,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib.
Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu. Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (Pease 1994: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine
erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg, 1997) Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, zestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Kehakeel on ja jääb meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks. (Pease, 1994) 2.1 Geneetilised alused Teatud tegevused on meile kaasa sündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks endast väljas oleme. (Pease, 1994) 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas
geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust
mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist".Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema varakult välja ja tegin ka väheke eeltööd oma raamatu ainetel. Nimelt soovitati seal raamatus uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi ja seda kõike kasvõi veerand tundi päevas. Katsetamiskohaks sobivat iga koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad. Niisiis jälgisin mõnes tunnis oma klassikaaslasi ja isegi õpetajaid.
On that day were some work interdict because didn't may interfere the souls, prime- the womenkind works and make noise. After that day started to do inside works started wintertime. Day before the Mart day young boys or mart families ran house to house and singed special songs and danced special dances. Marts (it is called people who run house to house day before The Mart day) brings the good live stock luck. Marts were dressed up into the dark. Marts wore the masks. Marts always had Pease and he throw them on the ground to give to the family good luck! Marts had the rods. It bringed good health but to lazy people they hooped. The tradition were make a lot of noise (singed, ructioned, clanged, beated things together) to interfere bad forces. How most people celebrate Mart day in nowdays? Now usually people do not celebrate the Mart day at 10 november. They celebrate it on the 9 november. Rather the Children celebrate it. Children make them selves masks, few children buy masks
pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24). 1.2 Kehakeele võltsimine Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust (Pease 1994: 45). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab (James 1998:11).
Eitav suhtumine räägitusse. Jalad Jalg üle põlve kaitseseisund, kus end üritatakse vaos hoida Jalgadega moodustatud nr.4 väljendab konkurentsi ja vastuolusid Jalgade ristamine seistes ei tunta end mugavalt, kuna üksteist ei tunta piisavalt hästi. Ühtlasi on see ka kaitseasend. Tavaline seisak, kus kinganinad on suunatud teiste vestlejate poole ning peopesad on avatud räägib sõbralikest ja avatud suhetest. Kasutatud materjal Allan Pease "Kehakeel. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" Varrak 1992 Tim Hindle "Töölevõtuvestlus"; Koolibri 2000 Martin Yate "Löö nad pahviks...ja töökoht on sinu"; Tea kirjastus 1999 Dr. Cornelia Topf "Kehakeel ja edukas karjäär"; Odamees 2000 http://www.ineedmotivation.com/blog/2009/02/tips-to-impro Tänan tähelepanu eest!
iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid
.. I´m from... Kui vana sa oled/te olete... How old are you... Ma olen 25 aastane. - I´m 25(years old) Mis on sinu/teie telefoni number? What`s your phone number Minu telefoni number on... My phone number is... Millega sa tegeled? What du you do? Ma olen... I`m a... Ma räägin veidi inglise keelt. I speak a little English. Ma ei saa aru. Korrake, palun. I do not understand. Please repeat it. Kas te võiksite palun rääkida aeglasemini? Could you speak more slowly, pease? Mida see sõna tähendab? What does this word mean? Kas te saate minust aru? Do you understand me? Jah ma saan teist aru üsna hästi. Yes, I understand you quite well . Mis on teie emakeel? What is your mother tongue? Minu emakeel on eesti keel. My mother tongue is Estonia. Esmaspäev Monday Teisipäev Tuesday Kolmapäev Wednesday Neljapäev Thursday Reede Friday Laupäev Saturday Pühapäev Sunday Kevad Spring Suvi Summer Sügis autumn
neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda? Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks. Näokortsud silenevad ning keha muutub rühikamaks, kõht tõmbub kokku ning rind paisub inimene näib otsekui noorem välja (Pease 1994). Niiet me ei peagi vastassugupoole juures viibides end ise visuaalsemalt atraktiivsemaks tegema, sest meie kehad on juba nii programmeeritud, et teist sugupoolt kohates läheb keha rohkem toonusesse ning mõjub teisele meeldivamalt ning ilusamalt. Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste
Tööstuslikud toorained Metallimaakidest on Kuubal mangaani, mida eksporditakse USA'sse. Samuti kaevandatakse Kuubal nikli-koobalti maaki, mida kunagi töödeldi edasi New Orleansis. Kuubal on hulgaliselt madalakvaliteedilist väävlit. Kuubal on suhteliselt palju maaki terase tootmiseks. Sajand tagasi eksporditi seda maailma laiali. Toiduainetööstus: piima-, lihafarmid, kalapüük. Tubakas, kohv, suhkur, tsitrus, juurviljad, puuviljad. (Pease; 1996), (Wikipedia;2007) Tööstusharud Kuuba majandus toetub suuresti oma kõrgeltarenenud meditsiinitööstusele ja biotehnoloogiale. Suureks ekspordiartikliks on vaktsiinid viiruste ja bakterhaiguste vastu, mida eksporditakse rahvusvaheliselt. Kuuba tööstus riigistati 1968 aastal. Alates 1985 aastast on Kuubal töötanud suhkrutööstus, mille tarbeks imporditi varasemalt Nõukogude Liidult masinaid
Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid. 10 Kasutatud allikad Sotsiaalpsühholoogia alused (2002) Hayes, N Suhtlemispsühholoogia Kidron, A Kehakeel Pease, A 11
päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada
kallale ja võeti isegi vange. Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond. Elatuti peamiselt põllumajandusest. Enamik talupoegi oli sunnismaised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid. Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti. Mõis naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaatetes põimus kristlki õpetus sageli sajanditevanuste uskumuste ja rituaalidega. Levis ka ketserlus. Linnad. Valitsemine ja majandus Linnade teke ja areng muutis otsustavalt ühiskonda ja pani aluse kapitalistlikule majandusele. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal
tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks inimeseks, parandades sellega omakorda elukvaliteeti.1 1.1 Kehakeele lugemine Vahest võib tekkida küsimus: mis sellest kõigest kasu on ? Vastus on ilmselge kui olete saanud selgeks, mida teatavad zestid märgivad, võite hakata lugema, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnadega on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Zestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida 1 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Oletame, et olete asutuse peol. Kui teate mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis on teil
sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. Soovin tänada oma juhendajat Pille Kadakut kannatlikuse, hoolivuse ja mõistva suhtumise eest.
SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega. Autor ise on kehakeelt õppides jälginud inimesi ja on oma teoses väljatoodud zestidele saanud kinnitust. Sellise teema valimisel on kaasa aidanud huvi inimeste liigutuste vastu ja tahtmine mõistmaks nende tähendust
Body language Body language means communication with the movement or position of the human body. It can be conscious or unconscious. It is something that is noticed by everybody but is not always given enough attention. We sometimes ignore it and try to hide behind words, but we should never forget that we cannot fool everyone! Children react to body language because they experience the world through intuition. The same can be true for adults when feelings are involved. People who are in bad shape emotionally will often place great importance in it. In fact, they often pick up the smallest hint of a lapse in attention in the person they are speaking to. And they frequently jump to the conclusion that they are boring or a nuisance - thus compounding any sense of depression or poor self-esteem. A way to learn the secrets of body language is to watch television with the sound turned off and...
