Sellesse kuuluvad Henry 6, Richard 3, Henry 4 ja 5. Kuid komöödiates oli keskne armastuse teeme, siis ajalookroonikates hakkab Shakespeare lahkama võimu probleemi. Shakespeare`i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad lisaks kaks tragöödiat: ,,Romeo Ja Julia" ning ,,Julius Caesar". Tragöödia ei ole ,,Romeos ja Julias" nii täielik ja sünge nagu järgneva loomperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab vaenujalal olevaid Montecchi ja Capuletti perekondi sügavalt, äratab nad kasstundele ja viib lõpuks leppimisele. Seega, armastus võidab egoismi. Othello (1604) jääb kirjandulukku klassikalise armukadedustragöödiana. Kuningas Lear näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks
Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta magama. Romeo leiab Julia ja arvab, et ta on surnud. Romeo joob mürki. Kui Julia ärkab, leiab ta surnud Romeo ning tapab enda. Lahendus Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Põhiidee Romeost ja Juliast on saanud armastuse müüt, sest nad olid kirglikud ja siirad. Seosed eluga Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud.
Mõtteid D.J. Salingerist D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine pidevalt, alkoholi tarbimine, suitsetamine, endale pahanduste kaela tõmbamine on ilmselt kuulnud väga paljude noorte ellu. Vähemasti mingil eluperioodil, mõnel varasemas eas kui teisel. Kõik see annab kokku piisava raskuse kaalukausil, et saada noorte seas ja ka vanemate seas ülimalt populaars...
vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62).
Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia" Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat."Romeo ja Julia", "Richard III" 2)Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja
kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks.
Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. Tragöödiad. Kõigile on tuntud näidend „Romeo ja Julia” — tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süžee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. „Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Cervantes ja tema peateos (sisu, sõnum, tähtsus, žanr) Don Miguel de Cervantes Saavedra oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on
Kõik need koodid aga läbivad NSA koodimurdmismasina, kus neid murrakse lahti ning otsitakse igasugusele kuritegevusule viitavaid dialooge, et ennetada terrorismirünnakuid ja vältida üleriikliku katasroofi. Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse sattunud Fletcher püüab päästa agentuuri, millesse ta usub. Kõigist reedetuna ei tule tal võidelda mitte üksnes oma riigi, vaid ka oma elu ja lõpuks oma armastatud mehe elu eest... Dan Brown on väga kaasahaarav ja reaalselt kirjutav kirjanik. Tema kirjeldused on täpsed ja
I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda. Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks
. Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid. Tema elab teiste poolt väljakujutatud, reaalses maailmas, mida illusioonid enam kõigutada ei suuda. Ja kui ta prooviks teisiti mõelda, kaotaks temagi enesekindluse ning kohanemisvõime. Romaani lõpus imiteerib Justus küll enese üle kohtumõistmist, kuid sellest kujuneb pigem närviline õigustusmäng. Süümepiin, kokkupõrge oma tunnetega varjutavad Justuse elu vaid mõned napid suvepäevad.muidugi vapustab Isabeli surm Justust, aga ta leinab enam oma muret kui neiut ennast. Sootuks mitmekihilisem on Isabeli loomus, juba ta minevik. Isabel on emigrant. Kirjastustarvete kauplust pidav ema häbeneb oma juudi päritolu ja piinab sellega nii iseennast kui ka tütart. Aga traagiliseks kujuneb hoopis nende isoleeritus võõras ühiskonnas. Nii tuleb Isabeli kanda maapagulase katsumustele lisaks veel hingepagulase ränkrasket saatust.
