasakaalustatud ja n-ö suletud vorm; luuletajaisiku taandumine kõrvaltvaatajapositsioonile, eneseväljenduse objektiveerimine sümbolpildiks. Klassikalist kujundusdominanti Alveri luules tõstis korduvalt esile A.Oras, kes nägi aburjate ja eriti Alveri loomingu ilmset seost inglise luuletaja ja kriitiku T.S. Elioni 1920.aastate lõpu esseedes väljendatud esteetilise programmiga, mida Oras tutvustas 1932.aasta ,, Loominus" kui ,,neonklassilist luuleteooriat". Kahtlemata esindab Alveri looming sellisel korrelatsioonil põhinevat luulet üpris ilmekalt ja samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264)
miski, mis olevat määratleb. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Miski, mis tingib teatava asja eraldi olemise, on selle asja mateeria ehk tema olemasolu põhjus. b) Vormi all mõtleb Aristoteles ideekujundit – seda, mille tõttu mingi asi on see asi, mis ta on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu substantsile saab kõik muu sellena, mis ta on, üldse olemas olla. Substantsist räägitakse vähemalt neljas põhilises tähenduses, sest nii asja olemust, üldist kui ka sugu peetakse iga asja substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati
Teisele teingimusele saame vastuse, kui ütleme missugune asi on. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal Mateeria Mateeria on see, millest mingi asi on. Mateeria ei ole substants, kuna ta ei ole miski, mida saab määratleda. Seega on mateeria määratlematu Vorm Vorm ehk ideekujund, midagi mille tõttu teatav asi on just selline. Vorm on ka mõistetav kui asja definitsioon. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutatavat. Asja substantsiks peetakse asja olemust, sugu, üldist ja substraati. Aristoteles räägib peamiselt võimalikkusest seoses mateeriaga. Tihtipeale võib mateeria esineda võimalikkusena, aga samas see tähendab vormi olemasolu. Samuti nagu mateeriatki saab võimalikkkust degineerida ehk määratleda või siis ei saa seda teha. Tegelikkust jägib ta peamiselt vormi seisuohalt. Nimelt on vormi puhul tegelikkusega
et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja saamise probleemile (olemise jäävuse lause) ja ühtsuse ja paljuse probleemile.
• Märkus:Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks:paljutõotav, väheütlev. • Liitmäärsõnade üldreegel:Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku:aegamööda, aegapidi, alailma, alatasa, avasilmi, eeskätt • Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu). • Kui sisu ja vorm nii selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. • Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille
Mind on raamatu algusest peale saatnud mõte, et mida oleks saanud, teha, et olukord Sheilaga poleks kunagi nii kaugele jõudnud. Mulle tundub, et puudu jäi võrgustikutööst. Sheilale küll tekkis usaldusisik Torey näol, aga võrgustik selle lapse ümber oli täis suuri lünki. Tehes ise igapäevaselt tööd võrgustikuliikmena, mõistan kui oluline on luua toetav keskkond lapse ümber. Lähtun põhimõttest, et võrgustik peab ennast kohandama lapse jaoks, mitte laps võrgustiku jaoks. Ilmset tehti Sheila juhtumi puhul mitmeid vigu nii peretöös kui lastekaitsesfääris. 6 Kasutatud kirjandus Goleman, D. (2015). Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Varrak. Hayden, T. (2012). Tiigri tütar. Tallinn: Koolibri. Liivamägi, J. (2006). Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn: AS Medicina. 7
