KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS 1984-ARNOLD AKBERG-k...
Sünnipäevaluuletus tüdrukule. (18a) Sa olid pisikene armas plika, kel päiksetäpid põskedel reas. Sul mõni hammas suust puudu oli ikka ja valendavad patsijupid peas. Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli,
Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära. Justus arvab nüüd järsku ,et Isebel mängib temaga sama moodi. Ptk. 9.
Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära. Justus arvab nüüd järsku ,et Isebel mängib temaga sama moodi. Ptk. 9.
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
uustulnuka omaks võtavad. Laure tutvub õues Lisaga ja ütleb tollele pikemalt mõtlemata, et ta nimi on Michaël. Hiljem selgub, et ta on ka varasemates kohtades poissi mänginud, ta kannab lohvakaid poisteriideid ja turris soengut ning näeb üsna poisilik välja. Laurel on kuueaastane õde ja armastavad, kuid veidi eemalolevad vanemad - ema peab palju magama ja voodis lebama, isa on palju tööl. Õed veedavad palju aega omavahel. Michaëliks kehastunud plika vaatleb õues mängivaid poisse ja püüab neid matkida, tal õnnestub see veenvalt. Kuueaastane õde on juba harjunud sellega, et Laure´ parema meelega poiss oleks ja räägib ka ise temast kui oma vennast. Seda siiski laste ringis, mitte perekeskis. Ema ja isa ei paista midagi teadvat sellest. Muusika puudub selles filmis peaaegu täielikult, on kasutatud vaid naturaalseid helisid: uks kääksub, linnud laulavad, vesi soliseb, sammud kajavad, süüakse vaikuses, toas mängitakse vaikuses
Pärast öö koosveetmist ajab Justus neiu minema, sest kardab, et naabrid näevad. Hommikul räägibki naabriga, kes nagu vihjaks Isabellile, aga pole kindel kaAga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Justus näeb unenägu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid. Sõbranna saatis professori kohtumispaika ja ise jäid klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud.. Seepeale otsustab Justus selle afääri lõpetada ja ootab Isabellat. Neiu astub taksost välja nii, et see on naabritele näha. Justus vihastab. Isebel seletab, miks hiljaks jäi
sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. · II välde sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. · III välde sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta!
Iseseisev töö 1 Leidke, millise keelevariandiga on tegemist ning kes ja millal räägib või kellele kirjutab. Põhjendage, mille järgi oma oletuse tegite. Mõelge, kas ja kuidas on teksti (katke) sisu võimalik neutraalselt (igasugusesse oludesse sobivalt) vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3
ka mina omale nime. Aga see oli ainult minu varjupaiganimi. Inimesed ei saanud ju aru mida meie, koerad rääkisime. Kord kui meile süüa toodi, ei olnud mul kõht väga tühi. Otsustasin oma krõbinad pärastiseks jätta ja heitsin hoopis magama. Muki, aga otsustas seda ära kasutada ja sõi ka minu krõbinad ära. Kui mina lõpuks üles ärkasin ja küsisin kus on mu krõbinad , siis Muki ainult naeris selle peale. Ükskord tuli minu puuri juurde jälle üks pere. Jälle osutas plika minu peale. Nüüd ma juba teadsin mida see tähendab. Ma olin väga õnnelik. Muki jäi kurvalt maha. Jooksin tagasi ja limpsisin Mukit. Ka väike tüdruk vaatas Mukit kurvalt ja ütles midagi emale ja isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre. See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka tiik.
