on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
Keskaeg: 4.-16. sajand Missa traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt pühadele, ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel. Gregooriuse laul Levis 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik. Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad.
........................ Vasta küsimustele: 1.mõiste tempo Heliteose esitamise kiirus 2.mõiste dünaamika Heliteose tugevus 3.mõiste zanr muusikateose liik 4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne
Ludwig Van Beethoven Ludvig van Beethoven sündis 16. detsemberil 1770 Bonnis ja suri 26. märtsil 1827. Ta on üks Viini klassikutest ning helilooja. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks. Ludvig andis oma esimese kontserdi 8-aastaselt Kölnis. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludvigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt läks Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini. Tema esimene kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigi...
Teda saatsid pärjatud peadega neiud valgeis rõivais. Mõistuse jumalanna ees pidas üks jakobiin Pierre Gaspard Chaumette ristiusuvastase kõne ja palus seejärel Konventi, et see nimetaks Notre-Dame`i Mõistuse templiks. • Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Kirikute väärtasjad riik võõrandas. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Loodeti, et selline üleminek on usklikule kergem kui religioonist lahtiütlemine. Enamik rahvast polnud aga siiski valmis loobuma oma esiisade usust ja seetõttu hakati dekristianiseerimist läbi viima sundkorras. Novembris 1793 võttis Pariisi Kommuuni Peanõukogu vastu otsuse kõigi teiste uskude kirikute ja templite sulgemise kohta Prantsusmaa pealinnas. Notre Dame`i ehk Pariisi jumalaema kirik
paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt
PUHKPILLID Trompet Trompeteid on maailmas kõige rohkem vaskpuhkpillidest. Need on ühed vanimad muusikalised instrumendid, mis eksisteerisid juba 1500 aastat eKr. Click icon to add picture Trompet Aafrika trompet Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr. või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level ...
See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda.
palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks jaapani vokaalmuusika algeks. Muusikainstrumendid Azuchi-Momoyama periood (1573 - 1603) on tähtis paljude muusikariistade arengu poolest. Instrumendid Shakuhachi, Koto ja Shamisen saavutasid järgmisel Edo perioodil suurt populaarsust. Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil
Bonnis töötas Ludwig tõttu. Ta ei olnud nõus õppima tunnetas peensusteni instrumentide kuurvürsti õukonnas. 1782. aasta õnnestus vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Sündis tal saada organist Neefe õpilaseks. Neefe ning jäi ilma nende rahalisest toetusest. Salzburgis, tema isa oli õukonna lasi poisil end teenistustel asendada, Mõnda aega teenis ta elatist kapellmeister, viiuldaja ja muusika tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja -pedagoog. Isalt saigi oma muusikalise klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana hariduse. Klaveri hakkas mängima nelja- õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha.
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures
* Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia.
* Katoliiklike pühakute nimed said loade nimeks. (NT Püha Peetrus hoiab Taevase kuningriigi võtmeid ning loa vaste sellele on Papa Legba, kes hingede maailma väravavalvur. ) * Katoliiklikud pühad muutusid ka Voodoo pühadeks (NT pidu esivanemate auks mida nimetatakse Gedeseks võtavad aset samalpäeval mil hingede päev), mis esindavad * Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia.
revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Tänu Neefele ilusid ka esimesed algelised teosed trükis. Beethovenil olid suured improvisatsioonivõimed ning tal õnnestus esineda kõrgemates kihtides. Ta hakkas huvi tundma Mozarti vastu, rändas Bonnist Viini ja
Sarnaneb rooma katoliku ning luterliku kirikuga! Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal)
Missa - Kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on TUNNIPALVUS ja MISSA - Tunnipalvus eriti kloostrites kindlatel kellaaegadel kuni 8 korda päevas - Missa ülesehitus põhijoontes ühesugune nii roomakatoliku ku ka luterlikus kirikus - Jagunevad: * Sõnaliturgiaks * Armulaualiturgiaks - Missa jaguneb kaheks * laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele * laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel näit "Kyrie" Mitmehäälne muusika - Mitmehäälne muusika tekkis Euroopas hiljemalt 9.saj lõpus gregooriuse koraalile hakati juurde lisama teist viisi - Hiljem hakkas uus viis muutma üha iseseisvamaks Gr.laul ja pikkades nootides alushääleks ja selle kohal oli rohkete kaunistustega uus viis. Selliseid kahe-kuni neljahäälseid organume kirj. 12.saj lõpus 13.saj alguses - 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, flööti, klaverit. Ise õppis tundma kompositsiooni. Töötas veel riigiametnikuna. Sai tuttavaks Puskiniga. Kaukaasias tervist
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid neumad.
