Iseseisev töö Surija hooldus-kui inimene enam ei ela Surma tundemärgid Suremine ei ole momentaalne sündmus vaid järg-järguline protsess, mis vältab teatud aja. Peamisteks tunnusteks on südametegevuse ja hingamise lakkamine. Inimese pulss puudub, silmad lõpetavad liikumise ja võivad jääda avatuks, pupillid jäävad suurteks ning kontroll põie- ja pärakulihaste üle kaob. Kaotusega hakkama saamine Iga inimene on erinev ja seetõttu elatakse ka emotsioone erinevalt välja, samuti on ka kaotusvaluga
professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimesse kaotuse korral osutada kaastundlikku ning oskuslikku hooldust. Haige ja nõrk inimene on teadlik sellest, et iga päevaga kaotab ta midagi oma elamistoimingute sõltumatusest. Siiski võivad hooldajad kodus, haiglas ja hospitalis julgustada patsiente säilitam aiseseisvust seni, kuni see on võimalik ning aidata tal kontrollida valu ( kui valu esineb), et surija võiks säilitada kontrolli oma elamise kvaliteedi ja lähikeskkonna üle. Et aidata surijal säilitada optimaalset iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni surmani. (Roper jt 1999) Vanadus ja suremine Vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõpule. Sellest annab neile märku elukaaslaste surmad
tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk muutub niiskeks, kahvatuks, kirjuks; jalad, käed ja ninaots muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest,
vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad tunnistust eakaaslaste surmast. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ● Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm ● Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus,närvivapustus ● Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija religioonist tulevad soovid ● Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus,haigla miljöö ei ole surija sõbralik ● Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale. Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamise iseendast- hing võib olla ikkagi sõltumatu
Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad tunnistust eakaaslaste surmast. Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus,närvivapustus Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija religioonist tulevad soovid 6 Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus,haigla miljöö ei ole surija sõbralik Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale. Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE............................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 2 SISSEJUHATUS Töö autoriks on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur Pärja Õun. Teema on aktuaalne, sest kõigile tervishoiu eriala spetsialistidele on oluline mõista surma ja suremise
Nende rasvapolster on muutnud nad tundetuteks. Nad liiguvad ringi teisi märkamata, istuvad bussis apaatselt, huul torssis, jõllitades ühte punkti. Vanaema Kivirahn o Pahur tema jaoks on kõik maailmas valesti. Autojuhid ei oska sõita, noorus on hukka läinud, arstid ei tea midagi, rätsep rikkus riide ära, päike paistab silma jne. Ta näeb kõikjal ainult varjupoolt. o Surija see on kivirahnude alaliik. Nad riietuvad tumedasse, nad lõhnavad surnuaia järele ja tundub, nagu hakkaksid nad kohekohe surema. Pahur Surija
Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga.
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Reetlik süda Mina-tegelase jutustus, kuidas ta mõrvas sinisilmse vanamehe, kes teda ärritas. See sallimatus ja noore mehe närvilisus olid ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar vabanenud surnukehast: tükeldanud ja põrandalaudade alla laitmatult peitnud. Politsei jäi kahtlustamata kauemaks vestlema ja mees läks hulluks, tunnistades lõpuks kõik üles ta oli hakanud kuulma vanamehe südamelööke oma peas, kuigi see oli võimatu.
tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a.) Nõustamise alused ja magistritaseme õpe erinevad tehnikad (2a.) Kriisiabi Surija, haigus ja valu Lapse ja nooruki hingeabi Perenõustamine ja võrgustikutöö Eetika, eutanaasia ja suitsiid KARJÄÄRIVÕIMALUSED Naatan Haamer koolituste juht superviisor haiglahingehoiu keskuse juhataja kirikuõpetaja Tänan kuulamast!
