Saatanlik piibel (0)

Anton Szandor LaVey
Saatanlik Piibel
Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana:
„Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas.
Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi .”
Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval – volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid.
„Kuna lihalike asjade kummardamine pakub naudingut,” ütles ta, „olgu olemas ka suurejooneline ihade tempel…”
TUTVUSTUS
Burton H. Wolfe
Ühel 1967. aasta talveõhtul sõitsin ma San Franciscosse, et kuulata Anton Szandor LaVey avalikku loengut „Seksuaalse vabaduse liigast”. Mulle meeldisid ajaleheartiklid, kus teda kirjeldati kui Saatana Kiriku Musta Paavsti, kelle valitseda oli tempel, kus kõik pulmad , matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup.
Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning voodoo kultused olid olemas ammu enne kristlasi. 18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas. On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu.
Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks šokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt kuulunud kristlaste leksikoni) selle asemel, et teha tavaline satanistlik grott , kus õpetatakse maagiat. Teiseks praktiseerisid nad musta maagiat avalikult, selle asemel, et teha seda salaja.
Ma ei leppinud LaVeyga intevjuu ajas kokku, arutamaks tema ketserlikke uuendusi , mis on tavaliselt mu esimene samm uurimistöö koostamisel. Selle asemel otsustasin ma teda kuulata hoopis ta oma loengul ühe tundmatuna publiku hulgas. LaVeyd kirjeldati ajalehtedes kui endist tsirkuse ja karnevali lõvitaltsutajat või mustkunstnikku, kes nimetab end nüüd Saatana asemikuks Maa peal. Ma tahtsin kindlaks teha, kas ta on tõeline satanist või hoopis pettur.
Olin eelnevalt kohtunud mõnede inimestega, kes olid avalikkusele tuntud kui okultismiga tegelejad. Õigupoolest oli üks neist – Jeane Dixen – minu võõrastemaja perenaine ning mul oli võimalus kirjutada temast enne, kui Ruth Montgomery seda teha jõudis. Ma teadsin kõiki okultistidest pettureid, silmakirjateenreid ning sulisid, kelle erinevatest hookus – pookustest ma isegi viit minutit kuulata ei kannatanud.
Kõik okultistid, keda ma olin kohanud, olid „valged valgustajad ”, väidetavalt prohvetid ning nõiad, kes kasutasid oma jumalalt saadud oletatavaid üleloomulikke võimeid vaimudega suhtlemiseks. LaVey aga naeris nende üle, ta ehk isegi sülitas põlguses nende poole, nagu võis välja lugeda ajaleheartiklitest, kus väideti, et ta rajas musta maagia oma töö olemuse tumedamale poolele ning inimeste ihadele. Tema „kirikus” ei tundunud olevat midagi vaimulikku.
Kui kuulsin LaVey juttu esimest korda, sain kohe aru, et miski ei seo teda okultismiga. Teda polnud võimalik ka vaimulikuna ette kujutada. Tema brutaalne, kuid samas siiras kõne oli asjalik ja seostatud ning selles polnud midagi mõistatuslikku. Kui täpne olla, oli LaVey kõne usuvastane: ta tegi maha jumalate kummardamise, inimlike ihade maha surumise ja võltsvagaduse kuna kogu meie eksistents on rajatud põhimõttele sõber koorib sõbra naha, kui asjasse materiaalsed väärtused segatakse. Ta kõne oli täis pilkavat satiiri. Ja mis kõige tähtsam – ta kõne oli loogiline. See ei olnud võlts maagia, mida LaVey oma kuulajaile pakkus. See oli mõistlik filosoofia, mis põhines reaalsel elul .
LaVey siiruses veendumise järel pidin ma omakorda teda veenma, et mul on plaanis teha tõsine uurimistöö, aga mitte kirjutada lisa artiklitele, mis kirjeldasid Saatanakirikut kui uut tüüpi veidrust.
LaVey õpetas mulle satanismist kõike, arutasime koos selle ajalugu ja põhiprintsiipe. Ma osalesin mingil kesköörituaalil Viktoria-ajastu kiriklas, mida oli kasutatud Saatanakiriku peakorterina. Sellest kõigest kirjutasin ma ühe tõsise artikli, kuid tuli välja, et minu kirjutis ei ole üldse see, mida tahaks avaldada üks endast lugu pidav ajakiri. Nemad olid huvitatud ainult sellistest lugudest, milles on kirjutatud satanismi väärastustest. Lõpuks avaldas üks meesteajakiri 1968. aastal esimese täieliku artikli LaVeyst, Saatanakirikust ning LaVey kummutud vanadest saatanalegendidest. Artiklis kirjutati Saatanlikust Piiblist, mida satanismi järgijad kasutavad kui oma elu mudelit ja juhti. Mu artikkel ei olnud lõpp(nagu on see olnud mu teiste teemadega), vaid algus pikale ning südamelähedasele sidemele satanismiga. Ma kirjutasin LaVey eluloo „Saatana kättemaksja” (1974). Pärast selle avaldamist sai minust Saatanakiriku täieõiguslik liige ning lõpuks ka preester – see on tiitel , mida uhkelt koos teiste pühitsetud inimestega praegugi kannan .
1969. aastal alustatud filosoofiline arutelu LaVeyga kestab meil edasi. Nüüd, kümme aastat hiljem kaasame oma seltskonda mõne toreda nõia või musitseerime. LaVey mängib orelit ja mina trumme.
Kõik, mis LaVey oma elu jooksul on teinud näib olevat teda Saatanakiriku looja rolli jaoks ette valmistanud. Ta juured ulatuvad Gruusiasse, Rumeeniasse ja Elsassi. Tal oli mustlasest vanaema, kes jutustas talle legende vampiiridest ja nõidadest oma kodumaal Transilvaanias. Juba viieaastaselt luges LaVey Mary Shelley „Frankensteini” ning Bram Stockeri „Draculat”. Kuigi ta oli teistest poistest erinev, valiti ta mängudes tihti liidriks .
1942. aastal, kui LaVey oli 12-aastane, viis huvi mängusõdade vastu tema mõtted teisele maailmasõjale. Ta süvenes sõjaainelistesse käsiraamatutesse ning avastas, et relvi maade vallutamiseks võib osta peaaegu sama lihtsalt kui toidukaupu supermarketist. Ta jõudis arusaamisele, et vastupidiselt Piibli väitele alandlikud pärivad Maa, pärivad Maa hoopis võimsad ja tugevad.
Gümnaasiumis sai LaVeyst ebatavaline imelaps . Väljaspool kooli süvenes ta muusikasse, metafüüsikasse ning okultismi saladustesse. 15- aastaselt sai temast San Francisco Balleti sümfooniaorkestri teine oboist. Tüdinenud koolist, katkestas LaVey õpingud gümnaasiumi esimesel aastal. Ta jättis koolitee pooleli ning ühines Clyde Beatty tsirkusega. Seal hakkas ta tööle puuripoisina: söötis – jootis lõvisid ja tiigreid. Loomade treener Beatty märkas, et LaVeyle meeldib suurte kassidega töötada ning tegi temast enese assistendi.
Juba lapsepõlvest peale meeldisid LaVeyle kunstid ja kultuur. Seepärast ei olnud ta eriti rahul sellega, et peab kiskjaid treenima ning Beatty assistendina nendega areenil töötama. 10-aastaselt oli ta õppinud kuulmise järgi klaverit mängima. Nüüd oli sellest palju kasu, kuna tsirkuse klaverimängija oli end enne etendust täis kaaninud ega olnud võimeline etendusel mängima. LaVey pakkus ennast asemele ning tuli oma ülesandega hästi toime. Selgus, et ta teadis muusikast rohkem, kui endine mängija ning ta ka musitseeris tunduvalt paremini. Beatty vallandas joodiku ning tegi LaVeyst tema asemiku.LaVey saatis oma muusikaga nn. inim – kahurikuuli ning Wallandase köietantsijaid.
Saanud 18-aastaseks, lahkus LaVey tsirkusest ja liitus karnevaliga. Temast sai mustkunstniku assistent. Ta õppis hüpnoosi ja okultismi ning oli väga omapärane inimene. Üheltpoolt töötas ta keskkonnas, kus elu näitas oma tooremat külge – ilmalik muusika , saepuru , metsloomade hais , etendused, kus üks sekund valearvestust tähendas õnnetust ja surma, etteasted mis nõudsid noorust ja jõudu ning praakisid välja need, kes vanaks jäid, maailma täis füüsilist põnevust, millel oli maagiline mõju. Teisest küljest tegeles ta maagiaga, mis asus väljaspool inimmõistust. Võib-olla mõjutas see omapärane isiksuste kombinatsioon seda, millisena ta hakkas nägema inimlikkust, mängides orelit karnevali kõrvaletendustel.
„Laupäevaõhtuti”, meenutas LaVey ühel meie pikkadest jutuajamistest, „nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul nägin ma teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, neidsamu mehi oma naiste ja lastega pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Järgmisel laupäevaõhtul olid samad mehed aga jälle tantsijaid vaatamas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas
Siis ma sain aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning et inimese ihar iseloom lööb alati välja, ükskõik kui puhastatud või läbipiitsutatud ta Hüvakäeraja religiooni poolt ka poleks”
Siiski ei taibanud LaVey tollal, et ta oli teel formuleerima uut religiooni, mis oleks vastujõuks kristlusele ja selle juudi pärandile. See oli tegelikult väga vana religioon , palju vanem, kui kristlus või judaism. Aga seda polnud veel kunagi formuleeritud, sisendatud inimestesse mõtete ja rituaalide kaudu. Just selle rolli sai endale LaVey 20. sajandil.
Pärast abiellumist 1951. aastal jättis 21-aastane LaVey maha imelise karnevalimaailm ja hakkas elama vaikset perekonnaelu . Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf. Kuid nagu hiljem selgus, oli ka sel tööl oma osa selles, et LaVeyst sai satanismi, kui elustiili kujundaja.
„Ma nägin inimloomuse kõige verisemat ja julmemat külge,” meenutas LaVey ühel meie jutuajamisel. „Inimesed, keda olid tulistanud hullumeelsed ja pussitanud nende endi sõbrad, väikesed lapsed, paisatud rentslisse autode poolt, mille juhid talitasid põhimõttel alla ajada ja jalga lasta. See oli vastik ja masendav. Küsisin endalt, kus on jumal. Ma hakkasin põlastama inimeste vagatsevat suhtumist vägivalda. Nad peitusid alati sõnade selline oli Jumala soov taha.”
Pärast kolmeaastast fotograafitööd lahkus LaVey politseist ning hakkas uuesti orelit mängima. Ta mängis teatrites ja ööklubides, jätkates samal ajal oma õpinguid musta maagia vallas. Kord nädalas pidas ta loenguid kummitustest, ekstrasensoorsetest võimetest, unenägudest, vampiiridest, libahuntidest ennustustest, tseremoniaalsest maagiast ja paljust muust. Need loengud huvitasid paljusid teadlasi, kunstnikke ja ärimehi. Lõpuks kasvas neist loenguist välja Maagiline Ring.
Ringi peaülesanne ei olnud kokku tulla ning sooritada rituaale, mida LaVey oli avastanud või ise loonud. LaVey kogus kirjandusteoseid, mis kirjeldasid Musta Missat ja teisi tseremooniaid, mida praktiseerisid sellised grupid, nagu Knights Templar 14. sajandi Prantsusmaal ning Hell Fire Club ja Golden Dawn 18.-19. sajandi Inglismaal Nende rühmituste eesmärk oli teotada ja naeruvääristada kristlikku kirikut ning anduda Saatanale, kes oli nende jaoks inimesekujuline jumalus ning vastand kristliku kiriku jumalale . LaVey arvates ei olnud Saatan see. Tema meelest oli Saatan küllaltki tume, peidetud loodusjõud, mis vastutas maiste sfääride ees, jõud, mida teadus ega religioon pole uutnud seletada. LaVey Saatan on progressi vaim, kõigi suurte, inimkonna arengule ja edusammudele kaasa aitavate liikumiste hing. Ta on vabadusse juhtivate mässude algataja. Ta on kõigi vabastavate ketserluste kehastus.
1966. aastal aprilli viimasel päeval, kõige tähtsamal maagia ning nõiduste pühal volbriööl ajas LaVey oma pea kiilaks ning kuulutas Saatanakiriku asutatuks. Et olla nagu preester, pani ta kaela preestrite kaelasideme. Sellega nägi ta välja peaaegu nagu pühamees. Aga ta tshingis-khaanilikult kiilas pea, kitsehabe ning kitsad silmad andsid talle vajaliku deemonliku ilme preestritööks Saatana maapealses kirikus.
LaVey rääkis mulle, et oma asutuse kirikuks nimetamine võimaldas tal järgida elu lihtsat valemit: üks osa vägivalda, üheksa osa sotsiaalset austust … LaVey põhiülesanne oli koguda kokku ühtemoodi mõtlevad inimesed, et nende energia abil üles äratada looduse tume jõud, mida kutsutakse Saatanaks.
LaVey märkis, et kõik teised kirikud põhinevad vaimu kummardamisel ning liha ja intellekti salgamisel. Ta arvas , et maailm vajab kirikut, mis taastaks inimeste mõistuse, iharad sovid ning pidutsemistahte.
Ta hakkas mõistma, et Musta Missa vana kontseptsioon – pilgata kristlust – on aegunud. Tema võrdles seda surnud hobuse kannustamisega. Selle asemel, et alandada teenistustel kristlaste moodi enesehinnangut ning suruda maha kurje vaime ja tähistada nende taasilmumist, alustas LaVey Saatanakirikus psühhodraamade elustamisega.
Kristlaste kirikus toimus revolutsioon usuliste riituste ja traditsioonide vastu. Oli popp kuulutada: „Jumal on surnud” . Seepärast töötas LaVey välja alternatiivsed ütlused, mille ta iidsete tseremooniatena üles ehitas. Ainus vahe oli selles, et ta asendas negatiivse ütlemise positiivse pühitsemise ja puhastusega: saatanlikud pühad mis pühitsesid lihalikke rõõme, saatanlikud matused, kust puudusid vagatsevad labasused, orgiad, mis aitasid inimestel leida rahuldust seksist , hävitusrituaalid, mis võimaldasid Saatanakiriku liikmeil triumfeerida oma vaenlaste üle.
Erilistest üritustest nagu ristimine , pulmad ja matused, mis olid pühendatud Saatanale, kirjutas press harukordselt palju, kuigi keegi polnud seda palunud. 1969. aastaks hakkasid ajalehed ja ajakirjanikud saatma üha rohkem oma reportereid satanismist kirjutama. Reportereid tuli üle Vaikse ookeani Tokyost ning üle Atlandi ookeani Pariisist.
Foto, millel kujutati pooleldi leopardinahkadega kaetud alasti naist täitmas altari ülesannet, avaldati peaaegu kõigis päevalehtedes. See oli isegi Los Angeles Times’i esiküljel. Tänu ajakirjandusele levis uudis Saatanakiriku grottide liikumisest üle maailma, tõestades veel kord, et Saatan on elus ning väga paljude inimeste seas populaarne .
LaVey ütles kõigile, kes teda kuulata tahtsid, et Saatan ei ole talle ning ta järgijatele selline nagu on kujutatud tema stereotüüpi – saba ja sarvedega mees punastes liibuvates riietes, sõnnikuhark käes. Nende jaoks on ta rohkem looduse tume jõud, mile mõistmiseni inimesed alles hakkavad jõudma. Aga kuidas viis LaVey kooskõlla oma välimuse ja seletuse? Ta ise
kandis vahel musta mungarüüd kapuutsiga , millel olid sarved . LaVey vastas sellele küsimusele nii: „Inimestele on vaja rituaale ja sümboleid, nagu need on pesapallis, kiriklikel teenistustel või sõjaväes. Sümbolid on neile kui liiklusmärgid, mis aitavad asju mõista.” Vaatamata sellele tüdines LaVey varsti neist mängudest.
LaVeyd tabas ka ebaedu . Esiteks kurtsid ta naabrid täiskasvanud lõvi üle, keda ta kui kodulooma pidas, ning ta pidi lõvi kohalikule loomaaiale annetama. Järgmiseks suri üks LaVey kõige pühendunum nõid Jayne Mansfield needuse tõttu, mille LaVey oli pannud Jayne’i tööandja, advokaat Sam Brody perekonnale erinevatel põhjuste, millest ma kirjutasin raamatus Saatana kättemaksja. LaVey oli Jayne’i mitu korda hoiatanud, et ta tuleks Brody juurest ära, ning pärast neiu surma langes ta depressiooni.
See oli 60. aastatel juba teine Hollywoodi seksisümboli surm, kellega LaVey intiimselt seotud oli. Ka Marilyn Monroe oli 1948. aastal ühel lühikesel, kuid olulisel perioodil LaVey armukeseks. See oli siis, kui LaVey lahkus karnevalist ning mängis Los Angelese striptiisibaarides orelit.
Kõige tipuks tüdines LaVey oma kiriku liikmetele meelelahutuse ja puhastuse organiseerimisest. Ta oli just üles leidnud Euroopa sõjaeelsete okultistide vennaskondade viimsed jäänused. Ta omandas kiiresti nende filosoofia ja salajased rituaalid , mis pärinesid Hitleri- eelsest ajast, ning tal oli vaja aega, et uurida, kirjutada ja välja töötada uued põhimõtted. Ta oli juba pikka aega katsetanud ning lisanud põhimõtteid mahukale geomeetrilisele mõistele, mida ta ise nimetas trapetsoidi seaduseks (sellega ta mõnitab narre, kes hauguvad vale puu all).
LaVeyd hakati soovima kõnemeheks ning külaliseks raadio- ja telesaadetesse. Teda otsisid ka TV- produtsendid ning filmide loojad, kes soovisid saada tehnilist abi Saatanast rääkivate filmide tegemisel. Vahel oli LaVey ka näitleja. Sotsioloog Clinton S. Sanders on öelnud: „…mitte ühelgi teisel okultistil pole olnud sellist võimu satanismi kajastavate filmide tegemisel, kui seda on olnud Anton Szandor LaVeyl. Rituaalid ja varjatud sümbolism on kesksed elemendid LaVey kirikus ning filmides , kus ta on saanud okultistlikke rituaale kujundada, on need täis traditsionaalseid okultistlikke sümboleid. Sümbolite rühk Saatanakirikus on katse koondada inimeste emotsionaalseid jõude. Niiviisi ilustatud rituaalsuses, mis on keskne LaVey filmides, võib näha vahendit, mis aitab kinopubliku emotsionaalset kogemust kaasa kiskuda ja koondada.”
Lõpuks otsustas LaVey viia rituaalid ja teised organiseeritud tegevused Saatanakiriku grottidesse üle maailma ning pühendada ennast kirjutamisele, loengute pidamisele ja õpetamisele. Ja loomulikult oma perekonnale: naisele Dianale – blondile iludusele, kes oli saatanakiriku ülempreestrinna, tütrele Karlale, kes kriminoloogiaõpilasena veel palju aega satanismist loenguid pidades, ja teisele tütrele, Zeenale, kes oli jäänud inimestele meelde mudilasena, kelle ristimist Saatanakirikus pildistati ning kes nüüd on arenenud kauniks teismeliseks ning meelitanud enda ümber aina kasvava karja hunte – mitmesuguseid mehi.
Sellel rahulikul sugulastele pühendatud perioodil kirjutas LaVey raamatud, mis said väga populaarseks ning mis toimisid teerajajatena. Esimene neist oli Saatanlik Piibel. Teine raamat Saatanlikud rituaalid tõi päevavalgele sünge ja kompleksse materjali, mille LaVey oli saanud oma üha rohkematest allikatest. Lõpuks kolmas raamat Taielik Nõiakunst, mis oli bestseller Itaalias, kuid kahjuks keelduti selle avaldamisest Ameerikas.
LaVey jagas ennast organiseeritud kiriku tegevuse ning üle maailma levitatavate raamatute kirjutamise vahel. See tõi kaasa Saatanakiriku liikmete arvu suurenemise. Satanismi kasvav populaarsus pani religioosseid rühmi rääkima hirmulugusid, et Saatanliku Piibli läbimüük kolledžiõpilaste seas on oluliselt suurem, kui kristliku piibli läbimüük ning et Saatanlik Piibel on peasüüdlane noorte ärapöördumises kristlusest .
Kindlasti pidas paavst Paul silmas LaVeyd kui ta 1974. aastal ühel oma proklamatsioonil kuulutas, et Saatan on elus ning kehastunud ühes inimeses – elavas, tuld purskavas ja kurjust levitavas karakteris. LaVey tuletas meelde, et inglise keeles on kurjus ( evil ) tagurpidi lugedes elu( live ) ning et elu peab nautima ja oma harjumustele anduma. Ta vastas paavstile ning teistele religioossetele gruppidele nii:
„Inimesed, organiseeritud ja rahvad teenivad meie pealt miljoneid . Mida nad teeksid ilma meieta? Ilma Saatanakirikuta poleks neil kelle kallal õiendada, poleks kedagi, kes võtaks enda peale süü kõige halva eest, mis siin maailmas juhtub. Kui paavst tõesti mõtleb nii, nagu ta räägib, siis poleks tohtinud asju nii suureks puhuda. Mida sa tõeliselt peaksid uskuma on see, et jumalamehed on petturid ning neil on tõeliselt hea mee, et me olemas oleme, et nad saaksid oma äranägemise järgi meid ära kasutada. Me oleme äärmiselt väärtuslik kaubaartikkel. Me oleme aidanud ärisid, viinud majanduse tõusuteele ning mõned miljonid dollarid, mille oleme tekitanud, on läinud kristlaste kirikusse. Üheksas Saatanlikus Deklaratsioonis oleme korduvat tõestanud, et kirik ning lugematud indiviidid ei saa eksisteerida ilma Saatanata!”
Selle eest peab kristlik kirik maksma oma hinda. Sündmused, mida LaVey ennustas Saatanliku Piibli esimeses väljaandes, on juba käes. Allasurutud inimesed on purustanud oma ahelad . Seks on hakanud plahvatuslikult aina populaarsemaks muutuma . Inimeste libiido on vabastatud: see on kinodes, kirjanduses, tänavatel, kodudes. Inimesed tantsivad alasti. Nunnad on jätnud sinnapaika oma traditsioonilised kombed, paljastades oma jalgu , ning tantsivad pühal Rock-Missal.
Lavey arvas, et ta on esile kutsunud mingi nähtuse. Maailmas on lõputu vajadus meelelahutuste, hõrkude roogade, veinide , seikluste ja rõõmude järele just nüüd ja praegu. Inimkond ei ole enam nõus ootama hauatagust õndsat elu, mis on lubatud autasuks patust puhastele ning süütutele ehk teisisõnu – lihasuretavale üksluisele vaimule. Tahetakse uuspaganlust ja hedonismi ning nendest uskudest on pinnale kerkinud palju suurepäraseid indiviide – arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana.
Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama . Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia.
Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas džunglis, võitlevad, et võita – kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas. Põlasta seda loomalikku välimust, kui tahad , see põhineb juba sajandeid tõelistel oludel, mis eksisteerivad siin maailmas ning me pärime need tõenäolisemalt kui müstilised piimajõed ja pudrumäed, mida on kuulutanud kristlaste piibel.
Saatanlikus Piiblis on Anton LaVey satanismi filosoofia palju sügavamõttelisemalt lahti seletatud, kui ükski tema eelkäija Pimeduse Kuningriigis. Lavey kirjeldas detailselt uuendusi, mis ta rituaalides oli teinud, et realistide kirikut luua. Juba Saatanliku Piibli esimese väljaande ilmumine tegi selgeks, et inimesed tahavad seda raamatut lugeda, õppida, kuidas satanistlikke grupeeringuid rajada ja maagilisi rituaale läbi viia. Saatanlik Piibel ning Saatanlikud Rituaalid on ainukesed raamatud, mis näitavad kõige usutavamal ja asjalikumal moel, kuidas seda kõike teha saab. On olnud palju jäljendajaid, kes pole kunagi õppinud ära kõike, mida peaks, ning kui ka võrrelda LaVey valgustavat tööd ja viletsaid pinnapealseid jäljendajaid, saab kohe selgeks, et enam pole petturitel mingit turgu.
Tõendused on kõigile selged, kes vähegi viitsivad vaadata. A.S. LaVey tõi Saatana kapipõhjast välja ning Saatanakirik on algallikaks nüüdisaegsele satanismile. See raamat võtab kokku mõlemad teated . Nii need, mis olid minevikus, kui ka need, mis on praegu ja tulevikus. Ta võtab kokku nende mõlema väljakutse ning inspiratsiooni, mis on praegu sama päevakohane, kui see oli siis, kui see raamat kirjutati!
San Francisco
25. detsember, 1976(XI Anno Satanas)
Saatanlik Piibel
SISSEJUHATUS
See raamat on kirjutatud seepärast, et iga brošüür ja paber, iga „salajane” kirjutis, kõik „ülihead tööd” nõidusest (mõningate eranditega) pole midagi muud, kui vagatsev pettus – süüst tingitud ekslemised ja varjatud jama, mille on kirjutanud maagilise õpetuse kroonikud , kes pole võimelised esitama või ei soovi käsitleda teemat objektiivsest vaatepunktist. Kirjanik kirjaniku järel püüab valge ja musta maagia piire määrata. Neil on õnnestunud asi nii keeruliseks muuta, et tulevane maagiaõpilane teeb end lolliks, kui liigutab mõttetult laua kohal Quija planšetti, seisab pentagrammi sees lootuses näha deemonit, loobib jõuetult
I-hingi raudrohurootse või halvaks läinud soolapulki, segab kaarte, et ennustada tulevikku, mis on igasuguse mõtte kaotanud, osaleb seminaridel, mis tema enesehinnangule ja ka rahakotile halvasti mõjuvad, ühesõnaga teeb ennast täielikuks idioodiks kõigi nende silmis , kes teavad!
Tõeline maag teab, et salajased raamaturituaalid kubisevad hirmunud vaimu habrastest jäänustest, targutavatest enesepettuseteemalistest ajakirjadest, idamaise müstika segastest reeglitest. Juba liiga kaua on saatanlikku maagiat ja filosoofiat kirja pannud parempoolse teeraja metsiksilmsed kirjanikud .
Iidne kirjandus on ajude hirmust ja kaotusest tingitud mädanemise kõrvalprodukt, kirjutatud tahtmatult nende toetuseks, kes tegelikult Maad valitsevad ja kes oma põrgutroonidel vastiku lõbususega irvitavad.
Põrgu leegid põlevad heledamalt tänu uuele sädemele, mis on tulnud nendest ähmastest valeinformatsioonidest ja võltsennustustest.
Siit raamatust leiad sa tõe ja fantaasia . Üht on vaja, et teine saaks eksisteerida, kuid ükski neist ei tohi oma olemuse poolest arusaamatuks jääda. Kõik, mida näed ei pruugi sulle alati meeldida, kuid sellest hoolimata sa näed seda!
Siin on sulle saatanlik mõte tõeliselt saatanlikust vaatenurgast.
The Church of Satan
San Francisco, Walpurgisnacht 1968
PROLOOG
Hüvakäeraja jumalad on terve maailma ajaloo vältel tülitsenud ja vaielnud. Kõik nende preestrid ja jutlustajad on üritanud leida tarkust omaenda valedes. Religioosse mõtlemise jääaeg saab selles suures inimliku eksistentsi plaanis kesta vaid teatud aja. Tarkuse jumalatel on olnud oma saaga ning nende rahuriik on saanud tõelisuseks. Igaüks oma „ jumaliku ” paradiisiteega on süüdistanud teisi ketserluses ja vaimses taktituses. „Niebelungide laul” kannab endas needust, kuid ainult seepärast, et need, kes seda otsivad, mõtlevad ise mõistetes hea ja halb – olles ise alati head. Jumalad on minevikus muutunud nende endi kuradite sarnaseks, et ellu jääda. Jõuetult mängivad nende preestrid kuradimänge, et täita oma palvemajad ning maksta templite eest võetud laene . Paraku on nad liiga kaua uurinud „õiglust” ning neist on saanud väga kehvad ja asjatundmatud kuradid. Nii nad siis ühendavad kõik „vennalikus” üksmeeles käed ja lähevad meeleheites viimseks suureks kokkutulekuks Valhallasse. Koidab jumalate langus. Öised kaarnad on välja lennanud, et kutsuda Lokit, kes on kõrvetava kolmhargiga Põrgu Valhalla leegitsema süüdanud. Hämarus on saabunud. Uue valguse hõõgus on sündinud ööst. Lucifer on taas kord tõusnud kuulutades: „See on Saatana aeg! Saatan valitseb maailma!” Ebaõigluse jumalad on surnud. See on maagia ja rüvetamata tarkuse hommik. Liha võimutseb ning selle auks ehitatakse uus võimas tempel. Enam ei pea inimese lunastus sõltuma tema ennastsalgavusest. Saab teatavaks, et liha ja elavate maailm on suurim ettevalmistus kõigiks igavesteks naudinguteks.
SEGIE SATANAS!
AVE SATANAS!
HAIL SATAN!
ÜHEKSA SAATANLIKKU DEKLARATSIOONI

Saatan esindab naudingut karskuse asemel.

Saatan esindab elulist eksistentsi vaimse unistamise asemel.

Saatan esindab rüvetamata elutarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel.

Saatan esindab teeneid neile, kes seda väärivad, selle asemel et raisata armastust tänamatutele.

Saatan esindab kättemaksu teise põse ettepööramise asemel.

Saatan esindab vastutustunnet vastutusvõimelistele, vaimsete vereimejate pärast muretsemise asemel.

Saatan esindab inimest ühe loomana, vahest isegi paremana, kuid sageli siiski tunduvalt halvemana kui need neljakäpakil jalutajad. Olendina, kes oma jumaliku hinge ja intellektuaalse arengu tõttu on muutunud kõige pahelisemaks ja õelamaks elajaks maailmas.

Saatan esindab kõiki surmapatte, kuna nad kõik on juhitud füüsilisest, vaimsest või emotsionaalsest heaolust.

Saatan on olnud Kristliku kiriku parim sõber, sest ta on hoidnud seda tegevuses kõigi nende aastate vältel.
(TULI)
SAATANA RAAMAT
PÕRGULIK DIATRIIB
Saatanliku Piibli esimese osa eesmärk ei ole jumalat teotamine. Selle raamatu sisu võib ennemini määratleda kuratliku meelepahana. Saatanat on jumalamehed läbi aegade järelejätmatult ja halastamatult rünnanud. Kunagi pole olnud võimalust, lühimatki väljamõeldist, et „Pimeduse Prints ” saaks rääkida samal viisil, kui „õiglase jumala” kõnemehed. Mineviku kirjamehed on hea ja kurja omavoliliselt defineerinud nõnda, kuidas neile on rohkem sobinud, ning nad on rõõmsalt hävitanud ja unustusehõlma lükanud igaühe, kes ei ole nende valedega nõustunud – olgu nad nende valedest avalikult rääkinud või siis neist vaid mõelnud. Kui nende jutt halastusest kehtiks Põrgu Isanda kohta, muutuks see jutt silmakirjalikuks ja oleks ääretult vale, võttes arvesse raudset tõde, et ilma Saatana ja satanistideta kukuks nende usk kokku. On kurb, et allegoorilise isiku vastu, kes on vastutav teiste uskude edukuse eest, võideldakse kõige vihasemalt – ja võitlevad need, kes ise kõige vagamalt ausa mängu reegleid õpetavad! Kõigi sajandite vältel, mil Saatanat on vaikima sunnitud, pole ta kunagi oma kahjustajatele samaga vastanud. Ta on igal ajal dzhentelmeniks jäänud kuigi need, keda ta toetab, teevad vaid suuri sõnu ja jampsivad. Ta on näidanud ennast kui eeskujulikku kaitsjat, kuid nüüd ta tunneb, et on aeg tõusta. Ta on otsustanud, et on aeg võlad tagasi nõuda. Enam pole vaja pakse silmakirjalikkuse seaduseraamatuid, et õppida veel kord ära džungliseadus. Selleks läheb vaja ainult väikest õhukest diatriibi.. Iga salm on Põrgu. Iga sõna on tulekeel. Põrgutuli põleb raevukalt…ja puhastavalt! Loe seda ja õpi ära seadused.
SAATANA RAAMAT
I

Ses terase ja kivi kõledas kõrbes tõstan ma häält sul kuulmiseks. Itta ja Läände ma kuulutan. Põhja ja lõunasse annan ma märku: häving nõrkadele, küllus tugevatele!

