,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib.
Oma tundeid varjates ajate lapse lihtsalt segadusse (Pease 1994: 110). Kasutatud kirjandus. · Alcock, E., D. W. Carment and S.W. Sadawa, A Textbook of Social Psychology. 3rd edition Canada, Inc Scarborough, Ontario 1994. · Anne 4/ 2000, lk 48 49. · Horisont 1/ 2000, lk 56. · James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Pronnikov, V. J. Ladanov. Jaapanlased. Etnopsühholoogilised vaatlused. Tallinn: Olion 1992. · Quilliam, Susan. Lapse kehakeel. Tallinn 1997. · Shelley, E. Taylor, Letitia Ann Peplau, Sears David O. Social Psychology. 8th edition New Yersey 1994 · Toots, Matti. Pilgu maagia. Anne 1/ 2000, lk 64 65. · Zimbardo, Philip G. Psychologie, hrsg. von Siegfried Hopper u. Barbara Keller. Heidelberg: Springer Verlag 1995, 5. Aufl
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud.................................................................
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus................................................
mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist".Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema varakult välja ja tegin ka väheke eeltööd oma raamatu ainetel. Nimelt soovitati seal raamatus uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi ja seda kõike kasvõi veerand tundi päevas. Katsetamiskohaks sobivat iga koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad. Niisiis jälgisin mõnes tunnis oma klassikaaslasi ja isegi õpetajaid.
On that day were some work interdict because didn't may interfere the souls, prime- the womenkind works and make noise. After that day started to do inside works started wintertime. Day before the Mart day young boys or mart families ran house to house and singed special songs and danced special dances. Marts (it is called people who run house to house day before The Mart day) brings the good live stock luck. Marts were dressed up into the dark. Marts wore the masks. Marts always had Pease and he throw them on the ground to give to the family good luck! Marts had the rods. It bringed good health but to lazy people they hooped. The tradition were make a lot of noise (singed, ructioned, clanged, beated things together) to interfere bad forces. How most people celebrate Mart day in nowdays? Now usually people do not celebrate the Mart day at 10 november. They celebrate it on the 9 november. Rather the Children celebrate it. Children make them selves masks, few children buy masks
57% Analüüsides ankeedi esimest küsimust, milles küsiti vastaja sugu, näeme et poisse ja tüdrukuid oli vastamisel umbes sama palju. Tüdrukud moodustasid vastanutest 57%, mis on veidi rohkem kui pool, seega poisse oli natuke alla poole 43%. 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? Rinnali ristatud harali pöialdatud Rinnali ristatud harali pöialdatud käed tähendavad Allan Pease raamatu "Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" järgi eitust, üleolevust, kaitsepositsiooni. Nagu ka jooniselt näha, on üle poolte vastanuist arvanud, et see zest tähendab kaitsepositsiooni. Näha on ka see, et paljud õpilased ei tea selle suhtlemissignaali tähendust 15% vastanutest on vastanud "ei tea" ning 7% pakkunud midagi muud. Inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi Joonis 3 Inimene puudutab vestlemisel kätega nägu,
Eitav suhtumine räägitusse. Jalad Jalg üle põlve kaitseseisund, kus end üritatakse vaos hoida Jalgadega moodustatud nr.4 väljendab konkurentsi ja vastuolusid Jalgade ristamine seistes ei tunta end mugavalt, kuna üksteist ei tunta piisavalt hästi. Ühtlasi on see ka kaitseasend. Tavaline seisak, kus kinganinad on suunatud teiste vestlejate poole ning peopesad on avatud räägib sõbralikest ja avatud suhetest. Kasutatud materjal Allan Pease "Kehakeel. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" Varrak 1992 Tim Hindle "Töölevõtuvestlus"; Koolibri 2000 Martin Yate "Löö nad pahviks...ja töökoht on sinu"; Tea kirjastus 1999 Dr. Cornelia Topf "Kehakeel ja edukas karjäär"; Odamees 2000 http://www.ineedmotivation.com/blog/2009/02/tips-to-impro Tänan tähelepanu eest!
iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid
.. I´m from... Kui vana sa oled/te olete... How old are you... Ma olen 25 aastane. - I´m 25(years old) Mis on sinu/teie telefoni number? What`s your phone number Minu telefoni number on... My phone number is... Millega sa tegeled? What du you do? Ma olen... I`m a... Ma räägin veidi inglise keelt. I speak a little English. Ma ei saa aru. Korrake, palun. I do not understand. Please repeat it. Kas te võiksite palun rääkida aeglasemini? Could you speak more slowly, pease? Mida see sõna tähendab? What does this word mean? Kas te saate minust aru? Do you understand me? Jah ma saan teist aru üsna hästi. Yes, I understand you quite well . Mis on teie emakeel? What is your mother tongue? Minu emakeel on eesti keel. My mother tongue is Estonia. Esmaspäev Monday Teisipäev Tuesday Kolmapäev Wednesday Neljapäev Thursday Reede Friday Laupäev Saturday Pühapäev Sunday Kevad Spring Suvi Summer Sügis autumn
Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel Suhtlemine on üks tähtsamaid inimestevahelisi teabevahetuse protsesse, mis on enamusele elusorganismidest omane. Kõrgematest loomadest eristab meid, inimesi, oskus aga äratuntavate märkide, sümbolite ja sõnadega teisele inimesele selgitus anda. Suhtlemise käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Antakse edasi mõtteid, arvamusi ja tundeid ning see, kes on vastuvõtjaks, loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antu...