Kui laps on ühe-, kolme- või viieaastane, raseeritakse ta pea ja alles jäetakse ainult väike juuksetutt. Selline rituaal sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist. Juuste lõikamisega samal päeval, võivad vanemad pühendada lapse pühakirja teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel. Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda. Surnukeha viiakse matmistuleriidale, kus vaim poeg poetab süüdatud puutükid lahkunu suhu ning teised inimesed asetavad väikesi puutükke tuleriidale. Pärast tuhastamist korjatakse tuhk, lilled ja luud kokku ning võimaluse korral puistatakse see Gangesesse või mõnda teise jõkke või merre.
ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija. Inimese südametunnistuse täielik portree kujuneb tema elu jooksul. Seda kujundavad tema patud ja heateod. Kuigi surija südametunnistus kaob koos inimesega, püüdkem säilitada oma südametunnistuse portree rikkumatuna elu lõpuni.
2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud. 5. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse
ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija. Inimese südametunnistuse täielik portree kujuneb tema elu jooksul. Seda kujundavad tema patud ja heateod. Kuigi surija südametunnistus kaob koos inimesega, püüdkem säilitada oma südametunnistuse portree rikkumatuna elu lõpuni.
Kujutage ette, et olete läbi elanud raske liiklusõnnetuse ja teate, et jääte igavesti voodihaigeks. Mis te sel hetkel mõtleksite? Eutanaasia e. halastussurm on tahtlik surm. Eutanaasia jagatakse tavaliselt kaheks: aktiivne ja passiivne eutanaasia. Aktiivne eutanaasia on surma esilekutsumine, passiivne eutanaasia aga vajalikust ravist loobumine, mis kiirendab surma saabumist. Väga tabav on ka definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks Passiivne eutanaasia on lubatud, aktiivne eutanaasia on Eesti keelatud ja karistatav. Aastal 201o tehti uuring vähihaigete seas ja 83% aksepteeris eutanaasia kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt vastu olid vaid 12%
kraavi ja kuhjasid selle taha valli. Eesmärgiks oli tõkestada orjade tagasitee Itaaliasse. Kuid ühel öösel murdsid nad müürist läbi ja ootamtu rünnaku tulemusena oli ka kaitseliin nende vastu võimetu. Mõne aja pärast toimus Crassuse leegionäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing. Spartacuse eesmärgiks oli koos gladiaatoritega tungida kuni Crassuseni ja ta tappa, et vaenlaste ridades segadust külvata. Spartacuse lahiguratsu küll surija Spartacus Crassuseni ei jõudnud, kuid ta tappis palju tähtsaid vastaste mehi ja ka tavalisi sõdureid. Lõpuks sai Spartacusel jalg haavata ja kaua ta ühel jalal vastu ei pidanud. Ta piirati sisse ja tapeti. Orjade ülestõus oli lõpuks maha surutud ja tuhended orjad, kes kätte saadi, löödi Via Appia äärde teiste orjade hirmutamiseks risti. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik
MINEK Iga lahkumine on eriline nagu iga hetk elus on eriline. Enne on aga vaja tulla...vanasti sünnitati kodus - kõige turvalisemas paigas. Ka nüüd on seda võimalust väärtustama hakatud. Kuid mõeldes minekust igavikku, siis on samuti tähtis mil viisil see toimub. Jällegi, vanasti oli maal oma talu saun see koht, kuhu läks sõna otseses mõttes surma ootama selle lähedust aimav inimene. Ka Carl Robert Jakobson suri oma Kurgja talu saunas. Paljudes filmides aga näeme, et surija on oma voodis, ümbritsetud kõige lähedasematest inimestest. Ta saab öelda veel oma viimseid soove ning lähedased on talle toeks siit ilmast lahkumisel. Mina usun, et see on õnnelik inimene, keda niiviisi ära saadetakse. Selle väikese mõttearendusega tahangi öelda, kui vähegi võimalik, olge oma lähedasele siit ilmast lahkuvale inimesele toeks. See on parim, mida me lahkujale veel teha saame. Ja samuti iseendale.