Nüüd oled kui vaikne valu, Kui kauge, kurblik hääl. (luuletusest ,,Sa oled kui lilleke") Liiv kasutab oma luuletustes ka palju epiteete. Sealjuures Liivi epiteet, maailmast ja inimesest pilgeni täis, olgu siis kitsamas või laiemas tähenduses, ei taotle just lugeja rabamist ootamatusega. Ehk õigemini, Liivi epiteet rabab küll, ta otse vapustab, ent nii nagu iga tähelepandav avastus oma lihtsuse, enesestmõistetavuse, isegi ootuspärasusega. Pää langend su käe peale- Kui ärahelisenud hääl (luuletusest ,,Mures") : Peatume näiteks luuletuse ,,Üks suu" juures. Liivi parimaid armastusluuletusi ongi emale pühendatud ,,Üks suu", mis oma sügava tundeehtsusega suudab lugeja silmade ette maalida
Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. Kirjutas suure näidenditsükli "ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Psühologiseerib ja individualiserrib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. "Othello" klassikaline armastuskadedustragöödia. "Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab inimest, luues kapriise ja ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega. Kaasaegne Sotimaa väepealik roimab nõidade juttu uskudes igasuguseid tegelasi, et ise kuningaks saada. "Hamlet" kuulsaim. Hullu mängib Hamlet saab renessansi kriisiaja sümboliks kirjanduses.
Aastal võeti ta meistrina linna Luuka gildi liikmeks. 1600-1608 viibis Rubens Itaalias, sai Mantova hertsogi Vicenzo Gonzaga õukonnakunstnikuks ning tutvus Genova, Veneetsia, Firenze ja Roomaga. 1608 asus ta elama Antverpenisse. Aastal 1609 sai Rubensist Brüsselis asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama. Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta 6
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “Romeo ja Julia” ja “Julius Caesar”. “Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (1601–1607) on Shakespeare’ loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: “Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “Macbeth”, “Antonius ja Kleopatra”, “Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. ,,Romeo ja Julia" ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui
Kuid Marmeladov ei unista vägivalla abil saadud rahast, vaid hoopis headuse maailmast. Dostojevski seab maiste hüvede vastu kristliku hingeväärtuse ning kõikeandestavuse. Sellele, mida Dostojevski peab õigeks teeks selles viletsuse maalimas, annab vastuse Sonja Marmeladova kuju. See allasurutud ja tasane neiu ei suuda ausa tööga peret aidata ja haige kasuema kihutusel läheb ta tänavale prostituudiks, ohverdades nõnda oma au. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu.
elu oma reeglite järgi nt Napoleon. Suur inimene ei kahetse oma kuritegu, vaid mõistab seda kui elumuutmist paremaks. Inimene, kes julgeb üle piiride astuda, võib elada oma reeglite järgi. 6. Milles seisneb Raskolnikovi sisekonflikt? Rodioni sisekonflikt seisnes headuse ja kurjuse võitluses. 7. Raskolnikovi tõde ja Sonja tõde. Milliste meie aja probleemide üle nende võrdlemine mõtlema paneb? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse,
Raamatu lpus toimub nrvekditav kohtumine Voldemortiga, kus saab ka keegi surma... Voldemort tuseb taas. Harry Potter ja fniksi ordu: See raamat pole veel Eestis ilmunud, kuid see peaks ilmuma sgise ja talve vahel. Seda saab ette tellida 31. augustini 2003. Siis on raamatu hind 225 krooni, prast on 295 krooni. Raamatu sisust on kuuldused. Siin nad on: Harry saab teada, miks ta vanemad tapeti. Harry saab teada, miks osad vlurid muutuvad kummitusteks, miks osad mitte. Peaks tulema surm, mis vapustab kiki. Roni el Ginnyl on thtsam osa kui varem. Mrs Figg, kelle juurde Harry viksena jeti on samuti vlur. 6.osa: Kuulduste jrgi peaks sisu olema enam-vhem selline: Pealkiri peaks olema Harry Potter ja leegitsev trvik. See trvik teeb head. Onu Vernon ja tdi Petunia hakkavad vlujudu ilmutama. Harry kohtub Quirreli vennaga. 7.osa: Kuulduste jrgi peaks sisu enam-vhem selline olema: Snape armub. Keegi peategelastest saab petajaks, kuid mitte Harry, Hermione vi Ron. Lily Potteri kohta tuleb vlja saladus
Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus William Shakespeare Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 27.09.2011 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse s...