,,Tegin seda , mis oligi plaanis ," ütleb Mälberg . ,,Teadsin juba mõnda aega , et olen selliseks tulemuseks suuteline . Oli üsna ideaalilähedane ujumine , vaid viimasel kümnel meetril läksid hingamine ja rütm veidi sassi ." Tulemus: 25. koht ANNALIISA PÕLD Naiste 400 m kompleksujumine 4.58,21 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 24. august 1990, Tartu Mõõdud: 165 cm, 60 kg Klubi: North Coast Aquatics, Keila Swimclub Treenerid: Jeff Pease Õppeasutus või amet: Torrey Pines High School, õpilane Saavutused: USA klubide juunioride meistrivõistluste 50 m seliliujumise hõbe (2006) Texases toimunud 2008. aasta USA ujumise meistrivõistlustel täitis AnnaLiisa Põld 400 meetri kompleksujumises ajaga 4.54,43 Pekingi olümpiamängude Bnormatiivi. Ujumiskoondise pesamuna AnnaLiisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 45. koht ei
· Patsifism (patsifistlik liikumine)-kõige vanem liikumine, 19 saj. I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu. · Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt. indiaanlaste liikumine), kultuuriline agressioon, püütakse kujundada hollywoodlikku ja surrogaat indiaani tüüpi. · Ökoloogilised liikumised-roheline liikumine, algas 1969, kõige tuntum Green Pease, Maa Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal. · Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine. Rahvusvaheline organisatsioon-millel on teatud tunnusjooned: · Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad
vähemalt 250 mV veel raadiopesa koos eelvõimendi ja ümberlüliti sektsiooniga. Eelvõimendi võimendab 25 mV-lise raadio väljundsignaali vähemalt 250 mV-ni. Muidugi võib vastavalt vajadusele lisada sisendpesasid teistegi signaaliallikate jaoks, näiteks teleri heli või mitmesugused elektri muusikariistad. Kõigi signaaliallikate pinged sisendkommutaatori väljundis peavad olema vähemalt 0,2 V. Signaali tasemete ühtlustamiseks võib lisada pistiku pease järele seadetakistid. Näide on toodud joonis 6.26 A Abo raamtus. Ümberlülitiks sobib sõltuva fikseeringuga lüliti P2K, mille igal sektsioonil on kaks ümberlülituskontakti. Sisselülitamata lülitid ühendab lüliti ühisjuhtmega, et nende signaal mahtuvussidestuse kaudu võimendi sisendisse ei pääseks. Pingevõimendusaste Võimsusvõimendi vajab umbes 1V-list sisendpinget. Eelvõimendis võib tõsta pinge sellele
lahkhelisid. Uuringud on näidanud, et kui mingi grupi juht kasutab teatud liigutusi ja poose, siis alluvad tavaliselt kopeerivad teda (1.Lk: 129). Nii saab ka abielupaaride puhul kindlaks teha, kumb võtab kodus otsuseid vastu. Kui te vestlete mehega ning tema naine vaikib, mees ent kopeerib alateadlikult tema liigutusi, siis selles majas võtab otsuseid vastu naine (1.lk: 129). KASUTATUD KIRJANDUS · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Googel · Kooli konspektid
Albert Michelson (December 19, 1852 May 9, 1931) was an American physicist known for his work on the measurement of the speed of light and especially for the Michelson-Morley experiment. In 1907 he received the Nobel Prize in Physics. He became the first American to receive the Nobel Prize in sciences. Valguse kiiruse määramine katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s. From 1920 and into 1921 Michelson and Francis G. Pease became the first individuals to measure the diameter of a star other than the Sun. They used an astronomical interferometer at the Mount Wilson Observatory to measure the diameter of the super-giant star Betelgeuse. A periscope arrangement was used to obtain a densified pupil in the interferometer, a method later investigated in detail by Antoine Émile Henry Labeyrie for use in with "Hypertelescopes". The
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
Tartu: Mehta, C.M , Strough J. (2009) Sex segregation in friendships and normative contexts across the life span. Developmental Review 29, 201220 Miell, D. Dallos, R. (1996). Social Interaction and Personal Relationships. UK: Sage McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. McQuail, D. & Windhal, S. (1993). Communication models for the study of mass communication. 2nd ed. Longman Panici, D., Thomas-Maddox, C. (2000). Introducing communication Theory. Mayfield Publishing Company Pease, A. (1994). Kehakeel. Varrak Spitzberg, B.H., Cupach, W.R. (1998). The Dark Side of Close Relationships. NY: Routledge Sluzki, C.E. (2010). Personal Social Networks and Health: Conceptual and Clinical Implications of Their Reciprocal Impact.: Families, Systems, & Health 28, 1, 118 .