Avage oma silmad ja saage nägema, oo hallitanud meeltega mehed; kuulake mind te segaduses miljonid!

Sest ma esitan väljakutse maailma elutarkusele, panen proovile inimeste ja Jumala seadused.

Ma nõuan näha teie kuldseid reegleid ning küsin, miks ja milleks on teie kümme käsku.

Teie loodud ebajumalate ees ma kummardama ei nõustu ja tema, kes on öelnud sina ei pea mitte, on minu surmavaenlane!

Kastan oma sõrme teie võimetu ja hullumeelse lunastaja vesisesse verre ning kirjutan tema okastest rebitud laubale: TÕELINE kurjuse isand , orjade kuningas.

Ükski luitunud vale ei ole mulle tõeks; ükski lämmatav dogma ei kammitse mu sulge !

Ma murran end lahti kõigist tavadest , mis ei vii mind maise edu ega õnneni!

ma tõstan rünnakul tugevate võitluslipu!

Ma vaatan teie peljatud Jehoova klaasistunud silmisse ja kitkun teda habemest; ma tõstan tapri ja lõhestan tema ussidest järatud kolba!

Ma pühin minema lubjatud haudade võika sisu ja naeran pilkava vihaga!
II

Vaadake, mida kujutab krutsifiks? Kaame võimetus puul rippumas.

Ma kahtlen kõiges. Seistes teie suurimate moraalsete dogmade mädanevate fassaadide ees, kirjutan ma neile põlastuse leegitsevas keeles: vaata ja näe; kõik see on võlts!

Kogunege mu ümber, oo teie, kes te trotsite surma, ja maa ise saab teie päralt!

Liiga kaua on lastud surnud käel kammitseda elavat mõtet.

Liiga kaua on olnud õige ja vale, headus ja kurjus valeprohvetite poolt pea peale pööratud.

Ühtegi tõekspidamist ei tohi omaks võtta vaid selle „jumaliku” olemuse tõttu. Religioonides peame me kahtlema. Ühtegi moraalset dogmat ei tohi me pimesi tunnistada, ei ühtegi mõõdupuud jumaluseks tõsta. Moraalikoodeksite olemuses pole midagi püha. Nagu ammuste aegade puuslikud, nii on ka need inimeste loodud, ning mida inimene on loonud, seda suudab ta ka purustada.

Tema, kes ei ole kiire kõike uskuma, on mõistuselt suur sest usk vaid ühte võltsi põhimõttesse on kõigi ebateadmiste alus.

Iga uue ajastu peamine kohus on tõsta kõrgesse uusi inimesi, lausuma nende vabadusi, juhtima neid materiaalse edu poole – rebima tükkideks surnud tavade roostes ahelad ja tabad, mis on takistuseks kogu arengule. Ideed, mis võisid tähendada elu, lootust ja vabadust meie esiisadele, võivad tähendada hävingut, orjust ja autut lõppu meile.

Ajastute muutudes ei seisa ükski inimideaal kindlalt jalul.

Seetõttu – mil eales on vale end trooninud, purustagu see kaastunde ja kahetsuseta, sest valskuse valitsuse all ei õitse miski.

Saagu kanda kinnitanud sofismid troonilt tõugatud, välja juuritud, põletatud, ja hävitatud ning saagu taastatud ülla mõtte ja käitumise hinnatud väärtus!

Mil iganes oletatav tõde on osutunud väljamõeldiseks, visakem see pikema jututa pimedusse , sinna, kus on surnud jumalad, surnud impeeriumid, surnud filosoofiad ja muu tarbetu rämps!

Ohtlikem troonitud valedest on see püha, jumalik ja eelistatud vale – vale, mida igaüks peab ülimaks tõeks. See on kõigi teiste vigade ja eksiarvamuste viljakas ema. See on mõttetuste hüdrapäine tuhande juurega puu. See on ühiskonna vähk!

Vale, mis on tuntud valena, on juba pooleldi võidetud, kuid vale, mida ka teadjad inimesed võtavad kui tõde – vale, mida lastele antakse koos emapiimaga – on ohtlikum kui vargsi hiiliv katk!

Levinud valed on alati isikuvabaduse kõige võimsamad vaenlased. Nende vastu võitlemiseks on vaid üks tee: lõigake need välja, nagu lõikaksite vähkkasvajat. Murdke nende ladvad, põletage nende juured. Hävitage need või hävitavad nemad meid!
III

Armasta oma ligimest olevat ülim seadus. Kuid milline võim selle nii seadis? Millisel mõistlikul alusel armastuse kummardamine põhineb? Miks ei peaks mina oma vaenlasi vihkama ? Kui ma neid armastan, kas ei heida see mind nende meelevalda?

Kas teineteisele head teha on vaenlaste loomu järgi? MIDA TÄHENDAB HEA?

Kas suudab verine räsitud ohver armastada verest nõretavaid lõugu, mis tükk tüki haaval tema ihu rebivad?

Kas me pole siis loomult kiskjad ? Kui inimesed ei kohtleks üksteist röövsaagina, kas suudaksid nad siis ellu jääda?

Kas pole iha tõesem väljend kirjeldamaks armastust inimrassi jätkumist silmas pidades? Kas pole armastus lipitsevates kirjatükkides vaid ilus väljend suguakti kirjeldamiseks? Või oli suur õpetaja kohimeeste ülistaja?

Armastada oma vaenlasi, teha head neile, kes sind põlgavad ja ära kasuavad – kas pole see end peksja ees selili heitva koera põlastusväärne filosoofia?

Vihka oma vaenlasi kogu südamest ja kui keegi lööb sind ühele põsele , ANNA HOOP tema omale! Purusta ta armu andmata, sest enese alalhoid on kõrgeim seadus!

Tema, kes pöörab teise põse, on arg koer!

Vasta hoobile hoobiga, põlgusele põlgusega, hukatusele hukatusega täiel määral ja rohkemgi ! Silm silma, hammas hamba vastu, jah, neljakordselt , sajakordselt! Tee endast oma vaenlase suurim õudus! Nii on tal oma teed minnes hulk uut elutarkust, mille üle mõtiskleda, millest õppust võtta. Sel moel austatakse sind igal ajal, ning su hing, su surematu hing elab edasi – mitte kauges uduses paradiisis , vaid neis inimestes, kelle austuse sa pälvisid.
IV

Elu on suurim nauding , surm suurim karskus . Seepärast võtke elult viimast – SIIN JA PRAEGU!

Ei ole olemas hiilgavat Paradiisi , ei ole Põrgut, kus patused põlevad, Siin ja nüüd on meie piinade tipp! Siin ja nüüd on meie ülim õnn! Siin ja nüüd on meie võimalus! Kasuta seda päeva, seda tundi, sest lunastajat ei ole!

Ütle endale: „Mina olen iseenda lunastaja.”

Peata need, kes püüavad sind taga kiusata! Heida häbisse need, kes su langust sepitsevad! Lase neil olla kui sõklail keeristormis, ning kui nad on langenud, rõõmusta omaenda lunastuses!

Siis küsivad su luud kord uhkusega: „Kes on veel minusarnane? Kas ei olnud ma oma vaenlaste jaoks liiga tugev? Kas ma ei pühitsenud iseennast oma mõistuse ja ihu läbi?”
V

Õndsad on tugevad, sest nende päralt on maised kuningriigid ; neetud on nõrgad, nende päralt olgu ike!

Õndsad on võimukad, sest neid austatakse ja kardetakse inimeste seas; neetud on jõuetud, saagu nad minema pühitud!

Õndsad on julged, sest neist saavad maised isandad ; neetud on alandlikud, olgu nad sõrgade alla sõtkutud!

õndsad on võidukad, sest võit on kõigi õiguste alus; neetud on kaotajad, jäägu nad igaveseks alamateks!

Õndsad on karmikäelised, sest nende eest pagetakse paanikas; neetud on vaimus nõrgad, nendele süljatakse põlgusega!

Õndsad on surmapõlgavad, sest nende aeg siin ilmas on pikk; neetud on teisel pool hauda parema elu ootajad, saagu nad hukka vaestena keset küllust!

Õndsad on võltsi lootuse hävitajad, sest nemad on tõelised Lunastajad; neetud jumalakummardajad, neid peab pügama, kui lambaid !

Õndsad on sangarlikud, sest nende osaks saavad suured rikkused; neetud on hea ja kurja uskujad, kartku nad ka oma varju!

Õndsad on need, kes usuvad sellesse, mis neile kasulik, sest nende meeli ei valitse iial õudus; neetud on Jumala tallekesed, veristagu nad valgemaks, kui lumi!

Õnnis on mees, kellel on vaenlasi, sest nemad teevad temast kangelase; neetud on see, kes teeb head neile, kes teda põlgavad, teda peab jälestama!

Õndsad on need, kes vaimult suured sest nemad ratsutavad tormituultel; neetud on need kes õpetavad valet tõe ja tõde vale pähe, nemad olgu põlastusväärsed!

kolmekordselt neetud on nõrgad, kelle ebakindlus teeb nad nurjatuks, nemad teenigu ja kannatagu!