Kuressaare Gümnaasium Kuuba Referaat Koostaja: Urmo Saar 10E Kuressaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Kuuba majandus 3. Kuuba rahvastik 4. Kasutatud kirjandus Kuuba majandus Kuuba on ikka veel kommunistlik riik ja tema eesotsas on endiselt Fidel Castro. Nagu diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma...
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilide...
päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada
kallale ja võeti isegi vange. Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond. Elatuti peamiselt põllumajandusest. Enamik talupoegi oli sunnismaised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid. Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti. Mõis naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaatetes põimus kristlki õpetus sageli sajanditevanuste uskumuste ja rituaalidega. Levis ka ketserlus. Linnad. Valitsemine ja majandus Linnade teke ja areng muutis otsustavalt ühiskonda ja pani aluse kapitalistlikule majandusele. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal
tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks inimeseks, parandades sellega omakorda elukvaliteeti.1 1.1 Kehakeele lugemine Vahest võib tekkida küsimus: mis sellest kõigest kasu on ? Vastus on ilmselge kui olete saanud selgeks, mida teatavad zestid märgivad, võite hakata lugema, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnadega on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Zestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida 1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Oletame, et olete asutuse peol. Kui teate mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis on teil
sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. Soovin tänada oma juhendajat Pille Kadakut kannatlikuse, hoolivuse ja mõistva suhtumise eest.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Maia-Liisa Voolaid KUIDAS LUGEDA MÕTTEID ZESTIDE JÄRGI Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................3 1. KEHAKEELE OLEMUS..........................................................................................................................................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISI...
Body language Body language means communication with the movement or position of the human body. It can be conscious or unconscious. It is something that is noticed by everybody but is not always given enough attention. We sometimes ignore it and try to hide behind words, but we should never forget that we cannot fool everyone! Children react to body language because they experience the world through intuition. The same can be true for adults when feelings are involved. People who are in bad shape emotionally will often place great importance in it. In fact, they often pick up the smallest hint of a lapse in attention in the person they are speaking to. And they frequently jump to the conclusion that they are boring or a nuisance - thus compounding any sense of depression or poor self-esteem. A way to learn the secrets of body language is to watch television with the sound turned off and...
,,Tegin seda , mis oligi plaanis ," ütleb Mälberg . ,,Teadsin juba mõnda aega , et olen selliseks tulemuseks suuteline . Oli üsna ideaalilähedane ujumine , vaid viimasel kümnel meetril läksid hingamine ja rütm veidi sassi ." Tulemus: 25. koht ANNALIISA PÕLD Naiste 400 m kompleksujumine 4.58,21 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 24. august 1990, Tartu Mõõdud: 165 cm, 60 kg Klubi: North Coast Aquatics, Keila Swimclub Treenerid: Jeff Pease Õppeasutus või amet: Torrey Pines High School, õpilane Saavutused: USA klubide juunioride meistrivõistluste 50 m seliliujumise hõbe (2006) Texases toimunud 2008. aasta USA ujumise meistrivõistlustel täitis AnnaLiisa Põld 400 meetri kompleksujumises ajaga 4.54,43 Pekingi olümpiamängude Bnormatiivi. Ujumiskoondise pesamuna AnnaLiisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 45. koht ei
· Patsifism (patsifistlik liikumine)-kõige vanem liikumine, 19 saj. I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu. · Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt. indiaanlaste liikumine), kultuuriline agressioon, püütakse kujundada hollywoodlikku ja surrogaat indiaani tüüpi. · Ökoloogilised liikumised-roheline liikumine, algas 1969, kõige tuntum Green Pease, Maa Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal. · Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine. Rahvusvaheline organisatsioon-millel on teatud tunnusjooned: · Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad
vähemalt 250 mV veel raadiopesa koos eelvõimendi ja ümberlüliti sektsiooniga. Eelvõimendi võimendab 25 mV-lise raadio väljundsignaali vähemalt 250 mV-ni. Muidugi võib vastavalt vajadusele lisada sisendpesasid teistegi signaaliallikate jaoks, näiteks teleri heli või mitmesugused elektri muusikariistad. Kõigi signaaliallikate pinged sisendkommutaatori väljundis peavad olema vähemalt 0,2 V. Signaali tasemete ühtlustamiseks võib lisada pistiku pease järele seadetakistid. Näide on toodud joonis 6.26 A Abo raamtus. Ümberlülitiks sobib sõltuva fikseeringuga lüliti P2K, mille igal sektsioonil on kaks ümberlülituskontakti. Sisselülitamata lülitid ühendab lüliti ühisjuhtmega, et nende signaal mahtuvussidestuse kaudu võimendi sisendisse ei pääseks. Pingevõimendusaste Võimsusvõimendi vajab umbes 1V-list sisendpinget. Eelvõimendis võib tõsta pinge sellele