Räsa on ühele poole suurem kui teisele poole . Hööveldamine . Hööveldamine on pinna tasandamine spetsiaalse tööriistaga – höövliga Käsihöövel koosneb höövli korpusest ja terast Höövli korpus võib olla valmistatud puidust või metallist . Peiteldamine . Puidu lõiketöötlemine käsiinstrunemdi peitli abil . Peitleid kasutatakse avade ja pease töötlemiseks puitu Peitel koosneb : Peitlitera – kvaliteetsest süsinikterasest Peitlipea – tugevast puidust või plastist . Tapipeitli tera teritusnurk : 20…250 Peitli tera paksus on 4…60 Peitli terasid valmistatakse laiusega : 4, 6, 8, 19, 12, 15, 18 , 20, 25, 30, 40, 50mm Vastavalt otstarbele on olemas väga erinevaid peitli kujusid : Tapipeitel ehk purask . Kasutatakse sügavate tapipesade töötlemiseks
K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja)
varastab ta sinu käesti ikke ära, aga minu käes on ta ometi alles." Hommiku läind proua härra käest sõrmust kätte küsima. Härra teind suured silmad, et: "Mis juttu sa aad, ma põle tervel ööl sängist välja saanud!" Varsti tuld isa poja palga järele. Küll vandund härra kavalat varast, aga palga makst ära, nagu kaup oli. Viimaks and härra vargale käsu kirikhärrat ära varastada ja tema kätte tuua. Isa old jälle häda täis, et ega ta nüüd enam terve nahaga ei pease. Ühel ilusal vaiksel õhtal, kui kõik ju magand, pand varas hulk vahaküündlaid haudade peale põlema. Õpetaja ärgand ülesse ja läind seda imet voatama. Varas ise seisnud nellahobusetõllaga kirikumõisa treppis ja teatand, et tema tuld kirikhärra järele ja tahab teda taeva viia. "Teie üksi olete see äravalitsetud, kes võib taeva saada; nüüd minge mõisa ja korjake endi kuld- ja hõbeasjad kokku ja võtke ühes
________________________________________________________________________ 35 LISA 1 - Kasutatud kirjandus 1. Malle Karjatse. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida eesti kliendile. Tallinn: Ilo, 1998 2. Carnegie, D. Kuidas võita sõpru ja vältida vaenlasi. Tallinn - Tartu: Eesti Psühholoogide Liit, 1990. 3. Dale Carnegie, Ärge muretsege, hakake elama! AS Ilo 1998. 4. Allan Pease. Kehakeel. Tallinn: Ersen 2001. 5. Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph D, Patric Fanning, Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker. 36 LISA 2 - TEST. Hoiakute kujundamine Ülesanne. Lõpeta laused väljendades: a) negatiivset hoiakut, nii nagu teenindajaks mittesobiv inimene, b) väljendades positiivset hoiakut nagu tõeline klienditeenindaja. 1. Need inimesed .... a) mõjuvad mulle depresseerivalt.
Tea, 2003 (TUR erialale väääga vajalik) 21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P. Suhtlemisoskused. 22. Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine keskastme juhi proovikivi 2005 30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 31. Shapiro, D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 32. Shostrom, E.L
vestlusesse haaratust. (Kendon, Jokinen, Pärkson.) Sevillianas- tantsitakse vastamisi üksteise liigutusi. Käeliigutuse alustamine ja lõpetamine viitab kõnevooru võtmisele v andmisele (Duncan, Fiske) Ärevad ja depressiooni kalduvad inimesed kasutavad rohkem ennast puudutavaid žeste (Mahl) Sõrmede murdmine, hammaste keelega puudutamine, vuntside silumine. Mida kehast kaugemal on jäse, seda raksem on kontrollida, mida sellega teed. ALAN PEASE VII Keel ja suhtlemine ehk sotsiaalne kognitsioon. Eetika suhtlemisel. Korduvalt esile tulnud ühesõnalised emotsiooniväljendid (304 erinevat), jagunesid sõnaliigiliselt järgnevalt: substantiive (nimisõnu) 221, adjektiive (omadussõnu) 43 ja verbe (tegusõnu) 40. (Vainik, 2001) Suhtlemine ja keel Suhtlemine on tähenduste edasi andmine ja nende mõistmine, ning selleks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid vahendid Suhtlemisoskused hõlmavad kolme põhimõttelist valdkonda:
annaabi.ee 