Enesepettuse ingel pesitseb moraalijüngrite hingedes, igavese õnne ja võimu tuli satanisti hinges !
(ÕHK)
LUCIFERI RAAMAT
VALGUSTUS
Rooma jumal Lucifer oli tule kandja, õhu vaim ja valguse kehastus, kristlaste mütoloogias aga samastati ta kurjusega. Seda võis oodata ainult selliselt religioonilt, mille enda olemasolu on rajatud segastele definitsioonidele ja võltsidele väärtustele.
On aeg asjad korda seada. Võltsmoraali nõuded ja varjatud vead peavad saama parandatud. Nii meelelahutuslikud, kui need lood Saatana kummardamisest ka poleks, tuleb neis ära tunda igasugune absurdsus. On öeldud, et tõde teeb inimesed vabaks. Tõde üksi pole kunagi kedagi vabastanud. See on ainult eksiarvamus, mis toob vaimse vabaduse. Ilma selle imelise eksiarvamuseta oleks uks, mille kaudu Tõde välja pääseb, tihedalt suletud. See jääks läbimatuks ka tuhande Kuradi kõige tarmukamale püüdlusele sealt läbi murda. Kui mõistetavalt nimetab Piibel Põrgu ainuvalitsejat Valede Isaks – see on suurepärane näide isiksuse ümberpööramisest. Kui usutavaks iganes ei peetaks teoloogia süüdistust, et Saatan esindab valelikkust, peab kindlasti ütlema, et see oli tema, mitte Jumal, kes lõi kõik vaimsed religioonid ja kes kirjutas kõik pühad piiblid ! Kui üks eksiarvamus järgneb teisele, siis aja jooksu neist kuhjunud mull lõhkeb. Neile kes juba kahtlevad oletatavates Tõdedes, on see raamat ilmutuseks. Lucifer tõuseb. Nüüd ja praegu on aeg kahtlusteks! Valelikkuse mull on lõhkemas ja see on kogu maailmale märgiks, et igaühe lunastus sõltub tema ennastsalgavusest. Ja saab teadmiseks, et maailmas elatud aeg on suurim ettevalmistus kõigiks igavesteks naudinguteks.
- TAGAOTSITAV! –
JUMAL
ELUSALT VÕI SURNULT
Üsna tihti arvatakse, et satanistid ei usu Jumalasse. Jumala mõiste on aegade jooksul nii palju muutunud, et satanist valib neist endale sellise, mis talle enim meeldib. Rohkem, kui jumalad on loonud inimesi, on inimesed loonud enda jaoks jumalaid. Ühtede jaoks on Jumal lahke , teiste jaoks hirmuäratav. Satanisti jumal (ükskõik, mis nimega teda ka ei kutsutaks) on looduse tasakaalustavaks jõuks ning pole seotud kannatustega. See võimas jõud, mis läbib ja tasakaalustab universumit, on liialt umbisikuline ja objektiivne, et hoolida meie väiksel planeedil elavate luust ja lihast olendite muredest ja rõõmudest.
Igaüks, kes peab Saatanat kurjuseks peaks mõtlema kõigile neile meestele, naistele, lastele ja loomadele, kes on surnud, sest selline oli Jumala tahe. Kindlasti sooviks enneaegselt elust lahkunut leinavad omaksed, et nende armastatud pereliige oleks elavana nendega koos, mitte surnuna Jumala kätes. Sellegipoolest lohutab kirikuõpetaja neid sõnadega „selline oli Jumala tahtmine, mu poeg” või „ta on nüüd Jumala kätes, mu poeg”. Sellised fraasid on usklikele heaks põhjuseks andestamiseks Jumalale tema halastamatus. Kuid kui Jumal omab täielikku kontrolli kõige üle ning on niivõrd hea, kui arvatakse, siis miks lubab ta sellistel asjadel juhtuda? Liialt kaua on religiooni teenrid põgenenud oma piiblitesse ja seaduseraamatutesse, et tõestada või ümber lükata, õigustada, hukka mõista või tõlgendada.
Satanist teab, et inimese ja universumi vastasmõju on vastutav kõige eest ja see ei luba tal laskuda väärarvamusse, et keegi temast hoolib. Me ei oota enam hetkegi tegevusetult, lootes „ saatusele ”, püüdmata ise midagi muuta, tuginedes vaid sellele, et nii on öeldud selles ja selles peatükis või tolles ja tolles psalmis. Satanist teab, et palvetamine ei muuda midagi paremaks. Tegelikult see isegi vähendab võimalust, et miski muutub, sest vagad usklikud lasevad end liiga tihti rahulolevalt lõdvaks ja palvetavad situatsioonis, kus otsene tegutsemine palju rohkem muudaks.
Satanist väldib selliseid mõisteid nagu lootus ja palve . Kui me loodame midagi ja palvetame, et see juhtuks, siis me ei tegutse selles suunas, mis meie soovi täidaks. Satanist, teades, et kõik mida ta soovib, sõltub temast enesest, võtab selle asemel, et Jumala poole palvetada, initsiatiivi enda kätte. Positiivne mõtlemine ja positiivne tegutsemine on kaks jõudu, mis juhivad tulemusteni.
Nii nagu satanist ei palveta abi saamiseks Jumala poole, nii ei palveta ta tema poole ka oma pattude andeks saamiseks. Teistes religioonides palvetab patustanu kas Jumala poole või pihib neid patte „vahendajale” ning palub temal Jumala poole palvetada, et oma patud andeks saada. Satanist teab et palvetamine ei tee head ning pihtimine teisele inimesele muudab veelgi vähem. Enamgi veel – see on alandav !
Kui satanist tegutseb valesti, teab ta, et eksimine on inimlik ning kui ta tehtut tõeliselt kahetseb, on see talle õppetund ja hiljem ta ei korda oma viga. Kui inimesel pole oma teo pärast südamest kahju ning ta teab, et nii või teisiti teeb ta sama asja uuesti, siis pole tal ju asja pihtimise ja andestuse palumisega. Kuid tihtipeale nii juhtubki. Inimesed pihivad ja puhastavad seeläbi oma südametunnistust, et siis pärast rahuliku südamega sama pattu teha.
Sama palju, kui on erinevaid inimtüüpe, on ka jumalal erinevaid tõlgendusi. Need varieeruvad kõrgemast kosmilisest mõistusest kuni inimesetaolise, pika valge habeme ja sandaale kandva tegelaseni, kes jälgib iga indiviidi igat sammu.
Individuaalne ettekujutus Jumalast erineb isegi kõnealuse religiooni piires. Mõned religioonid lähevad isegi nii kaugele, et nimetavad ketseriteks kõiki, kes ei kuulu täpselt nende sekti, kuigi nende uskude põhimõtteline õpetus ja ettekujutus Jumala olemusest on enamasti sama. Näiteks katoliiklased usuvad, et protestandid on määratud põrgusse lihtsalt selle pärast, et nad ei kuulu katoliku kirikusse. Samamoodi arvavad paljud killustunud kristlikud usulahud nagu näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema individuaalsest jumaldamisest ning samas kritiseerivad kristlased ise „paganaid selle pärast, et nood kujusid kummardavad”). Noh…ja juute on ju alati saatanateks nimetatud.
Kuigi jumal on kõigis neis religioonides põhimõtteliselt sama, vaatab igaüks teise tõlgendusi laitva pilguga. Ning kõige tipuks nad palvetavad üksteise eest. Nad põlgavad oma ristiusu vendi selle pärast, et nende usulahk kannab teist nime ning kuidagi peab ju vaenulikkust välja näitama. Kuidas saakski seda paremini teha, kui läbi „palve”! Selle asemel, et öelda „ma vihkan sind hingepõhjani!”, oleks irooniliselt viisakas oma vaenlase eest palvetada. Vaenlase eest palvetamine pole ju midagi muud, kui lihtlabane viha.
Kui ühe ja sama Jumala teenimise kohta on nii palju vägivaldseid lahkarvamusi, kui palju erinevaid tõlgendusi saaks siis sellel samal Jumalal olla ja milline neist oleks õige?
Kõik vagad hingekarjused on oma armastava jumalaga tihedalt seotud ja seega peaks paradiisiväravad neile peale surma kindlasti avatud olema. Sellest hoolimata et, inimene pole elanud oma elu kooskõlas kristliku religiooni nõuetega, võib ta elu viimastel hetkedel kutsuda preestri oma surivoodile viimaseks võidmiseks. Julk-Jüri tuleb siis suure jooksuga, et kõik halb veel viimasel hetkel heaks pöörata ning veenduda, et surija „viisa” paradiisi oleks korras (Yezidid – kuradikummardajad on teisel veendumusel. Nad usuvad, et Jumal on kõikvõimas ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali).
Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi – kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist ?
Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone?
Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi!
JUMAL, KEDA SA PÄÄSTAD,
VÕID OLLA SINA ISE
Kõik religioonid on inimeste loodud. Inimene lõi Jumalate süsteemi ei millegi muu, kui oma enda sureliku ajuga. Kuna tal on EGO ja ta ei suuda sellega leppida, muutes oma EGO kehaväliseks vaimseks olevuseks, pannes talle nimeks Jumal.
Jumal võib teha kõike, mis inimestele on keelatud. Näiteks inimesi tappa, seda oma tahte teostamiseks imetegusid jmt. Kui inimene vajab sellist Jumalat ja tunnustab teda, siis kummardab ta olendit, kelle on ise loonud. Seega teeb ta seda selle inimese loal, kes Jumala lõi. Kas poleks mõttekam kummardada iseenda loodud Jumalat? Jumalat, kes on loodud vastavalt oma vajadustele – sellist, kes esindab seda luust ja lihast olevust, kel oli piisavalt mõttejõudu, et luua omaenese Jumal?
Kui inimene rõhutab oma tõelist olemust, väljendades seda Jumalana, siis miks karta oma tõelist olemust jumalakartlikkuse kaudu? Miks kiita oma tõelist olemust, jumalakiituse kaudu? Miks jätta end väljapoole Jumala olemust ja saada temaga üheks vaid rituaalide kaudu?
Inimene küll vajab rituaale ja dogmasid, kuid ükski reegel ei ütle, et rituaalide teostamiseks on vaja välist Jumalat. Kas pole vahest nii, et kui inimene lõikab läbi enda ja Jumala vahel, hakkab ta nägema uhkuse deemonit – Luciferi kehastust, mis hakkab tekkima temast enestest? Enam ei saaks ta end vaadata kahepooluselisena – lihaliku ja vaimsena. Need kaks poolust muutuvad üheks ning ta avastab enda õuduseks, et need mõlemad on lihalikud ning on seda alati olnud! Seejärel ta kas vihkab iseennast päev päeva järel kuni surmani või rõõmustab selle üle, et ta on just see, kes ta on!
Kui ta ennast vihkama hakkab, otsib ta üha uusi vaimseid selgitusi lootuses, et lõpuks suudab ta end oma tugevama jumala otsingutel taas kaheks lõhestada, pesta puhtaks oma armetu füüsilise keha. Kui ta aktsepteerib iseennast, kuid leiab, et rituaalid ja tseremooniad on kasulikud vahendid, mida tema leiutatud religioon valedesse uskumise toetamiseks ära kasutab, siis sama rituaal toetab ka usku tõesse.
Kui usk valedesse on vähenenud, on põhjuseks see, et inimene on saanud iseendaga lähedasemaks ning on kaugenenud Jumalast – seega lähenenud Saatanale. Kui saatan endast just seda kujutabki ja inimene elab oma elu Saatanas, Saatan kontrollimas iga ta liigutust ja mõtet, siis kas ta põgeneb õiglaste kaagutamise ja näägutamise eest või seisab uhkelt oma salakohas ja manipuleerib rumalusest pimestatud massidega omaenese saatanliku väe abil kuni päevani, mil ta astub esile kogu oma hiilguses ning teatab : „Mina olen satanist! Kummarduge mu ees, sest ma olen inimelu kõrgeim kehastus!”
MÕNED TÕENDID UUE
SAATANLIKU AJASTU ALGUSEST
Kristliku kiriku seitse surmapattu on ahnus , uhkus, kadedus , viha, liigsöömine, iha ja laiskus . Satanism soosib iga surmapattu, kuna need juhivad inimese füüsilisse, vaimsesse ja emotsionaalsesse heaolusse.
Satanist teab, et ahnuses pole midagi halba, kuna ahne olla tähendab üksnes soovi saada rohkem, kui juba olemas on. Kadedus on see, kui kellegi teise saavutustele heakskiiduga vaadatakse sooviga ka ise midagi taolist saavutada. Kadedus ja ahnus on seega edasiviivad, püüdlust motiveerivad emotsioonid ja ilma püüdluseta luuakse siin maailmas väga vähe olulist.
Liigsöömine tähendab söömist rohkem, kui on otseselt vajalik ära elamiseks. Ja kui sa oled rasvumiseni liigsöönud, motiveerib veel üks „patt” – uhkus – sind taastama oma endist figuuri, mis omakorda taastab su eneseaustuse.
Igaüks, kes ostab riideeseme, millel on muu eesmärk, kui kaitsta ihu ilmastiku eest, on süüdi uhkuses. Tihti kohtavad satanistid irvitavaid pilke, mis ütlevad, et vaimne külg pole oluline. Kuid siin maailmas pole ühtki inimest, kes oleks välistest kaunistustest täiesti rikkumata. Satanist väidab, et igasugune kaunistus nende irvitajate kehal näitab, et ka nemad on uhkuses süüdi. Hoolimata nende küünikute rohkesõnalisusest teemal, kui rikkumatud nad on, kannavad ka nemad eneses uhkuse märke.
Suhtudes vastumeelsusega hommikusse ülestõusmisse oleme otsekohe süüdi laiskuses. Ning veetes voodis piisavalt kaua aega, võime äkki leida end süüdi olevat veel ühes patus – ihas. Väikseimgi erutatus seksist tähendab süüdistust ihas. Inimese kui liigi paljunemise kindlustamiseks seadis loodus iha enese alalhoiu järel teiseks instinktiks. Teades seda kuulutas kristlik kirik hooramise surmapatuks. Ainuüksi fakt, et sa oled olemas on patu tagajärg!
Iga elusolendi tugevaim instinkt on enesealalhoid, mis juhib meid automaatselt viimase surmapatu – viha – juurde. Kas pole enesealalhoiuinstinkt, mis muudab meid meie vastu suunatud rünnaku korral piisavalt vihaseks, et ründajale vastupanu osutada? Satanistid järgivad põhimõtet, et „kui sind lüüakse vasemale põsele, viruta lööja paremale põsele!”. Ole nagu lõvi, ole ohtlik isegi nurjudes!
Kuna inimese loomulikud instinktid juhivad teda pattudesse, on iga inimene patune ning nagu me teame, lähevad kõik patuse Põrgusse. Põrgus kohtad sa eneselegi üllatuseks kõiki oma varem surnud sõpru – tuttavaid. Paradiis näib aga olevat asustatud vaid mõnede üksikute imeike friikidega, kelle kogu elu eesmärk oli sattuda pärast surma mingisse igavasse kohta, kus saab lõpmatuseni harfi tinistada…
Ajad on muutunud. Usujuhid ei manitse enam, et me kõik meie loomulikud tegevused on patused. Me ei arva enam, et seks on räpane, et millegi üle uhke olla on häbiasi või, et tahta midagi, mis kellelgi teisel on, oleks paheline. Muidugi mitte, ajad on muutunud! Kui soovid selle kohta tõendeid, siis vaata, kui liberaalseks on muutunud kirikud.
Satanistid kuulevad kogu aeg neid ja teisi samasuguseid väiteid ning nõustuvad nendega jäägitult. Ent kui maailm on nii palju muutunud, miks siis jätkuvalt ohkida ühe sureva religiooni manitsemiste peale? Kui nii paljud religioonid eitavad oma alustalasid, kuna need on vananenud, ning jutlustavad satanistlikku filosoofiat, siis miks mitte nimetada neid õige nimega satanistlikeks? Kindlasti oleks see hetkeolukorrast palju vähem silmakirjalik .
Viimastel aastatel (Raamat on kirjutatud 1969. aastal - tõlkija) on toimunud mitu katset inimlikustada kristluse vaimset kontseptsiooni . Ladina keel on asendatud kohaliku keelega – mis seejuures ajab kogu asja veelgi segasemaks ning röövib tseremooniatelt nende algse esoteerilise hõngu, mis peaks käima kokku dogmaatiliste tõekspidamistega. Emotsionaalset reaktsiooni on palju lihtsam saavutada, kui kasutada sõnu ja fraase kuulajatele arusaamatus keeles selle asemel, et pidada jumalateenistusi kõigile mõistetavate lausetega, mis võivad igal hetkel segavaid küsimusi tekitada.
Usklikud halisevad: „Me peame ajaga kaasas käima,” kuid unustavad seejuures, et kristliku religiooni piiratud tegurite ja sügavalt sissejuurdunud reeglite tõttu ei saa see kunagi muutuda küllaldaselt , et inimese vajadustele vastata.
Iidsed uskumused esindasid alati inimese spirituaalset loomust, sekkudes kas vähesel määral või jättes üldse sekkumata tema lihalikesse või ilmalikesse vajadustesse. Need pidasid elu vaid ajutiseks ning liha üksnes kestaks; füüsilist naudingut tühiseks ning valu vääriliseks ettevalmistuseks Jumala Riiki suundumisele. Kuidas peaks täielik silmakirjalikkus kaduma, kui „õiglased” teevad religioonis muutusi, käimaks sama sammu inimkonna loomulike muutustega. Kristluse ainus võimalus kunagi täielikult teenida inimese vajadusi oleks satanismiks muutumine.
Hädasti on vaja inimese loomulikele instinktidele tugineva tugeva religiooni teket. Ja sellele religioonile on juba ka nimi antud. See religioon on satanism.
Saatan oli see, kes õpetas naistele, kuidas meeste erutamiseks näidata oma sääri, neidsamu sääri, mille jõllitamine sotsiaalselt nüüd vastuvõetav on ning mida näitavad isegi noored nunnad, kes oma lühikestes rüüdes ringi jalutavad. Milline nauditav samm! Huvitav, kas varsti võime näha ka topless-nunnasid Püha Rock-missa ajal oma kehasid väänamas? Saatan muigab ja ütleb, et talle meeldiks see väga – paljud nunnad on ju ilusate säärtega kenad noored neiud .
Paljudes suurte kogudustega kirikutes kasutatakse enamasti käteplaksutamisega rütmiseeritavat sensuaalset muusikat – samuti satanismist inspireeritut. Pealegi on Saatan ju alati kõige paremaid meloodiaid loonud.
Kirikupiknikud pole preestrite juttudest hoolimata midagi muud kui vaid hea ettekääne pühapäevaseks liigsöömiseks. Ja igaüks teab, et enamik „piiblilugemisest” toimub põõsaste vahel.
Paljude kirikute eelarvet tõstev lisand on tihti kirikuturg või – karneval , mis varem liha pühitsemist sümboliseeris. Nüüd on karneval aga lubatav, sest toob kirikule sisse raha, mida saab kasutada Saatana kiusatuste vastu võitlemiseks. Öeldakse, et need asjad on paganlikud rituaalid ja tseremooniad, mille kristlased on laenanud. Tõsi, paganad lõbutsesid lihavaimustuses ja mõisteti hukka nendesamade inimeste poolt, kes nüüd tähistavad samu asju, ent nimetavad neid teiste nimedega.
Preestrid seisavad rahudemonstratsioonidel esiridades ja lamavad sõjapidamisvahendeid vedavate rongide ees rööbastel samasuguse pühendumusega nagu nende kolleegid, seminarikaaslased, kes samal hetkel õnnistavad kuule , pomme ja sõdureid sõjaväekaplanitena. Miski on kuskil mäda…
Kui kutsikas kasvab täiskasvanuks, saab temast koer; kui jää sulab, muutub see veeks ; kui kaksteist kuud on täis, vahetame kalendri välja; kui maagia saab teadusliku seletuse on see meie jaoks meditsiin , astronoomia vms. Kui mingi nimi pole enam selle kandjale kohane, oleks ainus võimalus see välja vahetada uue vastu, mis subjekti paremini kirjeldab. Milleks jätkata religiooni nimetamist vana nimega, kui tema tõekspidamised algsetega ei kattu? Või kui religioon jutustab algusest peale küll samu asju, ent usklikud ei järgi neist peaaegu ühtegi, milleks siis nimetada end sama nimega, kui algse religiooni järgijad?
Kui sa oma religiooni õpetustesse ei usu, siis miks toita oma usku , mis käib risti vastu su tunnetele? Sa ei hääletaks ju kunagi isiku või põhimõtte poolt, millesse sul pole usku. Seega, milleks anda oma vaimne hääl religioonile, mis su veendumusega kokku ei käi? Su pole põhimõtteliselt õigust nuriseda poliitilise situatsiooni üle, mida sa oled oma häälega toetanud. Toetanud oled sa seda isegi siis, kui valimispäeval kodus istusid ja lasid oma naabritel, kes hääletasid võtta kontroll olukorra üle, kuna olid ise oma arvamuse avaldamiseks kas liialt pessimistlik või hoopiski argpükslik. Samuti on lugu ka religioossete „valimistega”. Isegi kui sa ei saa tööandja või muu juhiga suhete säilitamise huvides üdini aus olla, võid sa seda olla vähemalt iseendaga. Oma koduses privaatsuses ja koos lähedaste sõpradega pead sa toetama religiooni, mis su südamesoove enim toetab.
„Satanism tugineb täiesti veatule filosoofiale,” ütlevad vabanenud. „Ent miks nimetada seda satanismiks? Miks me ei nimeta seda näiteks humanismiks või millekski, mis viitaks sidemetele kõiksuguste maagiatoimingutega, millest õhkuks rohkem esoteerilisust ja vähem pealetükkivust.” On rohkem kui üks põhjus, miks humanism religiooniks ei sobi. See oleks lihtsalt elutee ilma tseremooniate ja dogmadeta. Satanism sisaldab nii tseremooniaid kui ka dogmasid. Dogma, nagu hiljem selgitan on vältimatu.
Satanism erineb kardinaalselt teistest tänapäevastest niinimetatud valgustusreligioonidest ning nõiakunsti ja valge maagia sektidest. Need oma vooruse üle uhked ja kõrgid religioonid väidavad, et nende liikmed kasutavad väge ja maagiat vaid ligimesearmastuse eesmärkidel. Satanistid suhtuvad neisse nõiakunsti gruppidesse aga põlgusega, kuna leiavad, et ligimesearmastus on patt nende teel. On ebaloomulik, kui kellelgi pole soovi saavutada kõike esmalt iseenda hüvanguks. Satanism esindab nimelt teadliku egoismi üht vormi. See ei tähenda, et satanist ei tee eales midagi teiste heaks. Kui sa teed midagi selle heaks, kellest hoolid, siis loob tema rõõm ka sinule heaolutunde.
Satanism toetab moderniseeritud kuldreeglite järgi elamist. Meie tõlgendus neist reeglitest ütleb nii: „Tee teistele seda, mida nemad sulle teevad”; sest kui sa teed neile seda, mida sa tahaksid, et nemad sulle teeksid ning nemad sellele vastuseks kohtleksid sind halvasti, siis oleks neisse hoolivalt suhtumine inimloomusele vastuvõetamatu. Sa peaksid suhtuma teistesse nii, nagu sa soovid, et nemad sinusse suhtuksid, ent kui su viisakus jääb väärika vastuseta , kohtle neid nii, nagu nad on ära teeninud .
Valge maagia harrastajad ütlevad, et kui sa kellegi peale needuse paned, tuleb see sulle endale bumerangina kolmekordselt tagasi. See on veel üks süütundest tiivustatud neopaganate ja pseudokristlaste filosoofia tundemärg. Valged maagid üritavad kaevata auku maagidele, kuid ei suuda end vabastada neile kleebitud häbimärkidest. Sellest hoolimata nimetavad nad endid valgeteks maagideks ja tuginevad oma filosoofias 75% ulatuses kristluse kulunud labastele tõekspidamistele. Igaüks, kes teatab, et tunneb huvi maagia ja okultismi vastu ükskõik mil muul eesmärgil peale isikliku edu saavutamise, on nakatatud ülimast silmakirjalikkusest. Satanism peab kristlusest lugu kas või ainult sel põhjusel, et hoolimata oma süütundefilosoofiast, tunneb kristlus põlgust inimeste vastu, kes püüavad vabaneda süüst, ühinedes nõiakunstisektidega, ning siis harrastavad maagiat kristlike tõekspidamiste kaudu.
Maagilise rituaali ajal seisavad osalised pentagrammi sees, et kaitsta end „ kurjade ” jõudude eest, keda endale abiks kutsutakse. Satanistile tundub natuke kahepalgeline kutsuda neid jõude endale appi ning samal ajal end nende eest kaitsta. Satanist teab, et maagi saadab täielik ja lõplik edu vaid siis, kui ta saab nende jõududega üheks.
Satanistlikel rituaalidel ei võeta kätest kinni ega tantsita ringis kes-aias, kes-aias tüüpi ringmänge, ei põletata eri värvi küünlaid eri soovide täitumiseks, ei hüüta jumalat , isa, poega ega püha vaimu, ise samal ajal tumedaid kunste harrastades, ei valita pühakuid isiklikeks kaitsjateks ja murede lahendajateks, ei hõõruta endid haisvate õlidega lootuses, et see paneb rahaasjad käima ei mediteerita kõrgema vaimse tasandi saavutamiseks, ei tsiteerita loitse ega pikita neisse iga paari sõna tagant Jeesuse nime jne ad nauseam!
Miks? Sest see pole õige viis satanistliku maagia praktiseerimiseks. Kui sa ei suuda end silmakirjalikust enesepettusest vabastada, ei suuda sa kunagi olla edukas maag ja veel vähem edukas satanist.
Satanistlik religioon pole pelgalt mündi serva kergitamine, vaid selle mündi täielik ümberpööramine. Ning miks peakski satanism mingilgi määral toetama põhimõtteid, mille vastand ta on. Satanism pole valgusereligioon, see on reigioon lihale, inimlikkusele ja ihale – kõigele, mida juhib Saatan, Kurakäeraja kehastus.
Paraku öeldakse järgmiseks: „Kullakesed, te ei saakski seda nimetada humanismiks, sest humanism pole üleüldse religioon. Ning miks on teil vaja enda õpetust üldse religiooniks nimetada, kui kõik, mis sellega kaasneb, on niivõrd loomulik? Miks mitte olla ja käituda vastavalt?”
Moodne inimene on käinud pika tee; ta pole enam vaimustatud minevikureligioonide tobedatest dogmadest. Me elame valgustusajastul. Psühhiaatrid on inimese olemuse valgustamisel pikki samme astunud . Me elame intellektuaalse avatuse ajastul, mis ei sarnane milleski ajastuga, kust meie juured alguse said.
See kõik on ju tore, ent selles avatuses on üks mõra. Üks asi on võtta midagi omaks intellektuaalselt ning teine asi võtta sedasama omaks emotsionaalselt. See, mida psühhiaatria ei suuda täita, on inimese sünnipärane vajadus dogmade kaudu vaimustuda. Inimene vajab rituaale, tseremooniaid ja loitse. Hoolimata kõigest heast mida psühhiaatria on suutnud korda saata, on ta inimese välja kiskunud imedest ja fantaasiatest, mida religioon varem võis pakkuda.
Teades, mida inimene vajab, täidab satanism suure tühimiku religiooni ja psühhiaatria vahel. Satanistlikus filosoofias kombineeruvad psühholoogia alustalad ning hea ja ausa vaimustus või dogma. See varustab inimest kõige vajalikumate fantaasiatega; dogmas, mis kinnitab, et ei käi inimloomuse vastu, pole midagi halba.
Lühim tee kahe punkti vahel on sirge. Kui nimetada kõik pattudeks, peetavad asjad ümber eelistusteks, kaob vajadus hinge neist kammitsustest puhastada . Satanism on ainus teadaolev religioon, mis aktsepteerib inimest sellisena, nagu ta on, ning mis ennem teeb halva heaks, kui hakkab pead murdma , kuidas halba hävitada.
Seetõttu, kui sa ei suuda end alusetust süütundest emotsionaalselt vabastada ja oma mõtteid teoks teha, kuigi oled hinnanud oma probleeme intellektuaalselt kaine mõistuse abil ja kasutanud seda, mida meile on õpetanud psühhiaatria, pead sa õppima kuidas oma süütunnet enda heaks tööle panna. Pead käituma oma loomulikke instinkte järgides ja kui sa ei suuda seda ilma süütundeta teha, siis naudi oma süütunnet. See võib tunduda vasturääkivusena, kuid kui sa selleüle mõtled, võib süütunne tõepoolest tajudele vürtsi lisada. Täiskasvanuil oleks kasulik vahest lastelt õppida, sest nemad teevad tihti rõõmuga asju mis on neile keelatud.
Jah, ajad on muutunud, ent inimene mitte. Satanismi alused on alati eksisteerinud. Ainus uus asi on inimese loomulikele joontele tuginev ametlik usuorganisatsioon. Sajandeid on inimese karskusele pühendatud suurejoonelisi kivist, terasest ja betoonist ehitisi . Inimestel on viimane aeg lõpetada võitlemine iseendaga ning pühendada oma aeg inimlike ihade templite ehitamisele.
Kuigi ajad on muutunud ning muutuvad ka edaspidi, on inimene muutumatuks jäänud. Kaks tuhat aastat on inimesed kahetsenud patte, mida nad tegelikult pole sooritanud. Oleme tüdinenud enese ja elu poolt pakutavate lõbude eitamisest. Täna ja alati peab inimene ennast nautima, mitte ootama hüvesid paradiisis. Seega – miks mitte luua religioon, mis tugineb meie naudingutele? Loomulikult on see sarnane Metsalise olemusega. Enam ei palu me värisevate tossikestena armutut Jumalat, kel pole ei sooja ega külma sellest, kas me elame või sureme. Me oleme enesekindlad, uhked inimesed – me oleme satanistid!
KURAT, PÕRGU
JA KUIDAS
MÜÜA OMA HINGE
Saatan on olnud läbi aegade kahtlemata kristliku kiriku parim sõber kuna on sellele alati tegevust andnud. Vale ettekujutus Saatanast ja Põrgust on protestantliku ja katoliikliku kiriku preestritele andnud liiga hea võimaluse sõrmega viibutamiseks. Ilma Saatanata poleks Hüvakäeraja preestritel oma järgijaid millegagi hirmutada. „Saatan juhib sind kiusatusse. Saatan on kurjuse prints. Saatan on julm, vägivaldne ja salakaval,” ütlevad nad. „Kui annad Saatana kiusatustele järele, põled igavesest ajast igavesti põrgus!”
Saatan tähendas algselt heebrea keeles vastast, vastalist oponenti, süüdistajat. Saatan oponeerib kõigile religioonidele, mis taunivad inimese loomulikke instinkte. Talle on antud kurjuse roll üksnes seetõttu, et ta esindab kõike, mis on lihalik, ilmalik ja inimlik.
Saatan, läänemaailma peakurat oli algselt ingel, kelle ülesanne oli Jumalale ette kanda inimeste eksimustest. Alles neljateistkümnendal sajandil hakati talle kurje omadusi omistama, teda hakati kujutama kitse sarvede ja sõrgadega poolinimese, poolloomana. Enne, kui kristlus hakkas teda saatanaks ja Luciferiks nimetama, hoolitses inimese lihaliku poole eest jumal, kelle nimi oli Dionysos või Paan . Paan oli samuti algselt hea poiss, kes sümboliseeris viljakust ja sigivust.
Mis tahes ajal mingi rahva valitsejad vahetuvad, muudetakse mineviku kangelased otsekohe tolleaja lurjusteks. Sama reegel kehtib ka religioonis. Varakristlased uskusid, et vanad paganlikud jumalused olid kurjad ning nende teenimiseks kasutati musta maagiat, imettegevat taevalikku toimingut nimetati valgeks maagiaks. See oli nende kahe ainuõige eristusviis. Vanad Jumalad aga ei surnud, vaid heideti põrgusse, kus neist said kuradid.
Paljud naudingud , mida enne kristluse tekkimist austati, mõistis uus ja võimas religioon hukka. Paani kuju kuradiks muutmine nõudis üpris vähest fantaasiat. Paani iseloomujooned muudeti aga peenelt karistamisväärseteks pattudeks ning sellega oli metamorfoos täielik.
Soku samastamist Kuradiga võib leida kristlikus Piiblis, kus ühel tähtsal usupühal – lunastuspäeval – ohverdati kaks „häbiplekkideta” sokku. Üks issandale, teine Azazelile. Inimeste patte kandev sokk saadeti kõrbesse. Teda nimetati patuoinaks. See ongi rituaali algne olemus, mida siianigi praktiseeritaks, et kord aastas Jumalale üks sokk ohverdada.
Inimkonnal on olnud palju kuradeid. Satanistliku rituaali läbiviimine ei hõlma deemonite kutsumist. Seda teevad vaid need, kes pelgavad jõude, keda nad välja kutsuvad.
Arvatakse, et deemonid on pahatahtlikud vaimud, kel on omadus nendega kokkupuutunud inimeste või ka esemete käekäiku halvemusele suunata. Kreekakeelne sõna demon tähendab kaitseinglit või inspiratsiooniallikat ning võite kindlad olla, et just hilisemad teoloogid „aretasid” neist olenditest terveid ebardlike paharettide leegione.
Hüvakäeraja „maagide” arguse tunnuseks on see, et nad kutsuvad oma rituaalides välja üksiku deemoni (kes on tõenäoliselt mõni Põrguvalla „pailaps”) oma ülesandeid täitma. Tõenäoliselt sellepärast, et deemonit, kes on üksnes Saatana tallalakkuja, on lihtsam kontrolli all hoida. Okultistid arvavad, et Kuradit ennast võib välja kutsuda üksnes piiramatut võimu omav maag või täielik lollpea.
Satanist ei kutsu argpükslikult madalaid paharette välja, vaid pöördub julgelt otse nende poole, kes valitsevad Põrgut.
Teoloogid on katalogiseerinud mõned satanistide rituaalides enim kasutatud kuradite nimed. Siinkohal loetlen need nimed ja nende päritolu.
NELI PÕRGU KROONPRINTSI
SAATAN – (Heebrea) vastane, opositsioon , süüdistaja, Tule Lord , inferno, LÕUNA;
LUCIFER – ( Rooma ) valguse tooja, valgustus, õhk, hommikutäht, IDA;
BELIAL – (Heebrea) ilma isandata, Maa nurjatus, sõltumatus, PÕHI;
LEVIATHAN – (Heebrea) madu sügavikest, meri, LÄÄS;
PÕRGULIKUD NIMED
Abbaddon (Heebrea) hävitaja
Adramelech Samaara kurat
Ahpuch Maiade kurat
Ahriman Mazdea kurat
Amon Egiptuse oinapäine elu ja sigivuse jumal
Apollyon Kreeka sünonüüm Saatanale, Põrguline
Asmodeus Heebrea tundelisuse ja luksuse deemon , algselt kohtumõistmise olend
Astaroth Foiniikia himurusejumalanna, samaväärne Babüloonia Ishtariga
Azazel (Heebrea) õpetas inimestele relvade valmistamist ja sõdimist, samuti kosmeetikat
Baalberith Kaanani püha lepingu Lord, kes hiljem muudeti kuradiks
Balaam Heebrea ahnuse ja apluse deemon
Baphomet Templirüütlid austasid Saatana sümbolina
Bast Egiptuse kassikujuline naudingujumalanna
Beelzebub (Heebrea) kärbeste valitseja, laenatud skarabeuse kultusest
Behemoth (Heebrea) Saatana kehastus elevandi kujul
Beherit Süüria Saatan
Bilẻ Keldi põrgujumal
Chemosh Moabite rahvuslik jumal. Hiljem Kurat
Cimeries Ratsutab mustal hobusel ja valitseb Aafrikat
Coyote Ameerika indiaanlaste kurat
Dagon Vilisti kättemaksudeemon
Damballa Voodoo maokujuline jumal
Demogorgon Kreeka kurat (räägitakse, et surelik ei tohi seda nime teada)
Diabolus (Kreeka) langenu
Dracula Rumeenia kurat
Emma -O Jaapani Põrguvalitseja
Euronymous Kreeka pimedusevürst
Fenris Loki poeg, kujutatakse hundina
Gorgo tuletatud Demogorgonist, Kreeka kurat
Haborym Heebrea sünonüüm saatanale
Hecate Kreeka allilma ja nõiakunsti jumalanna
Ishtar Babüloonia viljakusejumalanna
Kali (Hindu) Shiva tütar, Thagide ülempreestrinna
Lilith Heebrea naiskurat, Aadama esimene naine, kes õpetas talle köiepunumist
Loki Teutooni kurat
Mammon Aramea jõukuse- ja kasu jumal
Mania Etruski põrgujumalanna
Mantus Etruski põrgujumal
Marduk Babüloonia linna kaitsejumal
Mastema Heebreakeelne sünonüüm Saatanale
Melek Taus Yeziidi kurat
Mephistopheles (Kreeka) See, kellest kiirgab valgust (J.Goethe „ Faust ”)
Meztli Asteekide ööjumalanna
Mictian Asteekide surmajumal
Midgard Loki poeg, kujutati maona
Milcom Ammonite kurat
Moloch Foiniikia ja Kaanani kurat
Mormo (Kreeka) Guulide kuningas, Hecate abikaasa
Naamah Heebrea võrgutamisdeemon ( naissoost )
Nergal Babüloonia allilmavalitseja
Nihasa Ameerika indiaani kurat
Nija Poola allilma jumal
O-Yama Jaapani nimi Saatanale
Pan Kreeka lõbujumal, hiljem samastati kuradiga
Pluto Rooma allilmajumal
Proserpine Kreeka allimajumalanna
Pwcca Walesi nimi Saatanale
Rimmon Süüria kurat, austati Damaskuses
Sabazios Früügia päritolu, arvatakse samastuvat Dionysosega
Saitan Eenoki nimi Saatanale
Sammael (Heebrea) Jumala mürk
Samnu Kesk- Aasia kurat
Sedit Ameerika indiaanlaste kurat
Sekhmet Egiptuse kättemaksujumalanna
Set Egiptuse kurat
Shaitan Araabia nimi Saatanale
Shiva (Hindu)hävitaja
Supay Inkade allilmajumal
T’an-mo Hiina kurat
Tshort Vene nimetus saatanale „Must Jumal”
Tezcatlipoca Asteekide Põrgujumal
Thamus Sumeri jumal, kes hiljem muudeti kuradiks
Thoth Egiptuse maagiajumal
Tunrida Skandinaavia naiskurat
Typhon Kreeka sünonüüm Saatanale
Yaotzin Asteekide põrgujumal
Yen-lo- Wang Hiina Põrguvalitseja
Iidsete aegade kuradeil on alati või vähemalt enamasti olnud looma kuju. See on tõend inimese püsivast vajadusest eitada, et ka tema on loom, mille teadvustamine oleks andnud tema eneseteadvusele ja egole raske hoobi.
Juudid ja egiptlased põlgasid sigu . Siga sümboliseeris jumalaid freya , Osiris, Adonis , Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus , mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast. Tänu kontaktidele pärslastega, uskusid iidsed juudid, et kaks suurt jõudu, mis maailma juhivad, on Ahura-Mazda – tule, valguse, elu ja headuse jumal ning Ahriman – madu, pimeduse, hävingu, surma ja kurjuse jumal. Need ja paljud teised näited ei näita ainult inimkonna kuradeid loomadena, vaid ka vajadust ohverdada jumalate algupäraloomi ning alandada neid loomi endid kuradite tasandile .
Kuueteistkümnendal sajandil, reformatsiooniajal avastas alkeemik dr Johann Faust meetodi, kuidas kutsuda Põrgust deemon Mephistophelest ning kuidas temaga lepingut sõlmida. Ta kirjutas verega alla lepingule, millega lubas oma hinge Mephistophelesele vastutasuks selle eest, et too muudab Fausti taas nooreks. Kui Faustil jõudis kätte aeg surra, läks ta oma laboratooriumi, mis plahvatas ja rebis Fausti tükkideks. See lugu on protest kuueteistkümnenda sajandi teaduse, keemia ja maagia vastu.
Et saada satanistiks, pole vaja oma hinge saatanale müüa ega temaga lepingut sõlmida. Selle ähvarduse mõtles välja kristlik kirik hoidmaks inimesi eksisammudest hirmuga eemal. Näppu viibutades hoiatati oma järgijaid , et kui anda järele Saatana kiusatustele ja elada oma elu ilmalike naudingute keskel, siis tuleb neil tasuks selle eest loovutada Saatanale oma hing ning igavesti Põrgus piinelda. Inimestele sisendati, et puhas hing on viisa igavesse ellu.