Judaismi eripäradest 1 Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" lk 32 Varrak 2007 Tänapäeva judaismi ei peeta mõnede teadlaste arvamuse kohaselt usuks, kuna see ei nõua vannet ega nõusolekut mingite põhimõtete uskumisel. Judaismi kohta on palju valearvamusi. Näiteks aravatakse, et sünagoog on nagu kristlastele kirik, kuid see ei ole nii. Sünagoog on koht, kus traditsiooni kohaselt toimub individuaalne õppimine, midagi raamatukogu taolist. Sünagoogides võivad päevastel teenistustel palveid ette lugeda ka võõrad. Judaism on huvitav ka selle poolest, et rabid väidavad, et juutidel on liiduleping Jumalaga ja et nad võivad temaga vaielda ja temalt isegi aru pärida. Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt tõe eristamist valest. Kuna judaism ja kristlus on lähedalt seotud, siis mõned kristlikud teoloogid väidavad, et judaism pole omaette religioon, vaid kristluse primitiivne vorm. Judaismis on keelatud jumala kujutamine
Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 1787.aasta kevadel sõitis Beethoven esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Juulis suri ta ema tiisikusse ning isa oli selleks
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid;
õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulajana Bonni ülikoolis filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursustel. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks
Neid saadab instrumentaal- muusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (1192-1333) ja ka Muromachi perioodil (1338 - 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj. Lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud. Peategelane kandis tavaliselt maski, mis sobis tema rolliga.
mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10
"Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga
JAAPANI MUUSIKA Referaat muusika õpetuses SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 4 Keskaeg............................................................................................................... 4 Hilisem ajalugu.................................................................................................... 4 Traditsiooniline jaapani muusika............................................................................. 5 Moodne jaapani muusika........................................................................................ 6 Popmuusika......................................................................................................... 6 Kunstmuusika.............................................
· Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. 6. Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. · Paavst Gregorius I algatusel ühtlustati liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu (gregoriuse laulu) aluseks · Laulus on olulised tekst ja sõnum · Missa igapäevane peamine jumalateenistus · Missal lauldavad laulud jagunevad: 1. Prooprium laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele 2. Ordinaarium laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel · Ordinaariumi osad: I Kyrie eleison Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo au olgu Jumale kõrges III Credo in unum Deum Ma usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala Tall 7. Gregooriuse koraal · Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi · Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT JAAPANI MUUSIKA LIINA KANARBIK 7. KLASS RAKKE 2009 1 SISUKORD Sisukord .................................................................................................. LK 2 Sissejuhatus Jaapani muusikasse............................................................. LK 3 Traditsiooniline Jaapani muusika............................................................. LK 4 Muusikainstrumendid-keelpillid.............................................................. LK 4 Keelpillid-Koto........................................................................................ LK 4 Keelpill Biwa........................................................................................... LK 5 Löökpillid................................................................................................. L...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
Ta sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethovenil olid suured improvisatsioonivõimed ning tal õnnestus esineda kõrgemates kihtides. Ta hakkas huvi tundma Mozarti vastu, rändas Bonnist Viini ja tahtis saada Mozarti õpilaseks. Algul oli Mozart Beethoveni vastu tõrges.Beethoven elas kodus kuni aastani 1792
Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist
palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (11921333) ja ka Muromachi perioodil (1338 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj. Lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud. Peategelane kandis tavaliselt maski, mis sobis tema rolliga.