Üks rabavamaid asju kehtestavate inimeste puhul on see, et nad on nemad ise. Neil on endast rõõmu tundmiseks hoopis parem lähtepunkt kui agressivsetel või alistuvatel inimestel. Kuigi kehtestamine ei ole ainus eneseväärtust ehitav tegur, terepeut Herbert Fensterheimi sõnades on ometigi mingi tõde olemas: ,,See, mil määral te end kehtestate, määrab teie eneseväärtuse taseme." Teine kehtestamise pluss seisneb täisväärtuslike suhete soodustamises. Kehtestamine vapustab hulga teistele suunatus positiivset energiat. Kehtestav inimene ei ole nii ametis eneseteadlikkuse ja ägevusega ega pea end pidevalt kaitsma või kontrollima , seepärast võib ta teisi kergemini näha, kuulda ja armastada. Kehtestamine paneb meid endeid paremini tundma ja seeläbi leiavasd ka teised, et neil on teiega mugav. Kõige rikastavamad ja tervislikumad inimsuhted leiavad aset just kahe kehtestava inimese vahel. Intiimsust on defineeritud kui ,,võime
William Shakespeare Referaat 1 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 2 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem t...
Tragöödia tegevus toimub Inglismaa kauges minevikus. Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et seni kõrgeks hinnatu on võlts. Lear ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Ta vanemad tütred võidavad teeskluse abil isa poolehoiu. Kolmas õde teenib vaid põlgust. Alles siis, kui riik on vanematele tütardele antud ja Lear ise unustusse ja viletsusse jäetud, saab ta oma veast aru. Tragöödia "Macbeth" vapustab negatiivse peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest, ei põrku Sotimaa väepealik Macbeth tagasi ka kõige võikamatest roimadest. KOLMAS PERIOOD (1608 1613) tähtsamad teosed "Talvemuinasjutt" (1610) ja "Torm" (1612). Helgem täiendus tragöödiate maailmapildile. Kirjaniku vaated tulevikule. Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi
6. Maalide tõlgendused ,,Primavera" kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine. Eriti väljendusrikas on ta ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Paljud kriitikud ja kunstiteadlased ei ole sellest maalist rääkides suutnud erutust varjata. ,,Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule. Midagi saladuslikumat kaasakiskuvat on peidus selle heledapäise, lilledega ehitatud tütarlapse julges ja avalas pilgus. Kuid hoidke end. Kevad on ohtlik aastaaeg! Vaadates hoogsalt liikuvat pikajalgset
usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama. Londonis valmistas ta ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Rubensi diplomaatiline karjäär lõppes aga samal aastal, sest ta abiellus 6
baroki manerismi ning tühise paatose hädaohust: tema kunsti kaks olulisemat põhisuunda- realism ja professionaalne heletume- aitavad tal sellest üle saada. Ka Rembarndti paljudes portreedes valitseb tollest ajast avar, lai, elurõõmus ja toredusküllane käitlemis laad, soe ja hele kuldtoon seob omavahel rikkaid lokaaltoone. Tavaliselt kujutas kunstnik end koos Saskiaga. Samuti oli Saskia kuulsaks saanud maali ,,Danae" modelliks, teenijas on võimalik ära tunda kunstniku enest. Maal vapustab tunnete külluse ja rikka koloriidiga. Pehmed, valgust peegeldavad eesriided, säravad metallist esemed justkui varjaksid paljast figuuri voodil... Seal lamab isa käsul torni suletud neiu, kelle juurde tuleb kuldvihmaks moondunud peajumal Zeus, et teda võrgutada. Tõepoolest, ei jää mingit kahtlust, et läheneb nähtamatu armuke; teener on segaduses, kuid neiu kutsub armastust endaga aset jagama. 1642. aastal loob Rembrandt töid, milles tavon täielikult lahti öelnud pealiskaudsest
vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara
Lisanduvad ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõsi küll, kui me kõigi nende orbiite täpselt teaksime, selguks arvatavasti, et tegelikult on ohtlikke asteroide üksnes mõnikümmend või mõnisada. Teisest küljest, juhuslike häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. 1997 XF11 2002 NT7 2003 QQ47 2004 AS1 4179 Toutatis Maast möödunud asteroidid 2004 FH 2003 SQ222 1996 JA1 1566 Ikarus Järgmine asteroidi kokkupõrge maaga Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi?
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mõni seiklus, mis vältab enam-vähem kogu aasta. Harry käib Sigatüüka majas nimega Gryffindor. Mõned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta on väga tark ja õpib pidevalt ja on enam-vähem kõikide õpetajate lemmik...