Jumalakartlikud prohvetid manitsesid rahvast kartma Saatanat. Ent kuidas mõista siinkohal väljendit jumalakartlik? Kui Jumal on niivõrd armulik, milleks teda siis karta? Kas see tähendab, et hirmu eest pole pääsu? Kui Jumalat peab kartma, siis miks mitte karta selle asemel Saatanat ning tunda rõõmu vähemalt neist asjadest, mida jumalakartlikkus välistab. Ilma taolise hirmukampaaniata poleks usujuhtidel midagi, millega oma järgijaid vaos hoida.
Germaani surnutejumalanna Loki tütre nimi oli Hel, ta oli paganlik karistuse ning piinamise jumal. Veel üks „L” (inglise keeles tähendab Hell Põrgut) lisati Vana Testamendi loomisel. Prohvetid, kes Piiblit kirjutasid, ei tundnud sõna Hell; nad kasutasid heebreakeelset sõna Sheol, kreekakeelset sõna Hades, mis tähendas hauda, kreekakeelset sõna Tartaros, mis oli langenud inglite loss, allilm, ning heebreakeelset nime Gehenna, mida kandis Jeruusalemma lähedal asuv org, mida valitses Moloch ning kus ladustati ja põletati prügi. Just sealt ongi pärit kristliku kiriku idee igavesti põlevast põrgutulest.
Nii protestantliku kui ka katoliku kiriku Põrgud on igavese karistamise paigad. Katoliiklased usuvad isegi et on olemas koht nimega Puratoorium, kuhu kõik hinged mõneks ajaks satuvad, ning Limbo, kuhu satuvad ristimata hinged. Budistlik põrgu on jagatud kaheksasse ossa . Seitsmes neist on võimalik patte lunastada. Kiriklik kirjeldus Põrgust ütleb, et see on kohutav paik , kus patuseid tulega piinatakse. Dante „Infernos” ja põhjamaise kliimaga paikades kirjeldatakse seda kui jääkülma kohta – hiiglasuurt külmikut.
(Hoolimata ähvardustest ja lubadustest on kristlikud misjonärid sattunud ka selliste tegelaste otsa, kes pole nende jampsi kuigi hästi omaks võtnud. Nauding ja valu, nagu ka ilu on vaataja silmis. Seepärast, kui misjonärid Alaskale läksid ning eskimoid põrgu tulejärvede õuduste eest hoiatasid, küsisid eskimod igatseva pilguga: „Kuidas küll sinna saada?”)
Enamik sataniste ei usu Saatanasse kui inimesetaolisse, saba ja sarvedega olendisse. Saatan esindab looduse jõude – pimeduse jõude, mis on sellise nime saanud just seepärast, et kõik religioonid on neid jõude pimedateks nimetanud. Samuti pole ka teadus olnud suuteline neile loogilist selgitust ja nimetust andma. See on varjatud allikas, mida vähesed seda enne eelnevalt tükkideks kiskumata ja iga väiksematki osakest tundma õppimata kasutada suudavad. Just see lakkamatu vajadus kõike analüüsida ongi see, mis hoiab enamikku inimesi astumast läbi ukse tundmatusse, mida satanist nimetabki Saatanaks.
Saatan on jumal, pooljumal, isiklik päästja või mis iganes nime keegi talle paneb. Iga religiooni loojad on avastanud Saatana ja andnud talle vaid ühe ülesande – valitseda inimese niinimetatud väära külje üle. Niisiis – kõik füüsilist ja vaimset naudingut pakkuv on defineeritud kurjaks. Ning kui nad meid kurjadeks nimetavad, eks siis olemegi kurjad – mis meil sest. Saatana ajastu on saabunud! Miks mitte saada enamuseks ja elada! (Inglise keeles evil – kuri; evil tagurpidi = live - elama).
ARMASTUS JA VIHKAMINE
Satanism pakub headust nendele, kes on selle ära teeninud, selle asemel, et raisata armastust tänamatutele!
Sa ei saa kõiki armastada; isegi mõte sellest, et saad, tundub naeruväärsena. Armastades kõiki ja kõike kaotad sa oma loomukilu selektsioonivõime ning lõpetad üsna kehva inimloomuse tundjana. Kui midagi liiga heldekäeliselt jagada, kaotab see oma tõelise väärtuse. Seepärast usub satanist, et ta suudab ja jäägitult armastada vaid neid, kes on selle ära teeninud ning ta ei pööra kunagi vaenlasele teist põske ette.
Armastus ja vihkamine on inimese tugevaimad emotsioonid. On äärmiselt ebaloomulik sundida end valimatult armastama. Püüdes kõiki armastada nõrgendad sa vaid oma tundeid nende vastu, kes su armastuse tõeliselt ära on teeninud. Mahasurutud viha võib aga kergesti palju füüsilisi ja emotsionaalseid hädasid põhjustada. Õppides näitama oma viha neile, kes on selle ära teeninud, puhastad sa end negatiivsetest motsioonidest ning kaob oht, et valad oma viha välja nende peale, keda armastad.
Pole olnud ühtki armastuseliikumist, mille tegevus poleks tipnenud lugematu arvu inimeste tapmisega, tõestamaks, kui väga neid ikka armastati. Igal siin ilmas ringi käinu silmakirjateenril on taskud „armastust” pungil täis olnud.
Iga variserlik usujuht väidab, et armastab oma vaenlasi, ning isegi kui ta eksib , rahustab ta end, mõeldes, et küll jumal neid karistab. Selle asemel, et endale tunnistada, et ta on oma vaenlaste vihkamiseks täiesti võimeline, ütleb ta: „Jumala armulikkuse nimel ma palvetan nende eest.” Miks peaks ta end alandama, tuues niivõrd ebatäpseid võrdlusi?
Satanismi on peetud samaväärseks julmuse ja brutaalsusega. Seda üksnes seetõttu, et inimesed kardavad tõele näkku vaadata. Ja see tõde ütleb, et inimolend pole kõikearmastav ja kõikesalliv. Lihtsalt seepärast, et satanist tunnistab end võimeliseks nii armastama, kui ka vihkama, arvatakse, et ta on vihkamist täis. Hoopis vastupidi – kuna ta on võimeline tundma ja väljendama viha vihatutele, on ta sellevõrra võimelisem tundma ja väljendama ka armastust – sügavaimat ja andunuimat armastust. Tundes ja väljendades mõlemat – viha ja armastust – tunneb ta ka, et neid kahte pole omavahel võimalik segi ajada. Võimetuna tundma täiel määral ühte neist, pole täiel määral võimalik tunda ka teist.
SAATANLIK SEKS
Palju poleemikat on tõusnud satanismi vaadetest vaba armastuse kohta. Tihti arvatakse, et seksuaalne aktiivsus on satanistlikus religioonis tähtsaim faktor ning valmisolek osaleda seksiorgiates on satanistiks saamise põhiline eeldus. Miski ei saa olla tõest kaugemal, kusjuures oportunistid, keda ei huvita satanismis eriti muu peale seksuaalsete vaadete, on vaimselt arad.
Jah, satanism pooldab seksuaalset vabadust, ent vaid selle sõna tegelikus tähenduses. Vaba armastus tähendab satanistlikus mõistes täpselt sedasama – olla seksuaalselt truu ühele inimesele või jagada oma seksuaalset naudingut täpselt nii paljudega, kui iganes on vaja oma ihade rahuldamiseks.
Satanism ei õhuta orgiaid ega abieluväliseid suhteid, kui need pole konkreetse indiviidi jaoks seksuaalelu loomulik osa. Paljudele on loomuvastane ja paheline olla oma abikaasale või partnerile truudusetu. Teistele jälle võib tunduda ahistav olla vaid ühe inimesega seksuaalselt seotud. Igaüks teab ise, milline seksuaalse vabaduse vorm on just talle sobivaim . Sundida end enesepetlikult abielurikkumisele või seksile enne abielu lihtsalt selleks, et end teiste ees (või mis veel hullem – iseenese ees) upitada on satanistlike reeglite järgi sama vale kui jätta end sissejuurdunud süütunde tõttu seksirõõmudest ilma.
Paljud kes tavaelus demonstreerivad oma ebatavalist emantsipeerutust, on tegelikkuses palju suuremate eelarvamuste ja piiride kütkes kui need, kes aktsepteerivad seksuaalset aktiivsust lihtsalt elu loomuliku osana ning ei löö suurt lärmi oma seksuaalse vabameelsuse ümber. Näiteks on tõestatud fakt, et nümfomaan (iga mehe unistus ja ideaal) pole tegelikult seksuaalselt vaba, vaid üksnes frigiidne ning lävib meestega seksuaalselt vaid seetõttu, et on liiga piiratud leidmaks tõelist seksuaalset rahuldust.
Teine väärarusaam on mõte, et osalus grupiseksis on kindel tõend seksuaalsest vabadusest. Kõigi tänapäeval vaba seksi gruppidel on üks ühine joon – fetišistliku või äärmusliku seksi maha laitmine.
Tegelikult on enamik neist mittefetišistlikest „vaba” seksi gruppidest üsna sarnased. Orgia iga osaline vabastab end riietest , järgides kellegi kokkulepitu eeskuju, ning asum mehaaniliselt hoorama – taas kellegi eeskujul. Keegi osalejatest ei arva, et mitteliikmed võiksid suhtuda nende „vabasse” seksi kui massilapsikusse.
Satanist tõdeb, et kui ta ongi seksi asjatundja (ja seksisüümest tõeliselt vaba), ei suuda need niinimetatud seksrevolutsionäärid teda rohkem lämmatada kui pirtsakad konservatiivid. Need „vaba seksi klubid” ei saa seksuaalvabaduse olemusest üldse aru. Kui seksuaalsust ei saa väljendada isiklike alustel (kaasa arvatud isiklikud fetišid), pole absoluutselt mingit mõtet kuuluda ka mõnda seksuaalvabaduse organisatsiooni.
Satanism sallib igat tüüpi seksuaalsust, mis rahuldab korralikult su igasuguse iha – olgu see heteroseksuaalne, homoseksuaalne, biseksuaalne või minugipoolest kas või aseksuaalne, kui sobib. Satanism kiidab heaks ka iga fetiši või kõrvalekalde, mis parandab su seksuaalelu niikaua , kuni need ei kaasa isikuid, kes ei taha olla neisse kaasatud.
Fetišistlike ja/või perverssete käitumiste levimine meie ühiskonnas vapustab seksuaalselt naiivsete ettekujutust. On palju rohkem seksivõimalusi, kui asjatundmatu indiviid iial suudab ettegi kujutada. Transvestism, masohhism , urolangia, ekshibitsionism, koprofaagia, zoofiilia ja pedofiilia on vaid levinumad neist. Igaühel meist on mingi fetiš, kuid kuna nad pole teadlikud, et selline suundumus on tegelikult valitsev, tunnevad nad end seetõttu väärastunutena.
Isegi aseksuaalsetel on oma kalduvus – aseksuaalsus. Parem olgu inimesel seksuaaliha langus (välja arvatud haiguse või eakuse tõttu), kui seksuaalne disorientatsioon. Ent kui satanist valib seksuaalse värvikuse asemel seksuaalse kasinuse, on see puhtalt tema oma teha. Paljudel kõrge seksuaalsuse juhtudel võib iga katse seksuaalselt vabaneda osutuda pöördeks aseksuaalsusele.
Aseksuaalsed inimesed pühenduvad rohkem tööle või hobile. Kogu energia ja huvi, mis normaalselt suunatakse seksile, kulutatakse neil juhtudel muudele ajaviidetele või tööle. Kui inimene eelistab seksile midagi muud on see arusaadav, ning keegi ei tohiks neid seepärast hukka mõista. Ent see isik peaks siiski ka ise mõistma, et tema puhul on tegu seksuaalse kasinusega.
Paljud salajased seksuaalsed soovid jäävad täitumata võimaluse puudumise tõttu. Vabaduse puudumine viib aga tihtipeale sunduseni ja seetõttu leiutavad paljud inimesed oma tungidele väljundite andmiseks seniavastamata meetodeid . Kuigi enamik fetišistlikke suundumusi pole väliselt nähtavad, ei tohiks seksuaalselt rikkumata inimesed enesele kinnitada, et neid ei ole olemas. Tsiteerin mõningaid leidlikke mooduseid, mida kasutatakse: meessoost transvestiit naudib oma fetišit kandes päev läbi riiete all naiste aluspesu; masohhistist naine võib kanda mitu numbrit väiksemaid kingi või kummist korsetti, mis võimaldab talle seksuaalset erutust nende tekitatud fetišistlikust ebamugavusest kogu päeva, ilma et keegi seda märkaks.
Satanism soosib igasuguseid seksuaalseid väljundeid, mida iganes keegi naudib seni, kuni see kellelegi teisele viga ei tee. See väide tuleb lahti seletada vältimaks väära tõlgendamist. Mitte teha teisele viga ei sisalda otsest häda, mida võivad tunda need, kes ei pruugi nõustuda sinu vaadetega seksist, kuna neil on lihtsalt teine arusaam seksuaalmoraalist. Loomulikult väldid sa ses suhtes oma parimaid sõpru, sugulasi ja muid inimesi, kes sulle palju tähendavad. Kui sa tõsiselt püüad hoiduda neile haiget tegemast ning hoolimata su pingutustest nad su eelistustest juhuslikult teada saavad, ei pea sa tundma end selles süüdi, et su seksuaalsed eelistused neile haiget teevad. Seejuures ei teeni mingit eesmärki ka see, kui sa mõttetult oma seksuaalelu avalikustad.
Teine erand reeglites puudutab masohhiste. Masohhist saab naudingu valust. Seega teeb tema masohhistliku suundumuse eitamine ja seeläbi valu mittetekitamine talle sama palju vaeva kui valu tekitamine mittemasohhistile. Seda kohta ilustaks lugu tõeliselt julmast sadistist. Masohhist palub sadisti: „Peksa mind!” Sadist vaid irvitab ja vastab: „Ei peksa”. Kui keegi soovib, et talle tehtaks haiget ning ta naudib seda, siis ei näe ma mingit põhjust keelduda tema palvet täitmast.
Mõiste sadist tähendab rahvapäraselt isikut, kes saab naudingu teistega brutaalselt käitumisest. Tegelikult on sadist „ohvrite” suhtes üsna valiv. Ta teeb oma valiku paljude seast ning tunneb suurt rõõmu, pakkudes talle seda, mida too soovib – valu. Kogenud sadist on epikulaarne, valides neid, kelle peale oma energiat kulutada. Kui siis keegi on piisavalt julge tunnistama, et on masohhist ning naudib tõeliselt oma orjastamist, täidab tõeline sadist oma „kohust” rõõmuga!
Põigates kõrvale eelmistest näidetest, pean märkima, et satanist ei tohiks otseselt kedagi piinata, rikkudes sellega tema seksuaalseid õigusi. Surudes oma seksuaalseid soove peale sellele, kes neid heaks ei kiida , piirad sa tema seksuaalset vabadust. Seetõttu ei poolda satanism vägistamist, lapseahistamist, loomade vägistamist ega ka mingit muud seksuaalset käitumist, mis väljendab kellegi jaoks ebamugavust või mis kasutab ära kellegi süütust, naiivsust või arengupeetust.
Kui mõlemad partnerid on täiskasvanud, kes võtavad endale kogu vastutuse oma tegude eest ning astuvad vabatahtlikult seksuaalsesse suhtesse – isegi siis, kui see on üldsuse silmis paheline või perversne – pole minu arvates mingit põhjust neid nende seksuaalsete veendumuste pärast ahistada.
Kui sa oled teadlik kõigest sellega kaasnevast, kasulikust ja kasutust ning oled kindel, et su teod kellelegi, keda sa ei soovi või pole ära teeninud, viga ei tee, siis pole sul põhjust oma seksisoove alla suruda.
Samamoodi, nagu erinevad inimeste maitsed söögi suhtes, erinevad ka seksuaalsed maitsed. Ühelgi inimesel ega ühiskonnal pole õigust määrata seksuaalseid standardeid ja lubatavuse piire ega ka seda, kui palju või vähe keegi seksida tohib. Sobivat seksuaalset käitumist võib hinnata vaid igas situatsioonis individuaalselt. See, mida üks peab seksuaalselt normaalseks ja moraalseks, võib olla kellelegi teisele vastik. Samuti võib mõni olla seksuaalselt ääretult julge. Kuid temast oleks väga ebaõiglane halvustada neid, kelle seksuaalne võimekus tema omale alla jääb, ning väga mõtlematu end kellelegi peale suruda. See tähendab, et mees, kel on tohutu seksinälg ei tohiks võtta naist, kelle seksuaalne võimekus ja soovid ei kattu tema omadega. Sellisest mehest oleks väga ebaõiglane oodata naiselt entusiastlikku vastust oma ettepanekule, kuid naine peaks sel juhul üles näitama vähemalt samasugust hoolitsust. Neil juhtudel, kui naine ei tunne suurt kirge, peaks ta passiivselt, kuid sõbralikult aktsepteerima mehe seksuaalsust või siis mitte kaeblema, kui mees otsib mujalt rahuldust otsida – kaasa arvatud autoerootilisest tegevusest.
Ideaalne partnerlus on selline, kus inimesed on sügavalt teineteisesse armunud ning sobivad ka seksuaalselt. Siiski on ideaalsed suhted üsna haruldased . Siinkohal tuleb märkida, et hingeline ja seksuaalne armastus võivad, ent ei pea ilmtingimata kokku kuuluma . Kui seksuaalne sobivus on osaline, siis paljud soovid võivad küll kattuda, ent siiski mitte kõik…
Pole suuremat seksuaalset naudingut, kui see, milleni jõutakse isikuga , keda sügavalt armastatakse ja kellega seksuaalselt hästi sobitakse. Kui aga ideaalne armastajapaar ei sobi seksuaalselt, tuleb rõhutada, et seksuaalne sobimatus ei tingi hingelise armastuse vähenemist. Need kaks asja eksisteerivad väga tihti teineteisest lahus. Seejuures tihtipeale üks armastajatest otsib armastust väljastpoolt just seepärast, et ta armastab sügavalt oma partnerit ning ei soovi liigselt teda vaevata ega talle liiga pealetükkiv olla. Sügavat hingelist armasust rikastab seksuaalne armasus , mis on kindlasti üks osa täit rahuldust pakkuvast suhtest . Kuid erinevate seksuaalsete eelistuste tõttu on partnerluseväline seksuaalne suhe või masturbatsioon tihti vajalikuks lisaks.
Masturbatsiooni peetakse taunitavaks tegevuseks ja seetõttu tekitab see sageli süütunnet. Sellele tuleks aga suurt rõhku asetada, sest see mängib väga olulist rolli paljudes maagilistes toimingutes.
Alates sellest, kui kristlik kirik kirjeldas Onani pattu(Gen. 38:7-10), on inimkond pidanud seda „üksinduse kuritegu ” tõsiseks ja raskeid tagajärgi põhjustavaks. Hoolimata sellest, et tänapäeva teadlased on tõestanud, et Onani patt oli lihtsalt coitus interruptus (katkestatud suguühe), on teoloogilise väärarusaama tõttu sajandite jooksul inimestesse juurdunud hirm visa kaduma.
Teiste seksuaalkuritegude kõrval on masturbatsiooni peale kõige rohkem kulmu kortsutatud. 19. sajandil kirjutati lugematu hulk tekste, mis kirjeldasid masturbatsiooni kohutavaid tagajärgi. Praktiliselt kõik vaimsed ja füüsilised hädad aeti masturbatsiooni kraesse. Kahvatu näojume, kasvupeetus, sisselangenud rind, närvilisus, vistrikud ja isukaotus olid vaid väike osa masturbatsiooni põhjustatud tagajärgedest. Noorukitele, kes eirasid neile mõeldud käsiraamatute soovitusi , ennustati täielikku vaimset ja füüsilist allakäiku.
Nendes tekstides esitatud kirjeldused olid parajalt humoorikad , ent kuigi tänapäeva seksuoloogid, arstid ja kirjanikud on andnud endast kõik, et eemaldada inimeste hingest see sügavale juurdunud pimedast rumalusest kantud stigmat, on see neil vaid osaliselt õnnestunud. Suur osa inimestest, eriti need, kel vanust üle neljakümne, ei suuda emotsionaalselt leppida faktiga, et eneserahuldamine on loomulik ja tervisele isegi kasulik. Isegi siis, kui nad seda fakti mõistusega tunnustavad. Ja nemad sisendavad oma vastikustunnet tihti ka oma lastesse.
Arvati, et inimene, kes hoolimata korduvatest hoiatustest oma autoerootilist tegevust ei lõpeta, läheb hulluks. See pöörane müüt tekkis vaimuhaiglate patsientide seas laialt levinud masturbeerimishajumusest. Arvati, et kuna enamik vaimselt haigetest inimestest masturbeerivad, peab süü nende hulluksminekus lasuma samuti just eneserahuldamisel. Keegi ei tulnud selle peale, et patsientide laialdase masturbeerimise põhjused peitusid hoopis vastassoost partnerite puudumises ja vaimsetest häiretest tingitud pidurdusmehhanismi mittetöötamises.
Paljud lubaksid seesmisest süütundest oma partneril ennem suhtevälist seksisuhet otsida, kui lepiksid tema eneserahuldamisaktidega. Ehkki paljudel juhtudel toob teadmine partneri suhtevälistest seksuaalaktidest endaga kaasa väga halbu emotsioone, on masturbatsioon ikkagi partnerite vahel taunitav .
Kui ettekujutus teistega seksivast partnerist tekitab erutust, peab selle päevavalgele tooma , et mõlemad partnerid sellest osa saaksid. Kui masturbeerimise keeld on tingitud vaid ühe partneri süütundest, tuleks teha kõik, et seda kaotada. Paljusid suhteid saaks päästa, kui partnerid ei tunneks oma masturbeerimisharjumuste pärast süüd.
Masturbeerimist peetakse paheks seetõttu, et see on keha „keelatud” piirkonna käega hellitamine. Süütunne seksuaalkäitumise ees on seletatav usulise tõekspidamisega, et seks on mõeldud vaid järglaste sigitamiseks kuigi sellest hoolimata peavad ka usklikud naised arvet oma ohutute päevade üle. Nad ei saa aga sama pettusega vaigistada oma süütunnet masturbatsiooni puhul.
Pole vahet, mida sulle on räägitud puhta eostuse kohta – isegi, kui su pime usk lubab selle absurdsuse omaks võtta, tead sa ikkagi, et lapse eostamiseks on vaja seksuaalset kontakti vastassoost isikuga. Kui sa tunned süüd „pärispatu” tegemise pärast, langed sa veelgi sügavamasse süütundesse, sooritades seksuaalakti vaid naudingu saamiseks ilma eesmärgita saada järeltulijaid.
Isegi siis, kui inimene ei vaevle religioonide süükoorma all (või vähemalt arvab, et ei vaevle), tunneb ka meie kaasaegne inimene masturbeerimise pärast piinlikkust. Mees võib tunda end olevat kaotanud oma mehelikkuse, kui ta naistejahtimise asemel autoerootilistele mängudele pühendub. Naine aga võib end küll seksuaalselt rahuldada, kuid tunneb siiski puudust enese võrgutamisest. Ei donžuan ega vampnaine tunneks end hästi, kui peaks rahulduse saamiseks masturbeerima. Mõlemad eelistaksid pigem täiesti kogenematut ja ebameeldivat partnerit. Satanistliku mõttelaadi järgi on parem tegeleda perfektsete fantaasiatega, kui laskuda mitte midagi pakkuvasse suhtesse teise isikuga. Masturbeerides kontrollib inimene täielikult kogu olukorda.
Illustreerimaks vaieldamatut fakti, et masturbeerimine on täiesti normaalne ja tervislik tegevus, tuleb väita, et kogu loomariik praktiseerib seda. Ka inimlapsed järgivad oma loomulikke instinkte seni, kuni nende vagad vanemad neid rikkunud pole.
On kurb tõsiasi, et seksuaalne süütunne kandub muutumatuna üle vanematelt lastele. Päästmaks meie lapsi nende vanemate ja vanavanemate haiglasest seksuaalsaatusest, tuleb mineviku perversne moraalikoodeks sellisena avalikustada, nagu ta oli: pragmaatiline reeglite kogu, mis meid punkt-punktilt järgides hävitaks! Kui me ei vabasta end nüüdisaegse ühiskonna naeruväärsetest seksistandarditest (sealhulgas ka niinimetatud seksrevolutsioon), ei kao nendest lämmatavatest reeglitest põhjustatud neuroos kuhugi. Satanismi uuest ja mõistlikust moraalist kinnihaaramine võib ja saab areneda ühiskonda, kus lapsed võiksid üles kasvada tervislikult, tänapäevase haige moraali laastava mõjuta.
MITTE KÕIK VAMPIIRID EI IME VERD
Satanism pakub vastutustunnet vastutusvõimelistele, vaimsete vereimejate pärast muretsemise asemel.
Paljud maamunal ringikõndivad inimesed praktiseerivad teistes inimestes vastutus- ja võlgnevustunde tekitamise peent kunsti. Satanism näitab neid vereimejaid tegelikus valguses. Psühhovampiirid on indiviidid, kes toituvad teiste inimeste elujõust. Neid võib leida igast ühiskonna kihist . Neil pole meie elus mingit vajalikku rolli ning neid ei armastata ega soovita ka endale sõbraks. Sellegipoolest tunneme me endid nende ees teadmata põhjusel võlglastena.
Kui sa kardad , et oled mõne sellise inimese ohver, on paar lihtsat reeglit, mis aitavad sul asjas selgusele jõuda. Kas on mõni inimene, kellele sa tihti helistad või külla lähed, kuigi sa ise seda tegelikult ei soovi kuid tunned end tema ees süüdi, kui sa seda ei tee? Või leiad sa pidevalt end kellelegi teeneid osutamas kuigi ta neid otseselt ei palu, vaid üksnes vihjab? Psühhovampiirid kasutavad tihti just seda taktikat, et nad ütlevad oh ma ei saa seda sinult paluda ning sina tegutsed sellest hoolimata vastupidiselt ja täidad ta palve. Psühhovampiir ei nõua sinult kunagi midagi. See oleks temast liialt enesekindel. Ta lihtsalt annab sulle oma soovidest peenel moel märku. Nii ei jää temast muljet, kui nuhtlusest. Nad ei mõtle pealetükkivusest ja on alati oma osaga rahul, millegi üle kaebamata … vähemalt näiliselt.
Nende süü ei seisne millegi tegemises, vaid tegemata jätmises. Asi pole selles, mida nad ütlevad, vaid selles, mida nad ei ütle. See sunnibki sind nendega arvestama. Nad on liiga kavalad, et oma nõudmisi avalikult esitada. Nad teavad, et sa võid selle peale solvuda ning saada seeläbi käegakatsutava võimaluse neid eirata.
Enamikul neist on kindlad moodused, mis muudavad nende sõltuvuse sinust palju kindlamaks ja efektiivsemaks. Paljud psühhovampiirid on invaliidid (või siis teesklevad, et on) või vaimselt ja emotsionaalselt haavatud. Ülejäänud teesklevad küündimatust või ebakompetentsust nii, et sa kaastundest või pigem ärritusest nende heaks midagi teed.
Traditsiooniline meetod deemoni või algolendi eemale tõrjumiseks on tema olemuse tunnistamine ning seejärel tema välja ajamine . Selliste tänapäevaste deemonite ja nende meetodite äratundmine on ainus võimalus nende haardest vabanemiseks.
Enamik inimestest sallib passiivselt vägivaldseid inimesi sellepärast, et nende meetodid on liiga salakavalad ning otseselt raskesti arusaadavad. Nad lihtsalt aktsepteerivad neid „õnnetuid hingi”, kel on veel vähem õnne, kui neil endil ning tunnevad, et peavad neid igal võimalikul moel aitama. See on olematu vastutustunne (või varjatud süütunne), mis hellitab kaaskodanike altruismi, millest need parasiidid toituvad!
Psühhovampiirid saavad eksisteerida vaid seetõttu, et nad otsivad targu oma ohvriks kohusetundliku inimese – inimese, kes on pühendunud moraalsele kohustusele.
Mõnel juhul vampiriseerivad meid koguni inimgrupid. Iga fond – olgu siis heategevuslik või religioosne vennaskond – valib hoolikalt välja isiku, kel on suundumus tekitada süü- ja kohusetunnet ning määrab selle endale esimeheks või koordinaatoriks. See aga ongi esimehe ülesanne – avada meie südamed, seejärel rahakotirauad ning panna meid „heategevuslikel eesmärkidel” annetama, kunagi mainimata, et paljudel juhtudel pole nad leidnud selleks tööks aega isetutel eesmärkidel, vaid et nad niiviisi endi „suursugusteks vajadusteks” kopsakat raha koguvad. Nad on meistrid vastutustundlikes inimestes sümpaatiat ja vastutulelikkust tekitama. Palju oleme näinud väikseid lapsi, keda need enesekesksed tegelased on teie juurde saatnud, et teid valulike emotsioonide abil ära kasutada, sest keegi teist ei suudaks keelduda süütu ja võluva lapse abistamisest.
Muidugi on ka selliseid inimesi kes tunnevad andmisest rõõmu, kuid enamik meist paraku nende hulka ei kuulu. Kahjuks peame tihti tegema asju, mida me tegelikult vajalikuks ei pea. Kohusetundlikul inimesel on raske vabatahtliku ja pealesunnitud heategevuse vahel valida. Ta soovib teha seda, mis on õige ning avastab hämminguga, et polegi kerge otsustada, keda oleks õige aidata ning mis - sugust abi temalt tegelikult oodatakse .
Igaüks peaks ise otsustama, millised kohustused tal oma sõprade perekonna või ühiskonna ees on. Enne väljapoole minevate kulutuste tegemist peab otsustama, mida suudetakse endale lubada lähedasi puudusesse jätmata. Ja seda kaaludes tuleb veenduda, et lähedaste eest oleks esmane hool kantud.
Kui inimene on kogu elu sõprade palvetele vastu tulnud, on tal väga raske õppida „Ei” ütlema. Aga kui ta ei taha, et teda pidevalt õigustamatult ära kasutatakse, tuleb see raske samm astuda. Kui ta seda ei tee, imevad psühhovampiirid teda iga päev, kuni ta eraelule on kriips peale tõmmatud ning ta hoolitsus nende eest välistab igasugused edaspidised ambitsioonid.
Psühhovampiir valib alati ohvriks sellise inimese, kel pole suhtlemisraskusi ja kes on eluga rahul – ta on õnnelikus abielus, tasuva töökohaga ning suhtub ennast ümbritsevasse maailma hästi. Fakt, et psühhovampiir valib ohvriks õnneliku inimese, näitab, et tal endal on puudu kõigest, mida ta ohvril on. Ta teeks hea meelega kõik endast sõltuva, et oma ohvri ja tema lähedaste ellu muret ja ebakindlust külvata.
Seega ole ettevaatlik kõigi suhtes, kel ei paista olevat tõelisi sõpru ega silmapaistvat elueesmärki. Ta võib sulle rääkida, et on sõprade suhtes väga valiv või lihtsalt raskesti sõbrunev oma kõrgete nõudmiste tõttu, mida ta oma kaaslastele esitab (et saada ja hoida sõpru, peab igaüks ka omalt poolt midagi pakkuma – see on miski, milleks psühhovampiir võimeline pole). Kuid kindlasti lisab ta ruttu, et just sina vastad kõiges tema nõudmistele ning oled kõigi teiste kõrval tõeliselt silmapaistev. Sa oled üks neist vähestest, kes tema sõprust väärt on.
Et te juhuslikult lootusetut armastust psühhovampiiriga segi ei ajaks, tuleb ära seletada nende põhilised erinevused. Ainus võimalus selgitada, kas sa oled psühhovampiiri küüsi langenud, on võrrelda seda, mida sina oled talle pakkunud sellega mida tema sulle vastu on andnud või millega vastanud.
Sind võidakse vahel tüüdata kohutuste tõttu, mida sulle on asetanud su armastatu , lähedane sõber või isegi tööandja. Kuid enne nende psühhovampiirideks tembeldamist peaksid endalt küsima: „Mida ma neilt vastu saan?” Kui su armastatu või su abikaasa soovib, et talle pidevalt helistaksid, kuid sina samas nõuad, et tema annaks sulle aru sinust eemal viibitud aja kohta, tuleb tunnistada, et on tekkinud anna – võta situatsioon. Või kui su sõber palub sulle ebasobival ajal abi, kuid sina sõltud temast ühel või teisel moel, pead nentima, et tegu on õiglase vahetuskaubaga. Kui su tööandja palub sul teha natuke rohkem, kui sinu amet tavaliselt nõuab, kuid vaatab see-eest läbi sõrmede su hilinemistele, pole samuti mõtet kaeblema hakata ega arvata, et sind ära kasutatakse.
Sind kasutatakse ära hoopis siis, kui teed teeneid inimesele, kes temale esitatud palvete korral igasuguseid vabandusi otsima hakkab või lõpuks üldse ära kaob.
Paljud psühhovampiirid annavad sulle materiaalseid väärtusi panemaks sind tundma end võlglasena. Vahe tavalise anna – võta situatsiooniga seisneb aga selles, et vastuseks soovivad nad mittemateriaalseid teeneid. Nad soovivad, et sa tunneksid end nende ees võlglasena ning on väga pettunud ja isegi solvunud, kui püüad neile tasuda materiaalsete vahenditega. Põhimõtteliselt oled sa neile oma hinge müünud ja nemad tuletavad seda sulle alatasa meelde.
Et olla täisväärtuslik satanist, on psühhovampiiridest vabanemiseks ainus moodus mängida lolli ja käituda nii, nagu arvaks sa, et need isikud on tegelikkuseski tõeliselt altruistlikud ja ei soovi mingeid vastuteeneid. Anna neile õppetund neilt kõike pakutavat vastu võttes, valjuhäälselt ja armuliselt tänades ning seejärel lihtsalt minema jalutades. Sel viisil väljud sellest võitlusest võitjana, kuna neil pole selle peale midagi öelda. Ja kui sult paratamatult oodatakse vastuteenet nende heldekäelisuse eest (siin tuleb kõige raskem osa!), vastad sina neile „Ei” ja seda taas armsalt ja valjuhäälselt. Kui nad tunnevad, et hakkad neilt käppade vahelt välja libisema, juhtub tõenäoliselt kaks asja. Esiteks mängivad nad lööduid, murtuid, lootes, et sinus tärkab kohusetunne ja sümpaatia. Ning kui see ei õnnestu, näitavad nad oma tõelist palet, muutudes vihasteks ja kättemaksuhimulisteks.
Viinud nad selleni , võid hoopis sina haavunut mängida. Lõppude lõpuks pole sa ju midagi valesti teinud – sul olid lihtsalt mõjuvad põhjused, kui sind vajati, ja kuna sinult neile kinkide või teenete eest midagi vastu ei nõutud, ei ole neil ju põhjust vihaseks saada.
Üldiselt saavad psühhovampiirid seepeale aru, et neid ja nende meetodeid on läbi nähtud ning lõpetavad surve avaldamise. Nad ei taha oma kallist aega rohkem sinu peale kulutada ja võtavad ette järgmise mitte midagi kahtlustava ohvri.
Muidugi on ka juhtumeid, kus psühhovampiir ei lase ohvrit nii lihtsalt oma haardest lahti ning teeb kõik võimaliku, et teda vaevata. Neil on selleks küllaldaselt aega, sest sel juhul nad hülgavad kõik muu (mis neil ka poleks), pühendudes iga oma vaba hetke kättemaksu planeerimiseks. Seepärast oles esmatähtis üleüldse vältida suhteid selliste isikutega. Nende sõltumine sinust võib esmapilgul tunduda meelitav ja nende kingid võivad olla väga atraktiivsed, kuid lõpuks võid sa avastada, et oled nende heaks hulga rohkem teinud, kui nemad sinu heaks.
Ära raiska oma aega nende peale, kes su lõpuks hävitavad. Keskendu parem neile, kes hindavad su hoolitsust ja vastavad ka ise sulle samaga.
Aga kui sa ise oled psühhovampiir, siis võta teadmiseks: hoidu satanisti eest, sest ta on rõõmuga valmis sind teibasse ajama !
JÄRELEANDMINE…MITTE SUNDUS
INIMARENGU KÕRGEIM TASE
ON LIHALIKKUSE TUNNISTAMINE!
Satanism julgustab oma põhimõtete järgijaid loomulikest ihadest rõõmu tundma. Üksnes sel moel võid sa saada õnnelikuks, tundmata pettumust, mis võib olla kahjulik nii sulle, kui ka su lähedastele. Seetõttu on kõige lihtsam satanistlik veendumus :
IHADELE JÄRELEANDMINE KARSKUSE ASEMEL
Inimesed ajavad järeleandlikkuse ja sunduse tihti segi, kuid neil kahel asjal on vaks vahet. Sundust ei tingi mitte järeleandlikkus, vaid hoopis järeleandmatus. Kuulutanud midagi paheliseks, aina suureneb soov seda teha või saada. Igaüks soovib teha midagi keelatut. Keelatud vili on ju magus!
Websteri entsüklopeedia defineerib järeleandlikkuse nõnda: „Andma kellelegi alla, mitte takistama või vastu olema, andma „rohelist tuld”, rahulduma nõustudes, loovutama.” Sama entsüklopeedia annab sõnale sundus järgmised vasted: „Millegi pealesurumine füüsilise või vaimse vägivalla abil, vaba tahte piiramine, kohustus.” Teiste sõnadega: järeleandmine tähendab valikuvõimaluse olemasolu, kusjuures sundus omakorda selle puudumist.
Kui inimene ei saa oma ihasid regulaarselt maandada, hakkavad need teda painama ja muutuvad sunduseks. Kui igaühel oleks piisavalt aega ja võimalusi oma ihadele järele anda ilma seepärast piinlikkust tundmata, elaksid nad ilma pingeteta oma igapäevast elu. Nad saaksid vabalt täie entusiasmiga, pea ees, mis tahes ettevõtmisesse sukelduda, muretsemata oma loomulike tungide pärast. See reegel kehtiks valdava enamuse seas, sest alati on ka selliseid inimesi, kes tunnevad end paremini just pinge all.
Üldjuhul on nii, et need, kes peavad „täie võimsuse saavutamiseks” teatud pinget taluma, töötavad enamasti kunsti vallas. (Hiljem räägin pikemalt eneseteostamisest eneseeitamise kaudu). Muidugi ei tähenda see, et kõik kunstiinimesed sellesse kategooriasse kuuluvad, hoopis vastupidi – paljud kunstnikud ei suuda midagi luua enne, kui nende loomalikud vajadused on rahuldatud.
Enamjuhtudel pole see kunstnik ega individualist, vaid hoopis tavaline, töötav keskklassi mees või naine, kel puudub sobiv väljund oma ihade maandamiseks. On üsna irooniline , et usaldusväärne ja austatud isik, kes maksab korralikult makse, saab kõige vähem vastu. Just tema on see, kes peab olema teadlik oma „moraalsetest kohustustest” ja keda mõistetakse hukka oma loomulikele ihadele järeleandmise eest.
Satanism peab seda jämedaks ebaõigluseks. Seda, kes täidab oma kohuseid, ei tohiks hukka mõista ega tsenseerida ühiskond, mida ta teenib.
Lõpuks ometi on loodud religioon (satanism), mis toetab ja kiidab, mitte ei süüdista neid, kes töötavad selle ühiskonna heaks, kus nad elavad.
Igast printsiibist (olgu see religioosne, poliitiline või filosoofiline) võib palju head leida. Ka hitlerliku hulluse mõistetes on selle heaks näiteks üks punkt – jõud läbi lõbu! Hitler polnud rumal, kui ta lubas Saksa rahvale isiklikku õnne, et tagada nende lojaalsus ja saada neist seeläbi võimalikult palju kasu.
On tõestatud, et paljude haiguste põhjus peitub inimese psühhomaatilises loomuses ning need psühhomaatilised haigused on murede ja pingete otsene tagajärg. Öeldakse ju, et head surevad noorelt. See on loomulike instinktide pärast muretsemine, mis meie kehade ja meelte enneaegset vananemist tingib.