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vah...
Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud. 5.sajandil eKr loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, mida vahel nimetatakse ka ,,ülevaks stiiliks". 4.sajandil eKr kiinduti enam mahedusse ja leebuse väljendamisse, mida nimetatakse ,,ilus stiil". Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri.Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Kahjuks on tema tööd aga halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus". Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused , mis on praegu aga kahjuks halvas seisus. Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles. Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi .Tema kõige kuulsam töö oli Knidose
leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud. Tema teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust ta meelest ilu avaldus ülima pinge hetkel ja, et ka surija on ilus. Skopas on esimene, kes hakkas kujutama surevaid ja haavatuid inimesi. Vähe töid on säilinud. Suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus" Milo Venus Skopas "Pothos" Elise Kaselaid, 10K
kunstlike vahenditega." Collins` English Dictionary piirdub "kellegi valutu surmamisega, eriti selleks, et leevendada ravimatu haige kannatusi." Probleemi praktilisi aspekte käsitledes on kasutatav saksa õigusteadlase Karl Engischi määratlus: eutanaasia on kaastundest põhjustatud, tahtlikult toimepandud tegu, elu lühendamine ravimatute valude või vaevuste olemasolul ja surma suhtelises läheduses (nn. terminaalses seisundis). Seega on eutanaasia põhimõtteliselt võimalik vaid surija suhtes. Sellega seoses on väga tabav ka selline eutanaasia definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks (beim Sterben, nicht zum Sterben). Toodud määratlusest tulenevalt on eutanaasia antud võrdlemisi kitsalt, mistõttu siit jäävad välja mitmed teod, mida sageli tuuakse eutanaasia liikidena. Tegemist on mitmesuguste peamiselt kaastundest toimepandud tegudega, mis aga ei vasta muudele eutanaasia tunnustele (nõrgamõistusliku
vanurit surma lähenedes. Ahistuse tekitab kujutlus, et tuleb range kohtu ette jõudmine. Vanur ehk ei teadvustagi, et surmahirmu taustal on teadmatus saabuva ees. Hirm võib olla tekkinud vanuri väga rangest kiriklikust kasvatusest lapsepõlves. Uurimuste järgi umbes pooled patsiendid teavad, et nende haigus lõpeb surmaga. Kaunis levinud on arvamus, et haige ei tohiks surra nii, et ta ise seda ei aima. Kui surija oma olukorda ei tea ega saa aru või saab ja soovib, ütleb tema haigusest ja selle iseloomust rääkida ka patsiendi omastele. Peamine põhjus, miks haigele ei räägita ta haiguse olemusest, on ravipersonali oma hirm surma ees. Surev haige on tihti selles suhtes hulga asjalikum. Surev vanur ei igatse võltslohutuste järele avaline vaikne lähedalolu on talle suure tähendusega. Eriti kaua põdevate vanurite surmas on palju surmaga leppimisega elemente, inimene on väsinud ja soovib surra
2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5.Ordinatsioon vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6.Patukahetsus, pihtimine ainult katoliikluses. 7.Viimane võidmine enne surma tehakse surija ihule pühitsetud veega ristimärgid, et hing paremini vabaneks. Ususõjad Euroopas (16-17 saj). Saksamaa. 1525. a. talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555. a. Augsburgi usurahu. Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav
pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne > sõjajärgne, ennesõjaaegne > sõjaeelne, siseriiklik > riigisisene. Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt > lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus > diislikütus, transporttööline > transporditööline (omastavaline liitumine) autode rivi > autorivi, märksõnade register > märksõnaregister, rahade eraldused > rahaeraldused, gümnaasiumide seadus > gümnaasiumiseadus