lahkhelisid. Uuringud on näidanud, et kui mingi grupi juht kasutab teatud liigutusi ja poose, siis alluvad tavaliselt kopeerivad teda (1.Lk: 129). Nii saab ka abielupaaride puhul kindlaks teha, kumb võtab kodus otsuseid vastu. Kui te vestlete mehega ning tema naine vaikib, mees ent kopeerib alateadlikult tema liigutusi, siis selles majas võtab otsuseid vastu naine (1.lk: 129). KASUTATUD KIRJANDUS · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Googel · Kooli konspektid
Albert Michelson (December 19, 1852 May 9, 1931) was an American physicist known for his work on the measurement of the speed of light and especially for the Michelson-Morley experiment. In 1907 he received the Nobel Prize in Physics. He became the first American to receive the Nobel Prize in sciences. Valguse kiiruse määramine katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s. From 1920 and into 1921 Michelson and Francis G. Pease became the first individuals to measure the diameter of a star other than the Sun. They used an astronomical interferometer at the Mount Wilson Observatory to measure the diameter of the super-giant star Betelgeuse. A periscope arrangement was used to obtain a densified pupil in the interferometer, a method later investigated in detail by Antoine Émile Henry Labeyrie for use in with "Hypertelescopes". The
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Räsa on ühele poole suurem kui teisele poole . Hööveldamine . Hööveldamine on pinna tasandamine spetsiaalse tööriistaga – höövliga Käsihöövel koosneb höövli korpusest ja terast Höövli korpus võib olla valmistatud puidust või metallist . Peiteldamine . Puidu lõiketöötlemine käsiinstrunemdi peitli abil . Peitleid kasutatakse avade ja pease töötlemiseks puitu Peitel koosneb : Peitlitera – kvaliteetsest süsinikterasest Peitlipea – tugevast puidust või plastist . Tapipeitli tera teritusnurk : 20…250 Peitli tera paksus on 4…60 Peitli terasid valmistatakse laiusega : 4, 6, 8, 19, 12, 15, 18 , 20, 25, 30, 40, 50mm Vastavalt otstarbele on olemas väga erinevaid peitli kujusid : Tapipeitel ehk purask . Kasutatakse sügavate tapipesade töötlemiseks
K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja)
varastab ta sinu käesti ikke ära, aga minu käes on ta ometi alles." Hommiku läind proua härra käest sõrmust kätte küsima. Härra teind suured silmad, et: "Mis juttu sa aad, ma põle tervel ööl sängist välja saanud!" Varsti tuld isa poja palga järele. Küll vandund härra kavalat varast, aga palga makst ära, nagu kaup oli. Viimaks and härra vargale käsu kirikhärrat ära varastada ja tema kätte tuua. Isa old jälle häda täis, et ega ta nüüd enam terve nahaga ei pease. Ühel ilusal vaiksel õhtal, kui kõik ju magand, pand varas hulk vahaküündlaid haudade peale põlema. Õpetaja ärgand ülesse ja läind seda imet voatama. Varas ise seisnud nellahobusetõllaga kirikumõisa treppis ja teatand, et tema tuld kirikhärra järele ja tahab teda taeva viia. "Teie üksi olete see äravalitsetud, kes võib taeva saada; nüüd minge mõisa ja korjake endi kuld- ja hõbeasjad kokku ja võtke ühes
________________________________________________________________________ 35 LISA 1 - Kasutatud kirjandus 1. Malle Karjatse. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida eesti kliendile. Tallinn: Ilo, 1998 2. Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja vältida vaenlasi. Tallinn - Tartu: Eesti Psühholoogide Liit, 1990. 3. Dale Carnegie, Ärge muretsege, hakake elama! AS Ilo 1998. 4. Allan Pease. Kehakeel. Tallinn: Ersen 2001. 5. Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph D, Patric Fanning, Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker. 36 LISA 2 - TEST. Hoiakute kujundamine Ülesanne. Lõpeta laused väljendades: a) negatiivset hoiakut, nii nagu teenindajaks mittesobiv inimene, b) väljendades positiivset hoiakut nagu tõeline klienditeenindaja. 1. Need inimesed .... a) mõjuvad mulle depresseerivalt.
Tea, 2003 (TUR erialale väääga vajalik) 21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P. Suhtlemisoskused. 22. Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine keskastme juhi proovikivi 2005 30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 31. Shapiro, D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 32. Shostrom, E.L
vestlusesse haaratust. (Kendon, Jokinen, Pärkson.) Sevillianas- tantsitakse vastamisi üksteise liigutusi. Käeliigutuse alustamine ja lõpetamine viitab kõnevooru võtmisele v andmisele (Duncan, Fiske) Ärevad ja depressiooni kalduvad inimesed kasutavad rohkem ennast puudutavaid žeste (Mahl) Sõrmede murdmine, hammaste keelega puudutamine, vuntside silumine. Mida kehast kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed. ALAN PEASE VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon. Eetika suhtlemisel. Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