Väga moodi on läinud meelte ja vaimu parandamine, arvates samas, et kehale (kõige kestale, ilma milleta meeli ja vaimu ei saaks olla) rõõmude pakkumine on jäme, toores ja ebapuhas. Enamik inimesi, kes peab end emantsipeerutuks, on loobunud normaalsuse tasandist ja „tõusnud” selle asemel idiootsuse tasandile! Väänates end nii, et naba ja tagumik kokku saavad, olles pöörasel ja eksootilisel pruuni riisi ja tee dieedil, tunnevad nad nagu oleksid saavutanud mingi erilise vaimse arengutasandi.
„Jama!” ütleb satanist selle peale. Tema sööb parema meelega head, tervislikku ja toitvat liha, treenib kujutlusvõimet ning tõuseb füüsilise ja emotsionaalse täiustumise kaudu. Ta leiab, et pärast sajanditepikkust mõttetute religioonide nõuete rakkes olemit peaks igaüks lõpuks ometi tervitama võimalust olla inimene!
Kui keegi nüüd arvab et lihalike himude eitamine aitab tal vältida keskpärasust, peaks ta uurima Idamaade müstitsismi, mis viimastel aastakümnetel paljudele suurt huvi on pakkunud. Kristlus on liiga kulunud. Seega on need, kes soovivad tema kammitsatest vabaneda, pöördunud niinimetatud valgustatud religioonide poole, nagu seda on näiteks budism . Kuigi kristlus on ära teeninud talle osaks saanud kriitika, võib olla, et talle on sellest osaks langenud liiga suur osa. Müstitsistlike usundite järgijad on oma väheses inimsõbralikkuses igal juhul sama palju süüdi, kui „eksiteele sattunud” kristlased. Nii kristlus, kui ka müstitsistlikud usundid tuginevad kulunud filosoofiale kuid müstitsistid väidavad end olevat valgustatud ja süütundest vabad, mis on tüüpiline just kristlastele. Kuigi Idamaade müstitsistid on veel rohkem loomalike aktide vältimisele süvenenud kui kristlased, meenutab see neile igal sammul , et nad pole pühakud vaid üksnes inimesed – lihtsalt üks loomaliik , vahest isegi paremad, kuid sageli siiski tunduvalt halvemad kui need neljakäpukil kõndijad – kes oma jumaliku, hingelise ja vaimse arengu tõttu on muutunud kõige pahelisemateks ja õelamateks elajateks maailmas!
Satanist küsib: „Mida halba on inimeseks olemises koos kõigi oma inimlike piirangute ja hüvedega?” Oma ihasid eitades pole müstik jõudnud sunduse ületamisele kriipsu võrragi lähemale kui ta sugulashing kristlane. Idamaade müstilised usundid õpetavad inimesi oma naba üle mõtisklema, pea peal seisma, tühja seina jõllitama, siltide kleepimist vältima ja vastu seisma enesedistsipliini materiaalsetele lõbudele. Sellest hoolimata olen kindel, et te olete näinud sama palju niinimetatud raudse enesekontrolliga joogasid, kes ei suuda suitsetamist maha jätta nagu iga teinegi; või siis sama palju eeldatavalt emantsipeerunud budiste, kes erutuvad vastassoost (minugipoolest kas või oma soost) isiku läheduses samavõrd kui need, nende jaoks niinimetatud madalamal vaimsel tasandil olevad „lihtsameelsekesed”. Ning kui neilt nende silmakirjalikkuse kohta selgust küsida, poevad nad peitu oma kahemõttelisuse taha, mis nii ilmekalt nende usku iseloomustab – nende juures pole millestki kinni haarata, kuni nad üheselt mõistetavaid vastuseid ei anna.
On tõsiasi, et see, mis sedasorti inimesed karskusest jutlustava usuni on juhtinud, ongi järeleandmine. Nende pealesunnitud masohhism on põhjus, miks valiti religioon, mis mitte ainult ei poolda eneseeitamist, vaid ka kiidab neid selle eest ja juhatab neile kätte masohhismi väljendamise püha tee. Teisisõnu: mida enam ahistamist nad taluvad, seda pühamaks nad muutuvad.
Enamikule inimestest kujutab masohhism enesest laias laastus mõnulemisest keeldumist. Satanism aga otsib tähenduste tagant veel tähendusi ning leiab masohhismi ikkagi naudingu olevat, juhul, kui iga katse inimest mõjutada või muuta, et ta loobuks oma masohhistlikest joontest, kohtab vastupanu või lihtsalt nurjub. Satanism ei tauni selliseid inimesi nende masohhistlike väljundite pärast ent tunneb äärmist põlgust nende vastu, kes ei suuda olla ausad (vähemalt iseenda vastu) ega tunnista masohhismi oma olemuse loomuliku osana.
On iseenesest väär kasutada usku vabandusena oma masohhismile, kuid sellised inimesed on peale kõige muu vee piisavalt jultunud, tundmaks end parematena neist, kes ei lasku oma ihade enesepetliku väljendamiseni! Sellised inimesed oleksid esimesed, kes mõistaksid hukka isiku, kes leiab sellele tundele, mis eneses hoituna muudaks nad samasugusteks kannatavateks usufanaatikuteks, igapäevase rahulduse läbi selle, kui neid korralikult piitsutatakse. Leidnud sobiva väljundi oma ihale, pole tal enam vajadust ennast eitada ega alandada, nagu seda teevad kompulsiivsed masohhistid.
Sataniste on julgustatud järele andma kõigile seitsmele surmapatule, kuna need ei tee kellelegi halba. Kristlik kirik mõtles need välja vaid selleks, et oma liikmetesse süütunnet sisendada. Kristlik kirik mõtles need välja vaid selleks, et oma liikmetesse süütunnet sisendada. Kristlik kirik teab ka ise väga hästi, et neist pattudest hoidumine on võimatu kuna niinimetatud patud on tegelikult toimingud ja tunded, mis meile inimliku loomuse tõttu on väga tavapärased. Pärast nende pattude vältimatut tegemist kasutatakse rahaannetusi kirikule jumala „määrimiseks” ja altkäemaksuna koguduse liikme südametunnistuspiina leevendamiseks.
Saatanal poe ealeski vaja läinud reegliraamatuid, sest vitaalsed loodusjõud on alati hoidnud inimest patusena ning valmina säästma iseend ja oma tundeid. Siiski on püütud kõigutada tema meelerahu tema hinge päästmiseks, mis on selgeks näiteks selle kohta, kui väärkasutatud on väljend järeleandmine ja sundus tänapäeval.
Loomulikult on seksuaalne aktiivsus satanismis soositav, kuid on ilmselge, et nii palju ruumi antakse sellele kirjanduses just oma seisukohtade südi kaitsmise eest. On ju mõistetav, et kui enamikku inimestest nende religioon seksuaalselt represseerib, siis väärib iga selle vastu astuv kirjatükk aukohale ajalehe esiküljel.
Kui mistahes muu toote või idee müümine võib ebaõnnestuda, siis seks on ses suhtes erand – see müüb alati. Põhjus peitub selles, et kuigi tänapäeva inimesed teadvustavad endale seksi kui normaalset ja vajalikku tegevust, peavad nad oma alateadvuses seda ikka veel religiooni poolt taunitud tabuks. Teadagi, et mida enam midagi taunitakse, seda suurem on selle vastu huvi. Seksi teemal vassimine on põhjustanud selle, et kirjatükid saatanlikest vaadetest soojätkamisele jätavad varju kõik muu satanismi kohta kirjutatu.
Seks ei köida satanisti rohkem, kui mis tahes muu iha. Nagu ühenduses muudegi naudingutega, valitseb satanist seksi üle, mitte vastupidi. Ta pole mingi perversne tegelane, kes ootab vaid võimalust röövida mõne noore neiu süütus, ega ka mitte alaarenenud luuser, kes vargsi sekspoodides „räpaseid” ajakirju piilumas käib. Kui pornograafia suudab ta vajadusi rahuldada, ostab ta vastava ajakirja ilma valehäbita ning vaatab seda süütundeta oma vabast ajast.
„Me peame tunnistama tõsiasja, et inimene on selle pideva surve all väärastunud ning seetõttu peame tegema kõik, et tema patuseid ihasid leevendada, et ta selles uues ajastus metslooma kombel ringi ei tormaks,” lausub hüvakäeraja usuvend teda usutlevale satanistile. „Kui me nüüd tunnistame, et need ihad on loomulikud, siis miks neid ikka veel jätkuvalt häbiväärseteks pidada?” vastab selle peale satanist. Kas pole mitte nii, et need valgusreligiooni tegelased näevad hapusid viinamarju selles religioonis, mille valisid satanistid, samal ajal, kui nemad ise valisid usu, mis neile lõbusid keelab? Ja kui nad nägid tõtt, kas ei tahtnud nad, et ka neile langeks osaks natuke rohkem naudinguid, kuid kartuses mingis mõttes häbisse langeda, ei julge nad seda tunnistada? Võib – olla nad kardavad, et inimesed, kes kuulevad satanismist, ütlevad iseendale: „See ongi minu jaoks – miks mina peaksin järgima religiooni, mis keelab mulle nii paljut, mida ma niikuinii teen, kuigi selles ju midagi halba pole?” Ja satanistid arvavad, et just nii see ongi
On palju tõendeid selle kohta, et olemasolevad religioonid loobuvad päev päeva järel üha rohkematest oma naeruväärsetest piirangutest. Isegi kui kogu religioon põhineb karskusel vastandina naudingutele (nagu see peaks olema), ei jää sellest kivi kivi peale, kui ta tänapäeva inimese vajadustele vastavalt ümber kohandatakse. Seega miks anda kannuseid surnud hobusele ?
Satanismi juhtmõte on nauding karskuse asemel … kuid mitte mingil juhul sundus.
INIMOHVRI VALIKUL
Ohverdusrituaali oletatav põhjus on värskelt tapetud ohvri veres sisalduva energia atmosfääri paiskamine, mille abil suurenevad maagi võimalused edu saavutamiseks.
Valge maag eeldab, et veri sisaldab elujõudu. Seega on elujõu kinkimine tema jaoks parim viis jumalatele või deemonitele meelt mööda olla. Võttes arvesse ka asjaolu, et surev olend toodab külluses adrenaliini ja muid biokeemilisi aineid, tekib nende kõigi koosmõjul võimas kombinatsioon.
Kuna valge maag soovib inimese tapmisele järgnevatest probleemidest hoiduda, ohverdab ta tseremooniate käigus südamerahuga loomi, linde ja muid „madalamaid” olendeid. Tundub, et vastupidiselt tavalistele inimestele ei tunne need haletsusväärsed vagatsejad mingit süüd mitteinimese elu võtmise pärast.
Asja tuum peitub aga järgnevas: kui maag on oma nime vääriline, on ta piisavalt osav vabastamaks vajaliku jõu omaenese kehast selle asemel, et kasutada tõrgest ja vääritut ohvrit.
Vastupidiselt kõigile kehtivatele maagiateooriatele ei toimu jõu vabanemine mitte verevalamisel, vaid olendi agooniahoogudel. Samasugune bioenergia vallandumine toimub ükskõik milliste emotsioonide ekstreemse kulminatsiooni, näiteks orgasmi, pimeda viha, surmahirmu, kurvastamise ja muu taolise korral. Vabal tahtel on neist lihtsamini kättesaadavam orgasm ja raev , samuti kurbus . Teadupärast on kaks pidevalt käepärast olevat emotsiooni (orgasm ja raev) kristlaste poolt inimeste alateadvusesse maetud kui patused. Seega pole ime, et valged maagid tundeid summutada püüdes vaevaliselt ringi koperdavad ja oma süütunnet enesega kui veskikive kaasas lohistavad!
Maagide praktiseeritav absurd vajaduses tappa süütu elusolend rituaali haripunktis on ilmselt nende varjatud kurjus mille on esile kutsunud energia laadimine. Need vaesed puuduliku teadvusega tolad, kes kutsuvad endid nõidadeks ja maagideks, üritavad rakendada surmaagooniat – raiuda pigem kitsel või kanal pea otsast kui julgeda „jumalateotuslikult” Jehoova (keda nad eitavad) palge ees masturbeerida! Selliste müstiliste argpükside ainus võimalus end rituaalselt väljendada toimub läbi kellegi teise surmaagoonia (tegelikult nende enese). Selle asemel, et lubada endale jõudu, mis tekitab ise elu! Valguse rajal kõndijad on tõega külmad ja surnud! Pole ime, et need „müstilise tarkuse” itsitavad vinninäod peavad kaitsvas ringis seisma ja „kurjad” jõud üksteise järel rivistama, vältimaks mitte rünnaku ohvriks langemist, sest üks hea orgasm nähtavasti tapaks nad!
Satanistlikes rituaalides kasutatav inimohver ei vihja sellele, nagu oleks tegu jumalate meelehea valmistamisega. Ohver on hävitatud sümboolselt, nõiduse või needuse kaudu, mis pöördudes viib füüsilise, vaimse või emotsionaalse hävinguni, olemata maagile atribuudi tähendusega.
Ainsad põhjused, miks satanist ohverdaks inimest, oleksid maagi viha vabastamise needuse panemiseks ja – tähtsam neist – kõrvaldada täiesti talumatu ja surma vääriv indiviid.
Mitte mingil tingimusel ei ohverdaks satanist last või looma! Sajandeid on hüvakäeraja järgijad lobisenud väikeste laste ja iharate neitsite oletatavatest ohverdamistest diabolistide poolt. Sellised verd tarretavama panevad kirjeldused on alati küsitava autentsusega ning pärinevad kahtlastest allikatest. Paraku püsivad sellised üldised tõekspidamised satanistide tegutsemisviiside kohta kangekaelselt tänapäevani, nagu kõik muud pühad valed, mida seniajani tingimusteta aktsepteeritakse!
Sellel miks satanist ei teeks iialgi midagi taolist, on selged ja loogilised põhjused. Inimene – loom – on satanistile jumalus. Lihaliku eksistentsi puhtaim vorm väljendub loomades ja samuti lastes , kes pole kasvanud küllalt suureks, et oma loomulikke vajadusi eitada. Nad võivad tajuda aistinguid, millest keskmine täiskasvanu unistadagi ei oska. Seepärast peab satanist neid pühaks, teades, et neilt loomulikelt, looduslikelt maagidelt oleks palju õppida.
Satanist kardab Argathi koolkonna üldist kommet – jumala tapmist. Samavõrd kui inimene on loonud jumalaid oma kujutuses, vihkab keskmine inimene oma sisemust. Ohverdatakse jumal, kes tegelikult on ohverdaja ise. Satanist ei vihka ennast ega midagi, mille eest ta seisab! Seepärast ta ei vigasta kunagi tahtlikult looma ega last.
Tekib küsimus, keda siis tegelikuks inimohvriks pidada ja kuidas peaks otsustama sellise isiku üle. Vastus on brutaalselt lihtne. See, kes sulle on ülekohut teinud ja selleks üle piiri läinud, põhjustades sulle või su lähedastele teadlikult probleeme. Lühidalt – inimene, kes tahab saada neetud oma tegude kaudu.
Kui inimene kisendab soovist saada hävitatud oma laiduväärt tegude kaudu, on su moraalne kohustus talle seda võimaldada. Isikut, kes kasutab iga võimalust teisi mõnitada, kutsutakse tihti eslikult sadistlikuks. Tegelikult on ta eksiteel masohhist, kes töötab enesehävitamise suunas. Põhjus miks inimesed su kallal vägivallatsevad, on kartus sinu või su ideede ees või ka lihtsalt su õnne pahakspanemine. Kui sa paiskad oma needuse, on nad nõrgad, ebakindlad ja väga ebastabiilsel pinnasel, saades ideaalseks inimohverduseks.
Mõnikord võivad su needuse ohvri tõelised valeteod lihtsalt märkamatuks jääda, eriti kui nimetatud isik tõsiselt läbi kaalub, et kui õnnetu ta tegelikult on. Pole kerge taastada vastase kahjulikke samme ja neid olukordi õigeks seada, kus ta midagi valesti teinud on.
Ideaalne ohver võib olla emotsionaalselt ebakindel, kuid samavõrd võivad ta ebakindluse riukad sinu rahu või su reputatsiooni kahjustada. Vaimuhaigus, närvid läbi, neuroosid, lagunenud perekond, õe – venna rivaalitsemine jmt on ad infinitum olnud mugavad vabandused ebavooruslike ja vastutustundetutele tegudele. See kes ütleb, et me peame proovima mõista neid, kes muudavad süütute elu kannatuseks, aitavad kaasa ühiskondliku vähkkasvaja arengule! Selliste raevukate inimeste eestkostjad väärivad iga nahatäit, mida nad oma süüdistajatelt saavad!
Hullud koerad lastakse maha, kuigi nad vajavad palju rohkem abi, kui inimesed, kes ajavad suust vahtu välja, kui eesmärgiks on irratsionaalne käitumine! Lihtne on öelda: „Ja siis!? Need inimesed on ebakindlad, seega pole nad võimelised mind vigastama .” Kuid fakt jääb faktiks – andes neile võimaluse vastu hakkamiseks, hävitaksid nad sinu!
Järelikult on sul (sümboolne) õigus neid hävitada, ja isegi kui su needus kutsub esile nende tegeliku hävingu, ole rõõmus, et oled vabastanud maailma ühest nuhtlusest. Kuigi su edu või õnn võib kedagi häirida, ei võlgne sa kellelegi midagi! Nad on loodud sinu jalge alla trampimiseks! Kui inimesed peaksid ise oma tegude tagajärgedega arvestama, mõtleksid nad rohkem!
ELU PEALE SURMA
EGO TÄIENDAMISE KAUDU
Inimene kardab, et ta ühel päeval sureb . Surma lähenedes on muud loomad teadlikud, et nad surevad, aga kuni surmahetkeni pole kindel, kas nad tajuvad oma peatset lahkumist siit ilmast. Ja isegi siis nad ei tea täpselt, mida surm kaasa toob. Tihti öeldakse, et loomad surevad uhkelt, hirmu või vastupanuta. See ilus idee peab vett vaid siis, kui surm on vältimatu.
Haige või vigastatud loom võitleb lõpuni. Nii võima elutahe ja võitlusvaim oleks ka inimesel, kui ta ainult poleks nii kõrgelt arenenud.
Hästi on teada, et paljud inimesed surevad niisama, allandmise ja huvipuuduse tõttu. See on mõistetav, kui surija on parandamatult haige. Aga asi pole tihti selles. Inimene on laisaks muutunud. Ta on õppinud kergema vastupanu teed minema. Isegi enesetapp on muutunud paljudele vähem ebameeldivaks, kui ükskõik milline muu patt. Selles saab süüdistada ainult religiooni.
Enamikus religioonides on surma peetud suureks vaimseks ärkamiseks, milleks end kogu maise elu jooksul usinasti ette valmistatakse. See mõte on meeltmööda neile, kes pole olnud oma eluga rahul. Kellele elu kõiki rõõme on pakkunud, see kardab surra. Vähemalt nii peaks olema. Elutahe laseb vitaalsel isikul vältimatu surma järel elada lihalikus olekus.
Ajalugu näitab, et inimesed, kes on oma elu mõne idee nimel ohvriks toonud, on just selle nimel vastu pidanud. Usujuhid ja poliitikud on läbi aegade kavalalt oma plaane teostanud. Näidates oma kaasjooksikutele märtrit kui säravat näidet, kõrvaldavad nad terve mõistuse arusaama, et tahtlik enesehävitus käib kõigi loomade loogika vastu. Märterlikkus ja isikustamata kangelaslikkus pole satanistile aususe ja puutumatuse, vaid lauslolluse võrdkuju. See ei kehti loomulikult olukordades , kus ohus o lähedaste turvalisus. Kuid millegi nii ebaisikustatu eest suremine nagu poliitika või usk, on mõeldud masohhistidele.
Elu on suur mõnu, surm aga suur kasinus. Oma maise eksistentsiga rahul olevale on elu vaid pidu, kuid kellelegi ei meeldi healt peolt lahkuda. Kui inimene naudib oma olemasolu maa peal, ei lahku ta nii lihtsalt mingisugust surmajärgset elu elama, millest ta pealegi midagi kindlat ei tea.
Idamaade müstilised usundid õpetavad inimest hoiduma igasugusest teadlikust tahtest edu saavutada, et nad võiksid lahustuda universumi kosmilises teadvuses ja teha kõik, et hoiduda heast ja tervislikust eneserahuldamisest või ausast uhkusest maistes võimalustes!
On huvitav märkida, et neil aladel, kus seda tüüpi usundid vohavad, pole materiaalsed väärtused kuigi lihtsalt kättesaadavad. Sellepärast peabki valitsev religioon oma järgijates õhutama materiaalsuse taunimist ning hoiduma märgistusest, millega on seotud kindel hulk materiaalsete väärtuste saavutamise tähendusest. Selliselt saab inimesi rahulikuks sundida ning õpetada hindama neile määratud saatust ja vara, olgu seda siis kui tahes vähe.
Satanism kasutab paljusid silte. Kui need poleks nimed, mõistaksid väga vähesed meist siin elus üldse midagi ja peaksid seda kõike vähem tähtsaks. Tähendus sunnib tunnustama ja seda soovivad kõik, eriti Ida müstikud, kes proovivad kõigile tõestada, kuidas nad kauem kui keegi teine mediteerida või rohkem kaotust ja sellele järgnevat valu suudavad taluda.
Ida filosoofid jutlustavad ego lahtumisest enne, kui see jõuab pattu teha. Satanistile on arusaamatu selline ego, mis võiks ennast teadlikult eitada.
Maades, kes seda kasutatakse vaeste meelte rahustamiseks, on arusaadav, et ego eitamist õpetav filosoofia mängib tähtsat rolli – vähemalt võimulolijate jaoks, kellele masside rahulolematus kahjulik oleks. Kuid kui kellelgi on kõik võimalused saada materiaalselt kindlustatuks, aga valib ikkagi sellise mõtlemisviisi, siis on ta tõesti rumal!
Ida müstikud usuvad sügavalt reinkarnatsiooni. Isikule, kel pole selles elus praktiliselt midagi, meeldib väga võimalus, et ta on olnud eelmises elus kuningas või saab selleks järgmises – see leevendab ka vajadust respekti järele. Kui neil pole midagi, mille üle uhkust tunda, siis nad võivad lohutada ennast sellega, et selleks on järgmine elu. Kunagi pole juhtunud, et uuestisündi uskuja isa, vanaisa, vanavanaisa või keegi teine on olnud „hea karmaga” tänu sellele, et kuulub samasse usku ja rahvusesse kui tema kaasaegsed. Kuid miks elab ta siis puuduses, aga mitte nagu maharadža?
Usk uuestisündi kindlustab suurepärase fantaasiamaailma, kus inimene võib leida tee oma ego realiseerimiseks ja samal ajal väita, et ego on lahtunud. Seda toonitavad rollid, mida inimesed endale eelmistes eludes on valinud või tulevikus valivad.
Reinkarnatsiooni pooldajad ei vali alati kuulsusrikast isikut. Kui isik on kõrgelt tunnustatud ja konservatiivne , valib ta oma alter – ego täiustamiseks tihtipeale värvika lurjuse või gängsteri. Näiteks väga hea sotsiaalse staatusega naine võtab eelneva elu karakteriks hoora või kuulsa kurtisaani.
Kui inimesed oleksid võimelised lahutama ennast stigmast, mis on seotud ego täiustamisega, ei tunneks nad vajadust mängida selliseid enesepetmisemänge nagu usk taassündi, mis tegelikult tähendab loomulikku ego täiendamise vajadust.
Satanist usub täielikku rahulolusse egoismiga. Tegelikult on satanism ainuke usk, mis toetab selle suurenemist või julgustamist. Ainult siis, kui inimese ego on piisavalt täiustunud, võib ta oma enesehinnangut alandamata teiste vastu lahke ja meeldiv olla. Üldiselt peetakse kiitlejat egoistiks, tegelikult hoopleb ta aga oma vähenenud ego taastamiseks.
Usklikud on oma järgijaid võimu all hoidnud ego allasurumisega. Tehes järgijad endast viletsamaks, on nende jumala võimsus kindlustatud. Satanism julgustab oma järgijaid head tugevat ego arendama, sest see annab neile eneseusu , mis on vajalik elujõuliseks eksistentsiks.
Kui keegi on olnud kogu elu vitaalne ja on maise eksistentsi lõpuni võidelnud, siis on ego see, mis keeldub suremast isegi pärast ta lihaliku aja lõppu. Väikseid lapsi jumaldatakse nende elujanu tõttu. Näiteks olgu väike laps, kes keeldub magama minekust, kui toimub midagi põnevat. Ta tuleb voodist välja, hiilib trepist alla, piilub läbi kardina ja vaatab. Seesama lapselik elujõud lubab satanistil piiluda läbi pimeduse ja surma kardina, jäädes samas maa peale.
Satanismis pole kunagi eneseohverdust ülistatud. Sellepärast ei kortsuta satanistid ainult siis enesetapu peale kulmu, kui surm tuleb vabastusena ekstreemses olukorras ja ta teeb elu lõpetamise tervitatavaks muutuseks.
Usumärtrid ei võtnud endalt elu mitte sellepärast, et see oli neile väljakannatamatu, vaid selleks, et kasutada seda ülimat ohverdust usu suurendamise vahendina. Siinkohal peame nõustuma, et kiriku heaks sooritatud enesetapp on andestatud ja isegi soositud – kuigi nende kujutised peavad seda patuks , sest usumärtrid on olnud alati austatud.
Pigem on see veider , et ainult siis loevad usklikud suitsiidi patuks, kui see tuleb vabastusena.
USUPÜHAD
Suurim satanistlik püha on sünnipäev. See on otseses vastuolus muude religioonide pühadega, mis austavad eelkõige jumalat, kes on loodud nende antropomorfsete vormide kujutlustes, näitamaks, et nende väljamõtlejate ego pole päriselt maetud.
Satanist küsib „miks mitte olla aus? Kui sa lood oma kujutlusvõimega jumala, siis miks mitte luua jumal sellisena, nagu oled sina ise?” Igaüks on jumal, kui nõustub end ära tundma. Seega peab satanist oma sünnipäeva aasta tähtsaimaks pühaks. Üleüldse, kas sa pole õnnelikum fakti üle, et just sina sündisid, kui kellegi teise sünni üle, keda sa eluski pole näinud? Miks peaksid sa usupühade kõrval presidendi sünnipäevale või mõnele ajaloolisele päevale rohkem austust avaldama kui päevale, mil sind toodi siia, suurimasse maailma?
Hoolimata sellest, et mõnda meist pole ehk tahetud või vähemalt täpselt planeeritud, oleme me õnnelikud siinoleku üle, isegi kui see keegi teine seda pole! Sa peaksid ennast õlale patsutama, ostma, mida iganes soovid, kohtlema ennast kuningana (või jumalana), kes sa oled ja üldse pidama oma sünnipäeva nii suure toreduse ja tseremooniaga kui võimalik.
Peale sünnipäeva on kaks põhilist satanistlikku püha – Walpurgi öö ja Halloween (ehk kõigi pühakute eelõhtu).
St. Walpurgis, Walpurga või Walburga (oleneb tema mainimise kohast ja ajast) sündis Sussexis umbes seitsmenda sajandi lõpus või kaheksanda alguses. Ta õppis Windburnis, Dorsetis, kuhu varjus kahekümne seitsmeks aastaks. Oma onu St Bomiface ja venna St Wilibaldi nõudmisel rajas ta Saksamaal koos teiste nunnadega usukojad. Ta esimene ordu oli Bischfsheimi Maintzi diotseesi juures. Kaks aastat hiljem (754. A.D.) sai temast Benedictini nunnakloostri abtiss, samal ajal sai teine vend Winebald mungakloostri peaks. Peale Winebaldi surma (760) õnnestus tal venna asendajaks saada, säilitades mõlemad ülemjuhataja kohad surmani (25. veebruar 779) mõlemas majas. Ta säilmed viidi Eichstadti ja sängitati õõnsasse kivisse, millest immitses bituumeniõli (hiljem tuntud Walpurgi õlina) millele omistatakse haigusi raviv toime. Koopast sai palverändurite sihtkoht ning selle ümber ehitati võimas kirik. Teda mälestatakse eri aegadel , aga põhiliselt esimesel mail – ühel varaseima paganliku pidustuse ajal. Hämmastav, et seda mula oli tarvis vaid selleks, et seadustada tähtsaim paganlik püha aastas – kevadise pööripäeva haripunkt.
Mai eelõhtul peetakse kõikide deemonite ja viirastuste välja tulemist ning nende metsikut pidu, mis sümboliseerib viljastamist kevadisel pööripäeval.
Halloween – kõigi pühakute eelõhtu – leiab aset 31. oktoobrist 1. novembrini. Druiidide ajal oli see üks suuremaid Inglismaa tulefestivale. Šotimaal oli see seotud ajaga, mil surnute vaimud, deemonid, nõiad ja sortsid olid ebatavaliselt aktiivsed ja leplikud/soosivad. Paradoksaalselt sooritasid noored Halloweenil maagilisi rituaale oma tulevase abikaasa kindlaksmääramiseks. Külanoored tegelesid kärarikka lõbutsemise ja seksuaalse pidutsemisega, samal ajal kui vanemad inimesed hoidsid oma kodu kurjade vaimud, nõidade ja deemonite eest, kellel oli sel ööl eriline jõud.
Solstiitsiumid ja ekvinoksiumid on pühad, sest need kuulutavad aastaaja esimest päeva. Nende erinevus seisneb Päikese, Kuu ja seisvate tähtedesuhtes. Suvel ja talvel on solstiitsium, sügisel ja kevadel ekvinoktsium. Suvine pööripäev on juunis, talvine detsembris, sügisene septembris ja kevadine märtsis. Sõltuvalt kuu faasidest võivad pööripäevad aastast aastasse varieeruda päeva või paari jooksul, langedes üldiselt kuu 21. või 22. päevale. Peale neid päevi peetakse viis kuni kuus nädalat suuri satanistlikke pidustusi.
MUST MISSA
Pole midagi, mis oleks satanismiga rohkem seotud, kui Must Missa. Ütlus, et kõigi usutseremooniate blasfeemia pole midagi muud, kui kirjanduslik väljamõeldis, vajab kindlasti piiritlemist, kuid miski pole ka tõele lähemal.
Musta Missa tüüpiline tõlgendus on selline: keepi riietatud preester seisab altari ees, milleks on alasti naine. Naise jalad on laiali ja vagiina avatud. Ta väljasirutatud kätes on ristimata lapsukeste rasvast tehtud mustad küünlad ja ta kõhul peeker prostituudi vere või uriiniga. Altari kohal ripub ümberpööratud rist. Kolmnurksed tungalterast nakatunud leiva või mustaplekiliste naeriste tükid õnnistatakse kavakindlalt, kui preester libistab need altarineiu vagiinasse sisse ja välja. Siis loeb palvetaja rivi loitsu Saatanale ja erinevatele deemonitele. Sellele järgnevad tagurpidi loetud või nilbustega vürtsitatud psalmid . See kõik toimub põrandale joonistatud „kaitsvate” ja kitsendavate pentagrammide sees. Kurat ilmub alati innuka mehena, kelle õlgadel on musta kitse pea. Seejärel algab enesepiitsutamine, palveraamatute põletamine, cunnilingus , fellatio ja üleüldine tagumise poole suudlemine. Kõike seda tehakse rõvetsevalt Püha Piiblit tagurpidi lugedes ja risti peale sülitades! Eriti hea on veel see, kui rituaali ajal õnnestub veel mõni laps mõrvata, sest nagu igaüks teab on see satanistide lemmikharrastus!
Kui see kõlab vastikuna, siis on kirjeldusi Mustast Missast, kirikus vagaduse hoidmiseks lihtne mõista. Ükski „korralik” inimene ei eksiks poole valikuga inkvisitsioonile sellisest jumalateotusest teatamisel. Kiriku propageerijad tegid oma tööd hästi, informeerides publikut paganate , katarite, bogomillide ja templarite ketserlikest ja jälkidest tegudest, kes oma lõhestunud elutõlgenduste ja mõnikord ka ilmselgelt satanistliku loogika tõttu väljajuurimisele kuulusid.
Jutud satanistide poole röövitud ristimata lapsukeste mustal missal kasutamise kohta polnud ainult efektiivne propaganda , vaid need garanteerisid kirikule ka püsiva tulu ristimistasude näol. Kuulnud sellistest satanistlikest röövimistest, ei hoiduks ükski kristlasest ema oma lapse korralikust ristimisest, vaid kiirustaks sellega.
Inimese järgmine iseloomujoon ilmneb arvatavasti selles, et nilbete mõtetega kunstnik või kirjanik võis rakendada oma rõvedusearmastust ketserlike tegude kirjeldamisel. Tsensor , kes vaatab pornograafiat, et teada, mille eest teisi hoiatada, on keskaegsete satanistlike tegude üleskirjutaja (ja muidugi ka nende kaasaegsete ajakirjanikest koopiate) tänapäevane variant. Kuuldavasti on kõige täiuslikum pornograafia kogu Vatikanis!
Traditsioonilise musta missa ajal Kuradi tagapoole suudlemist peetakse tihti selle tänapäeva mõiste eelkäijaks, mis kirjeldab teisele egole meeldimise suhet, omandamaks talt materiaalseid väärtusi. Nagu kõik satanistlikud tseremooniad olid läbi viidud väga realistlikul või materialistlikul otstarbel , peeti oscularum infame (ehk häbisuudlust) tarvilikuks rohkem materiaalse, kui vaimse edu saavutamiseks.
Tavaliselt alati peetakse satanistlikku tseremooniat või teenistust Mustaks Missaks . Must Missa pole satanistide praktiseeritav maagiline tseremoonia . Satanist võib olla musta missa kui psühhodraama vormi teenistuses. Kaugemale minnes ei tähenda Must Missa seda, et selle läbiviijad on ilmtingimata satanistid. Must Missa on põhiliselt roomakatoliku kiriku teenistuse paroodia, aga seda võib vabalt rakendada ükskõik millise usutseremoonia puhul ning see on satanistidele oma ortodokssete riituste teotamisega vaid üleliigsus. Kõik tänapäevased usuteenistused on tegelikult vanade maa- ja lihakummardajate rituaalide paroodiad . Katsetes paganaid ebaseksuaalseteks ja –inimlikeks muuta muutsid usklikud hiljem nende algsete rituaalide tähenduse kenaks eufemismiks, mis nüüd on õige missa nime all. Isegi kui satanist peaks igal õhtul Musta Missat, poleks see rohkem paroodia, kui harda kirikuskäija puhul, kes „ kogemata ” võtab osa oma Mustast Missast – omaenda antiiksetest paganliku päritoluga ausatest ja emotsionaalsetest terviklikest riitustest.
Tseremoonia, mida nimetati Mustaks Missaks, pidi kahtlemata šokeeriv ja vägivaldne olema – selles peitus ka ta edu. Püha kiriku teotamine keskajal oli kohutav kuritegu. Kuid ka nüüd ei hülga kirik seda vägivaldset pilti, mis loodi inkvisitsiooni ajal. Traditsionaalne Must Missa pole diletandist või reeturist preestrile enam vägivaldne näitemäng nagu vanasti. Kui satanist soovib mõnitada, vaatab ta hoolega, et see poleks parodeerimisel moes. Niisiis astub ta tõega püha lehma peale
Tänapäeva Must Missa võiks teotada selliseid „pühasid ” teemasid nagu Idamaade müstitsism, psühhiaatria, psühhedeelne liikumine, ultraliberaalsus jms. Patriotismi ülistataks, drooge ja nende gurusid määritaks poriga, kultuurituid militante jumalikustataks ja kiriklike teoloogiate dekadentsile antaks saatanlik tõuge.
Satanistlik põhi on alati olnud katalüsaator üldiste tõekspidamiste muutmise vajalikul kahestumisel ja mõnel juhul võib Musta Missa laadne tseremoonia teenida kaugeleulatuvaid maagilisi eesmärke.
1666 . aastal toimusid Prantsusmaal seoses Francois Mansart ’ (trapetsoidi arhitekt , kelle plaani järgi hakati ehitama kummitustemaja – Versailles’ lossi) surmaga üsnagi huvitavad sündmused. Viimane võluv Saatana preestrinna Jeanne -Marie Bouvier (Madam Guyon) varjutas riiakat ja tundetut ärinaist Catherine Deshayes’d, keda tunti ka LaVoisin’i nime all. Ta oli kosmeetik , kes rabeles abortide tegemisega ja segas tapvaid mürke leedidele, kes soovisid vabaneda oma soovimatutest abikaasadest või armukestest, kuid sai Musta Missa süngest olemusest muinasjutulise idee.
Võib kindlalt väita, et 1666. aastal toimus esimene kommertslik must missa! St. Denis regiooni lõunaosas, mida nüüd tuntakse LaGarenne’i nime all, ostis LaVoisin kõrgete müüridega maja ja sisustas selle dispanserite, vangikongide, laborite ja … kabeliga. Varsti sai eelkirjeldatule sarnanevates teenistustes osalema pürgimine ja osalemine aadlike ja asjaarmastajatele auküsimuseks. Nendes tseremooniates sooritatud pettus on püsivalt jäädvustanud ennast ajalukku tõelise Musta Missana.
Kui LaVoisin 13.märtsil 1679 arreteeriti (Church of Our Blessed Lady of Good Tidings’i nimelises kirikus, muide), oli liisk juba langenud. LaVoisin’i alandavad üritused lämmatasid satanismi majesteetlikkuse paljudeks järgnevateks aastateks.
Lõbus ja mänguline satanism ilmus järgmiseks Inglimaal 18. sajandi keskel Medmanhami frantsiskaani sir Francis Dashwood’i Ordu näol, mida rahvasuu nimetas Põrgutule Klubiks. Tühistanud eelnevate sajandite missadel kasutatud vere, soolikad ja beebirasvast küünlad, juhtis sir Francis paljusid tollel perioodil teistele eeskujuks olevaid värvikaid ja ohutuid psühhodraama vorme. On olemas huvitav kõrvaljoon, mis puudutab sir Francist, ja mis pakub vihje Põrgutule Klubi atmosfääri kohta, nimelt grupp nimega Diletandi Klubi, mille asutajaks ta oli.
19. sajandil toovad valged maagid oma jõuetute katsetega teha musta maagiat satanismisse suured muudatused. See oli satanismi jaoks väga paradoksaalne aeg, mil kirjanikud Baudelaire ja Huysmans jt, kes hoolimata silmaga märgatavast kinnisideest kurja vastu, paistsid välja päris paid poisid. Kurat ilmutas rahvale oma luciferlikku olemust ning kujunes järk – järgult mingiks perekonnatuttavast härrasmehe tüübiks. See oli selliste tumedate kunstide „ekspertide” ajastu, nagu Eliphas Levi ja lugematud teised transmeediumid, kellel õnnestus oma hoolikalt vangistatud vaimude ja deemonitega ka paljude tänapäeva niinimetatud parapsühholoogide meeli köita.
Satanismi lähimalt puudutavad väljapoole suunatud märgid oli neopaganate riituste, mida viisid läbi MacGregor Mathersi Hermetic order of Golden Dawn ( Kuldse koidu alkeemiline ordu) ja Aleksander Crowley hilisem Hõbedase Tähe ordu (A. A. – argentium astrum) ja Idatempli Ordu (O.T.O. – Ordo Templis Orientis – Crowley äratõuge samanimelisest Saksa asutatud sektist(algselt 1902) ja selle mõningate samade põhimõtete praktiseerimine), mis paranoiliselt eitasid kõiki sidemeid satanismiga, hoolimata Crowley väljapakutud Metsalise olemusest. Kui Crowley parasjagu juhulikult mägedes ei roninud, veetis ta enamuse ajast pigem võluva luule ja maagilise abrakadabra tegelemisega, pealiskaudsete teadmiste kohta silmapaistva poosetajana ja viitis palju aega kuri olemisele. Nagu tema kaasaegne reverend Montague Summers, elas ka Crowley suurema osa oma elust keelt hammaste taga hoides , kuid ta järgijad on millegipärast võimelised igast ta sõnast esoteerilist tähendust välja lugema.