mingi abstraktse mõistega, samal ajal kui lihtne sõna seda võib-olla ei suuda. Oletagem, et püüate meenutada abstraktset mõistet ''religioon''. Te võite kasutada lihtsat kujundit kirikust, templist või moseest. See kujund kannab endaga kaasas palju suuremat tähendust, ta on palju sügavam kui lihtsalt sõnade ''kirik'', ''tempel'' või mosee'' kasutamine.(Arden 2009, 55) Samas tuleb meeles pidada ka seda, et kui tegu on pimedaga, siis ei ole visuaalsest kujundist ilmset kasu. Lavale astuvad teised tajud ja mälustiimulid, nagu näiteks lõhn, puudutus, heli ja sõnad. (Arden, 2009, 56) 3.2 Assomeetod Argipäeval oleme pidevalt seotud ülesande ette jätta meelde loogiselt seostamata informatsiooni. Siia kuuluvad igasugused juhendid, tähtajad, koosolekud, statistika, hinnangud, isiklikud probleemid ja palju muud. Seesugust informatsioonil on tendents kasvada. Tähtpäevakalender, märkmik või mingi teine tavaline meetod üksi ei
krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga. Valusööst on enamasti hästi piiritletud ja järsk, seotud autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse füsioloogiliste tunnustega nagu tahhükardia, tahhüpnoe ja kehatemperatuuri tõus. Äge valu on leevendatav analgeetikumide kasutamisega ja vigastatud kudede raviga. Kroonilise valu puhul ei ole alati ilmset seost ärrituse perifeerse allika ja tegeliku valu vahel. Kroonilise valu hoog on sageli halvasti piiritletud ja puudub autonoomse närvisüsteemi vastus. Krooniline valu ei allu sageli valu põhjusele suunatud farmakoloogilisele ravile. Krooniline valu põhjustab unehäireid ja isu vähenemist või kadumist, mis viivad organismi kurtumiseni. Üheks kroonilise valu alaliigiks on neuropaatiline valu. Seda põhjustavad
õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: "Mis on kõik?" Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmset mitmekesisust ühtsuse alusel. On loomulik, et filosoofia püüab mõista kogetavat paljusust, selle olemist ja olemust, ja mõistmine tähendabki aluseks oleva ühtsuse või esmaalge leidmist. Kuni ei teadvustata selgelt mateeria ja vaimu põhimõttelist erinevust, mõistetakse reaalsust materiaalse ühtsusena nagu Thalesel või ideena. Ühe ja palju vahekorda kogu selle keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning olemise analoogia õpetust
keeruliseks ülesandeks. Fagan (1974) eristas kaht liiki definitsioone: funktsionaalne käsitlusviis ja strukturaalne käsitlusviis. Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki. Seega, kui eksisteerib väline eesmärk (näiteks vajadus süüa, saada lohutust või teisest jagu), siis ei ole käitumisviis mäng. See viis definitsioonini, et mängul ei ole vahetult kasu või ilmset eesmärki. Struktuuriline käsitlusviis proovib kirjeldada käitumisviise, mis esinevad vaid mängus, või viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate käitumisviiside peamised näited on mängu signaalid. Tavaliselt tähistavad ka lastel naer ja sellega kaasnev ,,avatud suuga mängunägu" sarnaselt mängu. Sellised mängu signaalid on eriti kasulikud müramismängus, kus nad võivad näidata, et tagaajamise või maadlemisega ei
Kui isiksusehäire avaldub koos mõne muu psüühikahäirega, tuleb identifitseerida ja diagnoosida mõlemad seisundid. (Lönnqvist & Slik 2006:304) Isiksusehäireid on kaua peetud väga raskesti ravitavaiks või juba ravimatuiks, mida väljenduvad juba nende mõjutamatust ja püsivust väljendavad diagnostilised määratlused. Paljud isiksushäirega patsiendid peavad oma käitumisviise ja reaktsioone oma mina osaks ega ole valmis neist loobuma isegi siis, kui need põhjustavad ilmset kahju. Peamiseks on isiksushäirete ravis peetud mitmesuguseid psühhoterapeutilisi meetodeid. (Lönnqvist & Slik 2006:305). Nartsissistlik isiksusehäire 5 Isiksushäiretega seotud probleemid · raskused perekonna, õppimis- ja töörollides; · lahutused, vanemlike õiguste kitsendused; · kõrgemsuremus (suitsiidid); suitsiidkatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise
Amenhotep II püstitas oma eelkäijate eeskujul Teebas palju templeid, sealhulgas ka kuningliku juubeli (Hebi-Sedi) templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Amenhotep II oli suur ehitaja samuti. Temast jutustab Manetho, et õukondlased surmasid tema Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija ehk poeg. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. Praegugi sfinksi ees seisve steeli raidkirja järgi olevat see jumal ilmunud unenöos prints Thutmosisele, kes kõrbes korraldatud jahiretke ajal sfinksi varjus puhkas, ning rääkinud temaga "nagu isa, kes kõneleb pojaga". Sfinks olevat lubanud teha Thutmosisest ühel päeval kuninga, kui ta kõrvaldav tema keha umber kogunenud liiva
liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966. aasta valikkogus ,,Tähetund"
Kiri näitab, kui aiad ja mitmekülgsed olid Marxi huvid juba neil aastai, annab tunnistust tema erakordsest töövõimest, suurest nõudlikkusest enda vastu ja kriitilisest suhtumisest oma järeldustesse. ( Fedossejev et al. 1972: 25) Paralleelselt õigusteaduse, ajaloo, kunstiteooria ja võõrkeelte õppimisega hakkas Marx Berliinis järjest põhjalikumalt uurima filosoofiat. Esialgseks ajendiks sellele oli tema katse kirjutada suur teos õiguse filosoofia alalt, kuid ilmset süvendas tema huvi 7 filosoofia vastu ka püüe lahti mõtestada tolleaegset tegelikkust koos kõigi selle vastuoludega. (Sealsamas: 22) 1.3 Doktoriväitekiri 1839. aasta alguses hakkas Marx põhjalikult uurima filosoofia ajalugu. Ta õppis asjatundlikult tundma antiikmaailma filosoofilist mõtet, eriti selle niisuguseid suundi nagu Epikurose koolkond, stoitsism ja skeptitsism. Epikuros oli üks väljapaistvamaid
keeruliseks ülesandeks. Fagan (1974) eristas kaht liiki definitsioone: funktsionaalne käsitlusviis ja strukturaalne käsitlusviis.[1] Funktsionaalse käsitlusviisi kohaselt ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki. Seega, kui eksisteerib väline eesmärk (näiteks vajadus süüa, saada lohutust või teisest jagu), siis ei ole käitumisviis mäng. See viis definitsioonini, et mängul ei ole vahetult kasu või ilmset eesmärki. [1] Struktuuriline käsitlusviis proovib kirjeldada käitumisviise, mis esinevad vaid mängus, või viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate käitumisviiside peamised näited on mängu signaalid. Tavaliselt tähistavad ka lastel naer ja sellega kaasnev ,,avatud suuga mängunägu" sarnaselt mängu. Sellised mängu signaalid on eriti kasulikud müramismängus, kus nad võivad näidata, et tagaajamise või
Näiteks selgus videolindilt, et kui õpetaja käitumine oli abistav, tõusis ka õpilase staatus grupis, Suhtumine kuulmislangusesse 17 kui aga õpetaja eiras õpilast, langes ka õpilase positsioon grupis. Autori arvates omab õpetaja suhtumine kuulmislangusega õpilasse ilmset mõju klassikaaslaste hoiakute kujunemisse. Nunes, Pretzlik & Olsson (2000) uurisid oma töös ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis", kuidas suhtuvad ülejäänud õpilased klassis ainukesse kuulmispuudega õpilasse. Eakaaslaste hinnangu (ing.k. - peer rating) korral pidid õpilased panema 5-palli süsteemis hinde õpilaste piltidele. Sellest uurimustest selgus, et kurdid õpilased ei saanud märgatavalt halvemaid hindeid kui kuuljad lapsed
See, mis meid ligindab, on lahkumine. Öö. Uni. Õli vaikib tahi all. Et elujõud on ulmamahtumine, ei enam meelde tulegi vist tal... Kuigi on nii palju lilli... ÖÖsel nägin und ja unes meenus mulle miski. Aastate eest ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ülased. Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule. Ta silmad olid täis ilmset poolehoidu, sellist, mida pilk võib väljendada paremini kui sõna. Lootus ja argus heitlesid ta laugude all. Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga. Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi. Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pilk. Ah, kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval!
