EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete koh...
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
Teda on teada aasta 2011 filmist ,, Surnuaiavahi tütar "Milles ta mängis Jasmiini Ema Õnne 13 ( 1996 ) Kelgukoerad ( 2006 ) Haide on mänginud mitu meherolli Haide Männamäe Haide Männamäe, 42, on teadaolevalt ainus eriharidusega Eesti naiskloun. "Kõige raskem ülesanne oli koolis - mine ja aja teised naerma," tunnistab ta. Haide õppis klouniks Kopenhaageni teatrikoolis The Commedia School. Sinna läks ta elukaaslase Toomas Trossiga mõni aasta pärast peda näitejuhidiplomi taskussepistmist. Klounid Haide Männamäe mängis koos oma mehega Toomas Trossiga Klouneid ,, Piip ja Tuut ,, Pilt PILT Haide oma mehega Kasutatud allikad http://www.efis.ee/et/inimesed/id/13763/ http://www.ohtuleht.ee/97175/ainus-diplomeeritud-eesti-naiskloun http://www.imdb.com/name/nm4105426/ TÄ N K U AN UL AM A ST !
rohkus. Apple on välja andnud 120 erinevat seeriat tooteid, millest mitmel on palju erinevaid versioone. [5] 3.1. Mac Pro Mac Pro on Apple Tower tüüpi arvuti, mis on tuntud oma suure jõudluse poolest. Nii seda, kui ka teisi Apple tooteid tuntakse oma kõrgete hindade poolest, kuid siin, ei ole toode üleväärtustatud, kuna arvuti on tõesti täis väga kõrge kvaliteediga võimsat riistvara. [5] 3.2. iMac iMac on Apple arvuti mida tuntakse kui arvutit mis ei peda endas midagi muud kui monitori, sest kogu arvuti on ehitatud monitori ümber. Olenemata väikestest võimalustest, on iMac-id tehtud väga võimsateks. [5] 3.3. Mac mini Mac mini on Apple lauaarvutitest väikseim. See ei ole suurem kui väline CD/DVD ROM ja suudab saada hakkama kõigega, millega üks tavaline lauaarvuti peaks suutma. [5] 3.4. MacBook Pro MacBook Pro on rüpperaal, mis on suunatud nõudlikumatele kasutajatele. See on
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast
Robespierre. Teine parlamendikoosseis(seadusandlik kogu-assemblee legislative)1. Istung 1.okt.1791. Uues parlamendis andsid tooni zirondiinid-gironde'ist.ministrite kabineti tööd juhatas Roland Ja tema naine Jeanne.preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid pr piirile õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.zirondiinid olid sõja poolt. Kõik kroonitud peda mõtlesid, et pr rev ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon.26- apr kinkis rouget de lisle strasbourgi'is rahvale ilusa laulu la marseillaise.1.aug.sai linnavalitsus braunschweigilt ultimaatumi,:kuningapere ei tohi puutuda muidu having. Tuileries vallutamine 10.aug 1792 SPR tähtsamatest daatumitest.konst monarhia lõpp seadusandliku kogu lõpp Kolmas parlament-konvent(la convention)ja vabariigi sünd-peale 10
Põhipuhkus on pikema kestvusega: Alaealistel 35 kalendripäeva Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus. Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud. Ehk täiesulatuses saavad lisapuhkust need, kes on loetelus olevatel
Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Edaspidi avaldanud ajakirjanduses luulet, kirjutanud ka laulutekste tele- ja teatrilavastuste tarbeks
Seda tööd tuleks kindlasti jätkata. Samuti sain ma ülevaate Eesti ajaloost 20. sajandil ning minu suguvõsa seostest sellega. Oluline oli ka uurimistöö tegemise kogemuse saamine. 6 KASUTATUD MATERJALID 1. Helju Rünk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Põlva, 3. jaanuar 2007. 2. Helju Rünk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Põlva, 17. veebruar 2007 3. Katre Rünk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 6. jaanuar 2007 4. Lilles, J. Peda, A. Sulgis, A. Sepp, E. Eesti talundid. Tartu: Raudvara, 1939 5. Tartu 10. Keskkool 6. Kappo, J. 1980. Oskuslikult ja taktitundega. Rahva Hääl. 7. Mahnatsova, L. 1980. Rohelise kulla peremees. Koit, 3. 8. http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1950 9. http://raatuse.rtk.tartu.ee/ 7 LISA 1 Vanaisa EPA lõpetamise lõpudiplom 1955.a. 8 9
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu...........................................................