Nende ühingute alalised konkurendid olid seksiklubid, mis nimetasid endi aluseks satanismi – see arvamus püsib tänapäevani, ning tänu sellele oleme võlgu tabloidlehtedele.
Kui tuleb välja, et Must Missa arenes kirikupoolsest ilukirjanduslikust leiutisest rikutud kommertslikuks tegelikkuseks(?), psühhodraamaks diletantidele ja pildikummardajatele, ässaks kollase pressi varrukas … siis kus ta sobib kokku tõelise satanismi loomusega ja kes on praktiseerinud satanistlikku maagiat alates aastast 1666?
Vastust tuleb otsida mujalt. Kas kedagi peetaks satanistiks, kui ta praktiseerib satanismi selle õiges tähenduses või pigem taevalike veenjate ja hinnangu kujundajate vaatevinklist nähtuna? Tihtipeale on õigus nendel, kes ütlevad, et kõik raamatud Kuradist on Jumala sulaste kirjutatud. Seetõttu on ka üsna lihtne mõista, millised piirjooned said saatanakummardajad teoloogide väljamõeldiste kaudu. See eelkõige „kuri” karakter pole tingimata tõeline satanist. Samuti ei ole ka kammitsematu uhkuse või majesteetlikkuse kehastus, mis andis postpaganlikule kirikuisade maailmale kurjuse definitsiooni. Ta on selle asemel hoopiski hilisema ja rohkem planeeritud propaganda kõrvalprodukt.
Libasatanist on kogu tänapäeva ajaloo vältel endast alati märku andnud oma teisendatud jumalateotuslike Mustade Missadega, aga tõeline satanist pole nii lihtsalt ära tuntav.
Väita, et iga edukas mees ja naine Maal on enesele teadmata satanist, oleks liiga üldistatud, kuid janu maise edu järele ja sellest tulenev arusaam on kahtlemata põhjus, miks ka püha Peetrus pöidlad allapoole pööraks. Rikkal taevasse saada oleks sama raske, kui kaamelit läbi nõelasilma ajada. Kui armastus ja raha on kõige kurja juur , siis tuleb tõdeda, et enamik maailma mõjuvõimsamaid inimesi on satanistid. See kehtib ka finantseerijate, töösturite, pappide, poeetide, diktaatorite ja kõiksuguste arvamuskujundajate ning maiste feldmarssalite kohta.
Mõnikord selgub mingi saladuse „esiletulekul”, et mõned müstilised mehed või naised on sumanud mustades kunstides. Nemad, nagu kõik ajaloo „müstilised inimesed” muidugi toovad asjasse valgust. Rasputin, Zaraoff, Cagliostro, Rosenberg ja teised nende sarnased inimesed on lülid, vihjed – rääkides Saatana tõelisest pärandist mis ületab ka etnilised, rassilised , majanduslikud ja ajutised ideoloogiad. Satanist on alati maad valitsenud ja valitseb ka edaspidi, nimetagu teda siis ükskõik kuidas.
Üks on kindel – standardid , filosoofia, praktika jmt nendel lehekülgedel on Maa kõige eneseteadlikumate ja võimsamate inimeste teenistuses. Iga mehe ja naise selge ja looritamata mõistuse poolt motiveeritud salaunistustes elab ürgsaatanlik potentsiaal. Sarvemärk ei peaks nüüd vähestele, vaid paljudele kuulda olema ja maag peaks äratundmiseks esile tõusma.
(MAA)
BELIALI RAAMAT
MAA VALITSEMINE
Maagia suurim võlu seisneb tema esoteerilistes keerdkäikudes, mitte kasutusvõimalustes. Maagia ja mustade kunstide praktiseerimist varjavad kõige kiivamalt just need, kes väidavad end olevat sellistes asjades eksperdid. Kui lähim tee kahe punkti vahel on sirgjoon, siis läheks okultistidel sama hästi, kui labürindi ehitajatel. Tseremoniaalse maagia põhiprintsiipi on juba pikka aega arvatud skolastilise müstitsismi osakeseks. Seepärast muutub võimalik nõid ohvriks tähelepanu kõrvalejuhtimise kunstis, mida tema ise peaks kasutama! Analoogina võib võtta õpilase, kes arvas, et teades kõiki vastuseid, ei saa ta kunagi teistega sõbruneda.
Mis kasu on valelikkuse õppimisest, kui sellesse ei usuta? Paljud loomulikult usuvad, kuid käituvad siiski vastavalt loodusseadustele. See ei ole aga see, millele satanistlik maagia on rajatud. Põhiline on see, et suurem osa tekstist on materiaalsest maagiast.
Belial tähendab ilma isandata, sümboliseerides tõelist iseseisvust, enesekindlust, isiklikku täiust. Belial esindab Maa – elementi ja siit leiab kahe jalaga maa peal olija maagia – tõelise tuumaga , maagilise protseduuri – mitte kulunud müstilise vabastamise objektiivsetel põhjustel. Ära otsi enam. Siin on aluskivid!
SAATANLIK MAAGIA
TEOORIAS JA PRAKTIKAS
(definitsioonid ja eesmärgid)
Selles raamatus kirjeldatud maagia definitsioon on järgmine: „Maagia on tahtejõuga esile kutsutud muutus olukordades või sündmustes, mis tavameetoditel oleksid muutumatud.” See jätab isiklikele tõlgendustele märkimisväärselt palju võimalusi. Olgu öeldud, et need juhised ja protseduurid pole midagi muud, kui psühholoogia kasutamine kuni nad jõuavad tekstis kohani , mis tugineb teaduse poolt tundmata avastustele. Sel põhjusel ei ole üritatudki piirata selgitusi, mis on avalikustatud, et luua terminoloogiat. Maagia pole kunagi teaduslikult täiesti seletatav, aga teadust omakorda on läbi aegade alati maagiaks peetud.
Valgel ja mustal maagial pole mingit vahet, kui jätta välja silmakirjalikkus, süütundest tiivustatud õiglus ja valge maagi enesepetlikkus. Klassikaline religioosne traditsioon loeb valge maagi „headel” põhjustel altruistlikuks heategijaks, samas kui musta maagiat kasutatakse „halbadel” eesmärkidel eneseülendamiseks ja isiklikuks hüvanguks. Mitte keegi pole Maa peale tegelenud okultistlike õpingute, jooga , metafüüsika või muude valguse õpetustega ego rahuldamise ja isikliku jõu saamise tagamõtteta. Lihtsalt on nii, et samal ajal, kui mõned meist naudivad karedaid särke, eelistavad teised siidi ja sametit. Mis ühele on rõõm, on teisele valu, ning see kehtib ka hea ja halva kohta ning iga nõiakunstiga tegeleja on veendunud, et ta ajab õiget asja.
Maagia jaguneb kaheks: rituaalseks ehk tseremoniaalseks ja mitterituaalseks ehk manipuleerivaks. Rituaalne maagia seisneb formaalse tseremoonia läbiviimises vastavalt sisustatud alal ja kindlal ajal. Selle peafunktsioon on isoleerida muidu muuks otstarbeks kuluvad adrenaliinset ja emotsioonidest tingitud energiat ja muuta see jõuks, mida on võimalik jõuliselt üle kanda. See on puhtalt emotsionaalne, mitte intellektuaalne akt. Kõiksugune intellektuaalne tegevus peab aset leidma enne tseremooniat, mitte selle ajal. Seda tüüpi maagiat nimetatakse kõrgemaks maagiaks.
Mitterituaalne ehk manipuleeriv maagia, mida nimetatakse madalamaks maagiaks, on kavaldamine ja petmine eri seadeldiste ja lavastatud situatsioonide abil, mille tarvitamisel toimub tahtega kooskõlastatud muutus. Vanasti oleks seda nimetatud paeluvuseks, glamuuriks või kurjaks silmaks.
Enamik inkvisitsiooni nõiajahi ohvreid polnud nõiad. Sageli olid nad ekstsentrilised, seniilsed ja ühiskonda mitte sobivad vanad naised, või siis ebatavaliselt seksapiilsed naised, kes ajasid võimumeeste päid segi ja jätsid sealjuures vastamata nende lähenemiskatsetele. Tõelisi nõidu hukati haruharva ja kui nad ka kohtu ette toodi, oskasid nad võluda, mehi hurmata ja seeläbi oma elu päästa. Enamik tõelisi nõidu magasid inkvisiitoritega. Sealt tuleb sõna glamuur algpäritolu. Glamuuri vananenud tähendus on nõiavärk. Tänapäeva nõia tähtsaim omadus on võime ahvatleda või glamuuri kasutada. Sõnal paeluvus on samuti okultne tähendus, mis võrdub kurja silmaga. Isiku pilguga kütkestamine, teisisõnu paelumine oli tema kaetamine kurja silmaga. Siit tulenevalt – kui naisel oli võime mehi lummata, vaadati temale kui nõiale.
Nõia või maagi treeningu oluline osa on õppida efektiivselt vaatama. Et kellegagi manipuleerida , peab kõigepealt suutma teda kütkestada ja hoidma ta tähelepanu. Vaatamise käsu saab täita seksi, sentimentaalsuse, imestuse või kõigi kolme kombinatsiooni abil. Nõid peab ausalt otsustama millisesse kategooriasse ta loomu poolest kuulub. Esimene kategooria, milleks on seks, on enesestmõistetav. Külgetõmbav või seksapiilne naine peaks tegema kõik, mis on tema võimuses, et ennast maksimaalselt võrgutavaks teha ning kasutada seksi oma võimsaima tööriistana. Saavutanud oma atraktiivsuse abil mõne mehe tähelepanu, on ta vaba mehe tahte suunamisel. Teine kategooria on sentimentaalsus kuhu sobivad tavaliselt vanemad daamid. Sealhulgas on ka „küpsisetädi” tüüp, kes võib elada inimeste poolt veidi ekstsentriliseks peetuna väikeses maamajas. Lapsed on tavaliselt võlutud fantaasiast, millega ta nende maailma rikastab, ning noorukid otsivad ta üles elutarkade soovituste pärast, mida ta neile pakkuda oskab. Lapsed võivad oma süütuses tema maagilist jõudu tajuda. Kohandades seda pilti kenale väikesele naabrinaisele, võib ta rakendada kõrvalejuhtimise kunsti oma eesmärkide saavutamiseks. Kolmas kategooria on imestus. Siia võiks sobida välimuselt veider või kummaline naine. Imelikuks olemine töötab tema heaks nii, et ta võib manipuleerida inimestega lihtsalt seepärast, et nad kardavad temale mitteallumise tagajärgi.
Paljud naised sobivad enamasse kui ühte kategooriasse. Näiteks noor neiu, kes on värske, süütu ja samal ajal seksikas, kombineerib seksi ja sentimentaalsuse. Või femme fatale, kes kasutab seksapiilsust ja pahaendelisi kõrvaltoone, ühendab seksi ja imetluse. Peale oma omaduste hindamist on aeg valida millisesse kategooriasse või nende kombinatsiooni sobitakse, et neist siis sobivas vormis kasu lõigata.
Et olla edukas maag peab mees ennast samamoodi liigitama. Kena või seksuaalselt veetlev mees passib loomulikult esimesse, seksi kategooriasse. Teine sentimentaalsus sobib vanemale mehele, kellel võib olla metsatarga välimus. Mõnus vanaisa (tihtipeale räpane vanamees) võib samuti sinna kategooriasse kuuluda. Kolmandat tüüpi mehel võib olla tige või kuratlik olemus. Nagu eelnevalt kirjeldatud naisetüübid, nii peaksid ka kõik need mehed tegema oma eriliseks kaubamärgiks pilgu.
Nähtava kujutise kasutamine tundereaktsioonina on kahtlemata olulisim väiksema maagia praktiseerimise osa. See, kes ütleb, et välimus ei tähenda midagi on valel teel. Hea välimus pole ehk tõesti primaarne, kuid välimus kindlasti!
Teine oluline manipulatiivne faktor on lõhn. Pea meeles, et loomad kardavad ja umbusaldavad kõike, mis ei lõhna! Ja kuigi meie, inimloomad, võime väita seda, et meie otsused ei baseeru kuigivõrd teadlikul nuusutamisel, juhindume me siiski sama kindlalt lõhnade tajumisest, kui neljajalgsed. Kui sa oled mees ja soovid naist võluda, siis lase oma keha loomulikel eritistel tungida atmosfääri enda ümber ja tööta loomalikus kontrastis sotsiaalse viisakuse kestaga, mida sa kannad oma turjal . Kui sa naisena tahad meest lummata, ära karda , et võid „eksida” lihtsalt sellepärast, et su keha õlid ja lõhnad pole ära küüritud või su reite vahe pole kuiv ja steriilne. Need loomulikud lõhnad on loomulikud seksuaalsed stimuleerijad, mille eest emake loodus, oma maagilises tarkuses, aegsasti hoolt on kandnud.
Sentimentaalsed stimuleerijad on sellised aroomid , mis seonduvad meeldivate mälestuste ja nostalgiaga. Mehe armastus käib näiteks kõhu kaudu ja on selgelt tajutav küpsetamislõhnades! Sentimentaalset tüüpi nõiale on see üks kasulikumatest võludest. Sama lõbus pole peatuda noort daami võluda tahtva noore mehe tehnikal, kui naine oma kaluriküla lapsepõlvekodus jäi ilma lapsepõlverõõmudest. Arvestades madalama maagia reegleid, toppis ta endale tursa püksitasku ja lõikas vilju , mida suur armastus tihti pakkuda võib.
SAATANLIKE RITUAALIDE KOLM TÜÜPI
Satanistlikus maagias on liidetud kolme tüüpi tseremooniaid. Igaüks neist vastab ühele põhilisele inimtundele. Neist esimest me nimetame seksuaalrituaaliks.
Seksuaalrituaali nimetatakse tavaliselt armastuse võluks võik kütkeks. Selle rituaali mõte on luua iha selles, keda sa tahad, või kutsuda partner rahuldamaks oma ihasid. Kui sul pole mõttes küllalt kindlat isikut või inimtüüpi, kes kutsuks esile otsese erutuse, mis lõppeks orgasmiga, siis pole su tööl edu. Seda põhjustab see, et isegi kui su rituaal oli kogemata edukas, ei suutnud sa lõplikku võimalust kasutada stiimuli puudumise tõttu. On kerge segada võluvägi ja oma tegelikud motiivid loitsimiseks seksuaalse rahulduse saamise nimel.
Võlumine eneseülendamiseks ühenduses tseremoniaalse maagiaga kuulub, kas kaastunde või hävingurituaali kategooriasse, võimalik, et isegi mõlemasse. Kui sa tahad või vajad midagi nii palju, et ilma selleta kurvastad või oled ahastuses, kuid seda hankida lummuse või glamuuri teel, tekitamata kahju kellelegi teisele, siis võib sellest saada kaastunderituaal sinu jõu suurendamiseks. Kui sa soovid omadel põhjustel selle ära teeninud ohvrit needa või lõksu vedada, siis võid kasutada hävitusrituaali. Nende reeglitega tuleb arvestada, sest soovi täitmiseks valitud vale rituaal võib hoopis komplitseeritud probleeme tekitada.
Heaks näiteks on tüdruk, keda keegi järjekindel poiss pidevalt tülitab. Kui ta on omalt poolt teinud vaid natukene noormehe julgustamiseks, siis peaks ta teises ära tundma psühhovampiiri ja laskma tal mängida oma valitud masohhistlikku osa. Aga kui tüdruk on poissi kergemeelselt võlunud ja leiab end jahmunult kindla seksobjektina, siis pole tal süüdistada kedagi peale iseenda. Sellised harjutused on ego ülesupitused, sündinud süstematiseerimata ego eitusest, mis teeb sellised väikesed võlutrikid vajalikuks. Satanistil on piisavalt tugev ego kasutamaks nõidust iseenese seksuaalseks rahuldamiseks või mingi kindla jõu või edu hankimiseks.
Teist tüüpi rituaal on kaastunne . Kaastunde või sentimentaalse rituaali mõte on teiste või enese aitamine. Tervis, kodune õnn, materiaalsed rikkused ja õppeedu on vaid mõned olukorrad, kus kaastunderituaali kasutada annab. Võiks öelda, et seda liiki tseremoonia langeb tõelise helduse valdkonda, pidades meeles, et „ heldus algab kodust”.
Kolmas mõjuv jõud on häving. Hävingutseremooniat kasutatakse viha, pahameele, põlguse või eheda raevu puhul. See on tuntud, kui nõidus, needuse või hävitamise tegur.
Üks suurim eksitus rituaalmaagia kasutamisest on arvamus, et ohver peab uskuma maagia jõududesse enne, kui need võivad teda vigastada või hävitada. Mitte miski ei saa tõest veel kaugemal olla, kui see, et needusele kõige tundlikumad ohvrid on alati olnud selle suurimad pilkajad. Põhjus on hirmutavalt lihtne. Tundes end vaenlase poolt neetuna on tsiviliseerimata metslane esimene, kes jookseb lähima nõidarsti või šamaani juurde. Ähvardus, halva juuresolek ja usk needuse jõusse on temaga teadlikult, nii et ta võtab iga ettevaatusabinõu selle vastu kasutusele. Järelikult neutraliseerib ta kaastundemaagia abil kõikvõimaliku halva, mis võib temani selliselt jõuda. Selline inimene jälgib oma igat sammu ja ei jäta midagi kahe silma vahele.
Teisest küljest „valgustunu”, kes ei usu sellisesse „ebausku”, pagendab oma instinktiivse needusehirmu alateadvusesse, mille läbi kasvab sellest fenomenaalselt hävitav jõud, mis suureneb iga järgneva ebaõnnega. Mitteuskuja eitab loomulikult iga uue takistuse sidet needusega ja eriti iseenesega. See emotsionaalselt teadlik needuse olemasolu võimaluse eitus on just see tähtis koostisosa , mis tagab selle edu, läbi õnnetusi soodustava situatsiooni tekitamise. Paljudel juhtudel eitab ohver igasugust maagia mõju oma saatusele isegi oma surmaohkel – kuigi maag on niikaua täiest rahul, kuni ta soovitud tulemused ilmuvad . Tuleb meelde jätta, et pole mitte ükskõik, kes lisab su tööle tähenduse, niikaua, kuni töö tulemused on kooskõlas su tahtega. Üliloogiline seletus maagilise rituaali ja selle lõpptulemuse vahel on alati „kokkusattumus.”
Olgu maagial loov või hävitav eesmärk, sõltub selle tulemus ja edu ikkagi needuse või õnnistuse vastuvõtja tundlikkusest. Seksi või kaastunderituaali puhul aitab, kui vastuvõtjal on usku maagiasse, kuid nõiduse või needuse ohvrit on palju lihtsam hävitada juhul, kui ta ei usu sellesse! Seni, kuni inimesed teavad hirmu tähendust, vajavad na mooduseid, kuidas end selle hirmu vastu kaitsta. Mitte keegi ei tea kõike ja seni kuni on imestust jääb alati tundmatusehirm potentsiaalselt ohtlike jõudude ees. See loomulik tundmatusehirm, lumma lähim sugulane, sunnib loogilist inimest jääma oma seletuste juurde. Ilmselgelt on teadlane motiveeritud avastama oma imestusmeelega. Ja ikkagi (kahju, et ta nimetab ennast loogiliseks) on tihtipeale tema viimane, kes tunneb maagia põhiolemuse ära.
Kui usk ja ind võivad teha veriseid haavu kehale ligikaudselt sarnaselt oletatava Kristusega, siis nimetatakse neid stigmadeks. Need haavad ilmuvad ekstreemsest intensiivsest emotsioonist juhinduva kaastunde tulemusena. Miks peaks siis kahtlema hirmu ja õuduse äärmuslikus hävitusvõimes? Niinimetatud deemonitel on jõud hävitada liha sedasi käristades, nagu teoreetiliselt võib ka pihutäis tugevasti roostetanud naelu luua kelleski verd tilkuva ekstaasi, kui teda veenda, et ta sangarina ristile naelutatakse.
Seepärast ära kunagi ürita veenda skeptikut, kellele saa needuse panna tahad. Las ta irvitab. Tema valgustamine vähendaks ainult sinu võimalust edule. Kuula teda leebe enesekindluse ja teadmisega , et ta päevad on täidetud pideva rahutusega, kuigi ta näiliselt su maagia üle naerab . Kui ta on Saatana armulikkuse ees küllalt põlastusväärne, võib ta isegi surra – eks naergem!
HOIATUSSÕNA!
NEILE, KES VÕIVAD NENDE KUNSTIDEGA TEGELEDA
Osavõtt seksi- või iharituaalist: Kasuta täiesti töökindlaid nõidusi ja võlusid. Kui oled mees, pane oma erekteerunud liige himura rõõmuga naisesse. Kui oled naine, ava laialt oma niuded nilbe ootusega.
Osavõtt kaastunderituaalist: Otsusta juba ette ära, et sa ei kahetseks teistele osutatud abi selle hinnalisuse tõttu isegi siis, kui nende äsja leitud õnnistused su eesmärke tõkestama hakkavad. Ole tänulik asjade eest, mida maagia abil saavutad.
Osavõtt hävitusrituaalist: Enne needuse paiskamist ole kindel, et sa ei hooli, kas määratud ohver elab või sureb, ja põhjustanud hävingu pigem pidutse, kui kahetse.
PANE NEID REEGLEID HÄSTI TÄHELE VÕI SA NÄED (IGAL
JUHUL) OMA IHALUSTE ÜMBERPÖÖRDUMIST, MIS SIND PIGEM
VIGASTAB, KUI AITAB!
RITUAAL VÕI
„VAIMSE LAIENEMISE KAMBER ”
Maagiatseremooniat võib läbi viia nii üksi kui ka grupis , kuid mõlema eelised tuleks eelnevalt selgeks mõelda.
Rühmarituaal on sagedamini usu ja jõu rakendamine, kui privaattseremoonia. Ühisele filosoofiale pühendunute kokkukutsumine on vältimatu, et kindlustada usaldus maagiasse. Selle eest on hoolitsenud paganlik religioon. Kui religioonist saab järjekindlalt üksildane olukord, jõuab see eneseeitamise valdkonda, mis käib ühte sammu asotsiaalse käitumisega.
Seetõttu peaks satanist üritama otsida teisi, keda neisse rituaalidesse kaasata.
Mõnikord aitab maagi needuse- või hävitusrituaalil see, kui tema ihad teiste liikmete kaasabil võimendatud saavad. Sellisel tseremoonial ei ole midagi, mis võiks segada rituaali selle osa läbiviimist, kus esmatähtsad on viha ja väljavalitud ohvri sümboolne hävitamine.
Teisest küljest oleks sobilik privaatselt läbi viia kaastunderituaali (võimalik pisarate häbenemine) ja seksirituaali (Võimalik piinlikkusetunne masturbeerimisel ja orgasmi saavutamisel).
Rituaaliruumis pole kohta eneseteadvusele, välja arvatud juhul, kui sellel on mängitavas rollis oluline osa. Näiteks altarina teenival naisel tõstab häbitunne seksuaalset energiat.
Isegi isiklikus rituaalis peaksid esialgu standardsed kutsed ja stsenaarium saama rakendatud enne intiimfaasidele mõtlemist ja tegutsemist. Rituaali formaalset osa võib läbi viia samas ruumis, kus toimub isiklik töötamine, kuid samas ka nii, et formaalne osa teostatakse ühes, isiklik teises kohas. Riituse algus ja lõpp peavad aga toimuma sümboolseid esemeid ( altar , karikas jms) sisaldava rituaalkambri piirides.
Tseremoonia formaalne algus ja lõpp on kui dogmaatiline mittevaimne sümbol, mis lahutab rituaalsed toimingud välismaailmast, sest rituaali kambris tuleb rakendada kogu tahet. See tseremoonia osa on kõige olulisem teadvusele, sest rituaal nõuab „laienemise kambri” efekti loitsude, küünalde, kellade ja muu välisega, et saavutataks seisund, milles saab oma kujutluste projitseerimisel ja kasutamisel enda heaks tööle panna puhtad ja jõulised ihad.
Satanistliku templi „vaimse laienemise kambrit” võiks pidada ajutise teadmatuse tekitamiseks – seda kujutavad enesest kõik usulised tseremooniad! Erinevus on selles, et satanist teab, et ta praktiseerib ettekavatsetud teadmatuse vormi arendamaks korralikult oma tahet samal ajal, kui muud usklikud seda ei tea – ja kui mõni isegi teab, praktiseerib ta taolist eneseeitamisvormi, mis välistab selle äratundmise. Tema ego on tema meeltesse juurutatud religioossete tõekspidamiste tõttu liiga vankuv, et lubada tal nõustuda selliste asjadega nagu ennast maksma panev ignoreerimine!
SAATANLIKU
MAAGIA KOOSTSOSAD
A. Iha
Rituaali esimene koostisosa on iha – tuntud ka motiivi, kiusatuse või emotsionaalse vajaduse nime all. Kui sa tõsimeeli ei soovi mingit lõpptulemust, ei peaks sa ka selles suunas töötada üritama.
Sellist asja nagu töö „praktiseerimine” pole olemas. Ainus võimalus, kuidas maag saab teha „trikke”, nagu näiteks elutuid objekte liigutada, on tugev emotsionaalne vajadus seda teha. Kui maag tahab saavutada võimu teistele maagiliste vägitegudega muljet avaldades, peab ta alustuseks oma võimetele käegakatsutava tõestuse leidma. Satanistlik arusaam maagiast aga ei leia rahuldust oma oskuste teostamises.
Satanist toimetab oma rituaale selleks, et kindlustada oma ihade täitumine. Ta ei raiskaks oma aega, jõudu ega tahet millegi nii vähest tõestusjõudu nõudva tegevuse peale, nagu selleks oleks maagia abil pliiatsi veeretamine vms. Teetassi õhku tõstmiseks kuluv energia hulk võib olla piisavalt suur jõud, et panna mingi idee hulga inimeste pähe teisel pool maakera ja viia need sinu tahtega kooskõlla. Satanist teab, et isegi kui sul õnnestub tass laualt õhku tõsta, peetakse seda niikuinii mingiks odavaks trikiks. Sellepärast kasutab ta traate, peegleid ja muid seadmeid, juhuks kui tekib vajadus objekte õhku tõsta ning hoiab seeläbi oma jõudu eneseülendamiseks. Kõik „andekad” meediumid ja „valged” müstikud praktiseerivad oma pimedate ja vaikivate kaaskondlastega tavalist rakenduslikku lavamaagiat. Iga vähegi kompetentne lavamaag, karnevalitööline või mustkunstnik võib sama efekti esile kutsuda, kuigi võib – olla ilma vastava silmakirjaliku „spirituaalse” ülepaisutuseta.
Väike laps õpib, et kui ta midagi väga soovib, saab see tõeks. See on tähendusrikas. Soovimine viitab ihale, samas on palvetamine seotud kartusega.
Pühakiri on lõhkunud soovi lõbutseda, himustada ja ahnitseda. Ole nagu laps, ära suru alla oma soove, et sa ei kaotaks sidet tulega – maagia teostumise esimese osaga. Lase end juhtida kiusatusse ja võta seda, mis ahvatleb, kui vaid saad!
B. Ajastus
Igas edukas olukorras on üks olulisim koostisaine õige ajastus. Maagiarituaali läbiviimisel võib ajastus tähendada edu või ebaedu isegi suuremal määral. Võlu või nõiduse, needuse või nõiduse paiskamiseks on parim aeg, kui su sihtmärk on võimalikult vastuvõtlik. Ükskõik kui tugevatahteline keegi on, on ta loomulikult magades maksimaalselt passiivne. Selle tõttu ongi parim aeg maagilise energia paiskamiseks märklaua suunas, kui ta on unes .
Magamistsükli mõningaid perioode peetakse välismõjudele vastuvõtlikumaks, kui teisi. Kui isik on normaalselt päevast väsinud, magab ta nagu kott kuni ta mõistus ja keha on välja puhanud. Sügav uni kestab neljast kuni kuue tunnini, sellele järgneb unenägudega uni, mis kestab kahest kolme tunnini või ärkamiseni. Unenägudega une ajal on mõistus välistele või alateadlikele mõjudele tundlikum.
Eeldame, et maag soovib nõiduda kedagi, kes tavaliselt uinub kell 11 õhtul ja tõuseb kell 7 hommikul. Efektiivseim aeg rituaali sooritamiseks oleks siis kell 5 hommikul ehk kaks tundi enne ärkamist.
Olgu siinkohal rõhutatud, et maag peab olema oma võimete tipul, kui ta oma rituaali ajal edastavat ja siduvat osa esindab. Traditsiooniliselt on nõiad ja sortsid ööinimesed ja see on täiesti mõistetav. Sest milline oleks veel parem aeg elamiseks, et samal ajal saata mõtteid neist teadmata magajatele! Kui inimesed ainult oleksid teadlikud ideedest, mis süstitakse neile une ajal! Uneaeg on paljuski tuleviku sünnipaik. Suured mõtted avalduvad ärkvelolekul, ja mõistus, mis säilitab need teadlikult, peab paljut esile tooma. Kuid äratundmata mõtete poolt vallutatut juhitakse olukordadesse, mida hiljem tõlgendatakse saatuse , Jumala tahte või õnnetusena.
On ka muid aegu päevas, mis teevad inimese maagi tahtele vastuvõtlikuks. Unistamise ning igavuse aeg on sisendamiseks viljakad perioodid ja ka need, kui aega on üleliia.
Kui su needuse sihiks on naine, ära unusta menstruaaltsükli tähtust. Kui mees poleks oma mahasuruvas evolutsioonis niivõrd nüristunud, teaks ta nagu kõik neljajalgsed, millal on naine kõige seksuaalsem. Odavate opiaatide poolt saastatud mehe koon pole tavaliselt võimeline selliste erootiliste lõhnade välja nuuskimiseks. Isegi, kui ta oleks õnnistatud piisavalt tugeva haistmismeelega, eemaldaks naine endalt lõhna suure hulga parfüümidega, et katta ja summutada „patust” aroomi või kõrvaldada avastus täielikult tugevate deodorantide summutava toime läbi tegevuse.
Kõigist neist heidutavatest asjaoludest hoolimata on mees ikkagi huvitatud ihaldatuks või tõrjutuks saamisest – olenevalt sellest, milliseks parasjagu kujuneb naise kehas toimuvates keemilistest muutustest tingitud alateadlik mõjutus, mis kujutab enesest tundlikke haistmisorganeid mõjutavaid signaali.
Kuid milline oleks neljajalgsete puhul see kogus, mis oleks piisavaks stiimuliks, kasutamaks neid jõude teadlikult ja saamaks kerge šokk lükantroofia (hundiks moondumise kunst ) läbielamisest. Muidugi on ka kergem tee ja selleks tuleb lihtsalt tundma õppida ihaldatava naise menstruaaltsüklit. Just vahetult enne ja peale tsüklit on naised seksuaalselt enim vastuvõtlikud. Selle aja raames peab maag leidma sobiva hetke, mil valvsuse minetanud „sihtmärgile” seksuaalse alatooniga mõtteid pähe „istutada”.
Mehe peale loitsu panemise juures on õige hetke valik nõidadele palju keerulisem ülesanne. Kuna mees oma seksuaalsetes soovides on märksa järjepidevam kui naine (kuigi on ka palju naisi, kelle seksuaalne iha on sarnane või tihti suuremgi), ei ole ajastamine mehe puhul nii määrava tähtsusega. Iga mees, kes end seksuaalsest energiast sõna otseses mõttes tühjaks pole pumbanud, on vilunud nõiale nn istuvaks märklauaks. Kevadisele pööripäevale järgnev aeg avaldab mehe seksuaalsusele aga rohkem mõju ja mees käitub ka sellele vastavalt. Siiski, kui nõid mehe silmades rahutust märkab, peab ta rohkem vaeva nägema ja oma maagiat täie jõuga kasutama.
Kui nüüd mõni kartlik hing peaks küsima, kas niisuguse nõiakunsti eest kaitset polegi, vastatagu talle nii: „Jah, siiski on end võimalik kaitsta, kui mitte kunagi ei maga, mitte kunagi ei unele, mitte kunagi mõtetes ringi ei uita ja mitte kunagi avatud meeltega pole. Vaid siis oled sa maagia jõu eest kaitstud.”
C. Ettekujutus
Nooruk, kes lõikab hoolikalt puukoorde südant, milles on tema ja ta armastatu nimetähed; väike poisu, kes tundide kaupa joonistab kannatlikult oma ettekujutust kaunitest autodest; väike plika , kes heldinult kussutab oma kätel kaltsudesse mähitud nukku ja kujutleb, et see on tema oma kallis laps – need on andekad nõiad ja sortsid, loomupärased maagid, kes kasutavad ära maagia koostisosa, mida nimetatakse ettekujutuseks ning millest sõltub iga rituaali edukus.
Lapsed, kes ei tea, et nad omavad kunstiannet või muid loovvõimeid, kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks omaenda loodud kujutlust , samal ajal kui „ tsiviliseeritud ” täiskasvanud on oma loovpüüdluste suhtes palju kriitilisemad. Seepärast suudabki „ primitiivne ” maag kasutada oma maagiliste tseremooniate edu pandina savinukku või robustset joonistust. Tema jaoks on ta kujutis just nii täpne, kui on vaja.
Kõik, mis tingib rituaali ajal emotsioonide tugevnemise, aitab kaasa selle rituaali edule. Ükskõik milline joonistus, maal, skulptuur , kirjutis, foto, riietusese, lõhn, heli, muusika, elav pilt või kavandatav situatsioon, mis seondub käimasoleva tseremoonia eesmärgiga, on maagile suureks abiks.
Ettekujutus on püsiv meenutus, intellekti hoidmise vahend, ehtsa asja asendaja . Ettekujutusega saab manipuleerida, seda saab elustada, parandada ja luua täielikult maagi tahtest sõltuvalt ning ettekujutuse abil loodud kava saab retseptiks, mis juhib reaalsuseni.
Kui sa soovid nautida seksirõõme kellegagi, kelle oled välja valinud, tuleb luua ihaldatav situatsioon paberile või lõuendile pildina või kirjutisena või muul moel nii tõetruult kui võimalik, et seda olulise osana tseremoonias kasutada.
Kui sul on materiaalseid soove, tuleb soovitavate esemete kujutisi üksisilmi vaadata, ümbritseda end nende lõhnade ja häältega – tuleb luua aluspõhi, mis meelitaks ligi sinu soovitud eset või situatsiooni.
Et oma vaenlast edukalt hävitada, pead sa nad hävitama asendaja kaudu! Teda peab tulistama, pussitama, haigeks tegema, põletama, purustama , uputama või lõhki rebima kõige värvikamal ja tõetruuma moel! On lihtne mõista, miks Hüvakäeraja religioonid kortsutavad kulme elavate olendite piltide tegemise peale (viide ühele kümnest käsust). Maagi kätes olev kujutis on võimas reaalsuseni viiv vahend, mis on seega esoteerilise spirituaalsuse täielik vastand.
Üks kena maagiasse uskuv Kreeka noormees soovis endale naist, kes vastaks ta kõikidele nõudmistele. Ja siis olles sisse võetud sellisest olematust objektist, mis eksisteeris vaid ta unelmais, asus ta oma soovidele vastavat imeväärset olendit kivist välja raiuma. Töö tehtud armus ta sellesse niivõrd sügavalt, et kivi muutus elavaks ja surelikuks lihaks. Seeläbi sai maagihakatis Pygmalion osa suurimast maagilisest metamorfoosist ning imeilus Galatea oligi tema oma.
D. Siht
Üks sagedamini kahe silma vahele jäetav maagia osis on edukale lõpule suunatud jõudude akumuleerimine ja nende siht.
Üldiselt sooritavad liiga paljud maagi- ja sortsuhakatised ja asuvad siis läbematult oma töö edukaid tulemusi ootama. Sama hästi võiks nad oma eesmärkide nimel lihtsalt põlvitada ja palvetada, sest selline saavutuste läbematu ootamine vaid nullistab ära igasuguse õnnestumise võimaluse. Enamgi veel – sellise suhtumisega on kahtlane, kas üleüldse õnnestub kontsentreerida piisavalt energiat, et saaks sobilikku tseremooniat läbi viia.
Pidevalt mõelda või kaevata selle situatsiooni üle, millel rituaal põhineb, ainult garanteerib selle nõrgenemise, mis peaks olema rituaaliga juhitud jõud, teda hajutades ja lahjendades. Kui püstitatud soov on saanud piisavalt tugevaks , et kasutada maagiat selle täideviimiseks, siis iga pingutus toetamaks selle soovi rahuldamist tuleb teha RITUAALI AJAL – MITTE enne või pärast rituaali.
Rituaali eesmärk on vabastada maag üleliigsetest mõtetest, mis võivad teda segada, kui neil pikemalt peatuda. Mõtisklemine, unistamine ja pidev plaanitsemine põletab emotsionaalset energiat, mida tuleks selle asemel koondada dünaamiliselt kasulikuks jõuks, sest ärevus ja rahutus vähendavad märgatavalt rituaalide produktiivsust.
Nõid, kes loitsib, oodates läbematult telefonikõnet oma armastatult, puudustkannatav maag, kes ootab Saatana õnnistust kui nõeltel istudes, endale osakssaanud ebaõigluse pärast kurvastav mees, kes oma õnnetuks tegijat needis ja nüüd pikaksveninud näoga mööda teed longib, endal ebaõnnestumisest kulm kortsus , on tüüpilised näited valesti suunatud emotsionaalsest energiast.
Pole ime, et valge maag kardab needuse tagasipöördumist pärast tema poolt lausutud kurja loitsu! Needuse tagasipöördumine süütunde käes vaevlevale needuse panijale peaks olema kindel just tänu neile süümepiinadele!
E. Tasakaalustusfaktor
Tasakaalustusfaktor on selline maagia osis, mis loeb naudingutele ja lõbudele suunatud loitsudes tunduvalt rohkem kui needuse saatmisel. See on pealtnäha tühine ja tähtsusetu, ent siiski äärmiselt oluline.
Vaid vähesed maagid tunnevad täielikult tasakaalustusfaktori kunsti. Lihtsustatult öeldes on see teatud isiklike ja situatsiooniliste asjaolude arvestamine oma maagilises töös, saavutamaks oma eesmärki kergemini ja efektiivsemalt. Teades oma piire tundub eneseanalüüsiga tegelemine võib-olla veider. Kuid näib nii vaid sellele, kes on võimeline võimatut korda saatma. Ta ehk ei tea seda, aga paljudes olukordades võib eneseanalüüsist sõltuda edu või ebaedu.
Kui sa oma töödes kõrgema või madalama maagia vallas pidevalt ebaõnnestud, võiksid mõelda järgmistele asjadele. Kas pole sa valesti suunatud ülepaisutatud ego ohver, kes ihaldab midagi või kedagi, mis on asjaolusid arvestades küllaltki ebareaalne? Kas pole sa andetu, muusikalise kuulmiseta inimene, kes üritab maagia abil saavutada kiiduväärset tunnustust oma ebamusikaalsele lauluhäälele? Kas pole sa isikupäratu glamuuritu naine, kel on liiga suured jalad ja kole nina, sealjuures veel vinniline nägu ja tohutu ego ning selle kõige juures üritad sa tagajärjetult panna endasse armuma kena noort filmitähte? Kas pole sa jämedakoeline, matslik, ropusuine puseriti hammastega logard, kes himustab noort ja kaunist striptiisitari? Kui nii siis õpi selgeks tasakaalustusfaktori reeglid või vastasel korral jääd luuriks elu lõpuni!
Selleks, et viia tasakaalu oma soovid ja võimalused, on vaja üsna suurt oskust ning väga paljudel ei õnnestugi aru saada, et parem pool muna, kui tühi koor. Krooniline luuser on ikka ja alati see, kes omamata midagi ja saamata võimalust teenida miljonit, loobub nördinult ka viiekümne tuhande teenimisest.
Maagi võimsaim relv on iseenese tundmine , oma ande, võimaluste, füüsiliste veetluste, puuduste ja paljude muude näitajate tajumine ning oskus neid ära kasutada. Mehel, kel pole midagi omalt poolt pakkuda, kuid kes ilmub eduka mehe ette suurejooneliste nõuannete ja suure jõukuse lubadusega, on sama palju võimalusi kui kirbul, kes ronib mööda elevandi jalga ülespoole eesmärgiga elevant ära vägistada!
Püüdlik Maag, kes petab iseennast, arvates, et piisavalt tugev töö juhib isegi maagilisest tasakaalutusest hoolimata alati edule, unustab olulise kuldreegli: maagia on nagu loodus ise ja edu maagias nõuab lähenemist, mis on loodusega harmoonias, mitte vastuolus.
SAATANLIK RITUAAL
A.
PUNKTID, MID PEAKS TEADMA
ENNE RITUAALI ALUSTAMIST

