Kahjuks kipuvad inimesed jätkuvalt arvama, et see, mida nemad "teavad" või usuvad maailma ja teiste inimeste suhtes, on see õige. Satanismi kiputakse pidama negatiivseks, halvaks, kurjaks. Satanism provotseerib stagnatsiooni, mille kohta on ka Saatana Kiriku poolt tulnud vihje, et nimetus satanism valiti puhtalt piirkonna kultuuri eripäradest lähtuvalt. On inimesi, kes ütlevad, et satanistid ei tea, millega nad mängivad. Et maailmas on tegelik, reaalne Kurjus. Et Saatan on reaalselt olemas, et tema ongi Kurjuse Personifikatsioon. Kuid millise taustaga on needsamad üliveendunud kuulutajad? Ilmselt vähem või rohkem kristliku, seega nende jaoks ongi Kurjusel vaid üks ülim nimi- Saatan. Satanist ei eita kurjust, satanist ei eita ka headust, nende mõlema eksistentsi inimeses eneses. Mõiste satanism ja tähendused selle mõiste taga on satanistide endi loodud, see kuulub satanistidele ja nemad määravad, kas see on positiivne või negatiivne mõiste.
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud
3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev. Ta väidab, et tõeline jumal on inimene ise, millega ma ka nõustun. Veel on välja toodud selles artiklis üheteistkümnest satanisti reeglist mõned, mis võiks iga inimese käitumisraamatusse kuuluda:
5 Satanismi müüti ja fakti 1. Müüt: Satanistid ohverdavad loomi ja inimesi Fakt: Satanistid ei ohverda mitte midagi. Nende reeglid keelavad rangelt millegile elavale liiga tegemast. Erandeid saab teha kui sa tapad loomi toidu saamise eesmärgil või kui sa tapad enesekaitseks. Anton Szandor LaVey kes on saatana kiriku rajaja tegi satanistide jaoks reeglid mida nad teha ei tohi ja üks neist on: "Ära tapa inimesi,loomi kui just sind pole rünnatud või kui on loomi vaja tappa söögi eesmärgil" 2. Müüt: Satanistid teevad lastele liiga Fakt: järgmine LaVey reegel: "Ära tee liiga lastele" 3. Müüt: Satanistid sunnivad teisi inimesi oma üritustest osa võtma Fakt: Satanism pole traditsiooniline "kultus". Mitte kedagi ei sunnita mitte ühegist üritusest osa võtma. Liikmed ühinevad oma vabast tahtest ja pealekauba satanism ei julgusta illegaalsei
Talle öeldi, et ta peab olema vähemalt 18 aastane et saatana kiriku liikmeks saada - Seni kuni ta nii vanaks saab võivad nad sidet omavahel pidada. See side aja möödudes vaikselt katkes ning Peter H. Gilmore keskendus õppimistele. Keskkoolis sai ta tuttavaks oma naisega: Peggy Nadramia kes oli samuti satanismi huviline. Nad abiellusid keskkooli ajal ning pidasid satanistliku temaatikaga pulmad. Keskkooli lõpu poole nad mõlemad tahtsid saata saatana kirikule liikmeks hakkamise taotluse aga nad mõtlesid et nad peaks enne veel targemaks saada et neil oleks mida panustada. Peggy Nadramia läks edasi ülikooli kus ta omandas inglise keeles magistri kraadi. 1980 Peter H. Gilmore ja tema naine kolisid Manhattanile - New York(Hell's Kitchen) 1981 Peter H. Gilmore ja Peggy Nadramia ühinesid saatana kirikuga. Veidike aega hiljem Anton S
Uustulnuk köidetakse kultuse külge sidemetega, mis teevad lahtiütlemise talle raskeks. Ta peab tõutma, et hoiab kultuse saladusi, ning lisaks sellele seob end teistega seeläbi, et lubab tappa väikese lapse ja tuua tema keha järgmisele kokkutulekule. Ta ütleb suusõnal lahti ristiusust ja kinnitab oma lahtiütlemist sellega, et trambib jalge alla krutsifiksi või pühitsetud hostia või roojab selle peale. Seejärel ümmardab ta kultuse meessoost meistrit, kes on Saatan ise või tema esindaja, andes tollele taguotsa peale nilbe suudluse. Kui intsiatsiooniriitus on lõppenud, asuvad kokkutulnud pidutsema ja purjutama. Nõiad esitavad püha õhtusöömaaja paroodia, tuues sisse lapsukeste kehad, kelle nad on enne surmanud. Lapsed võivad olla varastatud kristlaste peredest või olla maimukesed, kelle nõiad on eelmiste orgijate ajal eostanud. Lapsukesi pakutakse ohvriannina Saatanale. Nõiad keedavad laste kehad ära, segavad kokku
Kuidas ma küll eksisin! Oma ilu tõttu olin oma aja nõutavaim naine. Teadsin, et Jumal kutsub mind pattu ahetsema. Kogu mu elu tõmbas Ta mind armastuse paeltega, ja ma arvasin, et võin Jumalat ära kasutada, nii nagu ma kasutasin inimesi. Arvasin, et Ta on minu jaoks ikka kohal. Jah, ma kasutasin Jumalat ära! Ta püüdis väga mind kätte saada, et ma teeniksin Teda, aga mina mõtlesin kogu aeg, et ma ei vaja Teda. Kuidas ma küll eksisin! Sest saatan hakkas mind tarvitama ja ma hakkasin aina rohkem teenima teda. Viimaks armastasin teda rohkem kui Jumalat. Armastasin pattu ega tahtnud pöörduda Jumala poole. Saatan kasutas mu ilu ja mu raha, ja kõik mu mõtted keerlesid selle ümber, kui palju võimu ta võiks mulle anda. Ent isegi siis Jumal ikka tõmbas mind. Aga mina arvasin, et mul on varuks homne ja veel järgminegi päev. Kuid siis ühel päeval, kui sõitsin autoga, tegi autojuht avarii ja ma sain surma
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut Ülevaade Delbert Burketti raamatust „The Son of Man Debate: A History and Evaluation“ ja Inimese Poja küsimuse analüüs Referaat Silvia Keerd Juhendaja Jaan Lahe Tallinn 2015 „Inimese Poja“ küsimus „Inimese Poeg“ on väljend, mida leidub nii Uues kui Vanas Testamendis. Vanas Testamendis tähistatakse sellega kas inimest, inimkonda või Iisraeli rahvast. Suure diskussiooni on põhjustanud Inimese Poja nimetus Uues Testamendis, täpsemalt neljas evangeeliumis ning nimelt selles osas, kuidas see seostub Jeesuse isikuga. Kokku esineb nimetus „Inimese Poeg“ Uues Testamendis 81 korral. Enamikel juhtudel näib, nagu kasutaks Jeesus kõneldes seda väljendit osutamaks iseendale, ning see ongi diskussiooni tuum.
Kõik kommentaarid