Rüütli igatsetud südamedaam üks kolmest rohmakast talunaisest, kes neile vastu tulevad. Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on don
Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3
Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos “Gilgameš”. See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgameši sõprusest ning Gilgameši tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgameš teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Ištat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3
1628–29 oli Rubens 8 kuud Hispaanias. Lisaks läbirääkimistele maalis ta teoseid niihästi kuningale Felipe IV-le kui teistele suurnikele. Ta hakkas seal uurima Tiziani teoseid, joonistades maha tema töid. Ta sõbrunes Madridis ka sealse õukonnakunstniku Diego Velázquezega. Nad plaanisid koos Itaaliasse reisida, aga Rubens pidi Antwerpenisse naasma ja Velázquez tegi selle reisi ilma temata. 1625. aastal suri Isabella. Rubens kirjutas: «Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi – unustus - pean kogu oma lootuse sellele rajama. Pärast naise surma loobus Rubens mõneks ajaks maalimisest. 1630 sõitis ta Hispaania Madalmaade täievolilise saadikuna Inglismaale. Londonis valmistas ta 5 ette rahuläbirääkimisi Hispaania ning Hollandi liitlase Inglismaa vahel. Juba samal aastal lõpetas ta diplomaatilise karjääri ja abiellus 6
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. 21 Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
või asteroid, mis põrkas Maaga kokku 65 miljonit aastat tagasi. Kokkupõrkele komeediga järgnes sündmuste jada maavärinad, tõusulained ookeanis, ja temperatuuri jahenemine tolmupilve tõttu, mis varjutas päikesevalguse, ning paljude taimede hävimine. Kokkuvõttes viisidki need sündmused hävingule dinosaurused ja paljud teised loomad, kes sellel ajal Maal elasid. Me ei tea, millal vapustab Maad järgmine kosmiline katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda
loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid. Eriti vapustab Pariisis giljotineerimise, selle vaatajate käitumine. Pr. suundub Sveitsi: tänavamuusik, kes tasustamata jäetakse (Luzern). Tagasi Venemaal veendub, et talupoegade I hädaks on harimatus. Seetõttu loob neile kooli. Valitsusevastase kriitika tõttu satub võimu põlu alla. Kui teda pole , teeb politsei täieliku läbiotsimise. Ka kirik ei salli Tolstoid, kuigi T. oli sügavalt usklik leidis, et kirikus palju räpast, vastuvõtmatut. Ta pannakse kirikuvande alla keelatakse
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele 4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab tekib katarsis. Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki näitlejad hirmu ja kaastunde elamuse, katarsise (puhastus, lahendus, teeb meele lahedaks) . KOMÖÖDIA leidis tunnustuse tunduvalt hiljem kui tragöödia (viimane 534 eKr). Komöödiavõistlusi hakati suurtel dionüüsiatel korraldama u. 488-486. a eKr, iga autor pidi esitama ühe teose.
eestlastele südamesse. Laulu kõla vapustas kõiki ning sai üheks rahva meelislauluks ning hiljem ka Eesti Vabariigi hümniks (Kaarlep 2007:44,51). Eesti muusikat esindasid vaid kaks laulu. Aleksander Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani." Mõlemad laulud olid Lydia Koidula sõnadega (Kaarlep 2007:44). Laulu ,,Mu isamaa on minu arm" kohta ütles G.Shultz-Bertram, et kui seda 800 häält laulupeol laulavad, siis saab see tõelist epohhi tegema. Ta ennustas, et see vapustab kõiki (Laulupeomuuseum). Ka tänapäeval on need kaks koorilauluna väga tuntud ja tähtsad. Nüüd esitavad neid peale meeskooride ka teised koorid. Tervikuna peeti laulupeo kava kõrge tasemega muusikaks ja selle esitamisel noore eesti koorilaulu maksimumiks, mis üllatas meeldivalt kõiki (Palamets, Hillar 1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