Rituaali juht seisab kogu rituaali kestel näoga altari või Baphomet’ sümboli poole, kui pole määratud teisiti.

Kui on võimalik, peaks altar seisma läänepoolse seina vastas.

Rituaalidel, mida juhib üks inimene, pole preestri roll tähtis. Kui aga tseremoonial osaleb rohkem kui üks inimene, peab üks neist tegutsema preestrina. Privaatsel rituaalil järgib eestvedaja (juht) preestri juhtnööre.

Kui preestrit kehastav inimene lausub sõnu Shemhamforash või Hail Satan, kordavad rituaalist osavõtjad neid tema järel. Pärast rituaalist osavõtjate vastust preestri hüüdele Hail Satan! lüüakse gongi

Alates tseremoonia algust tähistavast gongilöögist kuni gongilöögini rituaali lõppedes ei ole lubatud vestelda ega suitsetada.

Beliali raamat sisaldab satanistliku maagia ja rituaali põhialuseid. Enne osalemist Leviathani raamatul põhinevatel rituaalidel on kohustuslik enne Beliali Raamatu läbilugemine ja sellest arusaamine. Kui sa pole sellega hakkama saanud, ei makse järgnevast 13 juhisest mingit edu loota .
B.
RITUAALI 13 JÄRKU

Rituaaliks riietumine.

Süüta küünal ja kata kinni kõik väljast tulevad valgusallikad (aknad jmt.). Altarist vasakule ja paremale paiguta pärgamendid nagu on ette nähtud.

Kui altarina kasutatakse naist, peab tal olema kindel asend – pea lõuna, jalad põhja poole.

Õhu puhastamine – selleks lüüakse kella.

Preester loeb Leviathani Raamatust valju häälega ette „Saatana appikutsumise” ja „Põrgulikud nimed”. Rituaalidest osavõtjad kordavad preestri järgi iga põrgulikku nime.

Hõbepeekrist joomine.

Vastupidi kella seieri liikumissuunale osutab preester mõõgaga igale koordinaatpunktile kompassil ja kutsub välja austatud Põrgu kroonprintse: Saatana lõunast, Luciferi idast, Beliali põhjast ja Leviathani läänest.

Palvetamine ( palvus ) fallosega (juhul kui seda kasutatakse).

Preester kutsub Saatana välja olenevalt tseremoonia iseloomust (tüübist): iha, kaastunne, hävitus.

Personaalse riituse puhule on 10. punkt eriti tähtis. Üksindus sobib hästi kõige salajasemate soovide väljendamiseks, tagasihoidlikkust ei tohi olla. Oma soove peab väljendama ääretu kiindumuse ja pühendumusega. Selle punkti juures võetakse inimese soovid vastu selle poolt, kellele need olid adresseeritud (s.t. Saatanale).

Kellegi kutsumine himuratel eesmärkidel või seksuaalset naudingut pakkuva situatsiooni loomine
Lahku altari juurest ja mine, kas samas ruumis või kuskil mujal sellisesse kohta, mis on kõige sobilikum selle rituaali teostamiseks. Siis kasuta ükskõik milliseid kujutisi, mis kujutavad võimalikult täpselt soovitavat situatsiooni. Mäleta, et sul on viis meelt kasutada ning ära piira oma kujutlust ainult ühega nendest. Siin on vahendid, mida võid kasutada (kas üksinda või ükskõik kuidas kombineeritult):

graafilised pildid (näiteks joonistused, maalid jmt)

kirjutatud kujutised (näiteks lood, näidendid, ihade kirjeldused jmt)

iha näitlemine otseselt või kujundite kaudu, kasutades mistahes abivahendeid

lõhnad, mis on seotud ihaldatava isiku või situatsiooniga

hääled, mis aitavad tekitada asjaga seotust tugeva kujutluspildi
Selle rituaali sammuga peaksid kaasnema tugevad seksuaalsed emotsioonid. Kui vajalikud kujutlused on omandatud, peaks võimalikult tugev orgasm olema selle sammu kliimaksiks. See kliimaks peaks olema saavutatud ükskõik milliste masturbatoorsete või autoerootiliste vahendite abil, juhul kui neid läheb vaja. Kui orgasm on saavutatud, naase altar juurde ja jätka rituaali 11. sammuga.

Et tagada abi või edu sellele, kellele kuulub sinu sümpaatia või kaastunne (sina ise kaasa arvatud)
Püsi altari läheduses ja hoides meeles võimalikult elavat kujutist isikust, keda sa aidata soovid (või intensiivsest enesehaletsusest), ning esita oma soov, kasutades omi sõnu. Kui su tunded on piisavalt ehtsad , kaasnevad nendega pisaratejoad, millel tuleks lasta vabalt voolata. Kui see vaimne harjutus on tehtud, jätka rituaali 11. järguga

Vaenlasele hävingu esilekutsumine
Ole altari juures, välja arvatud juhul, kui kujutluspilt tekib lihtsamini mõnes muus kohas, näiteks ohvriga otseselt seotud paigas. Luues ohvrist kujutluspilti, valmistu talle andma hävitavat lööki moel, mis sulle endale enim sobib. Selleks sobivad alljärgnevad moodused:

nõelte või naelte torkamine vaenlast kujutavasse nukku; nukk võib olla valmistatud riidest , vahast, puust, mõnest juurviljast vm,

vaenlase hävingut kujutava pildi joonistamine,

vaenlase hävingu kirjalik kirjeldamine

detailne monoloog, milles kirjeldad, kuidas sa oma vaenlast hävitad, mis temaga juhtub jne