Mehi iseloomustav Kalligraafia on kompensatsioon kuna ei tohi teha figuratiivset kunsti. Kufa kiri. 622 M lahkus Mekast. Medinasse. Kogus väe ja meka võttis vastu. Hira koobas Araflati platoo armumägi Khadidza naine, rikas lesk Kolm püha linna meka, medina, Jeruusalemm Jalajälg - Topkapis Kui M taeva läks, sai koraani islami põhitõde. Kaaba kivi 614 islami sünniaasta. 622 muhamedi ajastu algus. ALI <- Fatima lemmiktütar. Lemmiknaine AISHA- 9 a plika. KALIF Abu Bekkeri tütar Medina poolkeelatud linn. Prohveti mosee Imaam mosee vaimulik Minarett Muezin palvusele kutsuja Muefti shariaadi tõlgendaja. (PS! Sh = s katusega) Alhambia hispaania, andaluusia ,,punane kindlus" Kõrgvõlv ja hoburaudvõlv Maurid Mudejas arh stiil, araabia mõju romaani, gootile Stukk voolimismass Mirdiõu kompensatsioon mustrimaailm Kufa kiri Dekoor seinal Kärg stukki materjal
1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam.“ (teemaks, et inimesi on tähtis meeles pidada) 3. Kaelkirjak- iga inimene saab asjadest aru erinevalt ja tal on oma arvamus. Tsitaat- „suurem vend vaatas mu kätetööd, ütles, et kena kutsu, vaatas veel jalgu ja lisas: või on see hoopiski notsu?... Tuli siis väikene õeke, tõstis kirjaku üles- isver, kui kena kaelkirjak! Tohib, ma hoian süle?... kuidas võib olla nii rumal, laigud ju mõeldakse juurde
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
See näitab seda, et tema ema ei hoolinud ja mõtles enda peale, mitte enda lapse. Ema oleks võinud teha kõike vastupidi, äkki oleks Lilya ka pahandustest eemale hoidnud. Lilyal olid ka muud mured. Tal polnud raha ja võeti elekter ära. Lilya pidi minema enda tädi Anna juurde, lootes et saab abi, aga tulutult. Tädi saatis õetütre pikalt ja ei hoolinud karvavõrdki. Tädi ütles, et ta on väga vana ja ei soovi mingeid kohustusi võtta väikese plika pärast. Ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik olla nii südametu. Lilya oli kõigest 16.aastat vana ja mitte keegi ei hoolinud temast, ta oli suures maailma täiesti üksi. Lilyal tekkis ka probleem enda sõbrannaga, kui tema sõbranna tuleb Lilyale ukse taha ja annab raha. Koolis saab Lilya teada, et see oli raha millega tema sõbranna prostitutsiooniga teenis, tema isa oli selle raha leidnud ja oli rääkinud enda isale, et see on Lilya raha. Lilya ise
tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa midagi." Ühesõnaga elu on helde inimestele, kes on oma soovid ja plaanid teada- kes on näinud piilumas valgusvihku udus. Teiseks ,,Jaaguar", mis vestab unenäost, kus mina-tegelane on saaki otsiv jaaguar, kelle jahiplaanid ajab sassi udulooris kumav õrn neitsikuju. ,,Ja ta kergel astel metsavainult/ puude vahele siis kadus ruttu." Samas nõidusliku plika tõttu jääb jaaguar saagist ilma. Uduloori all toimunud sündmust võib tõlgendada ühtpidi kui petmist, mille tõttu kiskja saagita jäi, ja teisiti kui erakordset, ilmelist, müstilist sündmust lähtuvalt, et imekauni neitsi silueti tõttu udus muutus jaaguari põhiline- küti- iseloom. Üks juhus, üks ulm muudab kaslast põhjalikult ning seepärast valisingi selle luuletuse: ,,...kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi oma unelmaid inimese näol, udu varjus.