vestlevad Jeesuse teemal. Nendega liitub salapärane välismaalane, kes tutvustab end kui Woland - konstultant musta maagia alal. Keset vaidlust Jumala ja Saatana olemasolu üle tormab Berlioz minema, et helistada võimudele, kuna kahtlustab, et Woland on seotud millegi kahtlasega. Vastavalt turisti ennustusele lõigatab tramm aga MASSOLITi juhatuse esimehel pea otsast. See ning Wolandi jutustus Pontus Pilatusest vapustab Ivani niivõrd, et ta hakkab välismaalast ja tema kaaskonda mööda Moskva tänavaid taga ajama. Selle käigus kaotab aga aga oma riided ning kuna afektiseisunis noor kirjanik ei suuda loogiliselt suhelda, paigutatakse ta hullumajja. Järgmise päeva hommikul asub Woland elama korterisse 50 Sadovaja 302-b, mida varalahkunud Berlioz jagas Varieteeteatri direktoriga Stjopa Lihhodejeviga. Peale kokkuleppe, et Woland teatris musta maagiaga esineb, kinnitamist saadab Pimeduse Vürst
talunaisest, kes neile vastu tulevad. Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on
individualism, vastutus kandusid ka tema tragöödiatesse. · Varases loomingus 2 tragöödiat ,,Romeo ja Julia" (keskajas on sellele sarnane Tristani ja Isolde lugu) ja ,,Julius Caesar". · Shakespeare psühologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. · ,,Othello" klassikaline armukadedustragöödia. · ,,Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab inimest, luues kapriise ja ülekohut. · ,,Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega. Kaasaegne Sotimaa väepealik roimab nõidade juttu uskudes igasuguseid tegelasi. Et ise kuningaks saada. · ,,Hamlet" kuulsaim. Natuke nagu Cervantese hull d Q, saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja sümboliks kirjanduses. Algallikaks oli Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika ,,Taanlaste teod". Algusest peale sees surma teema. Lope de Vega · Samaaegselt Inglise rahvusdraama kujunemisega hakkab näitekirjandus ka Hispaanias
Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja temalt nôu ning abi paluda. Gilgame`si teekonnal on palju katsumusi, ta peab läbima Mesu mäe värava, mida valvavad kaks skorpioninimest, kelle silmavaade on surmav, aga seekord päästab
Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Kuna Gilgames ettepanekust loobub, otsustab jumalanna tema sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab kangelast ning sunnib mõtlema oma elu paratamatule lõpule. Gilgames suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi lootuse elada igavesti. Mesopotaamia teadusel on ühisjooni egiptuse omaga. Siingi ei püüeldud mitte niivõrd maailma teadusliku tõlgendamise poole, kuivõrd koguti praktiliselt tarvilikke teadmisi ja oskusi
Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei lagunes 1903. aastal VSDTP 2. kongressil omakorda Bolševikeks ja Menševikeks. Menševikud lootsid, et sotsialism kasvab järk-järgult ja rahumeelselt, kes tahtsid ära oodata kapitalismi ja proletariaadi arengu (ehk siis oodata, kuni kapitalism rahumeelselt kommunismiks areneb). Lenini juhitud Bolševikud olid radikaalsed ja tahtsid Tsaari jõuga kukutada ja luua proletariaadi diktatuuri agraarsel Venemaal. 1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda
juurest. Ma ei tarvitse rääkida õrnusest, millega emad kohtlevad oma väikesi lapsi, või ohtudest, millele nad laste päästmiseks vastu astuvad -- iga päev võib ju näha, kui vastumeelne on hobustele elavaid kehi jalge alla tallata. Ükski loom ei lähene ärevust tundmata oma liigikaaslase laibale. Leidub isegi loomi, kes ehitavad korjustele omamoodi hauakambreid, ja mõelgem vaid kariloomade kaeblikele häälitsustele, kui neid tapamajja sisenedes vapustab seal avanev võigas vaatepilt. Rõõm on näha, kuidas Mesilaste valmi autor,25 olles sunnitud tunnistama inimese kaastundlikuks ja härdaks olevuseks, esitab vastava näite, loobudes sel puhul oma külmast ja väljapeetud stiilist. Ta pakub meile pateetilise pildi inimesest, kes ise hoonesse suletuna näeb, kuidas väljas metsloom rebib lapse ema käte vahelt, purustab oma mõrtsuklike hammastega haprad ihuliikmed ja kisub alles tukslevad elundid lapsukese rinnast välja. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