Piibel pole valminud ühe kirjutuslaua taga. Väljend "Raamatute Raamat" koosneb mitmuslikust ja ainsuslikust sõnavormist. See tähendab, et paljude autorite looming on koondatud üheks tervikuks - Piibliks. Piiblis on sõna saanud prohvetid, luuletajad, kuningad, ajalookirjutajad, apostlid. Esimese raamatu koostamist lahutab viimasest enam kui 1000 aastat. Piiblil on kaks põhiosa: Vana Testament ja Uus Testament. Kuigi me oleme harjunud mõistma, et testament on surija viimane tahe pärandi suhtes, on Piibli kontekst teistsugune. Raamatute Raamat jutustab inimese ja jumala suhtest lepingust. Raamatute Raamatus on antud terve inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku kvintessents. Raamatute Raamat õpetab. Eelkõige õpetab ta inimeseks olemist, et inimene oskaks armastada iseennast ja ligimest ega liialdaks oma tahtmistega Vana Testament- juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel
“ Peategelase Komissarovi lahkumine „Vaenulikus õnnes“ illustreerib samuti hästi Schaperi head tunnetust: „Kaks päeva hiljem leidis Vaska oma eaka härra kokkuvajunult muresohval istumas, käte vahel von Engelhardti põldude ilusaim linapeo, kahvatul tardunul näol väga õnnelik naeratus.“ Leedu päritolu noormehe Jonas Jasulaitise surm „Pagendatu kodus“, mis loo üldist konteksti arvestades mõjub ehk kõige traagilisemalt, leiab endale siiski ilusa lõpplahenduse, kui surija lausub oma viimased tähenduslikult olulised sõnad: „Daragaja! Milaja!“ Autori jaoks on surm püha, kuid ta väldib selle ületähtsustamist. Kindlasti on oluline mainitud lühijuttude põhjal välja tuua Schaperi tugev religioonile suunatus. Kirjeldades aegu, kus lihtinimese oma tahtest olenes vähe ning mõtlematu võõrvõimu dominatsioonile vastu astumine võis kaasa tuua rohkem kasu kui kahju, on enesestmõistetav, et viimases hädas pöörduti oma abipalvetega usu poole. Ent kõige
jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad käed seotakse ühte, neid pritsitakse veega ja ümber püha tule kõndides ohverdavad nad riisi, siis
tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise tigedalt urisedes taevasõidupileti rahast, kuid preester lükkas põlastusega käe eemale ja käskis hoolitseda koolnu laiba eest ning läks majast välja. Kogu situatsioon kajastas inimeste ääretut vaesust ja viletsust.
samuti vette vaatamine jms, mis tekitab peegelpilti. Peeglist vastuvaatav on varihing, kuju, kujutis, millest tuleneb surnute kujude tegemine, et säilitada nende hinge. Kuju asendab kujuteldavat täielikult. Kõike, mida tehakse kujule, seda tehakse ka kujuteldavalle. 5. Hingus. Hinge õhus Katevatis elujõudu rakendati puhumisega. Hing tähendab ka inimest üldises plaanis. Tuulehooski nähakse hingede liikumist. Surija peeretus petab kuradit, kes arvab selle hinge olevat. Tuulispea on elava inimese hing, mida tehakse sellele tuulispelae, tehakse ka sellele inimesele. 6. Nimi. Nimi sisaldab midagi olendist endast, on selle hing. Needuse ja sajatuse mõjule tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks
Norskamine- miks? Toit- vältida kohvi ja magusat ennem magamist. Suremine Surm on elu Usk, religioon, Suremise ja On olemas seos Plajud inimesed loomulik käik, mis kultuurilised tavad- matustega seotud poliitilis- eelistavad surra saabub vananimise traditsioonid, rituaalid ja majandusliku kodus. Surija eest või haiguse korral. kaotusvalu, lein, tseremooniad. seisundi ja hoolitsemine on Lähedastele on see kuidas surm teisi Praeguses haiguste vahel. emotsionaalselt raske, sageli vajavad mõjutab. ühiskonnas Poliitilistest kurnav. Tuleb nad ise arstiabi