tekkis kahtlus,kas neid ra vetaksegi.Brita llatuseks ei lahkunud Ginny prast lunaski.Nad sulgusid Silveri tuppa.Tund kadus tunni jrel,kuni pevast sai hta.Gunnar oli Eestist ra ja Brita pidi langetama otsuseid ksinda.Kui htused uudised olid televiisorist maha loetud lks Brita en.esekindlal sammul ja ust prani lahti les Silveri tuppa. Neiukesel oleks aeg koju minna!teatas Brita rangelt Ginny jb siia,vingatas Silver vra hlega. Ja veel Ginny on ehk nii lahke ning jtab mulle oma telefoninumbri! Ega plika viivitanudki.Esikulaual kirjutas ta paberitkile tolle tundmatu Esmeralda numbri.Brita astus pojale nina alla ja pahandas Sul vedas,et mina ainult kodus olin! Sellega nklemine prduski.Tol htul ema ja poeg vltisid teineteist ja vist oli see esimene kord,kui Brita loobus kallile jgrlasele head d soovimast.Et lugu kohe ja kindla peale lpetada,otsustas ta helistada juba jrgmisel peval salaprasele Esmerandale,et too paneks oma lekte linud plikale aru phe. Lk 312-313
Tegelased Mikael Blomkvist on uuriv ajakirjanik, kelle hüüdnimi on "kalle Blomkvist", kuigi see talle üldse ei meeldi, teoses oli ta väga naiivne, samas oli ta idealistlik, tööle pühendunud ning nõudis koguaeg õiglust ja õigust.(Minu silmis oli Mikael Blomkvist Autori koopia, nagu autor räägiks oma elust) Lisbethi iseloomustab väga hästi üks vanasõna ,,Vaga vesi, sügav põhi",ta on vaikne tüdruk riietub gootilikult aga sisimas on ta väga nutikas plika, samas küllaltki probleemne nooruk, kes on järelvalvaja/hooldaja all, sest ta on vaimselt ebastabiilsekstunnistatud. Tegelikult on tegemist maailmatasemel arvutihäkkeriga, kellel on veel fotograafiline mälu, lisbeth on väga kättemaksuhimuline ka. Henrik Vanger on hooliv ja südamlik inimene, oma suguvõsa kõige normaalseim liige. Samas oskab ta inimestega väga hästi manipuleerida. Tegevuskohad Kõik tegevus toimub Rootsis. Stockholmis Raamatu algul
Talle tekkis nii mõnigi austaja. Üheks oli Giannole ja teiseks Minghino. Mõlemad tahtsid tüdrukut omale naiseks, kasutades teisest kavalamaid nippe. Giannole rääkis Crivelloga, kes oli Giacomino teener ja Minghino omakorda ümmardajaga, kes mõlemad lubasid poisid tüdrukuga kokku viia, kui peremees kodust mõni õhtu väljas sööb. Ühel õhtul läkski Giacomino välja sööma. Crivello kutsus Giannole. Sinna jõudes võttis poiss tüdruku kinni, kuid plika hakkas karjuma. Minghino kuulis seda ning tormas kohe kohale. Mehed läksid omavahel kaklema. Taplus enne ei lõppenud, kui linnaülema mehed kohale tulid ning Minghino, Giannole ja Crivello vangi viisid. Kui Giacomino tagasi koju jõudis ning kuulis, mis vahepeal oli juhtunud, otsustas ta tüdruku kiiremas korras mehele panna. Järgmisel päeval tulid poiste omaksed Giacomino juurde. Too rääkis neile, kust tüdruk pärit on ning, et tüdruku õigeid vanemaid ta ei tunne
Marta ei käi enam saunas. Ise ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika. Kõik poisid unistasid teda naida. Pärast vihtlemist korjas Marta ema vihalehed pihku ja luges need üle. Kui oli paarisarv, siis pidi salasoov täide minema. Marta ohkas. Öö on rõske. Kaste tuli maha. Vanake murdis kaseoksa ja pistis selle kapsaaia äärde. Vanasti ehiti elumajad ja õued jaanipäevaks kaskedega. Marta viibki teise kaseoksa kambrisse. Pistab voodi peatsisse ja heidab pikali. Vanainimene ei jaksa teret ööd üleval olla, kuigi jaaniööl peaks ärkvel olema
mõttes. Suhtlemine aitab mul mu igapäevatöös hakkama saada, lubab mul ka ennast maailmale paremini tutvustada, pakub võimalusi eneseväljenduseks, suhete loomiseks ja nende nautimiseks. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik õppida. Väga heaks suhtlejaks saab praktiseerides. See on juhtunud ka minuga. Väike arglik tüdruk algklassidest on kasvanud julgeks ja avalalt naeratavaks õpetajaks. See väike arglik plika on endiselt minu sees peidus, kuid usun, et see on hea – lisab minu tegudesse siirust ja ettevaatlikkust. Heaks suhtlejaks on võimalik saada, tuleb vaid südamest soovida areneda. See, et ma lõpetan kahe aasta pärast ülikooli, ei tee see minust veel head lasteaiakasvatajat ja suurepärast suhtlejat. Loomulikult tuleb ikka edasi õppida ja jätkata enda parandamist. *** Üks väike lugu suhtlemise kohta. Jumalad otsustavad pidada koosoleku. Üks ütleb: „Meil on probleem
