ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: ñ vahetu/ vahendatud suhtlus ñ monoloogiline/ dialoogiline ñ diaadiline/ mitmeastmeline ñ interpersonaalne/ intrakommunikatsioon
Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel):
· märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9
on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel):
Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest :
43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus.
Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1 Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest
· ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga.
liikumisel, visuaalil, kostüümidel, objektidel ja rituaalidel ja see suhtlus ei pruugigi saada tõlgituks verbaalsesse keelde. Breunlini (1979) järgi toimib mitteverbaalne suhtlus kunstiteraapias järgmistel tasanditel: (1) sisemisel tasandil, kui kaasatud on sisemised dialoogid, mis väljendavad emotsioone, sisemisi psüühilisi protsesse või psühhopatoloogiat, see tasand jääb vaatlejale enamasti märkamatuks kuna toimub ainult inimeses endas; (2) diaadiline tasand interpersonaalne kahe inimese vaheline mitteverbaalne suhtlemine, tähtsad on emotsioonid, tunded ja kontekst, terapeudi ja kliendi interakatsiooni kvaliteet ; (3) grupitasand, enam kui kahe inimese vaheline mitteverbaalne suhtlus. Kliendi-terapeudi suhe Psühhoterapeutiline mõtlemine kirjeldab kaht tüüpi kliendi-terapeudi suhet. Esimene on ülekandev suhe, kus terapeut töötab nagu peegel, mille kaudu elab klient uuesti läbi
· keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/ vahendatud suhtlus · monoloogiline/ dialoogiline · diaadiline/ mitmeastmeline · interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel
keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega. Kommunikatsiooni liigid: vahetu/ vahendatud suhtlus monoloogiline/ dialoogiline diaadiline/ mitmeastmeline interpersonaalne/ intrakommunikatsioon SUHTLEMISVAHENDID Info edastamisel ja vastuvõtmisel on väga oluline suhtlemisvahendite valik. Siin on olulised kultuurilised, keelelised, sotsiaalsed ja individuaalsed iseärasused. Käesolevas osas keskendume mittesõnalistele suhtlemisvahenditele. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite funktsioonid: 1) reguleerida suhtlemisprotsessi kulgu, luua ja säilitada psühholoogilist kontakti partnerite vahel
Sõna kui keelemärk: semiootiline lähenemine Ferdinand de Saussure’ilt (1857–1913)lähtub arusaam keelest kui märgisüsteemist. On väitnud, et • keel on ideid väljendavate märkide süsteem • keelemärk koosneb mõistest (tähistatavast) ja häälikkujust (tähistajast) ja on psüühiliselt ühtne entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne (arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt
Dialoogiline kommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus rääkija ja kuulaja rollid vahelduvad. Rääkija (info andja) teeb jutus pause, et saada retsipiendilt tagasisidet (noogutus, sõnad jne.). Esineb ka nn. nõrgenenud dialoogilisust, kus kuulaja ainult näitab välja, nagu kuulaks, demonstreerib käitumist, tegelikult aga tegeleb oma mõtetega. Kommunikatsioon võib olla ka diaadiline või mitmeastmeline. Diaadilise kommunikatsiooni juhtu käsitlesime, analüüsides kommunikatsiooniskeemi joon.3. Mitmeastmeliseks nimetatakse kommunikatsiooni juhul, kui info läbib enam kui kahte isikut. Mida enam mitmeastmeline on kommunikatsioon, seda enam tuleb sisse infomoonutusi, lisandusi, seda enam infot kaob. Diaadilise
Romantilise kiindumuse seos suhtega rahuloluga (Alexanderov, Covan, Covan 2005) · Partnerid on suhtega enam rahul, kui mõlemad on kindlalt kiindunud. · Partnerid on suhtega vähem rahul kui mõlemate kiindumus on ebakindel. · Kindlalt kiindunud/ebakindlalt kiindunud partnetite kombinatsioon annab keskmise rahulolu. · Paarisuhe võib nö ravida lapsepõlves väljakujunenud kiindumusstiili. Suhete halvenemine, katkemine · Psüühikasisene faas · Diaadiline faas · Sotsiaalne faas · Leina faas Suhtlemispsühholoogia · Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav. · Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda.
annaabi.ee 