3) vajadus eristada ilmsed ja varjatud vasturääkivused arutlustes; näiteks, Tartu vanglat iseloomustab vabaduse puudumine vangidel, sisaldab varjatud vasturääkivust; või teine näide: demokraatia tähendab seda, et kõigil on õigus öelda, mida ta tahab, ja seda, et kellelgi ei ole kohustust kuulata, mida keegi kõneleb, milles vasturääkivus esineb õiguse ja kohustuse tõlgendamisel; ilmset vasturääkivust on kerge ära tunda sellest, et üks vasturääkivatest mõistetest on negatiivse tunnusega; 4) reegel kohustab vahet tegema reaalse, loogilise ja näilise (sofistikas esineva, demagoogias kasutatava) vasturääkivuse vahel; näiteks, korda ei saa rikkuda seal, kus korda ei ole, on sofistlik väide; seni on kaotuseta meie juunioride meeskond homme peab ta oma esimese kohtumise, on demagoogiline väide
korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
Selles tõesusekäsituses on eeldatud, et igasuguse ilmsuse, varjamatusega käib koos varjulejäämine, varjamatus on määratletud oma vastandi kaudu. Kõige varasemates tekstides, mis kreeka keeles meieni on jõudnud, esineb see sõna veel peamiselt seoses kõnelemisega, lausumisega. Tõde kirjeldatud tähenduses ei ole siin veel omistatud asjadele endile, vaid seda on mõistetud omadusena, mis võib kuuluda kõnelemisele. Tõtt kõnelda – see tähendab ütelda ilmset mittemidagi varjule jätmata ja selle kaudu moonutamata. Vastand sõna oli – pseudos. Kuid üsna varakult hakatakse sõna alethes kasutama ka asjade endi, teisiti üteldes, oleva enda iseloomustamiseks. See osutab oleva vastavale käsituse viisile – olevat mõistetakse ilmsusesse, 2 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. varjamatusesse tulevana
Levinuma seisukoha järgi võib televiisorist vägivalla nägemine õhutada agressiooni.Laps võib imiteerida televiisorist nähtud tegevusi, eriti kui need seostuvad imetletud eeskujudega või kui agressioonil näib olevat õnnestunud tegevus. Kevin Durkin jõudis järeldusele, et mida rohkem lapsed televiisorit vaatavad, seda sooliselt stereotüüpsemad on nende vaated. Mäng Mängul ei ole vahetut kasu või ilmset eesmärki. Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng, mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. Eksperimendid on näidanud, et mida erinevam on ese soovitud esemest, seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus
ekspert.Suur erinevus on ka selles, kas asi käib spetsiaalselt minu kohta või mitte.Sest kui räägitakse millegist, mis käib minu enda kohta ja on mulle isiklikult huvi pakkuv, kaheldakse ja kontrollitakse öeldut, hoolimata sellest kui kogenud või mis staatusega seda fakti öelnud inimene on. Kontrollitud reaktsioon- kalduvus reageerida kogu informatsiooni põhjalikule analüüsile toetudes ja tehes otsuseid analüüsi põhjal. Kapteniit- meeskonnaliikmed ei paranda kapteni poolt tehtud ilmset viga, sest ta on ekspert. Ärakasutamine: Mimeedid-jäljendajad, kes kopeerivad teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga. DZUDZITSU-oskus ka tugevamat vastast võita tundes erinevaid printsiipe. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda
kogum, mis pidevalt täieneb (praegu Sirbis), niisiis avatud. Autor on justkui oma mõtetega poolel teel. Seda on ka tema uuritav objekt - eesti ühiskond. Pooleli on ka Eesti Entsoklüpeedia koostamine ning välja andmine. Viimased paralleelid on mõneti meelevaldselt tõmmatud, kuid nad haakuvad kenasti Undi mütoloogiate sisu ja kujunemisega. Eesti kirjanduse traditsiooni taustal võib siin näha kaht ilmset ning oletatavasti taotluslikku paralleeli: esiteks pealkirjaline sarnasus ühe eesti kultuuriloo ja hariduse põhjapaneva väljaandega - Vastne argimütoloogia/Vastne testament (1686); teiseks oskarlutsulik ühiskonnakriitiku ning koolmeistri stiil, muheda rahvaliku kõrvaltvaataja pajatused. Pealkirjas kajastub niisiis ambitsioonikas taotlus piibellikkusele - "globaalsele teosele", eluõpetuslikkusele. Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada
Elu on Remarque’i jaoks ülim väärtus ning tema jaoks seisneb elu mõte selles, et elu tuleb läbi elada, läbi tunnetada ning seejuures ei tohiks kitsendada teiste samasugust õigust. Tapmine on Remarque’i jaoks üks suurimaid üleastumisi, kuigi samas on surm ka väga tihedalt eluga seotud ning surma pideva läheduse tunnetamine aitab ka kirjaniku raamatute peategelastel elu ja elamist paremini tunnetada. Ilmset ka sellest lähtuvalt on Remarque’i teoste peategelased alati nö „ühe jalaga hauas“: sõdurid, haiged, tagaaetavad, vangid. Teadmine elu kaduvusest on nende jaoks võimendi elu kontraste paremini tunnetama. Ka „Läänerindel muutuseta“ peategelane Paul Bäumer elab maailmas toimuvat läbi väga tugevalt ning tunnetab elu kaduvust ning haprust sõjaseisukorras olles eriti tugevalt. Bäumeri näol on tegemist pigem introverdiga, kes
ning teostada uus teostatavusuuring kuni seatud kriteeriumid saab täidetud. 2.13. Toetused, abirahad ja maksusoodustused Seadused võivad ära hoida soovimatute hoonete ehitamise, kuid nad ei saa kedagi kohustada ehitama ühiskonnale vajalikke ehitusi. Seadustega võib vaid ette näha mingi territooriumi teatud hoonestustüübile, aga kuni seda hoonestust ei püstitata, eriti kui pole oodata ilmset kõrget kasumit, jääb asjaajamine pooleli. Selleks et teha selline ehitus ligitõmbavaks ka erainvesteerijale, võib valitsus anda soodustusi rahastamiseks. Tavaliselt tehakse seda majandusharu- (hotellide või turismi ehitus), regionaal- või korraga mõlemat põhimõtet arvestades (tehased kõrge tööpuudusega piirkondades). Neid soodustusi tuleb arvestada vastavate ehituste jaoks koostatud eelarvetes ning tehtud soodustused võivad olla
See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult. Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja. Kartes, et viibib keelatut pinnal, soovib ta lahkuda, ent selleks peaks ta läbi rahva trügima ja seda ta ka teha ei julge
See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult. Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja. Kartes, et viibib keelatut pinnal, soovib ta lahkuda, ent selleks peaks ta läbi rahva trügima ja seda ta ka teha ei julge. Leinariietes vanem daam jutustaja