pühitsemist ja jääda ka suhtesse Esmalt ristimine ja siis leer Esmalt õpetus, siis ristimine ja ristimise järel võidumine Usutunnistus: Püha Vaim lähtub Isast kui Pühavaim lähtub üksnest Isast ka Pojast Kohustuslik sakrament on pihtimine Toimub ka õhtu jumalateenstusi. Teenistustel inimesed seisavad ja pingid on üksnes vanadele, kes ei jaksa enam seista Kuuria täide saatav organ paasti juures, mille ees otsas on kardinalid
poiss üldse mitte imelaps pianistina...Temast sai hoopis andekas helilooja ning looming on tal tõesti imeline! Kuulsaks on saanud tema üheksa sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper "Fidelio" jne. (http://miksike.ee/docs/referaadid/kuulsad_heliloojad.htm) Esmakordselt andis ta kontserti 7 aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist G. Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiini mängija koha. Bonni ülikoolis vaba kuulajana omandas ta filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt saab temast perekonnapea. Beethoven oli väike ning jändrik, tugeva kaelaga ja atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane, ainult elu lõpupoole läks ta jume haiglaselt kollakaks, eriti talvel, mil ta toast välja ei saanud ja maaõhust puudust tundis. Otsaesine oli võimas ja mügerjas
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes ni...
matusteks ja erilisteks pühendusteenistusteks. Bachi motetid kuuluvad kindlalt Euroopa kõigi aegade koorimuusika väärtuslikema teoste hulka. 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni, kui kõik ei olnud mitte tema enda loodud. Kaks aastat enne Bachi määramist kantoriametisse algatati linnas oratooriumlike passioonide esitamise traditsioon- need kõlasid reede pealelõunastel teenistustel igal aasta vaheldumisi linna kahes suuremas kirikus. Ka oma passioone esitas ta mitu korda. Pärast Bachi surma kirjutatud järelhüüe nimetab teda viie passiooni autoriks aga paraku on tuntud siiski kaks passiooni - evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Need järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni. Matteuse passioon - Võib pidada Bachi peateoseks, see avab meistri mõtteviisi ja maailmavaate kõige sügavamalt
Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: · Seadus ehk Toora; · Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu. Prohvetid olid need, kes aitasid juute jääda oma usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. · Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse veel suuline Toora, suuline seadus), mille vanim osa Misna valmis 2.-3. sajandil. Hiljem moodustati kogumik nimega Gemara. Talmud sai praegusel kujul valmis alles 7. sajandil. See sisaldab umbes kaks ja pool miljonit sõna ning sisaldab endas folkloori, palveid, rituaale ja meditsiini. Igas juutide pühakojas, mida kutsutakse sünagoogiks, on heebrea keelne käsitsi kirjutatud
peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus
nimed, käsitlus konsonantsidest ja dissonantsidest jne. Samas varakristlased püüdsid oma muusikaga Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikust ning eriti Vanas-Roomas kõikvõimalike meelelahutuslike üritustega seotud lärmakast muusikast teadlikult erineda. Seoses sellega 10 keelatakse pillide kasutamine kristlaste teenistustel I at. vaimulik kirikumuusika on valdavalt puhas vokaalmuusika. Vana-Kreeka muusika üldiselt: 1-häälne, improviseeritud, rütm tulenes teksti rütmist, koos tantsu ja pillimänguga. VANA IISRAEL Ainus vanadest kultuurrahvastest, kellel oli üks Jumal. Käsitlus enestest kui valitud rahvast, kellel on Jumalaga leping. Vana Testament (VT) Iisraeli ajalugu, usku, kombeid, seadusi puudutavate andmete peamine allikas