kõigi eelkirjeldatud meetodite kombineerimine
Intensiivsus, kalkuleeritud viha ja põlgus peavad olema selle tseremoonia lahutamatud osad ning ei tohi teha mingit katset seda katkestada enne kui paisutatud energia on maagi tuntavalt ära kurnanud. Kui selline kurnatus saabub, asu järgima 11. järku.
11. (a) Kui palved on eelnevalt kirjalikult pärgamendile kirjutatud, loeb preester need valjusti ette ja põletab pärgamendi küünlaleegis. Peale iga soovi ettelugemist lausutakse „Shemhamforash!” ja „Hail Satan!”.
(b) Kui palved esitatakse suuliselt, esitavad tseremooniast osavõtjad need kordamööda preestrile. Seejärel kordab preester palvet oma sõnadega (kasutades sõnu, mis on tema jaoks stimuleerivamad). Peale igat palvet lausutakse Shemhamforash ja Hail Satan!
12. Nüüd loeb preester ette sobiva Eenoki Võtme, mis peaks tõendama tseremooniast osavõtjatele truudust Pimeduse Jõududele.
13.Helistatakse kella õhu saastamiseks (vastupidiselt tseremoonia algusele, kus helistati kella õhu puhastamiseks ), preester lausub tseremoonia viimased sõnad: „Saagu nii!”
RITUAALI LÕPP
C.
RITUAALIS KASUTATAVAD LISAVAHENDID
RIIETUS
Meessoost osavõtjad kannavad musti talaare. Peas on lubatud kanda talaari kapuutse, mis soovi korral võivad katta nägu. Näo katmise eesmärk on see, et rituaalist osavõtja saaks vabalt näo abil oma tundeid väljendada. See väljendab ka osavõtjate vastastikust tähelepanu kõrvalejuhtimist.
Naissoost osavõtjad kannavad seksuaalselt väljapaistvaid rõivaid. Vanemad naisterahvad kannavad üleni musta riietust . Kõik osavõtjad kannavad Baphomet’, Saatana pentagrammi või kohaliku sekti kujutisega amulette. Talaarid pannakse selga juba enne rituaalikambrisse sisenemist ja neid kantakse kogu rituaali vältel. Mehed võivad talaaride asemel kanda ükskõik millist musta riietust. Must on rituaaliriietuse põhivärv, kuna see sümboliseerib Pimeduse Jõude. Naised kannavad seksuaalselt tähelepanu äratavaid rõivaid stimuleerimaks meessoost osavõtjate tundeid, mis seeläbi aitavad kaasa bioelektrilise energia pingestumisele ja tõstavad adrenaliini tunnete väljaelamiseks, mis omakorda kindlustab tulemusliku rituaali.
ALTAR
Inimese esimeseks altariks oli elav ihu ja veri. Inimese loomulikud instinktid ja eelistused olid need põhitegurid, mille alusel tema uskumused ja religioon üles ehitati. Hiljem, kui religioonid muutsid inimese loomulikud kalduvused patusteks, muudeti ka tema esialgne altar kivist ja metallist koosnevaks massiiviks. Satanism on pigem ihule kui hingele suunatud usk. Seepärast kasutatakse satanistlikul tseremoonial tihtipeale ka ihulist altarit (s.t. inimest). Altar on tseremoonia keskseks kohaks, millele on koondunud osavõtjate tähelepanu kogu tseremoonia vältel.
Satanistlike rituaalide ajal kasutatakse altarina alasti naist, kuna naine esineb juba looduses passiivse vastuvõtjana ning ühtlasi esindab ta Maa Emana pidevalt evolutsiooni jätkumist. Naine, kes on altariks, ei pea rituaalidel olema ilmtingimata alasti. Ta võib olla ka riietatud või siis ainult osaliselt rõivastatud. Kui rituaali sooritab naine üksinda, ei ole tarvis teist naist altarina kasutada. Kui rituaalil naist altarina ei kasutata, võib kõrgendatud tasapinda, kus naine tavaliselt lamab , kasutada mõne muu rituaaliks vajaliku abivahendi paigutamiseks. Suurema inimeste arvuga rituaalides võiks tarvitusele võtta spetsiaalsed trapetsikujulised alused, kus naine altarina peal lamaks (u 1m kõrge, 2m lai). Kui see on ebapraktiline või on tegemist privaatsete tseremooniatega, võib altari, s.t. naise paigutamiseks kasutada ükskõik millist alust. Kui naist kasutatakse altarina, võib tseremooniaks vajalikud abivahendid panna altari kõrvale lauale, et preester need vajadusel kätte saaks.
BAPHOMET’ SÜMBOL
Babhomet’ sümbolit kasutasid templirüütlid Saatana väljendamiseks. Läbi aegade on seda kutsutud mitme eri nimega, nagu näiteks Menderi Sokk, Tuhande Noore Sokk, Juuda Sokk, ent kõige sagedamini vahest nn Patuoinas. Baphomet esindab Pimeduse Jõude, mis on tihendatud soku (oina) sümboliseeriva viljakusega. Baphomet’ sümbol – pentagramm – kujutab inimest, kes on ümbritsetud viisnurkse tähega. Pentagrammi kolm nurka on seejuures suunatud ülespoole, kaks allapoole. Pentagramm sümboliseerib inimese hingelist loomust. Et satanism esindab eelkõige inimese kehalisi instinkte või teisisõnu hingelise loomuse vastandit, on pentagramm kooskõlla viidud soku pea kujutisega. Soku sarved sümboliseerivad korduvust või mitmekordsust. Sarved on valmis kaitseks eemalt tulevate ohtude eest (suunatud väljapoole). Teised kolm nurka on suunatud sissepoole, moodustades kolmnurga. Sümboleid ümbritseva ringjoone ümber paiknevad heebrea kujundid , mis pärinevad Kabala müstilisest õpetusest, hääldame välja sõna Leviathan, mis on samastatav Saatanaga ning tähendab madu, kes elas veega täidetud kuristikus. Need heebrea kujundid on vastavuses sümboli tähe viie nurgaga . Baphomet’ sümbol asetatakse seinale altari kohale.
KÜÜNLAD
Satanistliku rituaali käigus kasutatavad küünlad kujutavad Luciferi valgust ehk teisisõnu põrguvalgust. Luciferi kutsutakse veel ka valguse kandjaks , valgustuseks, elavaks leegiks, põlevaks ihaks ja koopa valguseks. Satanistlikul rituaalil on lubatud kasutada üksnes musti ja valgeid küünlaid. Kunagi ei tohi olla rohkem kui üks valge küünal, musti võib seejuures kasutada nii palju, kui vaja (näiteks tseremooniaruumi piisavaks valgustamiseks, kuna välisvalgust pole lubatud kasutada). Vähemalt üks must küünal asetatakse altarist vasakule, sümboliseerimaks Pimeduse Jõude ja Kurakäerada. Teised mustad küünlad paigutatakse vastavalt vajadusele ja soovile. Üks valge küünal paigutatakse altarist paremale, väljendamaks valgete maagide silmakirjalikkust ja avaldamaks protesti Hüvakäeraja käijate vastu. Peale küünalde ei tohi kasutada ühtki teist valgusallikat.
KELL
Nii rituaali algust kui ka selle lõppu tähistatakse närve vapustava kellahelinaga. Preester helistab kella üheksa korda, keerates end kellaosutite liikumisele vastupidises suunas ning suunates kellaheli kompassi nelja eri ilmakaare poole. Seda tehakse üks kord enne rituaali algust, et puhastada õhk kõigist välishelidest ja veel kord rituaali lõppedes, et tegevust pingelisemaks muuta ning mõjuda saatust imiteeriva finaalina. Kella heli peaks olema pigem väga vali ja läbitungiv kui pehme ja tilisev.
PEEKER
Satanistlikul rituaalil kasutatav peeker kujutab endast nn Ekstaasi Peekrit. Peeker võib olla valmistatud ükskõik millisest materialist. Vaid kuld pole sobiv. Kulda on alati seostatud nn. valgete uskude ja Taevariigiga. Peeker võib olla mingist metallist, klaasist savist vms. Kõige parem on hõbepeeker. Peekrist joob kõigepealt preester seejärel üks tema abiline. Privaatsel rituaalil joob peekrist rituaali läbi viiv inimene.
ELIKSIIR
Paganate kasutatava stimuleeriva vedeliku, ehk Elu Eliksiiri on kristlased praeguseks selle tegelikust algotstarbest eemaldanud . Kreeka keeles tähendab eliksiir püha jooki. Algselt joodi paganlikel rituaalidel likööri, selleks et rahustada ja süvendada tseremoonia käigus tekkivaid tundeid. Satanismi puhul ei ohverdata oma jumalat, nagu seda tehakse paljudes teistes uskudes. Satanistid ei kasuta sümboolset kannibalismi (kristlik armulaud ) ja kasutavad kristluses kasutatavat püha veini selle esialgse tähenduse kohaselt, s.t. satanistlikuks rituaaliks vajalike tunnete stimuleerimiseks. Ei pea jooma tingimata veini. Kasutada võib ükskõik missugust jooki, mis täidab Elu Eliksiiri põhieesmärki – ergutab ja annab jõudu.
Ekstaasi peekrist tuleb Elu Eliksiiri juua kohe pärast seda, kui on esitatud palve Saatanale, et ta end ilmutaks.
MÕÕK
Võimu (jõu) mõõk sümboliseerib agressiivset jõudu. See on põhiliselt mõeldud preestri käe pikenduseks või tugevduseks (võimsamaks muutmiseks). Mõõgaga preester žestikuleerib ja kasutab seda millelegi osutamiseks. Sarnaselt mõõgale satanismis on teiste maagiliste rituaalide puhul kasutatud näiteks võlukeppe jmt. Mõõka hoiab enda käes vaid preester. Saatana väljakutsumise osutab ta sellega Baphomet’ sümboli poole. Mõõka kasutatakse ka muudel puhkudel, näiteks nelja Põrguprintsi välja kutsumiseks vm. Kui pärgamendile kirjutatud palve on ette loetud, torkab preester sellest mõõgatera läbi ja hoiab seejärel küünlaleegi kohal kuni kirjutis on hävinud. Rituaalist osavõtjate palveid kuulates ja ise neid korrates hoiab preester mõõka osavõtjate pea kohal (nagu traditsioonilisel rüütlikslöömisel). Kui näiteks privaatseks rituaaliks ei ole võimalik mõõka hankida, võib selle asendada ka pika noaga, pilliroost kepiga vms.
FALLOS
Fallos on paganluse viljakuse sümbol, mis sümboliseerib generatsiooni, mehisust ja agressiooni. Fallos on eliksiiri kõrval teine vahend, mille Kristus on tabuks muutnud. Kaoliikluses on fallosel nn püha vee pritsija tähendus. Maja pühitsemisel (õnnistamisel) hoiab üks preestri abilistest mõlemas käes fallost ja raputab neid kaks korda järgemööda iga ilmakaare suunas. Fallosena võib kasutada ükskõik millist mehe suguorganit meenutavat eset. Selle võib ka ise valmistada (puidust, savist, vahast vms), Fallos on vajalik üksnes organiseeritud grupirituaalidel.
GONG
Gongi kasutatakse Pimeduse jõudude esilekutsumiseks. Gongi peab lööma üks kord pärast seda, kui rituaalist osavõtjad on preestri järgi korranud sõnu Hail Satan!. Gong on vajalik üksnes organiseeritud grupirituaalidel. Gongil peaks olema täiuslik ja võimas kõla.
PÄRGAMENT
Satanismis kasutatakse pärgamenti, kuna selle orgaanilised omadused sobivad loodusega. Soovitatav on, et pärgament oleks valmistatud lambanahast. Kunagi ei tapeta looma sel eesmärgil, et kogu tema keha või osa sellest kasutada satanistlikul rituaalil. Seepärast oleks soovitatav tappa loom näiteks toidu tegemiseks ja nahka näiteks hiljem rituaalil pärgamendina kasutada.
Kui rituaali tarvis pole võimalik pärgamenti hankida võib selle asendada tavalise paberiga. Pärgament on vahend, mille kaudu kirjalik teade või palve hävitatakse küünlaleegis ja saadetakse edasi Saatanale. Palve kirjutatakse pärgamendile või paberile, preester loeb selle valjusti ette ning pärgament (paber) põletatakse kas musta või valge küünla leegis.
Kirjalikud avaldused jaotatakse nii: needused või hävitused pannakse preestrist paremale, õnnistused temast aga vasakule poole.
(VESI)
LEVIATHANI RAAMAT
RAEVUTSEV MERI
Vaatamata kõigile sõnatutele protestidele teispoolsuse , emotsionaalse ekstaasi lendlevate kõrguste ja raevutseva ahastuse kihude vastu, võib edu saavutada ainult rääkimise kaudu. Kui maagiline tseremoonia on tehtud selleks, et allutada kõik aistingud teadlikkusest, siis selle saavutamiseks peab kasutama vajalikke häälitsusi. Kindlasti on tõsi, et teod räägivad rohkem kui sõnad, kuid sõnad saavad tihtipeale mõtete aluseks.
Võib-olla kõige märkimisväärsem puudus minevikus trükisõnas kirjeldatud maagia elluviimisel on emotsioonide puudus, mis on asendatud pealetükkivusega. Üks autorile teadaolev maag lõi ise loitsu, aga tal lõppesid sõnad otsa just siis, kui ta oli jõudnud kulminatsioonini. Teades, et ta peab hoidma oma emotsioone kõrgel, improviseeris ta oma loitsule sõnu juurde. Esimesed, mis tal suust tulid, olid salmid Rudyard Kiplingi luuletustest. Nii sai ta oma viimase adrenaliinipuhanguga lõpetada töö, mis kujunes küllalt efektiivseks.
Manamised, mis siin järgnevad, on tehtud kindlameelsuse kuulutamiseks. Seepärast puudub neis pinnapealsus ning õõnes heategevuslikkus. Leviathan – suur meresügavuste draakon mühiseb nagu raevutsev meri ja need hüüded on tema kohtuotsused.
HÜÜE SAATANALE
In nomine Dei nostri Satanas Luciferi exelsi!
Saatana, Maa valitseja, kõiksuse kuninga nimel käsin ma pimeduse jõude anda oma vägi mulle!
Avage Põrgu laiad väravad ja tõuske esile kuristikest, et tervitada mind kui oma venda (õde) ja sõpra!
Pakkuge mulle naudingut, millest ma räägin!
Olen su nime omaks võtnud! Ma elan kui metsalised väljadel, tundes rõõmu lihalikust elust! Ma ülistan õiglasi ja nean näruseid!
Kõigi Sügavike Jumalate nimel, ma käsin, et kõik, millest ma räägin, läheks täide!
Astuge esile ja vastake oma nimedele , kinnitades mu soove!
OH, KUULAKE NEID NIMESID!
PÕRGULIKUD NIMED*
Abaddon Euronymous O-Yama
Adramelech Fenriz Pan
Ahpuch Gorgo Pluto
Ahriman Haborym Proserpine
Amon Hecate Pwcca
Apollyn Ishtar Rimmon
Asmodeus Kali Sabazios
Astaroth Lilith Sammael
Azazel Loki Samnu
Baalberith Mammon Sedit
Balaam Mania Sekhmet
Baphomet Mantus Set
Bast Marduk Shaitan
Beelzebub Mastema Shamad
Behemoth Melek Taus Shiva
Beherith Mephistopheles Supay
Bilẻ Matztli T’an-mo
Chemosh Mictian Tchort
Cimeries Midgard Tezcatlipoca
Coyote Milcom Thamuz
Dagon Moloch Thoth
Damballa Mormo Tunrida
Demogorgon Naamah Typhon
Diabolus Nergal Yaotzin
Dracula Nihasa Yen-lo Wang
Emma-O Nija
___________________________________________________________________________
*Põrgulikud nimed on esitatud tähestikulises järjekorras lihtsalt selleks, et neid oleks lihtsam lugeda.
Neid nimesid lugedes võib hüüda kas kõiki või siis ainult enda jaoks olulisemad.
Hüüdes vaid osa nimedest , tuleb need siinesitatud loetelust eraldi välja kirjutada ning seada sellisesse järjestusse, et nende hüüdmine oleks foneetiliselt mõjusam.
LOITS NAUDINGU ESILEMANAMISEKS
Tõuse esile, oo suur Sügavike Valitseja ja kinnita oma ilmumist. Olen suunanud oma mõtted kõrgemale leegitsevatest mäetippudest, mis säravad üha suurenevates naudinguhetkedes ning kasvavad innukalt ülimas toreduses.
Saada teele see ihar naudingute saadik ning las mu pimeda iha rõvedad unelmad saavad teoks mu tuleviku tegudes ja tegemistes.
Saatana Kuuendast Tornist saabub märk, mis ühenduses sisemise jõuga mõjutab lihast ja luust keha, mida ma kutsun.
Ma olen kogunud märgid ja panen valmis oma vahendid selleks, mis tuleb ja minu loomingu kujutis luurab nagu vangistatud basilisk, oodates oma vabastamist.
Nägemus muutub tõeks ning läbi mu ohvrianni saavad esimese dimensiooni nurgad aluseks kolmandale.
Mine välja, öö tühjusse (päevavalgusse) ja torka läbi see meel, mis vastas mõtetega, mis juhatasid nilbe hülgamise radadele.
(Mehed) Mu vars on torkamiseks! Mu mürgi läbitungiv jõud purustab selle meele pühaduse, mis on kasutu lõbuks; ja nagu seeme on langenud, nii hajub selle suits keerlevas ajus kangestades selle abitusse nagu ma seda soovin! Suure jumala Paani nimel saagu minu mõtted mu ihade lihalikeks tegudeks !
Shemhamforash! Hail Satan!
(Naised)Mu niuded on leekides! Mahlade tilkumine mu agarast praost toimib nagu õietolm sellele uinuvale ajule ning meel, mis ei tunne naudingut pöörleb hullutavast tõukest. Ja kui mu võimas lainetus on möödas, algavad uued rännakud; ja see liha, mida ma veel ihaldan, saab minu omaks. Paabeli Hoora, Lilithi ja Hecate nimel – saagu mu ihad tõeks!
Shemhamforash! Hail Satan!
LOITS HÄVINGU ESILE MANAMISEKS
KUULAKE! Mu kättemaksu võimsad hääled pihustavad õhu vaikuse ning püsivad raevu tugisammastena väänlevate madude tasandike kohal. Olen muutunud mind takistanu mädaneva keha tükkide koletislikuks hävitamise masinaks.
Mind ei pane kahetsema see, et minu kutsed ratsutavad võimsa tormi tiibadel, mis mitmekordistab mu armutu viha torke.. Ja suured mustad limased kogud tõusevad soolakatest aukudest ja paiskavad välja oma katku tema äbarikku ajju.
Ma kutsun välja hukatuse saadiku, et ta lõikaks karmi naudinguga mu ohvrit. Vaikne on see hääletu lind, kes toitub tema ajust , kes mind takistas, ning tema agooniat saadavad valukarjed, mis olgu hoiatuseks neile, kes püüavad mind segada.
Abaddoni nimel! Oo, ilmuta ja hävita tema, kelle nime annan ma sulle märguandena!
Oo, võimsad öö vennad, kes te mu meele heaks teete, kes te sõidate Põrgu tuliste tuulte turjal, kes te elate Saatana soosingus. Ilmutage endid! Näidake end temale, kes ta kannab mädanevat meelt, mis liigutab mulisevat suud ning pilkab õiglast ja tugevat! Rebige see väänlev keel tal suust, Oh, Kali! Torka läbi ta kopsud skorpioni mürgiastlaga. Oh, Sekhmet! Uputa ta lõputusse tühjusse, Oh kõikvõimas Dagon!
Ma tungin Põrgu koera lõugade sügavikkudesse ja tema kihvade särast ümbritsetuna saab minu ohverdus läbi kättemaksu puhata !
Shemhamforash! Hail Satan!
LOITS KAASTUNDE ESILEMANAMISEKS
Ahastusest vihasena, raevust lämbumas, saadan oma hääle müriseva äikesena teie peale, et te mind kuuleksite! Oo suured pimeduses valitsejad, oo, valvurid mu teel, oo, Thothi jõudude käsilased! Liikuge ja ilmuge nähtavale. Näidake end meile meie oma mahedas jõus. Tema jaoks, kes ta usub ja kes vaevleb piinades.
Peitke ta oma kaitsevalli taha ta ei vääri ega ihalda seda valu.
Las see, kes tunnistab tema vastu, jääb abituks ja las ta jääb ilma rikkustest. Aidake ta läbi tule ja vee, maa ja õhu aidake tal leida seda, mis ta on kaotanud.
Tugevdage tulega meie sõpra, kaaslast , meie kamraadi Kurakäerajalt.
Las siseneda maailm oma naudingutega Saatana jõu kaudu tema olemusse.
Las tema elumahlad voolavad takistamatult, et ta saaks maitsta oma tulevikusoovide lihalikke nektareid.
Löö tummaks tema vastane – kehaga või kehatu, et ta saaks tõusta rõõmsalt ja tugevalt sellest, mis teda on vaevanud.
Ära luba ebaõnne tema teekonna kergendamisel. Ta on üks meist ja seepärast hoia teda.
Taasta tema võim, tema rõõm ja lõpmatu võim saatuselöökide üle, mis teda on ahistanud.
Loo tema ümber ja tema sisemusse võidurõõmutsev sära, kuulutamaks tema esiletulekut roiskunud mülkast, kuhu ta vajunud oli.
Me käsime Saatana nimel, kelle jõud kasvab!
Nii nagu Saatan, valitseb ka tema, kelle nimi kõlab nõnda: (nimi) on nagu soon, tema liha on kui maa, elu on igavene , maailm lõputu.
Shemhamforash! Hail Satan!
EENOKI VÕTMED
EENOKI KEEL JA EENOKI VÕTMED
Satanistlikes rituaalides kasutatakse maagilist eenoki keelt, keelt, mida arvatakse olevat vanem kui sanskriti keel. See sarnaneb mõningas osas araabia keelega, teistes jällegi heebrea ja ladina keelega. Esmakordselt ilmus sellekeelne tekst trükis 1659. aastal John Dee, kuulsa seitsmeteistkümnenda sajandi õukonnaastroloogi biograafias. See Meric Casauboni trükis kirjeldab okultist John Dee tegemisi oma kaaslase Edward Kellyga erinevates müstikavaldkondadest.
Kelly, kes oli tulevikuvaataja, kasutas traditsioonilise kristallkuuli asemel mitmetahulist trapetsoidi. Inglid, kes viitasid Kellyle esimeses ilmutuses Eenoki võtmetest, olid „inglid” vaid sellepärast, et tolle aja okultistid põdesid kapitaalset metafüüsilist kõhukinnisust. Nüüd on kristall selginenud ja ingleid nähakse inglitena. Aken neljandasse dimensiooni ehk teisisõnu Põrgu väravad on valla.
Pakun välja oma arhailist, kuid satanistlikult korrektset tõlget järgnevatest Eenoki võtmetest, mille olen kohandanud üheksateistkümnenda sajandi alguse Kuldse Koidu Ordu kasutatud silumata Võtmetest. Eenokikeelsena kutsuvad need kutsed sõnade tähendusest ja kõlast tingitult esile helivõnkeid, mis võivad atmosfääris tekitada tohutuid reaktsioone. Selle keele barbaarne kõla annab talle tõeliselt maagilise efekti, mida pole võimalik sõnadega kirjeldada.
Palju aastaid olid Eenoki võtmed ehk Eenoki Kutsed saladusloori alla peidetud. Vähestes säilinud trükistes ei ole sõnastus korrektne, sest tõeliselt head tõlked on rikutud eufemisme kasutades ning on kirjutatud niisugustena üles vaid selleks, et juhtida kogenematu maag ja/või oletatav inkvisiitor valedele jälgedele. Need on muutunud ebausadusväärseiks (ja kes oskab öelda, kuidas fantaasia suudab reaalsust mõjutada). Eenoki Kutsed on satanistlikud ülistuslaulud usule. Eemaldades kunagi ammu praktilist „puhastust”, mis koosnes terminitest püha ja ingel ja meelevaldselt valitud numbritest, ning mille ainsaks ülesandeks oli olla aseaineks pühadusi rüvetavatele sõnadele – Siin on lõpuks TÕELISED, tundmatutest allikatest hangitud Eenoki Kutsed.
_____________________________
Tegu on A. S. LaVey poolt tõlgitud, redigeerimata ja muutmata võtmetega
ESIMENE EENOKI VÕTI
Esimene Eenoki Võti kujutab endast algset Saatana väljakutset, mis väljendab ilmalikku teoloogilise õpetuse ja purustamatu jõu algust, olles omane neile, kes on piisavalt julged, et tunnistada maiseid aluseid ja absoluute.
(Eenoki keeles)
Ol sonuf vaoresji, gohu IAD Balata, elanusaha caelazod: sobrazod-ol Roray i ta nazodapesad, od comemahe ta nobeloha zodien; soba tahil ginonupe pereje aladi, das vaurebes obolehe giresam. Pilahe farezodem zodenurezoda adano Iadapiel das home-tohe: soba ipame lu ipamis: das sobolo vepe zodomeda poamal, od bogira aai ta piape Piamoel od Vaoan ! Zodacare, eca, od zodameranu! Odo cicale Qaa; zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe Saitan!
(Eesti keeles)
Maa isand on öelnud: „Mina valitsen teid. Mu võim, mille kätes päike välkuva mõõgana, kuu läbiva tulena ulatub kõrgustest sügavikku, seob meid ühte nagu mu ühendatud peod; meie kuulume ühte ja teie teod säravad Põrgu valguses. Minu seadus valitseb pühakuid ja mina olen andnud teile kõrgeima tarkuse valitsuskepi.”
Te ühendasite oma hääled tõotuses Temale, kes ta elab võidutsedes, Temale, kel pole algust ega saa olema ka lõppu. Ta särab leegina teie losside keskel ja valitseb elulise tasakaaluna teie seas.
Ilmuta, avalda end! Ava oma loome saladused ja ole minuga ühel meelel , sest mina ja sina oleme üks – ülima ja võrratu Allilma Vürsti tõeline austaja!
TEINE EENOKI VÕTI
Omada eesmärki, avaldada austust nendele samadele ihalustele, mis tagavad elu jätkumise, teine Eenoki Võti laiendab meie maise pärandi tunnustamist võimu talismanile.
(Eenoki keeles)
Adagita vau-pa-ahe zodonugonu fa-a-ipe salada! Vi-i-vau el! Sobame ialpereji i-zoda-zodazod pi-adapehe casarema aberameji ta ta-labo paracaleda qo-ta lores-el-qo turebesa ooge balatohe! Giui cahisa lusada oreri od micalapape cahisa bia ozodonugonu! lape noanu tarofe coresa tage o-quo maninu IA-I-DON. Torezodu! gohe-el, zodacare eca ca-no- quoda ! zodameranu micalazodo od ozadazodame vaurelar; lape zodir IOIAD!
(Eesti keeles)
Kas on tuulte tiivad võimelised kuulma su üllatunud häält? Oo sina, maa usside kogum, kellele põrgutuli on raamiks mu lõugade sügavustes. Keda löönud kui pulmakarikas või lõbujanu kambrit kaunistavateks lilledeks. Su jalad kõvemad viljatuist kividest, su hääl võimsam tuultest. Oled enesele kojaks milles pole aga kaitset kõikvõimsa Saatana sammude eest.
„Tõuse üles Tema teenistusse,” ütleb esimene, „näita end oma jõus ja tee mind tugevamaks kõikenägijaks, kuna ma olen Temast, kes igavene.”
KOLMAS EENOKI VÕTI
Kolmas Eenoki Võti kinnitab võimu üle maa, mis on nende saatanike loitsijate kätes, kes sajandeid on valitsenud maailma rahvaid.
(Eenoki keeles)
Micama! Goho Pe-IAD! Zodir com-selahe azodien biabe os-lon-dohe. Norezodacahisa otahila Gigipahe; vaunid-el-cahisa ta-pu-ime qo-mos-pelehe telocahe; qui-i-inu toltoregi cahisa i cahisaji em ozodien; dasata beregida od toresodul! Ili e-Ol balazodareji, od aala tahilanu-os netaabe: daluga vaomesareji elonusa cape-mi-ali varoesa cala homila; cocasabe fafenu izodizodope, od miinoagi de ginetaabe: vaunu na-na-e-el: panupire malapireji caosaji. Pilada noanu vaunalahe balata od-vaoan. Do-o-i-ape mada: goholore, gohus, amiranu! Micama! Yehusozod ca-ca-com, od do-o-a-inu noari micaolazoda a-ai-om. Casarameji gohia: Zodacare! Vaunigilaji! od im-ua-ma pugo pelapeli Ananael Qo-a-an.
(Eesti keeles)
„Vaata,” ütleb Saatan, „mina olen täius, kelle kätes on kaksteist kuningriiki. Kuus trooni neis elujõule kui sirbiterad või surma sarved ja selletõttu Maa olendid kas on või on olematud, välja arvatud mu enese uinunud, kuid ärkavates kätes. Esmalt lõin ma oma teenijad ja paigutasin nad valitsuse kaheteistkümnele troonile, andes igale teist võimu valitseda üheksa tõelise ajastu üle, et oma valitsuse kõrgeimatest vahenditest ja suundadest juhiksite te mu jõudu, kallates alla eluleeki ja suurendades kestvust Maal. Teie olete õigluse ja tõe piir. Saatana nimel, tõuske üles ja avage end. Vaadake, Tema halastus õitseb ja Tema nimi kõlab meie seas. Tema nimel me kuulutame – tegutsege, tõuske, pöörduge oma tegemistes meie poole kui Tema salajase tarkuse osalised.”
NELJAS EENOKI VÕTI
Neljas Eenoki Võti räägib ajastuste tsüklilisusest.
(Eenoki keeles)
Otahil elasadi babaje, od dorepaha gohol: gi-cahisaje auauago coremepe peda , dasonuf vi-vau-di-vau? Casaremi oeli meapeme sobame agi coremepo carep-el: casaremeji caro-o-dazodi cahisa od vaugeji; dasata ca-pi- mali cahisa ca-pi-ma-on: od elonusahinu cahisa ta el-o calaa. Torezodu nor-quasahi od fe-caosaga: Bagile zodir e-na-IAD: das iop apila! Do-o-a-ipe quo-A-AL, zodacare! Zodameranu obelisonugi resat-el aaf nor-molapi!
(Eesti keeles)
Kinnitades kanda lõunasse ja enda üle vaadates, olen öelnud – kas mitte teisest suunast ei kosta tugevnev kõuemürin.
Neist kõrgemale olen ma asetanud need, kes lugematud, peale esimese, kelles on asjade teine algus ja kes tugevnedes edukalt aegu kokku loeb. Nende jõud kasvab esimeseks Üheksa seas.
Tõuske, naudingu pojad, ja külastage Maad, kuna mina olen Valitseja – tõeline Jumal, kes on igavene.
Saatana nimel, tegutsege ja avaldage end meeldivate vahendajatena, sest teie tõstate teda inimpoegade seast.
VIIES EENOKI VÕTI
Viiendas Eenoki Võtmes kinnitatakse, et Saatanal on õigus, väites, et traditsiooniliste uskude preestrid ja loitsijad on Maa peal ainult eesmärgiga viia inimesi eksitusse.
(Eenoki keeles)
Sapahe zodimii du-i-be, od noasa ta qu-a-nis, adarocahe dorepehal caosagi od faonutas peripesol ta-be-liore. Casareme A-me-ipeszodi na-zodare-tahe afa; od dalugare zodizodope zodelida caosaji tol-toregi; od sod-cahisa esiasacahe El ta-vi-vau; od iao-d tahilada das hubare pe-o-al; soba coremefa cahisa ta Ela Vaulasa od Quo-Co-Casabe. Eca niisa od darebesa quo-a-asa: fetahe-ar-ezodi od beliora: ia-ial eda- nasa cicalesa; bagile Ge-iad I-el!
(Eenoki keeles)
Kõuehääled tungisid kolmandasse suunda, muutudes rumaluse võrdseteks. Kõige maise üle põlastusega naerdes , elades sädelevas taevas, muutusid nad väsimatuteks iseennast purustavateks lohutajateks. Need, kellesse ma kinnitasin rõõmu sambad, õigluse valitsejad ja kellel andsin oskuse kasta Maad ja tema elajaid. Nad on Esimese ja Teise vennad ja omaenese võrsete alguseks, mis ehitud lugematute igavesti põlevate tuledega , nad on esimeseks ja viimaseks ja kogu aja sisuks . Seetõttu tulge ja käige oma loomise järgi. Külastage meid rahus ja rahulolus. Kinnitage meid oma saladuse ammutajateks. Milleks? Sest meie valitseja ja isand on üks ja ainus!
KUUES EENOKI VÕTI
Kuues Eenoki Võti kinnitab Trapetsoidi Ordu ja Saatanakiriku struktuuri.
(Eenoki keeles)
Gahe sa-div cahisa em, micalazoda Pil-zodinu, sobam El haraji mir babalonu od obeloce samevelaji, dalagare malapereji ar-caosaji od acame canale, sobola zodare fa-beliareda caosaji od cahisa aneta-na miame ta Viv od Da. Daresare Sol-petahe-bienu. Be-ri-ta od zodacame ji-mi-cala-zodo: sob-ha-atahe tarianu luia-he od ecarinu MADA Qu-a-a-on!
(Eesti keeles)
Neljanda suuna vaime on üheksa – esmalt, looduna jõuliseks trapetsiks , on nad väetitele piinaks ja jumalavallatutele võidupärjaks. Tulenooled on neile antud üle maa külvamiseks ja nemad – üheksa väsimatut töömeest, kel ülesandeks tuua leevendust Maale – on valitsemises ja kestvuses Teiseks ja Kolmandaks. Seetõttu kuulake mind, olen teist teatanud ja viin teid võimule ja kohtadele, mille tööks on kiidulaul ja ülistus teie Jumalale teie loomingus.
SEITSMES EENOKI VÕTI
Seitsmes Eenoki Võti on selleks, et kutsuda esile lihahimu ja tunnistada autust (homage) sarmile ning tunda rõõmu lihalikest naudingutest.
(Eenoki keeles)
Ra-asa isalamanu para-di-zoda oe-cari-mi aao iala -pire-gahe Qui-inu. Enai butamonu od inoasa ni pa-ra-diala. Casaremeji ujearecahirelanu, od zodonace lucifetianu, caresa ta vavale-zodirenu tol-hami. Soba lonudohe od nuame cahisa ta Da o Desa vo-me-dea od pi-beliare itahila rita -od miame ca-ni-quola rita! Zodacare! Zodameranu! Iecarimi Quo-a-dahe od I-mica-ol-zododa aaiome. Bajirele papenore idalugama elonusahi-od umapelifa vau-ge-ji Bijil – IAD!
(Eesti keeles)
Ida on hoorade maja, kus pimeduse valitseja oma suu on avanud ja nad laulavad kiidulaule Tema aupaistel. Ja nad on mehejõu joovastuse elukohaks ja nad on kaetud saraga kõike elavat imeks muutes. Nende kuningriik ja kestus on rahulolu Kolmandaks ja Neljandaks tugisambaks ja naudingu allikaks. Oo, teie, naudingu teenrid, tegutsege, avage end, laulge kiidulaule Maa kohal ja ühendage meiega oma jõud, mäletamaks seda, mis antud, ja meie tegevus võidutseb meie rahulduses.
KAHEKSAS EENOKI VÕTI
Kaheksandas Eenoki Võtmes räägitakse Saatana ajastu saabumisest
(Eenoki keeles)
Bazodemelo i ta pi-ripesonu olanu Na-zodavabebe ox. Caseremeji varanu cahisa vaugeji asa berameji balatoha: goho IAD. Soba miame terianu ta lolacis Abaivoninu od azodiajiere riore. Irejila cahisa da das pa-aox busada Caosaga, das cahisa od ipuranu telocahe cacureji o-isalamahe lonucaho od vovina carebafe? NIISO! bagile avavago gohon. NIISO! bagile mamao siasionu, od mabezoda IAD oi asa-momare poilape. NIIASA! Zodemeranu ciaosi caosago od belioresa od coresi ta beramiji.
(Eesti keeles)
„Esimene keskpäev on nagu Hüatsindi sammastest kolmas patukahetsus, millest koguvad jõudu esiisad , keda olen ette valmistanud oma isiklikuks õigusemõistmiseks,” ütleb Saatan, „ja nende kauakestev ajastu on kilbiks Leviathanile. Kui palju on neid jäänud Maa kuulsuses ja aus surematutena seisma, kuni kindlus variseb ja draakon on uppunud? Rõõmustage, sest kroone templitele ja pidurõivaid, mida on ja oli, ei jagata enam Temale. Astu ette, avalda end Maa õudusteks ja selleks ettevalmistunute rahuldamiseks.”
ÜHEKSAS EENOKI VÕTI
Üheksas Eenoki Võti hoiatab farmakoloogiliste ainete ja vahendite tarvitamise eest, mis võivad viia eksiteele ja nende tarbija orjastamisele. See on kaitse valeväärtuste vastu.
(Eenoki keeles)
Micaoli beranusaji perejela napeta ialapore, das barinu efafaje Pe vaunupeho olani od obezoda, soba-ca upaahe cahisa tatanu od tarananu balie, alare busada so-bolunu od cahisa hoel-qo ca-no-quodi cial. Vaunesa aladonu mom caosago ta iasa olalore gianai limelala. Amema cahisa sobra madarida zod cahisa! Ooa moanu cahisa avini darilapi caosajinu: od butamoni pareme zodumebi canilu. Dazodisa etahamezoda cahisa dao, od mireka ozodola cahisa pidiai Colalala. Ul ci ninu a sobame ucime. Bajile IAD BALATOHE cahirelanu pare! NIISO! od upe ofafafe; bajile a-cocasahe icoresaka a uniji beliore.
(Eesti keeles)
Võimas tule kaitsja, kaasas leegitsev kaheteraline mõõk (mis kannab eneses eksimuse anumat, kel tiivad koirohust ja üdiks sool), on oma kanda kinnitanud Läänes ja tema rohkus seisab teda teenivates. Nad koguvad Maa sammalt, nagu rikkad koguvad oma vara ja neetud on need, kes nende pettusse kaasatud…
Nende silmis on Maast suuremad veskikivid, nende suust voolab veremeri. Nende ajud on teemantkõvad ja nende pead on marmorist. Õnnelik on see, kellele ei lange nende pahameel. Ja miks? Õigluse jumal juubeldab neis. Lahkuge ja loobuge oma kandamist – leevendust nõudvad ajad on saabunud.
KÜMNES EENOKI VÕTI
Kümnes Eenoki Võti sünnitab ohjeldamatu viha ja kutsub esile vägivalla. Kui te ei tea, kuidase tagada enda ohutust, on see valimatult purustav välk!
(Eenoki keeles)
Coraxo cahisa coremepe, od belanusa Lucala azodiazodore paebe Soba iisononu cahisa uirequo ope copehanu od racalire maasi bajile caosagi; das yalaponu dosiji od basajime; od ox ex dazodiza siatarisa od salaberoxa cynuxire faboanu. Vaunala cahisa conusata das daox cocasa o Oanio yore vohima ol jizod-yazoda od eoresa cocasaji pelosi molui das pajeipe, laraji same darolanu matorebe cocasaji emena. El pataralaxa yolaci matabe nomiji mononusa olora jinayo anujelareda. Ohyo! ohyo! noibe Ohyo! caosagonu! Bajile madarida i zodirope cahiso darisapa! NIISO! caripe ipe nidali!
(Eesti keeles)
Ähvardav jõud, mis suikunud põhjas, on nagu tamm, mille okstel valvavad ägava nutu pesad Maale pisaraid. Lakkamatult lõõmates oksendavad nad skorpionite päid ja elusa mürgiga segatud väävlit. Need on kõued, mis ühe kärgatusega päästavad valla sadade maavärinate kõma tuhandetes lainetes, mis peatumata ja ajatud. Üks kivi paneb liikuma tuhandeid, nii nagu inimsüda kutsub esile mõtteid. Häda ja häving tuleb Maale, tema mineviku ja tuleviku ebaõiglusele. Väljuge, kuid hoidke tagasi oma võimsad helid.
ÜHETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Üheteistkümnes Eenoki Võti kuulutab surnute tulekut ja toetab hauatagust elu. See seob maaga see on matusehüüd.
(Eenoki keeles)
Oxiayala holado, od zodirome O Coraxo das zodiladare raasyo. Od vabezodire cameliaxa od bahala: NIISO! salamanu telocahe! Caseremanu hoel-qo, od ti ta zod cahisa soba coremefa i ga. NIISA! bagile aberameji nonucape. Zodacare eca od Zodameranu! Odo cicale Qaa! Zodoroje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA!
(Eesti keeles)
Võimsa trooni möirgest valla paiskunud viis kõuemürinat lendasid Itta. Ja kotkas karjus itkedes: välju surma majast! Ja nad kogunesid ja muutusid nendeks, kellega mõõdetud saada ja nad on need surematud, kes rändavad keeristuultes. Välju, kuna olen sinule koha valmistanud. Paljasta end! Avalda oma loome saladused. Ole minuga ühel meelel, kuna mina olen sinu jumal, surematu ihu tõeline kummardaja!
KAHETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Kaheteistkümnes Eenoki Võti avaldab meelepaha inimeste vajadusele viletsuse järele. See tekitab kannatusi ja vastuolusid õnnetuse heerolditele.
(Eenoki keeles)
Nonuci dasonuf Babaje od cahisa OB hubaio tibibipe: alalare ataraahe od ef! Darix fafenu MIANU ar Enayo ovof! Soba dooainu aai i VONUPEHE. Zodacare, gohusa, od Zodameranu. Odo cicale Qaa! Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA!
(Eesti keeles)
Oo, see Lõuna haldaja ja masenduse valgus, kinnita oma kaitserüü ja külasta meid! Too välja Põrgu armee leegionid, et sügaviku valitseja, kelle nimeks nende seas on vägivald, saaks võimsust koguda. Avalda end. Paljasta oma müstilise loome olemus. Ole minuga ühel meelel, kuna ma olen sama kui sina – Põrguvürsti tõeline teener.
KOLMETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Kolmeteistkümnes Eenoki Võti muudab viljatud himuraiks ja hurjutab neid, kes eitavad seksuaalseid naudinguid.
(Eenoki keeles)
Napeai Babejehe das berinu VAX ooaona larinuji vonupehe doalime: conisa olalogi oresaha das cahisa afefa. Micama isaro mada od Lonu-sahitoxa, das ivaumeda aai Jirosabe. Zodacare od Zodameranu . Odo caicale Qaa! Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Lõuna mõõgad, mis silmadega panevad kihama patu, vägivalla, joovastamaks tühiseid inimesi. Vaadake! Saatana ja tema jõu lubadus on kui üleskutsutud kibe torge. Avaldu. Avalda oma loome saladused, kuna olen sama teener, sinu jumal tõeline Põrguvürsti kummardaja.
NELJATEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Neljateistkümnes Eenoki Võti on kättemaksuhüüd ja õigluse manifest.
(Eenoki keeles)
Noroni bajihie pasahasa Oiada! das tarinuta mireca OL tahila dodasa tolahame caosago Homida: das berinu orocahe QUARE : Micama! Bial ’ Oiad; aisaro toxa das ivame aai Balatima. Zodacare od Zodameranu! Odo cicale Qaa! Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Oh, te hallitanud meelte pojad ja tütred, kes te istute, mõistes õigust minu ümber sepitsetud valepattude üle – vaadake! Saatana hääl; tema, kes kutsutud, tema süüdistus ja tema kohtuotsus. Seetõttu avalda end! Ava oma loome saladused! Ole minuga ühel meelel, kuna minagi olen Põrguvürsti tõeline kummardaja.
VIIETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Viieteistkümnes Eenoki Võti mõistab ja kiidab heaks isandaid, kelle kohus on valitseda vaimsete jumalate otsijaid.
(Eenoki keeles)
Hasa! tabaanu li-El-pereta, caseremanu upaahi cahisa DAREJI; das oado caosaji oresacore: das omaxa monasaci Baeouibe od ematajisa Iaiadix. Zodacare od Zodameranu! Odo cicale Qaa. Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Oo, esimene tuleleegi tõeline valitseja, kelle tiibade all keerlev võrk külvab kuivust üle maa, kes tuntud nime „Õiglane” poolest ja kaetud valeliku au pitseriga. Seetõttu avalda end! Ava oma loome saladused, ole minuga ühel meelel, kuna minagi olen Põrguvürsti tõeline kummardaja.
KUUETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Kuueteistkümnes Eenoki Võti jagab tunnustust maa imelistele kontrastidele ja toetab nende kahestumisi
(Eenoki keeles)
Ilasa viviala pereta! Salamanu balata, das acaro odazodi busada, od belioraxa balita: das inusi caosaji lusadanu EMODA: das ome od taliobe: darilapa iehe ilasa Mada Zodilodarepe. Zodacare od Zodameranu. Odo cicale Qaa: zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Oo, teine leek , õigluse koda, milles au algupära ja õigluse pesa, mis astub maad mööda põlevate jalgadega ja mis mõistab ja eristab looduid. Jumala suur loomekunst, marsi edasi ja anasta. Seetõttu avalda end! Ava oma loome saladused! Ole minuga ühel meelel, kuna minagi olen põrguvürsti tõeline kummardaja.
SEITSMETEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Seitsmeteistkümnendat Eenoki Võtit kasutatakse tundetute valgustamiseks ja lunastuse kaudu hävitamiseks.
(Eenoki keeles)
Ilasa dial pereta! soba vaupaahe cahisa nanuba zodixalayo dodasihe od berinuta FAXISA hubaro tasataxa yolasa: soba Iad I Vonupehe o Uonupehe: aladonu dax ila od toatare! Zodacare od Zodameranu! Odo cicale Qaa! Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Oo, kolmas leek, kel tiibadeks sarved, keerutamaks üles segadust , ja kelle ees astumas lugematud elavad valgusallikad, kelle jumalaks vägivald ja viha – tõmba oma pea õlgade vahele ja kuula! Seetõttu avalda end. Ole minuga ühel meelel, kuna ma olen sama kui sina – Põrguvürsti tõeline teener.
KAHEKSATEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Kaheksateistümnes Eenoki Võti avab Põrgu väravad ning paiskab välja Luciferi ja tema õnnistuse.
(Eenoki keeles)
Ilasa micalazoda olapireta ialpereji beliore: das odo Busadire Oiad ouoaresa caosago: casaremeji Laieda ERANU berinutasa cafafame das ivemeda aqoso adoho Moz, od maoffasa. Bolape como belioreta pamebeta. Zodacare od Zodameranu! Odo cicale Qaa. Zodoreje, lape zodiredo Noco Mada, hoathahe IAIDA.
(Eesti keeles)
Oo, see võimas valgus ja heaolu põletav leek, mis kannab Saatana hiilguse Maa keskpunktini, milles tõe suured saladused leiavad oma koha mis kutsutud kuningriigiks kus jõud naudingust tuleneb ja mis mõõtmatu. Ole sa heaolu aknaks minule . Ole minuga ühel meelel, kuna ma olen sama kui sina – Põrguvürsti tõeline teener.
ÜHESATEISTKÜMNES EENOKI VÕTI
Üheksateistkümnes Eenoki Võti on maa tasakaalu, kokkuhoiu ja džungliseaduse suur toetaja. See paljastab kogu silmakirjalikkuse ning pühitsetud muutuvad selle mõjul nagu orjadeks. See kujutab enesest suurimat viha väljendust viletsate vastu ning jätab edu võtmed neile, kes armastavad elu.
(Eenoki keeles)
Madariatza das perifa LIL cahisa micaolazoda saanire caosago od fifisa balzodizodaraza Iaida. Nonuca gohulime: Mimaca adoianu MADA faoda beliorebe, soba ooaona cahisa luciftias peripesol, das aberaasasa nonucafe jimicalazodoma larasada tofejilo marebe yareyo IDOIGO, od torezodulape yaodafe gohola, Caosaga, tabaoreda saanire, od caharisateosa ajitoltorenu, mireca qo tiobela lela. Tonu paomebeda dizodalamo asa pianu, od caharisateosa aji-la-tore-torenu paracahe a sayomepe. Coredazodizoda dodapala od fifalozoda, lasa manada, od faregita bamesa omaosa. Conisabera od auauotza tonuji oreza! Bagile? Moooabe OL coredazodizoda. El capimao itzomatzipe, od cacocasabe. Bajilenu pii tianuta a babalanuda, od faoregita teloca uo uime .
Madariatza, torezodu!!! Oadariatza orocaha aboaperi! Tabaoti peiazoda aratebesa! Adarepanu coresata dobitza! Yolacame periazodi arecoazodiore, od quasabe qutinuji! Ripire paaotzata sagecore! umela od peredazodare cacareji Aoiveae coremepeta! Torezodu! Zodicare od Zodameranu, asapeta sibesi butamona das surezodasa Tia balatanu. Odo cicale Qaa, od Ozodazodama pelapeli IADANAMADA!
(Eesti keeles)
Oo, need naudingud esimeses õhus, need maa võimsad osad ja võimsa otsustaja täideviijad. Teile on öeldud: „Vaadake Saatanat, temas on heaolu algus, tema silmades on tähesära, mis annab sulle maa valitsemise ja tema sõnulseletamatu eripära. Annab sulle jõu, mõistmaks ja paigutamaks asju vastavalt temale, kes istub põrgutroonil, tema valdustele ja Tema, kes on tõusnud üles asjade alguses ja on öelnud: „Maa olgu valitsetud tema enese osakeste poolt ja olgu seal tehtud vahet ja au olgu alati joobunud ja segaduses iseenesest.” Tema tee olgu juhitud lõbujanust ja teenija, nagu ta on, olgu ta kohustuseks teenida. Üks ajastu needku ära järgneva ja ärgu olgu seal olendit, mis temast üle või temaga võrdne. Kõik tema arvud olgu erinevad omadustelt ja ärgu olgu seal üht olendit, mis on võrdne teisega. Maa mõistlikud olendid ja inimesed juurigu üksteist välja ja unustagu oma nimed nendes kaduvates paikades. Inimese ja tema hiilguse looming olgu kaduv. Tema ehitused muutugu koobasteks metsaelajatele. Olgu tema arusaam pimedusega segatud. Miks on ta minule tunnistanud, et mina olen inimese loodud. Üksvahe olgu ta tuntud ja teinekord võõras, sest ta on hooradele voodiks ja kuningas Luciferile kojaks.”
Ava pärani põrguväravad. Madalamad taevad olgu su all ja las nad teenigu sind. Valitse valitsejaid. Alluta allujaid. Tõsta esile need, kes arenevad, ja hävita need, kes mädanevad. Ärgu nad olgu kuskil esimesed. Liida ja lahuta kuni tähed on loetud. Tõuse ja tegutse, avaldu Tema lepingu ees, tema suu ees, millega ta meid oma õiglusse on vannutanud. Ava oma loome saladused ja saagu me osa mõõtmatust tarkusest.