Joonistussalmikut hakkavad tüdrukud tavaliselt pidama esimeses klassis. Kirjutaja-joonistaja suhtes ei ole mingeid erilisi nõudmisi. Mõned pildid joonistab salmiku omanik ise, enamasti täitsid salmikut omaealised lapsed. Populaarseimad salmid neis salmikutes on : Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega. Mälestuseks määrin ma musta kassi sabaga. Ela ilmas kui lind, pea meeles ka mind! Kolm sõna sulle- jää sõbraks mulle! Sa väike valge peaga plika mul meeles seisad ikka. Sul peas on mustad lokid ja jalas valged sokid. Et oli nõnda pime ei näind kirjutada nime. Valges vahus voolab vesi, ei ta iial ära väsi- nõnda Mari sinagi tõtta elus edasi! (Kalmre 1995:162-163) Illustratsioonideks kasutati eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi alguses vesipilte ja pliiatsijooniseid. Väikeste tüdrukute salmikutes leidub värviliste-või viltpliiatsitega
eelkõige raamat. Tema elu on raamatu-elu. Film on paratamatult järgmine, madalam aste. Mitte olemuslikult, vaid ainult selliste teoste puhul, mis pole välised. Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida lugedes ei saa õieti arugi, mille või kellega tegemist - liblika või libuga, pedofiili või poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes. Romaani lugedes on igal inimesel õigus ja loomulik vajadus kujutada kõik karakterid ja tegevuspaigad endale ise vaimusilmas ette. Filmis on see töö juba meie eest ära tehtud. Kui raamatulugejana juhime ise kogu lugemisprotsessi, siis filmivaatajana oleme me rezissööri mõjuvallas
Vennaraas, veli, jämejuss, poja, tolgus, venna, vennaraasuke, vennarajakas, 8 vend vennas 5 Bro 34 1 0 õde õeraas, sõsar, plika, sis, sõts, sõtse, tirts, õts 4 Sista 192 Läbu, Pralle, labaraks, gäng, jooma, jorla, jämm, karneval, klunker, kräu, labrunn, 8 Diskens, läbustama, praasnik,
Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad
Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad !4
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
Juulius pidas seda aga needuseks ja süüdistas ennast lapse kaotuses. Sellega lõppeb ka raamatu esimene osa, Juuliuse esimene eluetapp õppeaastad. Teine osa algab sellega, et Emmi õde Anna Neider saabud Peterburist. Emmi ja Julius olid selleks ajaks endale kasulapse muretsenud ning ka mamma Neider oli nende elust kadunud. Emmi oli oma kasutütre Liina suhtes alahindav, kuna Liina polnud tema lihane tütar. Samas tüdruk oli väga virk ja sõnakuulelik plika. Teisalt aga Juulius armastas ja hindas oma tütart väga. Juulius tundis oma naise õe Annaga lähedust ja talle meeldis rääkida teise haritud inimesega. Nimelt ta kurtis Annale, et ta ei sobi õpetajaks, aga ta ei sobi ka millekski muuks. Anna lohutas Juuliust ja julgustas teda ülikooli lõpetama. Annast sai Juuliuse väga hea sõber, kellega ta sai oma mõtteid ja tundeid jagada. Anna oli Peterburist tagasi põhjusega - ta ootas last. Naisel ei olnud aga meest, ning
Juliette tundis end sellisest ükskõiksusest solvatuna ja tõstis veidi oma tooni. "Ma ütlesin, et soovin teid tänada!" Mees ei vastanud. "No kuulake mind ometigi!" hüüatas Juliette ja haaras mehe käest, too seisatas. "Ma soovin teid tänada! Ja sellepärast pakun teile oma abi. Kuidas ma aidata saan?" "Kas tõesti?" küsis kare hääl ironiseerivalt, mis ärritas Juliettet veelgi. Tüdruk tahtis oma käe ära vötta, ent mees haaras selle oma kätte. "Sa pole tööga harjunud, plika," sõnas ta seejärel, "Kuidas saad sina mind aidata?" Juliette tahtis midagi vastu öelda, kuid mees viskas kirve maha ja lonkis hüti poole. Juliette kiirustas talle järele. Jõudes sisse nägi ta, et lõkkeaseme kohal rippus juba pott. Mees ise istus oma voodil ja kooris kartuleid. "Mida te teete?" päris Juliette. "Lõunat." "Kas kartul on ainus, millest te toitute?" Mees heitis tüdrukule hävitava pilgu. "Kui ei maitse, kao ära. Kuid ma hoiatan su vahvad sõbrad ootavad sind." "Kus?"