kogemuseks, mis hõlmab kehalise toimetulekuvõime alanemise ja psühholoogilised häired nagu alanenud initsiatiivi, otsustusvõime ja meeleolu. 66. Krooniline väsimus Kroonilise väsimuse puhul on inimene pidevalt kurnatud ja väsinud. Esimesed kroonilise väsimuse tundemärgid ongi raske, ootamatult pealetulev väsimus ning tüdimus, mis võib lõpuks muutuda krooniliseks seisundiks. Kroonilisele väsimusele ei ole leitud ühest põhjust või seletust, kuigi väga paljud meist on ilmset kogenud väsimushoogusid, mil kogu energia on kuhugi kadunud ja ei jaksa oma igapäevaeluga toime tulla. Vahel on selline väsimus tingitud rängast stressist, näiteks pärast lähedase inimese surma, pärast töö kaotust või suhte purunemist. Kuid võib ka olla, et inimene tunneb ennast kohutavalt kurnatuna ilma mingi nähtava põhjuseta. Krooniline väsimus ja depressioon on kindlasti omavahel seotud, kuid ei ole teada, kumb põhjustab kumba. Võib ka olla, et pidevat
Seega pidi Sokrates eeldama, et isik, kes on sooritanud kõlbeliselt eksliku teo X, oleks jätnud selle teo tegemata, kui ta oleks omanud tõest teadmist selle kohta, et X on kõlbeliselt ekslik. Kuid selline vaatekoht paistab mõistagi olevat selges vastuolus igaühe tavakogemusega, mis kinnitab, et inimesed teevad asju, mille kohta nad ei saanud mitte teada, et need ei ole kõlbeliselt õigustatud. Seetõttu on loomulik küsida, kuidas sai Sokrates lihtsalt eitada nii ilmset fakti? Sokrates näib aga olevat lähtunud antud juhul seisukohast, et inimene püüdleb või valib asju, mida ta faktiliselt püüdleb või valib, üksnes selle tõttu, et ta on arvamusel, et need asjad on tema jaoks head. Ta paistab olnud veendunud, et keegi ei püüdle teadlikult ja vabatahtlikult enda jaoks halba. Vastasel korral saaks see inimene õnnetuks, kuid algse antropoloogilise eelduse kohaselt püüdlevad kõik inimesed loomupäraselt selle poole, et olla õnnelikud
juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Väidetavalt surmasid ta õukondlased. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel. [(WWW) http://www
Kõige enam lõplikuks nimetab aristoteles eesmärki, mida püütakse saavutada tema enda pärast, mis ei ole omakorda vahendiks millegi järgmise saavutamiseks. Enamik mõistavad õnnelikkuse all hästi elamist ja hästi toimetulekut. „Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on: enamik inimesi ei seleta seda samamoodi kui haritud inimesed. Esimeste puhul on see midagi silmanähtavat ja ilmset, nagu nauding, rikkus, kuulsus — ühele üks, teisele teine, sageli on see ka ühe inimese puhul erinev: haigena on selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“
toodangut Kesk-Rootsis ja ida pool?) 2. Ilmnevad ka muinaspõllud vanimad Saha-Lool (noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad) 3. Leidub ka kivikalmeid varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed, vaid ehitised (teatud liiki hauakambrid). See näitab muutust usundis, kuid tähendus on raskesti tuvastatav. Suurim grupp on leitud Jõelähtmest (isegi 60-70 cm kõrgused). Kalmed on ilmset seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud)
tänapäeval spetsiaalselt relaksatsioonieesmärgil loodud new-age muusikast; 6) sisaldab rohkem madalaid kui kõrgeid helisid, kuna madalamate helide kaasabil on parem saavutada lõõgastavat efekti. (Pehk, A. 1999) 11 2. ERINEVATE MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDITE MÕJU 2.1 Rütmi tähtsus meeleolu loomisel Rütm on inimese eksisteerimises selline tähtis osa, et peame tunnistama: inimene on rütmiline olend. Ilmset rütmi võib täheldada südamelöökides, hingamises, kõnnakus ja kõnelemises. Siseorganid töötavad samuti rütmilistes tsüklites. Isegi aju funktsioneerib rütmiliselt. Saksa teadlane Hans Berger avastas, et ajulainetel on muutumatu sagedus ja nad on mõjutatud füüsilisest ja vaimsest seisundist. Rütm on muusikalistest elementidest füüsiliselt kõige stimuleerivam. Kui rütmil on selline energiat andev mõju lihastele, siis on loomulik, et mõjutatakse ka tundeid (ja vältimatult