väljajuurimine. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust: anti korraldus hävitada religioossed sümbolid, vaimulikud pidid abielluma ja võtma enda hoole alla mõne lapse või vanuri. Aja jooksul sai selgeks, et raske on ehitada uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida hakati nim Mõistuse kultuseks. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omasid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule. Kuid kuna enamik rahvast polnud valmis loobuma esisisade usust, siis hakati dekrist. läbi viima sundkorras. Kõrgema Olevuse kultus: Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire'i sõnadega: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta
Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: 1. Seadus ehk Toora; 2. Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu. Prohvetid olid need, kes aitasid juute jääda oma usu juurde kui nad olid oma maalt välja aetud. 3. Kirjad- sisaldab ajalooraamatuid, nutulaule ja psalme, mida kasutatakse sünagoogi teenistustel. Piibli tekstide mõistmise hõlbustamiseks koostati kogumik nimega Talmud (nimetatakse veel suuline Toora, suuline seadus), mille vanim osa Misna valmis 2.-3. sajandil. Hiljem moodustati kogumik nimega Gemara. Talmud sai praegusel kujul valmis alles 7. sajandil. See sisaldab umbes kaks ja pool miljonit sõna ning sisaldab endas folkloori, palveid, rituaale ja meditsiini. Igas juutide pühakojas, mida kutsutakse sünagoogiks, on heebrea keelne käsitsi kirjutatud
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Ka nugissõnade kasutamine riivab seda käsku. Igapäevases jutus me tihtilugu kuuleme, kuidas Jumala nime ilmaasjata suhu võetakse läbi selliste fraasidega nagu: Issand Jumal! Oh Jumal küll! Jessas! Isver! Jne. 3. Sina pead hingamispäeva pühitsema. Algne mõte. Hingamispäev sabat algas juutidel reede õhtul päikese loojanguga ja kestis laupäeva õhtuse päikese loojanguni. See oli Jumalale pühendatud päev - käidi pühakojas teenistustel, loeti kodus pühakirja, palvetati ja ei tohtinud teha mingisugust argipäeva tööd. Sabati rikkumise eest - kui keegi ka sellel päeval tegi argipäeva töid - oli ette nähtud surmanuhtlus. Kristlik täiendus. Jeesuski käis hingamispäevadel pühakojas. Ometi oli just hingamispäev see, mis tõi Jeesusele kõige rohkem pahandusi. Ta aitas temalt abi palunud haigeid ka hingamispäeval - tervendades neid imeliselt. Ent tema vastased leidsid, et tervendamine
ELULUGU Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin). Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus
Näites võrdleme eri riikide vastajaid, seega valime protsendid nii, et iga riigi vastajad moodustaksid kokku 100% e rea protsendid. B. Analyze/Graphs/Legacy Dialogs/Bar... Clustered/Summaries for groups of cases % of cases Kuna võrreldavate gruppide suurused ei ole võrdsed, võrdleme gruppide protsentuaalseid jaotuseid (nagu risttabelis). Category Axis - uuritav tunnus Define Clusters by – tunnus, mille gruppe me võrdleme Näide 3. Võrdleme usuga seotud teenistustel käimise sagedust tegevuste lõikes. u6 Kõrvale jättes erilised sündmused nagu näiteks laulatused ja matused, kui tihti käite käesoleval ajal usuga seotud teenistustel? Ülesanne 4. Andke ülevaade küsimuse „Kui tihti, kui üldse, võtate osa usuga seotud rituaalidest või palvetate?“ vastustest. Võrrelge vastuseid erinevate gruppide lõikes (sugu, haridus jne.). Ülesanne 5. Kuivõrd on Eesti, Läti ja Soome vastajate sissetulekute jaotused erinevad? Näide 4
1793. aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum + loodi Monumentide Komisjon d) Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, kirikute ja aadlilosside rüüstamised, hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid, arhiivide ja dokumentide hävitamine, raamatute hävitamine e) Katoliikluse mõju vähendamiseks Hakati looma uusi kultuseid Mõistuse kultust (põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad), suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, kirikumaad võõrandati, kirik lahutati riigist (riik muutus ilmalikuks), kirik jäeti välja riigieelarvest, dekristianiseerimine f) Eluolu muutmiseks kaotati teietamine ning igasugused tiitlid, asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga, hääbus toretsev rõivastusmood, riietus muutus
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