Julia juurde. 3. stseen(lorenzo kongis) Lorenzo teatab Romeole Vürsti otsusest, et ta on Veronast pagendatud. Romeo meelest on pagendamine hullem, kui surm ning vaidleb vend Lorenzoga selle üle. Uksele koputab Amm, kes räägib, et ka Julia ainult nutab ja nutab ning hüüab Tybaltit ja karjub Romeot, mille peale Romeo tahab endalt äkitsi pussiga elu võtta, kuid Amm takistab teda. Lorenzo kirub Romeot, et see käitub nagu väike plika, kes ei saa aru, et on õnnega üle valatud ja näeb kõiges ainult halba. Amm on lummatud lorenzo kõnest ning seejärel lahkubad kõik. 4. stseen(Capulettide majas) Capuletti(Julia isa) ja Paris vestlevad ning Capuletti teatab, et kuna ta tütar nagunii teda kõiges kuulab, siis annab ta Julia Parisele naiseks ning et pulmad toimuvad kolme päeva pärast(neljapäeval) ja saadab sinjoora Capuletti(Julia ema) tütrele enda otsusest teatama. 5
Mängib temaga natukene lolli ning jääb ss nõusse. Naise vabastamiseks läheb vaja viissada eküüd. Octavel läheb vaja aga kakssada pistooli. Selle raha kavatseb ta välja pigistada nende isadelt. Octave isa juba lähenebki. Saadab poisid ära ning palub Sylvestrel õigel ajal mängu astuda. KAHEKSAS STSEEN Scapin mängib Argantele ustavat ja alandlikku teenripoissi. Räägib, et sel plikal, kellega tema poeg abielluda kavatseb, on vend. Paar päeva tagasi oli ta plika venna üles otsinud. Mees olnud verejanuline, iga hetk valmis mõõka tupest välja tõmbama. Lõpuks oli vend nõus abielu tühistama, ainult ss kui talle raha makstake. Algul olevat mees liialt pöörast hinda küsinud, 500- 600 pistooli. Vend rääkis, et tal seisab ees armeesse minek ning tal läheb vaja hobust, rakmeid, püstoleid, hobust tema teenri jaoks ning veel koormamuula. Igat kulutust serveesin Scapin ettevaatlikult, sest käimas oli äärmiselt piiripeal mäng
sidemed auklikud. Noore Victoria guvernant on öelnud, et pole nii halba last varem näinud. Laps tagus rusikatega ning karjus, kui talle midagi teha ei meeldinud. Talle ei meeldinud alfabeeti õppida, sellele tõestamiseks ta pani end jällegi maksma. Sellele järgnes karistus, mis loomulikult ajas väikse tüdruku nutma. Nii see ju ikka on. Ta näitas ennast kogu aeg sellise märatsevana, kuid tegelikult oli ta üpriski närviline ja arg plika. Kuna Victoria oli sõjaväelase laps, siis püüdis ta seda sõjaväelisust endalegi sisse kodeerida. See tähendab, et ta ei valetanud kunagi, sõpradele oli truu, oli meeletult kindlameelne. Pettust ja intriige vihkas, sest need pidavat viima reetmiseni. Eks see ka minu arvates nii ole. Ta ei arvanud, et kavalus kaugele viib, ta ei tahtnud kedagi ümber sõrme mässida, vaid otse tegutseda. Ta tegutseski kaine mõistusega kõiges vältides dilemmasid, mis oleksid saanud
Ta oli hiigelsuur ja punetav. Ühtki õiget pidusööki ei korraldatud ilma temata. Bordenave'i voodikaaslane oli kena neiu Simonne, kellega ta kohati väga julmalt käitus. Oma teatrit nimetas ta hooramajaks ning näitlejaid kutsus mees hooradeks. Rose Mignon teatri primadonna, võrratu näitleja ja suurepärane laulja. Nana igipõline rivaal ja vaenlane. Rose oli abielus Mignoniga ning oli kahe poja ema. Rose oli kõhn ning tal oli Pariisi plika veetlev inetus. Tema mees tegi kõik, et naine edukas ning tipus oleks. Ta otsis naisele lausa rikkaid ja kuulsaid armukesi. Steiner Pankur, kes oli oma äkiliste südamekaotuste poolest tuntud. Steiner oli Saksa juut ja ärihai, kellel oli varandust miljonites. Ta muutus tobukeseks niipea kui mõni naine talle pähe lõi. Teatris polnud olnud ühtegi debütanti, keda ta poleks endale ostnud, olgu hind nii kõrge kui tahes. Nana lõi Steineri Rose'lt üle.
oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.) Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja. Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane
vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.) inglise laenud eesti keeles tim, baarmen, jacuzzi, dipp, disko, faks, gei, hit, karri, liising, lobi, rokk, veeb, mänedzer, pubi, duplikaat jne
- Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt Õnnetu talv: Jaska peres suri kokku 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse.
(13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm • *neljä neljä neli neli • *viite viisi viis viiś • *kuute kuusi kuus kuuś • *seitsemä seitsemän seitse säidse • *kakt-e-k-sa-n kahdeksan kaheksa katõssa • *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä
·Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. ·Väldete jagunemine: -I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. -II välde sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. -III välde sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. ·Välted sulghäälikute ja võõrtähtede puhul: -G , B , D - I välde -S, K , P , T II välde -SS, KK, PP, TT III välde Sünonüümia, homonüümia, polüseemia.
korrigeerida itc" ja okse tuleb peale. Lemmikjututeemaks on metroo (seal veedab ju igaüks suure osa oma päevast). Vahetatakse infot sellest, kui pikk on täpselt kojusõit, millises jaamas ümber istutakse jne. Moes on koguda oma metrooliini nimega nänni. Gaijin-e ja inglise keelt peetakse üldiselt kangesti cooliks. Inglisekeelseid, tihtipeale mõttetuid lausekatkeid topitakse uljalt kuhu aga võimalik. Näiteks: Tokyo tänaval pahaaimamatult patseeriv 10-aastane plika, seljas pusa mis nendib: "Spread Beaver" (Vonneguti radadel: pärani piiber); mudilane kärus, jalas teksad kirjaga "The Power of Punk" ; paljunäinud Austraalia hipist keeleõpetajat shokeeris loosung ta varateismelise õpilase särgil: "Suck and blow is what I know" jne. Seda nooremate vaimustust ei jaga sugugi vanem generatsioon, kellest paljud veeretavad süü riigi majandusliku allakäigu ja hukkaläinud noorte eest lääne peale. "Me pole muud kui USA orjad," olen mitmest suust kuulnud.
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus T...