üldiseks maksiimiks. Pole mingit põhjust arvata, et liit ei elaks üle mõnda korralekutsuvat kohtuotsust. Virginia resolutsioonis väljendatud seisukohtadega on tagantjärele seda lihtsam nõus olla, et toona vaidlustatud föderaalseadused on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tänase tõlgenduse mõõdupuuga hinnates lepitamatus vastuolus põhiseaduse esimese parandusega. Ometi ei saa mööda tõsiasjast, et isegi kontrollimudel, mis nõuab ilmset vastuolu põhiseadusega ja seega ei näe ette sagedast sekkumist, ähvardab vallandada kohtute dialoogi asemel otsuste ahela, milles tõlgenduslikke erimeelsusi ja teistega võrdset soovi kaitsta oma riigi põhiseadust – soovi mitte näida ainsa paipoisina – väljendatakse liidu õigusaktide rakendamata jätmise vormis. Üks otsus kutsub reaktsioonina esile teisi ning peagi ei tundu agressiivne põhiseaduslik järelevalve liidu normide üle enam millegi erakordsena. Nõue, et vastuolu peab
alateadlikult kui rünnakut või väljakutset. Kui naine räägib telefoniga ja mees tuleb tema territooriumile, pannes näiteks portfelli, kohvitasse või kausta naise lauale, ei tähenda see lähenemiskatset. Sama võib öelda siis, kui mees nõjatub naise lauale või istub selle äärde. Kui mees aga annab oma käte või näoilmega märku, et sooviks laua taha istuda ning noogutuse ja naeratusega selleks loa saab, on õhus tunda varjatud või ilmset tõmmet. Kui naine on domineerival positsioonil, tunneb mees end võimumängudes relvitult. 4.2.2 Isiklikku ruumi tungimine Kuidas kiirendada kahe inimese intiimruumi ühinemist? Saladus on selles, et tuleb luua olukord, kus on võimalik kutsuda või saada kutse lähenemiseks või kus sissetung näib olevat vastus kutsele, isegi kui seda tegelikult polnud. Mehed, ärge istuge või seiske naise kõrvale otsekohe, vähemalt alguses. Naised tunnevad
Karm füüsiline karistamine ja laste ahistamine. · KARM FÜÜSILINE KARISTAMINE laste füüsiline karistamine on valdkond, mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda lüües või laksu andes? Mõnedes riikides on seadusega keelustatud keahalise karistuse tekitamine. · LASTE AHISTAMINE mõned lapsed kogevad ilmset füüsilist ja seksuaalset ahistamist oma vanemate poolt. Füüsilist ahistamist on defineeritud järgmiselt tahtlik jõu kasutamine avnema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiseti alla suruda. Seksuaalset ahistamist on defineeritud järgmiselt sõltuvate seksuaalselt
Kujunes u 4000 ekr, Mesopotaamia areng sujuvam. Suuremad asulad seal juba 5000 ekr ja 4000 ekr teada juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvate elanikega arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto-kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka)
vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel; [ 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina; 7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja; 8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud. (7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest. (8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.
protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega. Eksemplar-eksemplar samasust pooldav D on seisukohal, et ei saa olla rangeid psühhofüüsilisi seadusi ja mentaalsed ning füüsikalised maailmakirjeldused pole küll päris sõltumatud, kuid mitte ka tõlgitavad üksteiseks – anomaalne monism. D ei eita ilmset, et vaimsete ja füüsikaliste sündmuste vahel on põhjuslikke seoseid. Kuigi põhjuslike seostega peaksid kaasnema ka ranged seadused (põhjuslikkuse nomoloogilise iseloomu printsiip) väidab ta, et vaimusündmused on anomaalsed, st ei ole olemas rangeid psühhofüüsikalisi seadusi, mis seoksid vaimseid ja füüsikalisi sündmusi. Selle põhjenduseks on D holistlik positsioon ehk arusaam, et elementide omadused teatud kogumis on määratud elementide omavahelise seosega. D
meelevalda ka põhjuse üle, mis selle teatud teoni viis. Tõepoolest teost lähtudes on võimalik "seletada" sellele eelnenud välised - ja sisemised - psühholoogilised - tingimused (kausaalsus). Nii et see vargus pidi toimuma. Eetiline seadus ütleb aga, et seda ei oleks pidanud toimuma. Eetilisel seadusel on vaid siis mõte, kui tegutseja vöiks vabalt otsustada kas ta varastab või mitte. Kuidas on võimalik lahendada seda ilmset vastuolu looduslike mehhanismide ja vabaduse vahel ühe teo piirides? Tuleb meenutada, et vastavalt puhta mõistuse kriitikale kausaalsus on maksev vaid selle suhtes, mis seisab ajalistele tingimustele allutatuna, nimelt asjade kui ilmingute suhtes. See kehtib ka toimiva subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (Ding an sich) kausaalsusseadus ei maksa. See kehtib ka toimiva subjekti suhtes. Sedavõrd kuivõrd inimene on endast kui asjast
valemid. Viimased ei iseloomusta mitte ettevõtte pankrotiohtu, vaid ka ettevõtte finantsseisundit tervikuna. Nende valemite Eesti tingimustes kasutamise kohta on nii poolt kui ka vastuhääli. Samas peaks mitme perioodi pankrotikordaja väärtuste võrdlemine kajastama firma üldise finantsseisukorra muutumise suunda ja ulatust (Teearu jt 2005, lk 33). Võrrandis kajastatud suhtarve ja nende dünaamikat saab kasutada ettevõtte majandustegevusele hinnangut andes. Näitajate ilmset langustendentsi saab vaadelda kui läheneva maksejõuetuse ilmingut (Banhard jt 2001, lk 97). Edward Altman on välja pakkunud pankrotieelse seisundi määramiseks regressiooni- võrrandi ettevõtte pankrotiohu kohta (Z skoor), mida autor on aja jooksul täpsustades muutnud (Rünkla 2003, lk 69). Saadud tulemitega on võimalik ennustada pankrotti 2 3 aastat ette. Seda peetakse ka sobivamaks meetodiks Eesti firmade hindamiseks, Edward
Tambetil oma tütat ohverdada, et taastuks muistne maailm. „Tambet ja Ülgas olid mulle nii jälgid, et ma tundsin endas ootamatut raevusööstu: sel hetkel oleksin ma olnud võimeline neli küüntega südame rinnust välja rebima, neid peadpidi vastu puud taguma, neid tükeldama ja lõhki kiskuma.“(lk200) Viha Tambeti ja Ülgase vastu kuna tood tema sõpra ja tulevast nasit tappa tahtsid. „Ta polnud Hiiesse kunagi kuigi õrnalt suhtunud, kuid tütre ohverdamine oli ilmset temagi jaoks liig.“(lk202) Hiie ema ei suuda ikkagi ohverdusega nõutuda ja huntide tagaajamises kiirustab ema hetkeks ette ja annab Leemele juhiseid kust poolt saab põgeneda. „Olin see tõesti mina , kes öötaevasse ussisõnu sisitats nagu muistne, lahingusse sööstev sõjamees? Kust ma võtsin selle ootamatu jõu ning raevu?“ Merele põgenud koos paadiga kus istub Leemt ja magab Hiie, Leemet imestab oma vägitükki üle.
mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees- või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