4. Kukk (kireb) kirstul 5. Vaadatakse vastutulijat (lähedal tuleb, surm tuleb varsti), talle antakse surnupete 6. Ootamatud peatused (ei tohi olla)(kui kaugel on, mis kohas?) 7. Midagi olulist unustatakse koju 8. Matusega seotud asju ei panda kohe ära 9. Unustatakse midagi surnuaeda 10. Kui mingi ese kukub hauda/tugev surma enne 11. Kui haud kokku variseb 12. Kui palju mulda üle jääb 13. Viimane lahkuja on järgmine surija 14. Kähku välja viia/surma enne Unenäoended 1. Hüütakse 2. Puu murd 3. Seletamatud helid 4. Surnud kutsuvad kaasa 5. Surnutega söömine (staatuse muutus, kinkimine/söömine) 6. Küntud põld - lõpetatud 7. Hirmu ja rõõmu nägemine. Hirm hea, rõõm halb. Suremine - noortel takistatakse (söömine toob tavatasandile) - vanadel aidatakse - ase vahetada, pea põhja - avatakse aken (lõhutakse) - lõhutakse korstent
ülevam kui enne, improvisatsiooniline, kus tunnete üle võimutses mõistlik alge. IX sümfooniat d- moll (1822-1824) peetakse Beethoveni loomingu tipuks. Ludwig oli suutnud üle olla oma rängast saatusest ja kannatus-test, säilitada vääramatu usu inimkonda ja selle helgesse tulevikku ning kanda seda usku endas kogu elu. 1826. aasta detsembris helilooja külmetus ja jäi haigevoodisse, nii pani ta vastu veel kolm kuud. 20. märtsil, kui Viinis möllas lumetorm ja lõi välku, ajas surija end istukile ning raputas raevukalt rusikat taeva poole. Selline oli Beethoveni viimane protest armetu saatuse vastu. Allikad 1. Raamat "21 maailmakuulsat heliloojat" 2. Õpetaja antud leht 3. www.google.ee
teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada). Õpetuse sisu. Islami 5 sammast. Esimene sammas usutunnistus (sahada) "Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet" mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes
i on minevikuvormis tüve lõpul paviljon akordion pesema (pesi) pesija pesta postiljon juunior tegema (tegi) tegija teha portsjon seenior tulema (tuli) tulija tulla miljon IOON surema (suri) surija surra oksjon situatsioon panema (pani) panija panna kautsjon kanalisatsioon olema (oli) olija olla misjon revolutsioon müü-ma müüja müüa revisjon informatsioon
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. Romaani sisust ja tegelastest Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama
Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoobi ja soovitada nimeks sobivaid silpe.Laps viiakse esimest korda välja nimeandmise tseremooni ajal.Kui laps on ühe- kolme - või viieaastene, raseeritakse ta pea, alles jäetakse ainult väike juuksetutt.Raseerimine sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist.Samuti tähistab see soovi, et lapsel oleks hea elu Surma korral, kui võimalik pannakse surija suhu, enne kui hing on tema kehast lahkunud, mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda.Surnukeha pestakse,riietatakse,mässitakse uude riidetükki ja asetatakse kanderaamile ning viiakse rongkäigus matmistuleriidale.Tuleriidal poetab vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, samal ajal asetavad teised väikeseid puutükke tuleriidale.Sel ajal lauldakse mantrat.Kui tuleriit või ahi on süüdatud, kantakse ette palveid hindude pühakirjast, et anda hingele rahu
" Toonasest kirjandusest saab selge pildi, kui erinevalt mõjub surm inimestele. Surm ja sellega kokku puutumine mõjub inimestele väga individuaalselt. Näiteks Lilli Suburgi teoses ,,Liina" oli peategelane Liina ülimalt kurb, kui tema lapsepõlve parim sõbranna Aurora lapseeas suri. Liina oli kurb, sest ta oli Auroraga väga lähedane. Aurora leinamine kestis kaua ja minulgi oli seda väga kurb lugeda. Loo tegigi eriti kurvaks asjaolu, et surija oli alles laps. Vastandina võib tuua Juhan Liivi jutustuse ,,Vari", kus poisike Villu ei kurvastanudki eriti oma emaks peetud Madli, kes oli tegelikult tema vanaema, surma üle, sest ta oli ise alles noor ja ta ei 4 saanud täpselt aru, mida surm ja suremine tähendab. Surm aga tabas neid kõiki ühtviisi, nii mõisniku tütart Aurorat kui lihtsat vaest talunaist Madlit.