10 huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii
rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.) inglise laenud eesti keeles – tim, baarmen, jacuzzi, dipp, disko, faks, gei, hit, karri, liising, lobi, rokk, veeb, mänedžer, pubi, duplikaat jne
karavaniajajana. Oma teekondadel kohtus nii kristlaste kui ka juutidega ning tutvus nende religionidega. Läks tööle rikka lese HADIDŽA juurde. Neil oli kuus last. Kaks poega kes surid lastena, neli tütart, kellest tuntakse ainult FATIMAt, sest ainult temal olid pojad. Pärast võimu juurde saamist oli M 14 ametlikku naist. Lemmiknaine oli Aiša. Muhamed valis Aiša välja kuue aastase tüdrukuna, 9 aastaselt võttis tüdruku enda juurde ning kui plika oli 12 hakkasid elama nagu mees ja naine, kui Muhamed oli 56 aastane. Aiša veetis aega ka sõduritega, mida Muhamed keelas, kuid Aišale meeldis sigadusi teha. Pärast Hadižaga abiellumist hakkas huvi tundma müstika vastu ning tal sai harjumuseks üksinda mägedes mediteerida. 40.aastaselt sai HIRA koopas nägemuse ingel Gabrieli poolt, kus teda kutsuti üles hukka mõistma paganlust ning ebajumalate kummardamist ning
Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud. 22. Maret rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass, käsitööline, tisler kiriku juurest, lonkas paremat jalga. ,,päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes." 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri
religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted
Reaalsusest põgenetakse(arvuti, alko, narkots). Osa inimesi jääb sellese kinni. Arvatakse, et see leevendab, aga järgmisel päeval on kõik tagasi. Mina kaitsemehhanismid .. avalduvad pingeseisundis. Neid ei teadvustata. Näiteks on mina kaitsemehhanismid: 34. Löök vastassuunda käitumine, kus pingealandamiseks käitutakse vastupidi(poiss kiusab plikat, tegelt plika meeldib talle) 35. Väljatõrjumine inimene tõrjub pingettekitava mõtte organismist välja. 36. Projektsioon inimene kannab enda halbu iseloomujooni teistele üle(pinda teise silmas näeb, aga palki enda silmas mitte). 37. Ratsionaliseerimine inimene muudab oma seisukohti pinge alandamise eesmärgil. Ise ei teadvusta. 38. Fantaseerimine neil, kellel on hea fantaasia on vähem pingeid, aga fantaasia muutub haiglaslikuks, kui me
Oh Head Ööd!! TSAU Anx (KL) Meil käisid vargad :S: Sulle ka TSAU!! *** Hommikul kooli minnes sadas paduvihma.Kairet polnud ikka koolis.Kuid tal olevad juba parem. Kuna täna on Marko sünna siis enamus mu mõtteid keerles selle ümber , mida kinkida?? Otsustasin kinkida talle sinise laavalambi. Sobilik kink ju. Kuni järsku tuli mu juurde Katriin. Ta rääkis et tuleb nüüd siia kooli ja minu paraleer klassi.Olin selle üle rõõmus sest ta oli hästi tore plika. Kuid mind kurvastas see et Kairet polnud ju. Lõpuks helises koolikell ning hakkas matemaatika. Mu nina ette maandrus paberist lennuk. Kahjuks ei näinud kust see tuli,tundus et väljastpool klassiruumi kuna mu pink on ukse juures, avades nägin et seal sees oli kirjutatud: Kus sa need pildid panid?? Viska need täna Estonia ees olevasse prügikasti,kui sa seda ei tee siis su vend sureb!!... 14 Järkub.. Cry// Kristel Kiisk
"Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid. Koolipäev on lõpuks lõppenud ning Ethan paneb ennast riidesse. Ning äkki kuuleb ta enda peas: See plika ei tea kellega ta mängib, mina olen temast tugevam. Helena- kes ta on , et mulle ütelda mida ma pean tegema.Pool kuus vana kiriku juures. Mida ta kavetseb seal teha, mind tappa? Miskipärast Ethan liikus mehe suunas, poiss ei saanud iseka aru, miks? Kas ta jälitas õpetajat? Mehe jälitamine viis poisi kohta, kus ta pole kunagi olnud- vana kiriku juurde. Sellel kiriul oli katus sisse vajunud, aknad kellegi poolt puruks löödud ja seal sees haises mädanenud puu järgi.
Armastus on see kui vaatad oma armastatule silmadesse ja näed seal enese tulevikku. Särav naeratus ongi selline- ta täidab toa valgusesäraga nagu majakas. Võõrale naeratamine ei maksa midagi. Õnnelik olemine ei maksa midagi. Nii et mine ja jaga seda teistele ka. Naerame, sõber, naerame nii, et kogu maailm naerma võiks hakata. Nutame, sõber, nutame nii, et mure saaks sedamaid lakata. Naera, naera, naera ikka, siis saab sinust vahva plika. Naerata, sest elu ei vääri pisaraid. Naeratus lööb elus läbi, tige nägu teeb vaid häbi. Naer ei ole muusika, kus nõutakse nooditundmist. Naerda võib kõvasti, valesti, õelalt, halvustavalt, südamest. Peaasi, et naer pakuks rahuldust. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Kas sa just naeratasid , või tuli päike välja ? Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! There's only one thing to say about pain, it hurts. (Zeke Willey)
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