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
· Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä · Emotikonid partiklite väljendamiseks: -D `ho-hoo', I ` hmm' Lühendamine: · Erinevad lühendused, palju vokaalide ärajätmist · kirjakeele tavalühendid: n.ö., st, v `või' (naise v mehega) · kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht · Konspektistiil: pühap. Norm. · Netikeele erilühendused: kle `kule', ple `pole, vbnds `vabandust', krt `kurat', omk `hommikust', sry · Täheühendid > üksiktähed: ks > x, ts>c, hv > ff, taguocca, vaffa, juuxed, nac Hääldusviisi, eriti emotsioonide väljendamine: · emotikonid, suurtähed, tähe- või märgikordused · enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%)
Ameerikas on üks laialt levinud kodutute kategooria vagunelamud. Mida euroopas praktiliselt pole. Autohaagised kogukondades. Tavaliselt töötud ja madala haridusega. Film zewa city new orleansi karavanipargist. Elanikud samahästi kui unustati sinna. Jaapanis kodutud kipuvad kogunema telkidesse. Tekivad kuhugi kesklinna parki police püsti hädas. Meie kodutud elavad mahajäetud majades, prügikastides. (üks vend elas peda taga pressis. Nt linnahalli koloonia arvatakse, et 30/40 kodutud, toompea all, bastioni käigud. Kanalisatsiooni kaevud. Kindlasti on kodutud, kel üldse eluase puudub. Neid nimetatakse ka absoluutseteks kodututeks või 1 taseme kodututeks. Meedias näidatakse kodutu all ainult neid tänavakodutuid. Kindlasti kodutud inimesed, kes elavad ajutisel pinnal, turvakodus, varjupaigus. Kes elavad ajutise kasutusõigusega elamispinnal, nt üüripinnal. 30-60 protsendil
Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline keeleteadus väitis, et keeleteadus on loodusteadus. Aga keeleteadused ei allunud rangetele reeglitele, seadustele, nagu alluvad loodusteadused. Hakati rakendama seadusi keeles: 1. Grimmi seadus: p f . Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F ? Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater]. Jakob Grimm oli suur keeleteadlane. Grimmi seaduse avastasid enne Grimmi aga juba F.Bopp ja R.Rask. 19. saj. keskel saadi aru, et seadused ei näita keelt ajas, vaid ka ruumis: Lääne-Euroopa keeleruumis on f ja Ida-Euroopa keeleruumis on p. Küsimus tekkis ka K ja S-iga
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Näide: tool on ukse vahel. Siin on vähemalt 2 märki-kui tool on alati ukse vahel, siis ta pole märk, sest ta ongi seal. Märk mille tähistaja on 0 ehk null Tartu Sõidame Tartu(sse) Tartu (0) ehk Tartu koos nulliga Sõidame Tartu 7 1. Grimmi seadus(1822): p f ehk p muutub f-ks. Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F ? Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater].vana- kreeka keele lähim sugulane on sanskriti keel. Sõnad võivad kõlada sarnaelt, aga nad ei pruugi olla lähedased. Tuleb vaadata objektiivseid seaduspärasusi. Jakob Grimm oli suur keeleteadlane. Grimmi seaduse avastasid enne Grimmi aga juba F.Bopp ja R
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
Reviews, Vol. 7, No. 1, pp. 25-47. Greiling, D. (2006) “Performance measurement: a remedy for increasing the efficiency of public services?”, International Journal of Productivity and Performance Management, Vol. 55, No. 6, pp. 448-465. Greiling D., 2010. Balanced scorecard implementation in German non-profit orgnizations. International Journal of Productivity and Performance Management, vol 59 (6) pp. 543-554. Haldma, T.; Grossi, G.; Peda, P.; Liik, M., 2008. Performance Management in Public Transport Provision: the Case of Estonian Cities. Local Governance and its Impact on Public Service Management. Milan: Cedam, pp. 177 – 222. Günther, T. (1997) Unternehmenswertorientiertes Controlling, München: Vahlen,. Haldma, T., Listra, E., Mullaste, M. Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee, 2003 Haldma, T., Lääts, K. (2011) Balanced Scorecard as a Perfromance Management
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
jõudu, kallates alla eluleeki ja suurendades kestvust Maal. Teie olete õigluse ja tõe piir. Saatana nimel, tõuske üles ja avage end. Vaadake, Tema halastus õitseb ja Tema nimi kõlab meie seas. Tema nimel me kuulutame tegutsege, tõuske, pöörduge oma tegemistes meie poole kui Tema salajase tarkuse osalised." NELJAS EENOKI VÕTI Neljas Eenoki Võti räägib ajastuste tsüklilisusest. (Eenoki keeles) Otahil elasadi babaje, od dorepaha gohol: gi-cahisaje auauago coremepe peda, dasonuf vi- vau-di-vau? Casaremi oeli meapeme sobame agi coremepo carep-el: casaremeji caro-o-dazodi cahisa od vaugeji; dasata ca-pi-mali cahisa ca-pi-ma-on: od elonusahinu cahisa ta el-o calaa. Torezodu nor-quasahi od fe-caosaga: Bagile zodir e-na-IAD: das iop apila! Do-o-a-ipe quo- A-AL, zodacare! Zodameranu obelisonugi resat-el aaf nor-molapi! (Eesti keeles) Kinnitades kanda lõunasse ja enda üle vaadates, olen öelnud kas mitte teisest suunast ei kosta tugevnev kõuemürin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