nelja aasta vältel ning momenti, kui solvunud proua Vauquer otsustab talle enam mitte anda kurke ja sardiine. Balzaci jutustaja võib korraga olla mitmel pool, olenemata tegelaste endi lii- kumistest. Kui Rastignac käib romaani lõpus perenaiselt surevale isa Goriofle linu palumas, on jutustaja tunnistajaks niihästi sellele, kuidas proua Vauquer käsib köögitüdrukul võtta pruugitud linu, kui ka sellele, kuidas juba tagasi surija juurde kiirustav Rastignac seda salaja antud käsku ei kuule. Kuid Balzaci jutustaja on paindlikum ja keerulisem, kui esmapilgul paistab. Ta võib kõike näha, kõike teada ja kõikjal olla, kuid ei tee seda alati. Vahel esitab ta küsimusi, millele ta iga kord vastata ei oska - proua Vauquer' pansioni ja pansionäride tutvustusest küsimärke kokku lugedes saab neid päris arvukalt. Juba romaani avalõi-gu järel nihkub vaatepunkt nõnda väliselt positsioonilt sisemisele
vastu ja palus oma lastel mitte juhtunu eest proovida kätte maksma hakata. 16.oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde.Marie-Antoinetteil polnud näos mitte ühtegi emotsiooni.Isegi kui teda jälgiva rahvahulga seast tuli erinevaid solvanguid ja pilkavaid hüüdeid,tema väärikus ja ka enesekindlus ei lasknud tal välja näidata oma teglikke tundeid.Mitte keegi ei teadnud surija viimaseid mõtteid ega emotsioone.Ma arvan,et see oli sellepärast,et ta ei tatnud rahvale lihtsalt seda rõõmu pakkuda. 16.oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Rahva kõrist tuli mürisedes rõõmuhüüd"Elagu Vabariik". Surnukeha asetatakse kirstu ja see jäi vahepeal matmata,surnuaiale seisma,sest arvati,et üheainsa inimese pärast hauda kaevata oleks liiga kulukas.Oodati uusi varusid.Kui
). Nora teeb ootamatult otsa lahti ning ütleb, et mes peaks Krogstadile pangas koha alles jätma. Mees jääb aga endale kindlaks. Tal on Krogstadi vallandamise kiri käes ning ta läheb ja viskab selle postkasti. Nora ,,kardab", et kui ta Krogstadi lahti laseb, võib nendega midagi halba juhtuda, ent mees ütleb otse välja, et ta ei karda seda meest, kuigi ta on kelm. Kallistab oma naist ning läheb oma kabinetti. Esikus kostub uksekell. Sisse tuleb Rank. Rank on juba surija moodi, tema tuju, jutt jne. Naine ei taha, et mees neid maha jätaks. Rank leiab, et tema koha siin majas saab endale Linde. Nora palub talt teenet. Mees on nõus ükskõik millist teenet näitma, veel enam, ta tunnistab, et armastab naist. Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga. On inimesi keda armastatakse ning on inimesi kellega meelsamini koos ollakse. Rank läheb Helmeri kabinetti
kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad käed seotakse ühte, neid pritsitakse veega ja ümber püha tule kõndides ohverdavad
Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilõkkamise teedest. Võivad põhendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Lein. 4 kurvastamise staadiumi. Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma. 1. Shokk, eitus, uskmatus. Mõni päev, venides mõnikord kuude pikkuseks. 2
kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad käed seotakse ühte, neid pritsitakse veega ja ümber püha tule kõndides ohverdavad
hävitaja teadmine 4) kiilaks ja jäetakse alles ainult üks d töid) (taltsutas Meditatsiooni juuksetutt (sümboliseerib Gangese jõe ja vaimse sündimisega kaasasaadud halbade voolu distsipliini tee karmaviljade eemaldamist), tehakse kasutades kõrvaauk oma Himalaaja surm - surija suhu pannakse mõned juukseid) hindude kõige tilgad Gangese vett, püha tuslitaime püham mäestik lehed ja tükike kulda; surnukeha Swami pestakse, laip tuhastatakse ning tuhk Vivekanada kodualtar visatakse Gangese jõkke või muusse - tõi kuju/pilt, kell, veekogusse. Pulmad - vanemad
· Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.) · Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada · Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas · Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri · Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel · See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus · Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi · Tema tööd on halvasti säilinud · Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus" · Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit · Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused praegu halvas seisundis · Selline temaatika levis ka maalikunstis IV Kreeka maal ja tarbekunst
- omert? rikkumine ja maffia verine kättemaks. Kui maffia oli langetanud surmaotsuse, läks üks coche ninameestest mõne täpsuslaskuri juurde, keda kutsuti picciotto'ks ("pisikeseks"). Capofamiglia suudles teda suule ja ütles: "Quannu mamma cummand, picciotto uobidisci!" (Kui mamma käsib, peab pisike sõna kuulama!") Seepeale võttis väljavalitud mõrvar oma lühikese toruga hundipüssi, mille haavlid padrunikestas olid tavaliselt ,maffiamõrvade puhul, soolaga segatud. See pidi surija piinu velgi suurendama. Laskurid sihtisid enamasti näkku või kuklasse ning tabasid sedavõrd täpselt, et ükski ohver ei pääsenud eluga. Picciotto, kes oli endale mõrvaga kannuseid teeninud, tohtis end pärast õnnestunud ülesanned tavaru'ks, "sõnniks" nimetada. Sageli oli maffiamõrvadel kaalukaid põhjusi: armutult kõrvaldati poliitilisi vastaseid, kui nad hirmutamistele ei reageerinud. Aeg-ajalt puhkesid maffiaperekondade vahel omad arveteklaarimised (tihti sellepärast, et üks
Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud (Apollon sisalikku tapmas, Dionysos veini joomas jne.). Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi ka seljaosa tuli välja töötada. Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri. Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Tema tööd on halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus". Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit. Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused praegu halvas seisundis. Selline temaatika levis ka maalikunstis
" Mees vaatas umbusklikult üles. ,,Kui sa õigust kõneled," ütles ta viimaks, ,,siis ma ei kaota seega midagi, et oma elu kaotan. Ega ma olegi väärt palju rohkem kui loom, keda õpetatud tantsima löö¬kide ja piskude paladega." ,,Mitte nii," ütles Zarathustra; ,,sa oled hädaohust teinud endale kutse, seda ei tule põlata. Nüüd sa hukkud oma kutsest: selle eest tahan sind matta oma kätega." Kui Zarathustra seda oli öelnud, ei kostnud surija enam; aga ta liigutas kätt, nagu oleks ta otsinud Zarathustra kätt tänamiseks. 7 Vahepeal saabus õhtu, turg peitus pimedusse: rahvas valgus laiali, sest isegi uudishimu ja hirm väsivad viimaks. Zarathustra aga istus surnu kõrval maas ja oli vajunud mõtteisse: nii ta unustas ajagi. Viimaks aga saabus öö, ja vilu tuul puhus üle üksiklase. Zarathustra tõusis ja ütles oma südames: ,,Tõesti, hää loomuse tegi täna Zarathustra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
